Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Estonia

Resolutions

51 ingested resolutions from Estonia introduced in 2019. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.

Looking for a topic instead of a record type? Browse subjects in Estonia.

Resolution· OE95avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 16 October 2019

Eelnõu näeb ette nimetada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast. Väliskomisjonis toimunud arutelude käigus esitati komisjoni liikmete poolt ettepanek nimetada Eesti delegatsiooni tegevuse tugevdamiseks kolmas asendusliige järgides ENPA põhikirjas toodud nõuet arvestada poliitiliste jõudude jaotust ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust rahvusparlamendis. Sellest tulenevalt tegi Eesti Reformierakonna fraktsioon ettepaneku nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast.

Resolution· OE96avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 16 October 2019

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Jaak Madison ja nimetada delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann. Riigikogu moodustas käesoleva aasta 5. juuni otsusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisus: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm. Seoses Jaak Madisoni Riigikogu liikme volituste lõppemisega arutas väliskomisjon oma 9. septembri istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekut nimetada tema asemel delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann.

Resolution· OE85avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigikogu otsuse ˮPõhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 7 October 2019

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Kadri Simson ja nimetada delegatsiooni juhiks Kerstin-Oudekki Loone, samuti arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeks Andres Metsoja ning arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Sven Mikser ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Jevgeni Ossinovski.

Resolution· OE77avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine"

Estonia · Riigikogu · 23 September 2019

Eelnõu näeb ette kiita heaks riigi auditeeritud 2018. aasta majandusaasta koondaruanne, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Resolution· OE63avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). UNIFIL-i ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ning koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust neis küsimustes. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ning toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist. Eesti osales UNIFIL-is aastatel 1996–1997, mil panustas rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). 2015. aasta kevadest 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga – kokku 38 kaitseväelasega – Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Alates 2018. aasta sügisest panustab Eesti ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Naqouras. 2020. aastal jätkab Eesti UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega.

Resolution· OE64avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu võimaldab jätkata panustamist kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia. EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on tõkestada illegaalset migratsiooni Vahemerel ning tõsta Liibüa rannavalve ja mereväe võimekust ja anda teostada nende väljaõpet. Samuti kogutakse informatsiooni Liibüast illegaalselt transporditava nafta kohta vastavalt ÜRO JN resolutsioonile 2146 (2014) ja resolutsioonile 2362 (2017) ning tõhustatakse inimkaubandusega seotud infovahetust EL-i liikmesriikide, FRONTEX-i ja EUROPOL-i vahel. Operatsiooni mandaadi viimasel pikendamisel märtsis 2019 lõpetati laevade osalemine operatsioonil, millega kadus reaalne võime päästa Vahemerel inimelusid. Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega EL-i sõjalisse operatsiooni, mis aitab kaasa Euroopasse suunduva illegaalse migratsiooni tõkestamisse, suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonil mitmekülgseid kogemusi.

Resolution· OE65avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil NMI Iraagis. NATO Brüsseli tippkohtumisel juulis 2018 loodi uus väljaõppemissioon, mis aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides.

Resolution· OE66avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 20 kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISIL-i vastane toetus ja toetav sõjaline tegevus. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.Eesti osalemine operatsioonil algas augustis 2016.

Resolution· OE67avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu võimaldab jätkata panustamist kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. Missioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti

Resolution· OE68avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras. Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et tagada rahvusvaheline stabiilsus ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Resolution· OE69avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Resolution· OE70avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu võimaldab jätkata panustamist kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis. EL-i Nõukogu moodustas 17. jaanuari 2013 otsusega 2013/34/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) Malis. Sellest missioonist on kujunenud EL-i üks tähtsamatest sõjalistest missioonidest, millesse koos Eestiga panustab ligi 600 kaitseväelasega 27 riiki, sealhulgas EL-i 22 liikmesriiki. EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist suurendamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. Saheli piirkonda laiemalt toetab EUTM Mali läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tõhustamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele. 25. aprillil 2013 loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2100 (2013) rahuvalvemissioon MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe elluviimist, suunates oma jõupingutused üha enam poliitilise dialoogi toetamisele ning Mali riigivõimu taastamisele Kesk-Malis, kus on suurenenud vägivald. ÜRO missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukonna sisest vägivalda ning tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. See aitab suurendada Eesti nähtavust ÜRO-s. Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti üks prioriteete on aktiivselt osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Läbi osalemise nendel missioonidel panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

Resolution· OE71avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force ehk JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid riike, kel ühine ohutunnetus ja kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse.

Resolution· OE72avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Missiooni tegevus on suunatud Afganistani julgeolekuküsimustega seotud ministeeriumitele ja julgeolekujõududele, keskendudes sõjaväe ja politsei kõrgemale juhtimistasemele. Eesti osales operatsioonil ISAF Afganistanis 11 aastat (2003-2014), RSM-il alates 2015. aastast ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täimist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus. Panustades NATO suurimasse käimasolevasse sõjalisse operatsiooni aitab Eesti kaasa rahvusvahelise julgeoleku olukorra parandamisse.

Resolution· OE73avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis"

Estonia · Riigikogu · 10 September 2019

Eelnõu võimaldab jätkata Malis panustamist Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane. Ühtlasi suurendatakse Eesti kaitseväelaste arvu kuni 95 kaitseväelaseni. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Lisaks eeltoodule aitab panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) ning Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 4500). Operatsiooni strateegiline eesmärk on Saheli piirkonnast lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, immigratsioon) ohjamine. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel. Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhjamaadele. Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Resolution· OE52avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine"

Estonia · Riigikogu · 9 September 2019

Kriminaalpoliitika põhialuste eelnõu näol on tegemist riigieelarve seaduse §-s 20 nimetatud strateegilise arengudokumendiga, mille võtab vastu Riigikogu. Tegu on riiklikke väärtusi kandva pikaajalise arengudokumendiga, millest madalama taseme poliitikadokumendid peavad lähtuma. Näiteks Vabariigi Valitsuse vägivalla ennetamise arengukava, noortevaldkonna arengukava, siseturvalisuse arengukava (uus koostamisel), laste ja perede arengukava, rahvastiku tervise arengukava (uus koostamisel). Sama taseme arengukavadest on kriminaalpoliitika põhialustega seotud näiteks Riigikogu Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ja kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Kriminaalpoliitika põhialused ei sisalda detailseid tegevusi, rahastamisprognoosi ega mõõdikuid. Seega, tegemist on visioonidokumendiga, mis väljendavad kriminaalpoliitika ees seisvaid peamisi küsimusi ja prioriteete.

Resolution· OE53avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine"

Estonia · Riigikogu · 9 September 2019

Õigusloomepoliitika põhialuste (ÕPPA) ülesandeks on leppida kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis saavad edaspidi olema aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning õigusloomealase koostöö ja arendustegevuse korraldamisel. ÕPPA suundade selge sõnastamine ja jõustamine on oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, selleks, et tagada õiguspoliitika ettenähtavus ja avatus.

Resolution· OE60avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“

Estonia · Riigikogu · 9 September 2019

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek astuda järgnevaid samme ning sealhulgas töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035, et tagada, säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes ja huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis ja igapäevaelus.

Resolution· OE38tagasi lykatud

Riigikogu otsus "Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 12 June 2019

Eesti Panga Nõukogu esimees teeb ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogusse Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane.

Resolution· OE32avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 3 June 2019

Eelnõu näeb ette nimetada Tagatisfondi nõukogu liikmeteks Dmitri Dmitrijev ja Aivar Sõerd. Tagatisfondi eesmärk on krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse tagamine ning seeläbi finantssektori usaldusväärsuse ja stabiilsuse suurendamine.

Resolution· OE34avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 3 June 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Aadu Must, delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert, liikmed Urmas Espenberg, Helle-Moonika Helme, Marek Jürgenson, Signe Kivi, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Üllar Saaremäe, Erki Savisaar, Sven Sester ja Urve Tiidus. Balti Assamblee moodustati kui konsultatiivne ja koordineeriv institutsioon ühist huvi pakkuvate küsimuste ja projektide arutamiseks. Balti Assamblee seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol. Balti Assamblee tööorganid on istungjärk, presiidium, komisjonid ja sekretariaat. Balti Assamblee on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon, õigus- ja julgeolekukomisjon ning heaolukomisjon. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE16avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm. Seletuskirjas märgitakse, et Eestil, kui Euroopa Nõukogu täisliikmel, on vastavalt organisatsiooni põhikirja artiklile 26 õigus moodustada parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon. Delegatsiooni liikmete arv on proportsionaalne rahvaarvuga. Samuti on õigus määrata vajadusel kuni kolm asendusliiget. Delegatsioon moodustatakse arvestades poliitiliste jõudude ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust Riigikogus. Delegatsiooni asendusliikmetel on õigus osaleda kõikidel assamblee täiskogu ja komiteede istungitel. Hääletamistel on Eesti delegatsioonil kolm häält. ENPA täiskogu käib koos neli korda aastas - jaanuaris, aprillis, juunis ja septembris. Olulisemad dokumendid on õiguslikult siduvad kokkulepped ja konventsioonid ning soovitused liikmesriikide valitsustele põhilistes ühiskonnaküsimustes. Assamblee ametlikud töökeeled on inglise ja prantsuse keel. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE17avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Kadri Simson, liikmed Ants Laaneots ja Sven Sester ning asendusliikmed Leo Kunnas ja Sven Mikser. Seletuskirjas märgitakse, et Eestil, kui NATO PA liikmel, on tulenevalt organisatsiooni põhikirja artiklist 1 õigus moodustada parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning vajadusel nimetada ka asendusliikmeid. Delegatsioon moodustatakse arvestades poliitiliste jõudude esindatust Riigikogus. NATO PA Eesti delegatsiooni eesmärgid on kaitsta Eesti välispoliitilisi huve, osaleda aktiivselt assamblee üritustel ja komisjonide töös, tagada Eesti julgeolekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE18avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Mart Nutt, liikmed Kerstin-Oudekki Loone ja Heljo Pikhof ning asendusliikmed Johannes Kert ja Anti Poolamets. Seletuskirjas märgitakse, et OSCE PA tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks, esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat, omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi. Tähtsaks osaks OSCE töös on vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid. Vastavalt OSCE põhikirja protseduurireeglitele on Eestil õigus moodustada organisatsiooni parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning määrata kolm asendusliiget. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Resolution· OE19avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks järgmised Riigikogu liikmed: Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Jevgeni Ossinovski, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Marika Tuus-Laul. Seaduse kohaselt nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmeid käesoleva otsusega ei nimetata, kuivõrd nende volitused kestavad viis aastat.

Resolution· OE20avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Helle-Moonika Helme ja Urve Tiidus. Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete seast. Nõukogusse kuuluvad veel kaks kultuuriministri nimetatud liiget, üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige, üks rahandusministri nimetatud liige, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige, üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige, üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige ning üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige.

Resolution· OE21avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 13 May 2019

Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning Eesti Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub 7 liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat.

Resolution· OE11avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 6 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada riigieelarve kontrolli erikomisjon, kuhu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni eesmärk on tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll Vabariigi Valitsuse üle riigieelarve täitmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise osas.

Resolution· OE12avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 6 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, mis teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.

Resolution· OE13avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 6 May 2019

Eelnõu näeb ette moodustada korruptsioonivastane erikomisjon, kuhu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjon täidab korruptsioonivastase seaduse §-s 9 sätestatud ülesandeid ja kasutab oma ülesannete täitmiseks korruptsioonivastasest seadusest ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevaid õigusi.

Resolution· OE3avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 30 April 2019

Eelnõu kohaselt on komisjoni ülesanne uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks läbi kvaliteetsete õppevahendite, õppekavade ja metoodikate ettevalmistamise.

Resolution· OE2tagasi lykatud

Riigikogu otsus "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks"

Estonia · Riigikogu · 18 April 2019

Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks. Seletuskirjas märgitakse, et seadused, mille muutmine näib vajalik, on koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuste seadus, erakooliseadus, huvikooliseadus, noorsootöö seadus ja täiskasvanute koolituse seadus. Lisaks tuleb keelelise regulatsiooni küsimustes ilmselt muuta põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava, muuta kõik riiklikud eksamid eri kooliastmetel eestikeelseteks, keelekümblusprogrammi lõpetanud suunata eestikeelsesse kooli. Seletuskirja kohaselt peaks üleminekuga alustama lasteaedadest alates 1. septembrist 2020, tagades seal iga päev eestikeelsed tunnid, kokkupuute eestikeelsete lastega, vähemalt ühe eestikeelse õpetaja rühma kohta ja eestikeelse koolivalmiduse.

Resolution· OE801avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Riigikohtu liikme Jaak Luige kohtunikuametist vabastamine"

Estonia · Riigikogu · 1 February 2019

Eelnõuga vabastatakse riigikohtunik Jaak Luik kohtunikuametist. Kaaskirjas märgitakse, et 25. jaanuaril 2019 esitas riigikohtunik Jaak Luik Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepanek tema ametist vabastamiseks alates 1. detsembrist 2019 omal soovil seoses pensionile jäämisega.

Resolution· OE798menetlusse voetud

Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks"

Estonia · Riigikogu · 17 January 2019

Eelnõuga tehakse ettepanek muuta Eesti lähtekohti Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks ning töötada välja põhjendused ja ettepanek Eesti kaheks territoriaalüksuseks jagamise kohta EL-i vastava määruse alusel. Eelnõuga tehakse ettepanek taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel, lähtudes suurtest sotsiaal-majanduslikest erinevustest Tallinna ja muu Eesti vahel.

Resolution· OE796avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus "Villu Kõve Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 15 January 2019

Eelnõu näeb ette nimetada Villu Kõve Riigikohtu esimeheks alates 4. veebruarist 2019. President põhjendab oma ettepanekut, et Riigikohtunik ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, õigusteaduste doktor Villu Kõve on väga tugeva akadeemilise tausta ja pika kohtunikutöö kogemusega jurist. Enne riigikohtuniku ametisse nimetamist 2002. aastal töötas ta vandeadvokaadina ja enne seda ametnikuna Justiitsministeeriumis eraõiguse osakonnas. Ta on osalenud enamike tsiviil- ja äriõigust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel ning nende kommenteerimisel. Villu Kõve on andnud olulise panuse Eesti juristide ettevalmistamisele, õpetades ülikoolides ja juhendades mitmeid väitekirju. Riigikohtus juhatab ta alates 2014. aastast tsiviilkolleegiumi.

Page 1 of 2Next