62 ingested resolutions from Estonia introduced in 2022. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
President märgib seletuskirjas, et praegune riigikontrolör Janar Holm asus ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees 9. aprillil 2018. Seega lõpevad tema volitused tähtajaliselt 8. aprillil 2023. Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktist 11, teen ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks (2023–2028) riigikontrolöriks Janar Holmi. Praegugi riigikontrolörina töötaval Janar Holmil on juhtimiskogemust ligi 25 aastat.
Riigikontrolöri ametis oldud aeg, vahetu ja pidev suhtlus Riigikogu, selle komisjonide ja Vabariigi Valitsusega on andnud talle väga hea arusaamise riigi toimimisest ning probleemidest. Riigikontrolli juhina on Janar Holm pidanud oluliseks otsesuhtlust erineva tasandi otsustajate ja avalikkusega, et selgitada riigi kõrgeima auditiasutuse seisukohti, ning rõhutanud vajadust probleemide teket ennetada ja riske võimalikult efektiivselt maandada.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul on Margit Vutt kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline ning mitmekülgne töökogemus kohtusüsteemis ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektorina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ning Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse. Kõve teeb ettepaneku nimetada Vutt Riigikohtu liikmeks alates 17. juulist 2023.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek langetada 5-le protsendile toidukaupade, jookide ja muude selliste inimestele tarbimiseks mõeldud toorainete, välja arvatud alkohol ja tubakatooted, ja nende valmistamiseks või säilitamiseks kasutatavate maitseainete, säilitusainete, värv- ja muude lisaainete käibemaks. Samuti tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile sööda- ja segasööda ning nende valmistamiseks kasutatavate tooraine- ja lisaaine, loomade toiduainena kasutatavate tööstuse jäätmed ning sööda tooraine käibemaks. Tehakse ka ettepanek langetada 5-le protsendile restorani- ja toitlustusteenuste käibemaks.
Eelnõu näeb ette Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 7 402 387 eurot. Pärast otsuse heakskiitmist sõlmitakse komisjoni ja Eesti vahel tagatisleping.
Otsuse rakendamine ei too Eestile kaasa vahetuid otseseid kohustusi.
Eelnõu näeb ette nimetada delegatsiooni liige Urve Tiidus delegatsiooni juhiks ja senine delegatsiooni juht Aadu Must delegatsiooni juhi asetäitjaks ning arvata delegatsiooni koosseisust välja senine delegatsiooni juhi asetäitja Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeks Vilja Toomast.
Eelnõu näeb ette kutsuda Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogust tagasi Annely Akkermann, Igor Kravtšenko ja Tõnis Mölder ning nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Kaido Höövelson, Erkki Keldo ja Üllar Saaremäe.
Ajutise kaitse andmisel tuleb selgitada, kas tegemist pole illegaalselt Ukrainast lahkunutega. Viimastele tuleb ajutisest kaitsest keelduda ning nad Ukrainasse tagasi suunata. Isikud, kellele on antud ajutine kaitse, kuid kellel pole olnud õigust Ukrainast lahkuda, tuleb välja selgitada ning nad samuti Ukrainasse tagasi suunata.
Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja tasuta elektripakett kodutarbijatele 130 kWh ulatuses ühes kuus kuni 30. aprill 2023, samuti viia ettevõtete elektrienergia ja maagaasi võrgutasud 0 euroni kuni 30. aprill 2023 ning laiendada elektri universaalteenust keskmise suurusega ettevõtetele ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava Eesti elanike maapiirkondades elamise toetamiseks. Selleks tehakse ettepanekud töötada välja täiendavad meetmed Eesti maapiirkondadesse eluaseme soetamise ja eluasemete rekonstrueerimise toetamiseks; eraldada riigieelarvest rahalised vahendid üürielamute programmiga jätkamiseks ja täiendada hajaasustuse programmi riikliku toetusega kaugtöö võimaluste parandamiseks ning kiire internetiühenduse loomiseks.
Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest (valitsussektori finantsülevaade, tegevuste ülevaade ning ülevaade ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.
Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve.
Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2022 oli kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.
Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.
Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juulil 2021 väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis.
EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik Portugal.
Eesti oli üks esimestest riikidest, kes teatas Portugalile oma soovist panustada ning alates 16.12.2021 panustame ühe õigusnõunikuga. Eesti kaitseväelase ülesanneteks on EUTM Mozambique ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.
Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.
Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.
Aastal 2023 on kavas jätkata panustamist operatsiooni Inherent Resolve ühe staabiallohvitseriga ning mandaadi piirmäär võimaldab vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 5 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.
NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq - NMI) loodi 2018. aasta oktoobris. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.
Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni 285 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. NATO reageerimisjõud (NATO Response Force − NRF) on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.
Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele.
ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning toetanud meie rolli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.
Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja ning nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Lotman, nimetada delegatsiooni juht Marko Šorin delegatsiooni liikmeks ja nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma.
Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni juht Mati Raidma ning nimetada delegatsiooni asendusliige Sven Sester delegatsiooni juhiks ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Margit Sutrop.
Eelnõu näeb ette nimetada Maria Jufereva-Skuratovski asemel delegatsiooni juhiks Eerik-Niiles Kross ning nimetada Maria Jufereva-Skuratovski delegatsiooni liikmeks. Samuti arvati delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm ja nimetati delegatsiooni asendusliikmeks Heiki Hepner. Seoses sellega nimetati delegatsiooni asendusliige Indrek Saar delegatsiooni liikmeks ja nimetati delegatsiooni liige Urmas Reitelmann delegatsiooni asendusliikmeks.
Eelnõu näeb ette kutsuda Eesti Rahvusraamatukogu nõukogust tagasi Peeter Rahnel seoses tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega ja nimetada nõukogu liikmeks Ruuben Kaalep.
Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on Eesti Rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub seitse liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat. Riigikogu 2019. aasta 27. mai otsuse kohaselt nimetati Eesti Rahvusraamatukogu nõukogusse Riigikogu liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko. Ametikoha järgi kuulub nõukogusse Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht ning kultuuriminister on nimetanud nõukogu liikmeks Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevatsi.
Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Sulev Valner seoses nõukogu senise liikme Priit Hõbemägi volituste lõppemisega.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast liikmeteks on käesoleval hetkel Peeter Espak, Viktor Trasberg ning Rein Veidemann.
Valitsusele tehakse ettepanek esitada keeleseaduse, meediateenuste seaduse, reklaamiseaduse, karistusseadustiku ja teiste vajalike õigusaktide muutmise eelnõud, millega: lubatakse Eesti Vabariigi avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute nendes tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt. Eelnõu kohaselt võib lisada eestikeelse teksti tõlke võõrkeelde, mis ei tohi olla vene keel. Seejuures peab eestikeelne tekst olema esikohal ning paremini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. Vaja on tagada ka kontroll ja vastutus ülaltoodud nõuete täitmise üle.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja tegevusava, kuidas rahastada juba kohustusena võetud Tallinna Haigla ehitust, soetada hädavajalikud meditsiinikopterid ja rajada Rohuküla raudtee Turba – Risti vaheline lõik.
Eelnõuga tehakse ettepanek valitsusele tulla välja uue toetusmeetmete paketiga kõrgete energiahindade hüvitamiseks eesootavaks kütteperioodiks alates 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta maini nii kodutarbijatele kui juriidilistele isikutele.
Eelnõuga tehakse ettepanek kaotada lõpptarbijatele mainitud perioodiks elektrienergia ja maagaasi võrgutasud ning määrata kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale lagi 2021. aasta esimese poolaasta taseme järgi ning hüvitada ajavahemikul 2022. aasta september – 2023. aasta mai kõigile elektri lõpptarbijatele 80% kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale määratud hinnalage ületavast osast.
Eelnõu kohaselt tehakse Riigikogu 5. aprilli 2017 otsuses ˮKliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ muudatused, mis näevad ette, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti näeb muudatus ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ning vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.
Seletuskirjas märgitakse, et põhialustega lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Vahepealsed muudatused kliimapoliitikas ja selle eesmärkides nii ELis kui ka Eestis on põhjustanud vastuolu kehtivate kliimapoliitika põhialustega. Eelnõu eesmärk on viia põhialused kooskõlla ELis kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega.
Kehtivas põhialuste tekstis on kirjas, et Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Tänaseks on ELis ja Eestis astutud sammud, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne EL.
Eelnõu näeb ette nimetada teiseks ametiajaks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Rein Veidemann.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raimond Kaljulaid ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Indrek Saar.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Jevgeni Ossinovski ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Jaak Juske.
Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks tõsta 2023. aasta septembriks üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk 120 protsendini riigi keskmisest palgast.
Venemaa tegevus, pidades jätkuvalt vallutussõda Euroopas, rikkudes massiliselt inimõigusi ja õhutades rahvustevahelist vaenu, on lubamatu ja õigustamatu. Samal ajal eksisteerivad meie riigi territooriumil olematu väärtusega, kuid jõuliselt vene imperialismi- ja sõjapoliitikat õigustavad mälestusmärgid.
Seoses eelöelduga tuleks valitsusel luua õiguslikud alused, millised võimaldavad korrektselt teisaldada avalikust ruumist, sealhulgas omavalitsuste territooriumitelt mälestusmärgid, millised on otseselt seotud Eesti Vabariiki okupeerinud vene armee tegevuse õigustamise, kiitmise, tänamise või heroiseerimisega ning vastavad mälestusmärgid avalikust ruumist eemaldada.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanekud riigikaitse kiiremaks arendamiseks, mis näevad ette märkimisväärselt suurendada riigikaitsekulusid, tõsta 2022-2025 aasta riigieelarve strateegias arvestatud investeeringud kahekordseks ja astuda riigikaitse arendamise nimel NATOs vajalikud sammud. Eelnõus on kirjeldatud konkreetseid samme.
Eelnõu kohaselt peaks valitsus langetama otsuse hiljemalt aasta lõpuks, kui ei kehtestata ELi ühist sõjasanktsiooni Venemaale varem, lõpetama pöördumatult Venemaa gaasi kasutamise Eestis. Selleks on vajalik valitsusel välja töötada tegevuskava, mis hõlmaks nii LNG terminali rajamist kui alternatiivsete energiavarustuse võimaluste pakkumist tarbijatele, eriti tööstustarbijatele, pidades silmas näiteks biometaanile ülemineku suuremat toetamist.
Eelnõuga tehakse ettepanek kehtestada viivitamatult valitsuse poolt rahvuslik sanktsioon Venemaale suunduvatele ja sealt saabuvatele maismaa transpordivedudele ning samuti Eesti sadamate kasutamisele Venemaale suunduvatele ja sealt saabuvatele laevatranspordivedudele.
Samuti tehakse valitsusele ettepanek taotleda meie regiooni Euroopa Liidu riikidelt sama sisuga rahvuslike sanktsioonide kehtestamist ja valitsusel näha 2022. aasta lisaeelarves vajadusel ette mõistlikus ulatuses vahendid sanktsioonist tulenevate võimalike majanduslike probleemide leevendamiseks Eesti ettevõtjatele.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek eraldada kohaliku omavalitsuse üksustele rahalisi lisavahendeid Ukrainast saabunud laste ja noorte haridustee jätkamise toetamiseks, mis on vajalik eesti keele õppe kättesaadavuse suurendamiseks vastavalt laste ja noorte vajadustele; huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ning õpetajate ja tugispetsialiste palgafondi suurendamiseks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule tegevuskava Eesti kaitseplaani täiendamiseks seoses rahvusvahelise olukorraga.
Eelnõuga tehakse valitsusel ettepanek esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule Eesti kaitseplaan ja selle rahaline maht ning ettepanekud rahastamisvajaduse katmiseks eesmärgiga kahekordistada riigikaitse kulutusi suhtena SKT-sse. Samuti tehakse valitsusele ettepanek taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega erisust Euroopa Liidu eelarve tasakaalu põhimõttest, et Eesti riigikaitsesse tehtavaid kulutusi oleks võimalik käsitleda eelarve tasakaalu reegli väliselt. Valitsusele pannakse ette taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega kaitsekokkuleppe sõlmimist, millega kahekordistatakse Euroopa Liidu kaitsevõimet.