Bill· SE973saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 18 June 2026
Uus kutse- ja oskusseadus seob senisest tihedamalt hariduse, tööturu vajadused ja oskuste prognoosimise, et Eesti oskuste süsteem vastaks paremini muutuva töömaailma ootustele. Kutsestandardite kõrvale luuakse paindlikumad kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad kiiremini ajakohastada tööelus vajalike oskuste kirjeldusi. Eelnõuga luuakse esmakutse süsteem, mille järgi saab õppija kutse juba kooli lõpetamisel, kui õppekava on koostatud töömaailma vajadustest lähtudes ja vajalikud kompetentsid on omandatud. Samuti tugevneb varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) roll, et töö käigus omandatud oskused oleksid senisest paremini tunnustatud.
Muudatustega väheneb märgatavalt halduskoormus nii õppijatele, õppeasutustele kui ka ettevõtjatele, sealhulgas väheneb kutsestandardite arv ligi poole võrra. Ühtlasi muudetakse kutsesüsteemi juhtimine tõhusamaks, ühendades dubleerivad nõukogud ja eksperdikogud ühtsemaks tervikuks. Reform aitab kokku hoida ka avalikke vahendeid, võimaldades suunata rohkem ressursse kutseharidusse ja oskuste arendamisse. Muudatused rakenduvad järk-järgult ja täies mahus 2029. aastast.
Law· SE830avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 23 February 2026
Eelnõuga täpsustatakse koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni ning ajakohastatakse testide andmekogu puudutavaid sätteid.
Gümnaasiumide vastuvõtus luuakse võimalus arvestada õpilaskandidaadi koolivalikute eelistusi juhul, kui kool on selle oma vastuvõtu tingimustes ja korras ette näinud. Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse põhivastuvõtukonkursil esitatavate avalduste arvu. Eesmärk on muuta vastuvõtuprotsess selgemaks ja ühtsemaks.
Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu õpilast koolist välja arvata. Edaspidi on väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses. Täiendavaid koolist väljaarvamise aluseid gümnaasiumite kodukorras enam kehtestada ei saa.
Mõjutusmeetmetest jäetakse seadusest välja meede, mis nägi ette õpilase käitumise arutamise õppenõukogus. Mõjutusmeetmete rakendamise otsustuspädevus koondatakse kooli direktorile.
Lisaks muudetakse testide andmekogu puudutavaid sätteid, et ajakohastada andmete töötlemise ja haldamise regulatsiooni.
Bill· SE822i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 10 February 2026
Eelnõuga nähakse ette teadusnõuniku ametikoht iga ministri alluvuses ja Riigikantseleis. Seletuskirjas märgitakse, et enamikus ministeeriumides ja Riigikantseleis on teadusnõunikud juba tööle võetud, millest nähtuvalt saab kinnitada, et tegu on Eesti edulooga. Siiski ei ole neid ametikohti seni seadusega ette nähtud ega reguleeritud. Eelnõu eesmärk on tagada seadusega nende ametikohtade järjepidevus, teadusnõuniku pädevus teadus või arendustöös ning ühtlustada sellekohased nõuded, samuti tagada, et teadusnõunikud valib avaliku konkursi teel pädev ja mittepoliitiline sihtasutus (Eesti Teadusagentuur) selleks moodustatud komisjoni kaudu, s.o teaduskogukond, mitte poliitilised jõud.
Law· SE767avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 1 December 2025
Eelnõu valmistab ette õppelaenureformi, mis muudab õppelaenu tudengitele senisest kättesaadavamaks. Reformi keskmes on õppelaenu tingimuste leevendamine ning süsteemi ajakohastamine praegustele vajadustele vastavaks.
Olulisim muudatus on käendaja või kinnisvaratagatise nõude kaotamine alates 2026. aasta septembrist. Senise tagatise asemel hakkavad pangad hindama taotlejate maksekohustusi ja maksekäitumist, mis teeb õppelaenu võtmise võimalikuks ka neil noortel, kellel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida.
Eelnõu kohaselt muutuvad soodsamaks laenutingimused: intressimäär langeb ning riik tagab pankadele edaspidi kommertsintressi kuni 1,5% + 6 kuu euribor aastas. Praegu kehtib piir 3% + 6 kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, 2025/2026. õppeaastal kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.
Oluline muudatus on ka tagasimakseperioodi pikendamine. Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis tulevikus pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Pikem periood tähendab väiksemaid igakuiseid makseid ja leevendab lõpetajate majanduslikku koormust.
Reformi ettevalmistamisel on arvesse võetud, et praegu kasutab õppelaenu keskmiselt ligikaudu 1800 üliõpilast aastas ehk ainult 4% potentsiaalsetest laenusaajatest. Neist omakorda ligi 8% võtab laenu välismaal õppimiseks.
Õppelaene väljastavad Swedbank ja LHV intressimääradega vastavalt 1,99% + 6 kuu euribor ja 1,95% + 6 kuu euribor.
Law· SE740avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 October 2025
Keeleõppe korraldus koondatakse haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus ja tagada toimivamad lahendused ühiskonna ja tööturu jaoks. Kaasajastatakse riigikeele kasutusala regulatsiooni, tugevdatakse eestikeelse asjaajamise põhimõtteid avalikus sektoris ja parandatakse eesti keele õpet täiskasvanutele. Järelevalve keelenõuete täitmise üle muutub rangemaks.
Kuna Eesti on viimaste aastatega muutunud rände sihtriigiks, on oluline nõuda eestikeelset asjaajamist kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes. Nõuet laiendatakse kõigile avalik-õiguslikele asutustele ja kohalikele omavalitsustele.
Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades.
Law· SE554avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 16 December 2024
Eelnõuga kehtestatakse uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse terviktekst, millega nähakse ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) riiklik korraldus ja osapoolte ülesanded, kvaliteedi tagamise, rahastamise ning järelevalve alused.
Eelnõuga reguleeritakse seaduses teadus- ja arendustegevuse kõrval ka teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni. Sellest tulenevalt täpsustatakse ministeeriumide ja nõuandvate kogude ülesandeid ja nimetusi, näiteks senine TAN nimetatakse ümber Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukoguks (TAIP). Riigikantseleile antakse ülesanne koordineerida avaliku sektori innovatsioonialaseid tegevusi.
Samuti täpsustatakse ministeeriumide ülesandeid oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel ning vastava info edastamisel Haridus- ja Teadusministeeriumile. Uuringutega seotud teave peab kajastuma Eesti Teadusinfosüsteemis. Uue osapoolena teadus- ja arendustegevuse riiklikul korraldamisel sätestatakse seaduses rakendusuuringute keskus.
Uue ülesandena lisandub Haridus- ja Teadusministeeriumile vastutus teaduseetika süsteemi toimimise tagamiseks. Selleks saab Eesti Teadusagentuur ülesande moodustada teaduseetika komitee ja komisjoni teaduseetika rikkumiste menetlemiseks.
Teadus- ja arendusasutused ning kõrgkoolid saavad edaspidi saata uuringud teaduseetika komiteesse hinnanguteks või luua oma eetikakomitee. Teaduseetika komitee on oma töös ja otsustes sõltumatu. Täidesaatva riigivõimu poolt tellitavate poliitikanalüüside ja -uuringute andmekaitsealaseid ja eetilisi aspekte hindab Isikuandmete kaitse seaduse muudatuse kohaselt Andmekaitse Inspektsioon, kes konsulteerib selleks vajadusel loodava teaduseetika komiteega.
TA asutuse kvaliteedihindamise protseduur jääb üldjoontes samaks.
Eelnõus on välja toodud rahastusviisid, mille kaudu toetatakse teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Muudetakse senist süsteemi, kus teadus- ja arendusasutusi rahastati baasfinantseerimise kaudu. Uue süsteemi järgi jaguneb asutuste rahastus kaheks osaks: baasrahastus ja tulemusrahastus.
Baasrahastuse määramisel arvestatakse asutuse viimase kolme aasta rahastust, tulemusrahastuse puhul aga asutuse tulemusi. Äriühingutena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste rahastus hakkab edaspidi tulema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
Toetuste täpsemad tingimused kehtestatakse eraldi rakendusaktidega, kuid ministeeriumitel jääb võimalus kasutada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastamiseks ka muid õigusaktides ettenähtud võimalusi.
Law· SE514avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 26 September 2024
Eelnõuga kaasajastatakse ja lihtsustatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust. Eelnõu kohaselt tunnistatakse seaduses kehtetuks vananenud sätted, jäetakse seadusest välja Eesti Teaduste Akadeemia sisemist struktuuri ja otsustusprotsesse liialt detailselt kirjeldavad sätted ning viiakse seaduse terminid kooskõlla üldkasutatavate terminitega.
Eelnõu eesmärk ei ole muuta akadeemia põhilisi ülesandeid ega missiooni, juhtimismudelit, akadeemikute ülesandeid ja õigusi ega akadeemia rolli riigi toimimises ning teadus- ja kõrgharidussüsteemis. Eesmärk on seadust kaasajastada ja lihtsustada, tunnistades kehtetuks sätted, mida nüüdisaegse hea seadusloome tava kohaselt seaduse tasemel ei reguleerita. Seetõttu ei muudeta sätteid, mis käsitlevad akadeemia kollegiaalsete juhtorganite moodustamise põhimõtteid ja pädevust, samuti akadeemia tippjuhtide ametisse nimetamist ning pädevust põhiküsimustes.
Law· SE419avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 April 2024
Eelnõuga tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Muuhulgas tähendab see koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivate kvalifikatsiooninõuete tõstmist ning nõuet kohalikele omavalitsustele tagada kõigile lastele vanema taotlusel koht lasteasutuses. Samuti märgitakse seadusesse, et alusharidust tuleb lasteaias ja lastehoius korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale. Lapsehoiu teenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.
Vanema taotlusel peab kohalik omavalitsus tagama elukoha järgselt koha kõigile 1,5-3aastastele lastele lastehoius ja 3-7aastastele lasteaias. Teenust võib pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. KOVid peavad lastehoide ja lasteaedu ise, kuid nähakse ette võimalus osta seda teenust eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, kellele KOV ei ole volitanud enda ülesande täitmist, võib õpe jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Seaduse muutmisega tõstetakse kvalifikatsiooninõudeid lasteasutuse direktoritele, kes peavad olema kõrghariduse omandanud vähemalt magistrikraadi tasemel. Lapsehoidjate senine kesk- või kutsehariduslik nõue tõstetakse vähemalt kutse 4. tasemele, samuti kehtestatakse nõuded abiõpetajale, kellel peab olema vähemalt keskharidus ja kutse/pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus.
Eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Eelnõu kohaselt toimub KOVide rahastamine nende eelarvest ja selles osalevad ka vanemad. Võrreldes kehtiva seadusega, mille kohaselt nähakse riigieelarves võimaluse korral ette toetus KOVidele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks, nähakse eelnõuga ette võimalus KOVe riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks.
Bill· SE288tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 25 September 2023
Eelnõus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud õppelaenu tagatised, nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.
Resolution· OE285tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 21 September 2023
Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks töötada välja niisugused õigusaktid, mis annaksid omavalitsustele, kuhu jäävad hajaasustusega piirkonnad, kindlustunde, et suudetakse vajalikke väikekoole alles hoida.
Bill· SE192tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 13 May 2023
Seaduse muutmise eesmärk on tagada rahvusteadustele piisav ja stabiilne riigieelarveline rahastus.
Resolution· OE92avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 May 2023
Tulenevalt rahvusooperi seaduse § 6 lõike 2 punktist 1 ja lähtudes Riigikogu 2019. aasta 27. mai otsusest, esitab Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu otsuse eelnõu ettepanekuga nimetada rahvusooperi nõukogusse Riigikogu liikmed Ester Karuse, Signe Kivi ja Kadri Tali.
Bill· SE20tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 26 April 2023
Eelnõu muudatusettepanekud on keelevaldkonna õigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust avalikus ruumis. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel.
Olulisemad muudatused puudutavad avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena.
Bill· SE16tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 24 April 2023
Eelnõus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud õppelaenu tagatised, nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.
Bill· SE773i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 16 January 2023
Eelnõuga kehtestatakse uue terviktekstina teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse regulatsioon. Kaasajastatakse valdkonna strateegilist juhtimist ja täpsustatakse valitsust ja ministreid nõustavate kogude töökorralduse aluseid.
Muudetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna finantseerimise korraldust. Kui seni on kõikidele teadus- ja arendusasutustele tagatud vahendid eelkõige baasfinantseerimisega, siis eelnõuga tagatakse see tegevustoetusega, mis on ette nähtud välishindamise läbinud avalik-õiguslikele ülikoolidele, haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olevatele riigi rakenduskõrgkoolidele ning avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks.
Riigi asutatud teadus- ja arendusasutuste puhul peab vajaliku rahastuse tagama vastav ministeerium.
Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused hakkavad saama toetust riigi prioriteetsetes valdkondades, mille tingimused sätestatakse ministri määrusega. Nõuded evalveerimisele jäävad samaks. Uusi ülesandeid saab juurde SA Eesti Teadusagentuur, näiteks seoses teaduseetikakomitee moodustamisega.
Law· SE767avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 December 2022
Eelnõuga täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Eelnõu kohaselt on jätkuvalt võimalik õppida korraga mitmel õppekaval, kuid tasuta saab seda tulevikus üldjuhul teha vaid ühel õppekaval.
Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.
Vastavalt eelnõule pikeneb see aega, mille möödumisel on võimalik asuda uuesti ja tasuta samal kõrgharidusastmel õppima. Eelnõu ütleb, et sama kõrgharidustaseme lõpetamisest peab olema möödunud vähemalt 10 aastat.
Eelnõuga kaotatakse õigus samaaegselt mitmel õppekaval tasuta õppida ja piiratakse katkestamise järgselt tasuta õppimise võimalusi. Kõrgkoolidele antakse võimalus küsida tasu üliõpilaselt, kes on juba kaks korda samale õppeastmele immatrikuleeritud. Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses edaspidi veenduda ühe aasta jooksul. Lisaks kehtestatakse õigus nõuda õppekulude hüvitamist semestri lõpul katkestajatelt.
Kõrgkoolidele jääb õigus pakkuda põhjendatud juhtudel teistkordset õpet tasuta, näiteks suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu õpetajakoolitus ja tervishoid.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust.
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused kõrgharidusseaduses 2024. aasta 1. augustist. Enne 2024/2025. õppeaastat kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilaselt on kõrgkoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist enne 2024/2025. õppeaastat kehtinud tingimustel ja korras kuni 2027. aasta 1. augustini.
Law· SE715avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 October 2022
Ühinemise seaduse eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega. Ühinemise seaduse eesmärk on ühineda lepinguga, et võimaldada lepingu jõustamine. Pärast lepinguga ühinemist antakse ühinemiskiri hoiule Šveitsi valitsusele.
Asutamiskokkuleppega ühinemine võimaldab Eestil saada EMBLi täisliikmeks
Bill· SE662tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 31 August 2022
Eelnõus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Õppelaenu tagatised on diferentseeritud nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja. Sätestatakse, et riik kustutab õppelaenust poole, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps. Kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last, siis kustutatakse kogu laen.
Bill· SE578tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 7 April 2022
Eelnõu kohaselt ei kohandata eesti keele oskuse nõudeid rahvusvahelise kaitse taotlejale ja rahvusvahelise kaitse saajale, kes on saabunud Eestisse enne 31. detsembrit 2022 ning viibinud Eestis vähem kui kaks aastat.
Eelnõu algatajad teevad ettepaneku lubada Eestisse saabunud sõjapõgenikud kiiresti tööjõuturule, vabastades nad selleks tähtajaliselt eesti keele nõude täitmisest.
Resolution· OE555tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 16 March 2022
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek eraldada kohaliku omavalitsuse üksustele rahalisi lisavahendeid Ukrainast saabunud laste ja noorte haridustee jätkamise toetamiseks, mis on vajalik eesti keele õppe kättesaadavuse suurendamiseks vastavalt laste ja noorte vajadustele; huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ning õpetajate ja tugispetsialiste palgafondi suurendamiseks.
Question· Other question2-5/14-34asked
Estonia · Riigikogu · 23 November 2021
Bill· SE463tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 29 September 2021
Eelnõu näeb ette, et võimaldada Keeleinspektsioonil paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi ja samaaegselt motiveerida juriidilisi isikuid nõudma oma töötajatelt eesti keele oskust, soovitakse vastava sunniraha ülemmäära juriidiliste isikute puhul tõsta 640 eurolt 6400 euroni.