90 ingested resolutions from Estonia introduced in 2023. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Riigikogu liikme Ester Karuse omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumise tõttu lõpevad tema volitused ennetähtaegselt. Lähtudes rahvusooperi seadusest Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse uue liikme ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni.
Kultuurikomisjon nõustus Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekuga nimetada Ester Karuse asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov. Uue nõukogu liikme volitused algavad Riigikogu otsuse jõustumisest ehk selle allkirjastamisel.
Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu liikmete seast Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul. Rahvusooperi nõukogu liikme volituste tähtaeg on rahvusooperi seaduse kohaselt neli aastat. Seoses rahvusooperi nõukogu liikmete volituste lõppemisega ja lähtudes rahvusooperi seadusest, otsustas Riigikogu 2023. aasta 27. mail jõustunud otsusega nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Ester Karuse, Signe Kivi ja Kadri Tali.
Eelnõuga nimetatakse Eesti Panga Nõukogu liikmeks valdkonna asjatundja Toomas Tamsar. Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat.
Eelnõu näeb ette nimetada Riigikogu liige Andre Hanimägi Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks. Tema nimetamise põhjus on nõukogu senise liikme Tõnis Mölderi lahkumine Eesti Keskerakonna fraktsioonist.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat.
Eelnõuga tehakse ettepanek toetada Euroopa Investeerimispanga (EIB) poolt Ukraina toetamiseks loodud fondi (EU4U) 10 miljoni euro suuruse riigigarantiiga.
Garantii andmine toetuse asemel võimaldab hajutada kulusid tulevikku, olles samal ajal solidaarne teiste riikidega Ukraina toetamisel. Garantii suurus on samas suurusjärgus Läti ja Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis.
Koostöös teiste ELi liikmesriikidega aitab Eesti kaasa Ukraina makromajandusliku stabiilsuse taastamisele ning riigi kohese vastupanu- ja taastumisvõime tugevdamisele. See aitab tagada Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ja riigi võimet täita oma finantskohustusi. EIB kaudu tegutsemine on tõhusam, et saavutada abi piisavalt suur mõjuala ja tulemuslikkus, samuti aitab see vältida Ukraina ametiasutuste halduskoormuse suurendamist.
Euroopa Liidu eelarve tagatised, millega ka EIB tegevusi Ukrainas on varem toetatud, on 2023. aastaks ammendunud. Loodud fondi kogutava rahaga saab EIB jätkata oma tegevust Ukrainas, mida hetkel EIB-l oma jõul pole võimalik teha. Fondi saavad panustada ELi liikmesriigid, Euroopa Komisjon, huvitatud riigid ja partnerid. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.
Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse ettepanekut, et võttes arvesse hiljutist terrorirünnakut Iisraelis rahumeelsete kodanike vastu, mille esmase tõrjumisega said Iisraeli kodanikud hakkama tänu sellele, et nad omasid kodus kaitsevahendeid, ja arvestades ka meie agressiivset idanaabrit ja tema vallutustegevust Ukrainas, peame vältimatult vajalikuks tõsta esmast Eesti Vabariigi kaitsevõimet nii diversioonijõukude kui viienda kolonni väljaastumiste vastu ja näeme seda ühe osana nn laiapindsest riigikaitsest
Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide täitmisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub riigikontrolli kontrolliaruanne.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2022. aasta lõpu seisuga vara 23,99 miljardi euro väärtuses, millest suurem osa moodustas põhivara. Vara tervikuna kasvas aastaga 4,56 miljardi euro võrra.
Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2022. aasta lõpus 17,07 miljardi euroni, mis on 2,98 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 6,95 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,12 miljardit eurot.
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.
Pärast ISIS-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias. Ameerika Ühendriikide lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks ning Ameerika Ühendriikide ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR raames seejärel peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärgiks on aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel (Syrian Democratic Forces, SDF) ISIS-e vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas jätkatakse ka ISIS-e juhtfiguuride tabamist. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega.
Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides demonstreerib Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas ning toetab Eesti julgeolekupoliitilisi eesmärke. Terrorismivastane võitlus on Ameerika Ühendriikide üks julgeolekupoliitika prioriteetidest. Jätkates osalust Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil nende jaoks olulises piirkonnas Lähis-Idas panustab Eesti väga heasse Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelisse liitlassuhtesse ning kaitse- ja julgeolekualasesse koostöösse. Samuti annab panustamine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.
NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq - NMI) loodi oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.
Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.
Eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning aidanud tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Eelnõu võimaldab 2024. aastal Eestil NRF-i raames anda valmidusse kuni 76 kaitseväelast. Pärast NRF lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse, kuhu kuuluvad nii SNF kui ARF, kuni 76 kaitseväelasega (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhuosaväe juhatustes ning erioperatsioonide sihtüksus). Kuna miinijahtija antaks valmidusse SNF koosseisus, kuid seda saaks vajadusel kasutada ka ARF-is, siis on vaja Riigikogult saada SNF ja ARF jaoks ühine mandaat.
Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model, NFM) kinnitamisega NATO kaitseministrite kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul NRF ja NATO valmidusinitsiatiiv (NATO Readiness Initiative, NRI). Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses läbi viima sõjalisi operatsioone nii SACEURi vastutusala sees kui väljas. Senises NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (NATO Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada.
Alates 2024. aastast lõpetatakse osalemine NRI-s, sest senine Scoutspataljonil põhinev panus soomusjalaväekompanii ning toetuselemendiga ei ole enam võimalik ega põhjendatud. Scoutspataljoni inimressurss kulub suuresti vähendatud jalaväekompanii mehitamiseks operatsioonil Inherent Resolve. Lisaks peatavad Suurbritannia ja Taani vastavalt oma brigaadi ja pataljoni osaluse NRI-is, mille koosseisu kuulus ka Eesti kompanii. Seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 aktiveeris Põhja-Atlandi Nõukogu esmakordselt NRF-i alliansi kaitseks ning selle erinevaid kiires valmiduses osiseid siirati heidutuse ja kaitse eesmärkidel liitlasriikide territooriumile.
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk väga heale ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi üha tugevnev sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik otsustanud määrata kriisi ning sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava lahinguvalmiduses brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. JEF võimaldab ka jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga. Samuti on JEF välja arendamas sõjalisi tegevusvariante, mis Eesti eesmärkide kohaselt toetaksid koherentselt nii NATO regionaalsete kaitseplaanide kui rahvusliku kaitseplaani elluviimist. Kaitseväele tähendab JEF potentsiaalselt olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit.
Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.
Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juuli 2021 otsusega 2021/1143/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis.
EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste Euroopa Liidu lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik on Portugal.
Alates 16.12.2021 panustab Eesti ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanneteks on EUTM Mozambique'i ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes.
Eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires.
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti võimekus kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, sest konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab 2024. aastal Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).
Eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. Riigikaitse arengud peavad olema vastavuses ja ka ennetavad kaasaegse sõja vajadustega ja arvestama agressiivsest naaberriigist lähtuva seni muutumatuna püsiva ohuga. Eesti riigikaitse võimekuste areng saab toetuda ennekõike kvaliteedile ja teaduspõhisele riigi sõjalise võimekuste arengutele.
Eelnõu eesmärgiks on kohustada valitsust muutma seadusandlust ja lõpetada põhjendamatu maksuerisuse andmine juriidilisele isikule, kelle tegevus ei ole olnud läbipaistev ega vastavuses seaduses sätestatuga.
Eelnõu näeb ette moodustada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mille koosseisu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni ülesanne on kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kasutusele tõhusad meetmed, et kaitsta reaalselt alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu kehtiv seadus seda nõuab.
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel eraldi uurimiskomisjon juhtunu kõigi asjaolude välja uurimiseks. Uurimiskomisjoni laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.
Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks töötada välja niisugused õigusaktid, mis annaksid omavalitsustele, kuhu jäävad hajaasustusega piirkonnad, kindlustunde, et suudetakse vajalikke väikekoole alles hoida.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek langetada 5-le protsendile toidukaupade (välja arvatud alkohol) käibemaks. Samuti tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile ravimite käibemaks.
Erinevad maksutõusud ja ka planeeritav automaks paneb inimestele veelgi suurema maksukoormuse ning ilmselgelt ei suuda kõik oma rahalisi kohustusi täita.
Selgituskirjas märgitakse, et teatavasti järgneb sellele kohtutee, kus võlgnikelt hakkavad rahalisi vahendeid sisse nõudma kohtutäiturid, kes saavad vastavalt Kohtutäiturite seaduse § 35 järgi sissenõude summast sõltuvat põhitasu. Arvestades seda suurenevad kohtutäiturite sissetulekud hüppeliselt, mis pole aga õiglane ja proportsionaalne taotletud eesmärgiga. Seetõttu tuleb vähendada Kohtutäiturite seaduse § 35 toodud kohtutäiturite põhitasu määrasi poole võrra.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule eelnõu taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.
Eelnõu eesmärgiks on teha Vabariigi Valitsusele ettepanek luua sisekaitsereserv siseministeeriumi valitsemisalas, et Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet suudaksid oma riigikaitseülesandeid täita ka kriisi- ja sõjaajal.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek alandada vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite käibemaksumäära 5%-le, nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele.
Seletuskirjas märgitakse, et transpordi- ja logistikasektor on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu vajadusele lubada Eesti teedele pikemad ja suurema täismassiga autorongid. Muudatus võimaldab leevendada veokijuhtide puudust sektoris. Lisaks eelnimetatule annab selliste sõidukite kasutamise seadustamine kasu põllu- ja metsasektorile ning transpordi valdkonnale üldisemalt. Ettepaneku rakendamine ning Liiklusseaduse muutmine parandab maanteetranspordi kuluefektiivsust ning mõjutab positiivselt ka kaupade transpordikulu lõpptarbijale.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus, millega kehtestada ukraina sõjapagulaste lastele Eestis õppimisel õppekeeleks ukraina keel.
Eelnõu eesmärgiks on kohustada valitsust viima seadusandlusesse sisse õigus Justiitsministeeriumil teostada prokuratuuri üle teenistuslikku järelevalvet ilma kitsendavate piiranguteta ja laiendada distsiplinaarmenetluse algatamiseks taotluse esitamise õigust omavate isikute ringi.
Seletuskirjas märgitakse, et referendumi korraldamine kõnealuses küsimuses on seda olulisem, et Eesti Vabariigis ei ole juba 20 aastat pakutud rahvale ühtegi võimalust rahvahääletusel osaledes riigielu küsimuste otsustamisel kaasa rääkida. Otsuse eelnõuga kohustatakse valitsust alustama referendumi korraldamiseks ettevalmistustöid.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek ajutise kaitse saanud inimeste toetamise paketi välja töötamiseks.
Seletuskirjas põhjendatakse ettepanekut, et ajutist ja rahvusvahelist kaitset, millega kaasnevad kõik Eesti püsielanike sotsiaaltagatised, on Eestis hetkeseisuga saanud 41 tuhat Ukraina kodanikku. Nende suhtarv meie rahvastikust on üks maailma suurimaid kui mitte kõige suurem. Neist üle 41 tuhandest isikust teame vaid nende sugu ja vanust. Teadmata on isegi rahvus, ehkki see on Ukraina passis kirjas. Puudub teadmine kaitse saanud isikute Eestis ja Eestist väljapoole liikumise, Eestis töötamise ja terviseseisundi, edasiste kavatsuste jms kohta.
Ukraina laenu intressikulude katmise otsusega võtab Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024-2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses. ELi vastava määrusega loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid ELi liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna ELi eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule ELi kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele andes võimaluse riigi majandust toetada.
Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas (ingl k Council of Europe Development Bank, edaspidi CEB) 9 872 000 euro võrra, millest sisse tuleb maksta 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital on 7 084 147 eurot.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule rahvahääletuse eelnõu, muuta valitsuse õigusakte ning alustada korraldustöid selleks, et korraldada referendum abielu mõiste küsimuses.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek luua õiguslik võimalus, et viia elektri üldteenuse kliendid universaalteenuselt automaatselt börsipaketile, kui börsihind on soodsam.
Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Raimond Kaljulaid, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Priit Sibul ja Varro Vooglaid.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Vastavalt seadusele nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Peeter Espak, Viktor Trasberg, Sulev Valner ja nõukogu esimees Rein Veidemann
Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub 7 liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat. Lisaks nimetab nõukogusse ühe liikme kultuuriminister ning ametikoha järgselt kuulub nõukogusse Riigikogu Kantselei direktor.
Eelnõu näeb ette nimetada Vahur-Peeter Liin Riigikohtu liikmeks alates 2. oktoobrist 2023. Riigikohtu esimees Villu Kõve märgib kaaskirjas, et lisaks pikaajalisele teenistuskäigule kohtusüsteemis on Vahur-Peeter Liin panustanud märkimisväärselt ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppetöösse, täites seal alates 2009. aastast õppeülesandeid tsiviilkohtumenetluse ja tööõiguse valdkonnas. Ta on osalenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel. V-P. Liin on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline ning mitmekülgne töökogemus kohtusüsteemis ja Tartu Ülikooli õppejõuna võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek nimetada kuu jooksul peale vastava otsuse vastuvõtmist Kaliningrad tagasi Köningsbergiks ja viia läbi kõik nimemuutmisest tulenevad toimingud.
Eelnõuga tehakse ettepanek kutsuda SA KIK nõukogust tagasi Kalvi Kõva, Kaido Höövelson, Erkki Keldo ja Üllar Saaremäe ning nimetada SA KIK nõukogusse Reili Rand, Maido Ruusmann, Tarmo Tamm ja Mart Maastik.
Vastavalt keskkonnatasude seadusele nimetatakse SA KIK nõukogu liikmetest neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. SA KIK nõukogusse kuuluvad lisaks Riigikogu poolt nimetatutele veel neli asutajaõiguste teostaja poolt nimetatud liiget. Keskkonnaminister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks, kusjuures nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda.
Eelnõuga tehakse ettepanek nimetada RMK nõukogusse Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovski.
Vastavalt metsaseadusele kuulub RMK nõukogu koosseisu kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega.