Rainer Vakra

Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 14 November 2018

Eelnõu näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keelu kohaldamine loomapidajate suhtes nähakse ette alates 2024. aasta 1.juunist. Seletuskirjas märgitakse, et karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil selle teema tõstatasid looma- ja looduskaitsekaitseorganisatsioonid, Erakond Eestimaa Rohelised ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Uuesti tõusis inimeste teadvusesse karusloomafarmide keelustamine 2013. aastal, kui Eesti Rahvusringhäälingut telesaates Pealtnägija avaldati loomapidamisreeglite rikkumist kajastavaid kaadreid Balti Karusnahk AS Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist . Samal ajal tõstatas ka Keskkonnaministeerium karusloomafarmide keelustamise küsimuse, kuna karusloomafarmides ei olnud täidetud keskkonnanõudeid juba aastaid. Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.

From the Apartment Ownership and Apartment Association Act

Estonia · Riigikogu · 23 October 2018

OTRK: Estonia needs an exit strategy from oil shale energy, or PÕXIT

Estonia · Riigikogu · 15 October 2018

Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 28 May 2018

Eelnõuga kehtestatakse põlevkivile uus kaevandamisõiguse tasu ülemmäär

Jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 May 2018

Eelnõu eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. Selleks täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtivajahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskmetallide protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seadus

Estonia · Riigikogu · 8 January 2018

Piiriülese õhusaaste vähendamine on oluline rahvusvaheline eesmärk, mida aitavad saavutada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsioon ja selle protokollid. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel ning protokolli muudatuste heakskiitmine tõstab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil. Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Raskmetalle seostatakse keskkonna saastumise ja toksilisusega. Raskmetallid plii (Pb), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) levivad atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride. Protokolli eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning tõenäoliselt avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale.

Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus

Estonia · Riigikogu · 4 December 2017

Eelnõu eesmärk on laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemine ning rakendamine Eestis. Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse üheks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele. Põhiliseks muudatuseks on, et ballastvett kasutavad laevad peavad hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuete kohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele tuleb paigaldada puhastussüsteemid. Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all sõitvatel laevadel vabastuste taotlemist nendest nõuetest. Vabastusi on võimalik anda kindlatele laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Eestis taotletakse vabastusi eeldatavalt regulaarliinidele, nt Tallinn–Helsingi ja Tallinn–Stockholm liinid. Eestis hakkab laevadele vabastusi andma Veeteede Amet, mis täidab Eestis mereadministratsiooni ülesandeid. Laevadele puhastussüsteemi mittepaigaldamine on õigustatud kui regulaarliinide sadamate võõrliigid on samad. Konventsioon võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel vastu 2004. aastal ning jõustus rahvusvaheliselt 8. septembril 2017 aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 63 riiki, mis esindavad 68,51% maailma kaubalaevastiku mahust.

Jäätmeseadus

Estonia · Riigikogu · 11 September 2017

Jäätmeseaduse uus versioon on ette valmistatud keskkonnaõiguse korrastamise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse. Elanikkonna ja jäätmekäitlusettevõtete jaoks on üks olulisem muudatus olmejäätmete veo teenuse hinna kujunemine. Selleks, et motiveerida inimesi senisest enam sortima jäätmeid, tuleb uue korra järgi prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on oluliselt odavam segaolmejäätmete äraandmisest, saab arvel hinna erinevuse väljatoomisel kliente motiveerida näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama. Selleks, et muuta selgemaks avalike kogumismahutite kasutamine, ühtlustatakse seaduses prügikonteinerite värvilahendused vastavalt pakendijäätme liigile, mida sinna tohib visata. Uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid peavad olema sinised, klaaspakendijäätmete mahutid rohelised ning segapakendi jäätmete mahutid kollased. Olemasolevaid kogumismahuteid üle värvima ei pea, kuna see on liiga kulukas. Täpsustatakse tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Probleemtoote tootja rahaline tagatis peab katma nii tema poolt turule lastud toodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kulud. Näiteks, kui metsast leitakse rehvihunnik, siis see koristatakse ja kulud kaetakse tagatisest. Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise ja taaskasutamise korraldamises. Edaspidi on nende toodete tootjad ehk valmistajad või maaletoojad, kohustatud liituma või sõlmima lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga. Seni oli see vabatahtlik.

Metsaseaduse § 40 muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 April 2017

Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 March 2017

Eelnõu muudab metsaomanikule metsade majandamisotsuste tegemise selgemaks. Metsaseaduse olulisemad muudatused näevad ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie - kasutamist. Eelnõuga leevendatakse nendele seatud piiranguid. Käesoleval ajal kehtivad reeglid nende raieliikide kohta ei soodusta metsa efektiivset uuendamist. Eelnõuga alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 - 70 aastani. Seletuskirjas märgitakse, et hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. 80 aastase viljakate alade metsa kvaliteet on aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise. Eelnõuga välistatakse olukord, kus metsaomandi kasutamine sõltub piirinaabri otsustest ja tegevusest. Samuti kaotatakse piirangud vääriselupaiga suurusele, mis praegu on kuni 7 hektarit. Riigimaal tagatakse kaitse kõikidele vääriselupaiga määratlusele vastavatele aladele, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.

Animal Protection Act and Nature Protection Act Amendment Act

Estonia · Riigikogu · 23 February 2017

The draft provides for the prohibition of keeping animals solely or mainly for the purpose of fur production, as well as their breeding and reproduction solely or mainly for the purpose of fur production. The aforementioned ban is intended to be applied to livestock keepers from January 1, 2028.

Looduskaitseseaduse § 20 täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 January 2017

Eelnõuga viiakse looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla, et leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt oma maa järelmaksuga erastanud ning riik on hiljem nendele maadele seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud.

Pakendiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 January 2017

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv, millega (soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. november 2016. Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte. Alates 2019. aastast keelatakse poodides õhukeste ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamine. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

Riigikogu otsus "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 14 December 2016

Eelnõu näeb ette kutsuda nõukogust tagasi Aivar Kokk, Kalvi Kõva ja Mati Raidma ning nimetada nõukogu liikmeteks Kalle Muuli, Rainer Vakra ja Meelis Mälberg.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 November 2016

Keskkonnakomisjon algatas atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muutmise seaduse eelnõu kiireloomulise vajaduse tõttu täiendada lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulu kasutamise korda ning lisada seadusesse säte, et kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument. Eelnõu täpsustab enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda ning lisab sätte, mille kohaselt võib vahendite kasutaja lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks sõlmida halduslepingu. Eelnõuga lisatakse ka säte, mille kohaselt loetakse AÕKSi ja välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) alusel erinevate kauplemissüsteemide alusel saadud vahenditest antud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tehtud toetuse tagasinõudmise otsus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku tähenduses. Eelnõuga täpsustatakse enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda, sest alates 1. jaanuarist 2017. a jõustuv AÕKS ei võimalda hetkel kõiki riigi eelarvestrateegias ette nähtud meetmeid ellu viia ja seega enampakkumisel saadud tulu kasutada. Kavandatav täpsustus ning halduslepingute sõlmimise võimalus tagab enampakkumistulu kasutamise.

Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 October 2016

Eelnõu järgi ratifitseerib Eesti Pariisi kokkuleppe kasvuhoonegaaside heite üleilmse vähendamise kohta. Eesti on seadnud endale eesmärgiks ratifitseerida Pariisi kokkuleppe novembris algavaks kliimakonverentsiks Marrakeshis. Kliimakokkuleppe põhieesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Selleks kohustusid riigid oluliselt vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava. Kliimakokkulepe võeti 195 riigi osalusel vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil, mis toimus möödunud aasta oktoobris Pariisis. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab vähemalt 55 protsenti kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

Jäätmeseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 June 2016

Eelnõu eesmärgiks on innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega. On oluline, et jäätmehoolduses rakendatavad meetmed toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna. Pidades silmas just puhast elukeskkonda, võib eeldada, et toimiv jäätmehooldus on rahva enamuse huvi ja õigustatud ootus. Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlusse võtmist, kuna hoitakse ära jäätmete segunemine ning puudub vajadus nende hilisemaks lahutamiseks ringlusse võtmise eesmärgil. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning ringlusse võtmise kasutegur. Need kohustused eeldavad, et kohalikud omavalitsused ja riik rakendavad asjakohaseid meetmeid, mis tähendab ümberkorraldusi jäätmevaldajate tegevuses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda. Kavandatava muudatuse kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks teatud tingimustel.

Veeseaduse § 17 täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2016

Eelnõuga antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, kus vastanduvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid. Veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine tuleneb Riigikogu otsusest toetada õiguskantsleri 2015. aasta 1. detsembri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Kehtiva veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Eelnõuga kavandatakse täiendada veeseadust sättega, mille kohaselt on võimalik seada eelnimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest.

Maapõueseadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2016

Maapõueseaduse eelnõuga (213 SE) ühtlustatakse maapõuega seotud terminoloogiat ja korrastatakse õigusnorme. Eelnõusse on koondatud valdkonna tervikuna reguleerimiseks ja dubleerimise vältimiseks seni kaevandamise tehnilisi nõudeid ja ohutust reguleerinud kaevandamisseaduse sätted. Eelnõuga loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. Sõltumata tegevusest ühes või teises maardlas, on uuringu- ja kaevandamisloa andmise protseduur sama. Maardlate jaotamisest loobumine tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa. Muudetakse ressursitasu kohalike omavalitsuste ja riigieelarve vahel jagunemise süsteemi. Tervikuna säilitatakse kohalikele omavalitsustele summaarne ressursitasu laekumine. Juhul kui muudatus siiski mõjutab konkreetse kohaliku omavalitsuse tulubaasi, võetakse seda arvesse tasandusfondi kaudu. Maardlate liigituse muudatus toob kaasa, et keskkonnaamet hakkab edaspidi andma kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid. Samuti lihtsustub maavarade andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris

Riigikogu otsus "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 kinnitamine"

Estonia · Riigikogu · 11 January 2016

Põlevkivi arengukava koostamise vajadus tuleneb maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest. „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015“ on kavandatud arengukava elluviimise järgmine etapp aastateks 2016–2030. Põlevkivivaldkonna eesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.

Looduskaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 7 December 2015

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu muudab seaduse võõrliike käsitlevaid sätteid. Rakendatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid reegleid, et vältida looduslikku tasakaalu ohustavate liikide sissetoomist. Keskkonnaamet määratakse Eestis asutuseks, kellel on õigus välja anda lubasid võõrliikide pidamiseks, aretamiseks või kasutamiseks, samuti impordiks, nende vedamiseks ja transiidiks. Keskkonnaamet tegeleb sarnaste ülesannetega ka praegu. Eelnõu näeb ette suurendada võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest juriidiliste isikute trahvimäära 32 tuhande euroni. Käesoleval ajal kehtib kümme korda väiksem trahvimäär 3200 eurot. Seletuskirjas märgitakse, et see on ebaproportsionaalselt väike võrreldes füüsilistele isikutele ette nähtud maksimummääraga ning liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis loodust negatiivselt mõjutavad. Eelnõu kaotab seadusest tähtaja kaitsekordade kooskõlla viimiseks kehtiva looduskaitseseadusega. Praeguse korra kohaselt muutuksid vastavalt seadusele 1. maist 2016 kehtetuks kõik kehtiva looduskaitseseaduse eel kehtestatud kaitse-eeskirjad. Vananenud kaitse-eeskirjadega kaitsealasid on Eestis 190. Tähtaja kaotamisel saab nende kaitsekordi uuendada ilma ajalise surveta.

Jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 August 2015

Jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (75 SE) muudetakse jäätmeseaduses ohtlikke jäätmeid ja jäätmete kahjulikku toimet käsitlevaid sätteid seoses muutunud Euroopa Liidu õigusega. Valmistatakse ette ka volitusnorm, mille alusel kehtestatava määrusega täpsustatakse jäätmete liigitamist käsitlevaid sätteid. Jäätmete kahjulikku toimet käsitlev paragrahv kehtivas jäätmeseaduses tunnistatakse kehtetuks. Jäätmete kahjuliku toime kirjeldused on jäätmeseadusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), III lisast. Raamdirektiivi III lisa on ajakohastatud ja see kehtestati Komisjoni määrusena (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89–96), mis jõustus 1. juunil 2015. Seoses uue, otsekohalduva ohtlike omaduste määruse jõustumisega ajakohastatakse ka jäätmeseaduse vastavad sätted ning tehakse muudatused jäätmete liigitamist käsitlevates rakendusaktides.

Jahiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 18 August 2015

Valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE) eesmärk on tõhusam jahipidamine, et kiiresti vähendada metssigade arvukust ja tõkestada sigade Aafrika katku levikut. Seaduseelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida seisva mootoriga maastikusõidukist ja muust mootorsõidukist, tehisvalgusallika abil ning lubatakse metssigu püüda püünisaedadega. Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele lubatakse eelnõu kohaselt surmata jahiloata ka ilmsete seakatku tunnustega metssiga.

"Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil“ ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 July 2015

Eelnõu (60 SE) eesmärk on ratifitseerida "Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vaheline leping, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil", millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2015. aasta 25. veebruaril Brüsselis. Lepingus on sätestatud, milliseid Euroopa Liidu õigusakte Island kohaldab, et täita ühiselt aruandluse ja seire kohustusi. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei võta lepinguga endale täiendavaid kohustusi.