Bill· SE923i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 20 May 2026
Eelnõu muudatuste eesmärk on aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust.
Eelnõu näeb ette vabastada arendusperioodi jooksul vetika- ja karbikasvatus hoonestustasu maksmisest. Kehtiv ehitusseadustik käsitleb hoonestustasu kui riigi maa või veeala kasutamise eest makstavat tasu, mille eesmärk on kompenseerida avaliku vara kasutamist eraotstarbel. Praktikas rakendub see põhimõte ühesuguselt kõigile avaliku veekogu koormavatele rajatistele, olgu tegemist sadama, energiaobjekti, ujuvkai või keskkonda taastava vesiviljelusega. Selline ühetaoline lähenemine maksustab kõik merealal toimuvad tegevused ühtemoodi, kuigi nende keskkonnamõju ja eesmärk on väga erinevad.
Regenereeriv vesiviljelus eemaldab liigseid toitaineid, parandab mereökosüsteemi seisundit ja taastab väärtuslikke mereelupaiku. Kehtiv hoonestustasu regulatsioon ei näe ette erisust looduskeskkonna taastamisega seotud tegevusele.
Muudatuse eesmärk on kõrvaldada olukord, kus riigi keskkonna- ja ELi eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus on arendusfaasis süsteemselt majanduslikult kahjumlik.
Seletuskirjas märgitakse, et taastava vesiviljeluse majanduslik tulupotentsiaal on tingituna Läänemere eripäradest madal, kuid sellest saadav kasu loodusele, Läänemerele suur.
Regenereeriv vesiviljelus, eeskätt rannakarbi ja makrovetikate kasvatamine, on rahvusvaheliselt tunnustatud looduspõhine lahendus ja ökosüsteemiteenus – selle põhieesmärk ja mõju on seotud merekeskkonna parandamisega, mitte tavapärase kasumipõhise maakasutusega, mille siht on pelgalt eratulu tootmine.
Law· SE799avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 January 2026
Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduse § 1 lõike 5 ülamärkes 1 toodut ja lisatakse piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamisele ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Muudatuse eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust, parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti. Eelnõu kohaselt jõustub uus nõue 1. jaanuaril 2031, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega. Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks, ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.
Bill· SE698i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Seadust muudetakse, et soodustada tuule- ja päikeseparkide ehitamist põlevkivi või turba endistele ja praegustele kaevandustele ehk aladele, millele on juba väljastatud kaevandamisluba. See lühendaks tuuleparkide rajamisel bürokraatiale kuluvat aega.
Võrreldes uutele aladele taastuvenergia parkide ehitamisega on kaevandatud alade taaskasutamisel loodusele väiksem mõju.
Kaevandusaladel taastuvenergia tootmine elavdab kohalikku majandust ja ettevõtlust.
Enne taastuvenergia pargi rajamist tuleb kaevandatud ala korrastada. Juhul kui alal kehtib kaevandamisluba, saab korrastamistööde käigus alustada juba pargi rajamisega.
Seadusega võtame üle EL taastuvenergia direktiivi sätted kaevandatud maa mitmekesise kasutuse ja elurikkuse taastamise kohta.
Eelnõu kohaselt lihtsustatakse ja kiirendatakse kaevandamisalade korrastamisprotsessi. Kuni 15 hektari suuruste mäeeraldiste ja kuni 150 hektari suuruste turbatootmisalade korda tegemisel ei pea enam koostama korrastamisprojekti ning töid saab teha korrastamistingimuste alusel. See vähendab oluliselt ettevõtete halduskoormust.
Law· SE676avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 16 June 2025
Eelnõuga viiakse seadus vastavusse ELi vastava määrusega, mis käsitleb patareisid ja akusid ning nende jäätmeid.
Eelnõu aitab vähendada patareide ja akude CO2 jalajälge, toetab ringmajandust ning soodustab kestlikke ja uuenduslikke lahendusi energia salvestamisel.
Patarei- ja akutootjad peavad tõhustama oma patareide ja jäätmete kogumissüsteeme ja panustama rohkem teavitustöösse ehk propageerima vanade akude ja patareide kogumispunktidesse tagastamist. Elektrisõiduki-, tööstuslike ja kergtranspordivahendite akude tootjad on kohustatud liituma tootjate ühendusega.
Bill· SE615tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 7 April 2025
Eelnõu eesmärk on tagada võrdsed keskkonnamõju hindamise alused olukorras, kus maismaatuulikute tehnilised parameetrid (kõrgus ja võimsus) on jõudnud meretuulikute tasemele. Praegune mõjuala regulatsioon (kuni 3 km) ei kajasta tegelikku keskkonnamõju ja tekitab ebavõrdsust kohalike elanike kohtlemisel. Seetõttu on põhjendatud kehtestada võrdne 20 km mõjuala kõikidele 250 meetri ja kõrgematele tuulikutele, sõltumata nende paiknemisest maismaal või merel.
Law· SE573avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 30 January 2025
Eelnõuga muudetakse kiirgusseadust, halduskoostöö seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning riigilõivuseadust, lisades võimaluse piirduda väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimisega. See muudatus lihtsustab regulatiivset lähenemist ning vähendab halduskoormust ja riigilõivu.
Uute sätetega täpsustatakse ka kiirgusohutuse spetsialisti määramise nõudeid vastavalt ohuastmele. Kiirgusseaduses selgitatakse Euroopa Majanduspiirkonnas väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamist ning tehakse muudatusi, mis põhinevad IAEA soovitustel kiirgusohutuse raamistiku osas.
Law· SE393avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 March 2024
Eelnõu eesmärk on sätestada AÕKS-is müra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldada probleemid selle rakendamisel praktikas.
Law· SE296avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 25 September 2023
Eelnõuga sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasudele kaheksa-aastane üleminekuperiood maamaksu muutusest tulenevate maksustamishindade rakendamiseks maavara kaevandamiseks riigile kuuluva maa kasutada andmise tasude määramise kontekstis.
Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu iga-aastaselt kuni 50 protsendi ulatuses kehtiva tasuga võrreldes, kuni jõutakse maa uute maksustamishindadega kooskõlas olevate uute tasumääradeni. Seaduse eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maksustamishindadega järkjärguliselt kohaneda ning sealhulgas leevendada hinnasurvet tarbijatele.
Tulenevalt juba eelnevalt vastu võetud ning 1. jaanuarist 2024 jõustuvast maapõueseaduse muudatusest on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär kolm protsenti maa maksustamishinnast.
Law· SE744avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 November 2022
Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla ELi vastava määrusega.
Määruse eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ja anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on esitanud riskihindamise protsessi käigus, v.a ärisaladusena käsitatav info.
Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik Euroopa Liidu toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Määrus muudab eelmainitud õigusakte ning edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena.
Kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi käsitada ärisaladusena. Muudatusega kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib käsitada ärisaladusena. Ehk siis info hulk, mida võib käsitada ärisaladusena, muutub palju ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav. Seadusesse lisatakse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab erinevate andmete võrdlemist ning seega väheneb taotluste hindamise aeg. Samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.
Resolution· OE616avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 10 May 2022
Eelnõu kohaselt tehakse Riigikogu 5. aprilli 2017 otsuses ˮKliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ muudatused, mis näevad ette, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti näeb muudatus ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ning vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.
Seletuskirjas märgitakse, et põhialustega lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Vahepealsed muudatused kliimapoliitikas ja selle eesmärkides nii ELis kui ka Eestis on põhjustanud vastuolu kehtivate kliimapoliitika põhialustega. Eelnõu eesmärk on viia põhialused kooskõlla ELis kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega.
Kehtivas põhialuste tekstis on kirjas, et Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Tänaseks on ELis ja Eestis astutud sammud, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne EL.
Bill· AE526tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 26 January 2022
Eesmärk 55 kliimapakett omab laiaulatuslikku mõju Eesti ettevõtluse konkurentsivõimele, tarbijatele, koduomanikele ning töötajatele. Seetõttu on tähtis, et oleks olemas selgus selle paketi tegelike mõjude kohta.
Arvestades paketi määratult suurt mõju, on oluline, et just Riigikogu avalduse tasemel antakse poliitiline käsitlus, millistest põhimõtetest lähtudes Eesti Vabariik läbirääkimistel oma positsioone nimetatud ettepaneku suhtes käsitleb. Valitsuse positsioonidele mandaadi andmine ELi asjade komisjoni tasemel pole piisav.
Avalduse eelnõus on Eesti rahvuslike huvide osas rõhutatud vajadust mõjuanalüüsi järele ning pandud ette esialgsed positsioonid, mis algatajate meelest toetavad meie rahvuslikke huvisid selle küsimuse käsitlemisel.
Law· SE441avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 27 September 2021
Eelnõuga ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus (KeRS). Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest ja andmetest on praegu ja on ka eelnõus koondatud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõuga sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne infotehnoloogiline pöördumispunkt (veebikeskkond) niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.
Eelnõuga täiendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust sätetega asjakohase registreeringu taotlemise ja menetlemise ning registreerimistõendi andmise kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
Metsaseaduse muudatustega seatakse juurdepääsupiirangud metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Samuti täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise (SMI) regulatsiooniga.
Eelnõuga muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning 11 muud seadust.
Question· Other question2-5/14-22asked
Estonia · Riigikogu · 29 March 2021
Resolution· OE343avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 March 2021
Vastavalt metsaseaduse § 49 lõikele 3 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu üheksaliikmeline, kuhu kuulub kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Sama seaduse § 49 lõike 5 kohaselt nimetab Riigikogu oma otsusega nõukogu liikmed keskkonnakomisjoni ettepanekul. Keskkonnakomisjon on otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku kutsuda RMK nõukogust tagasi Andres Metsoja ja nimetada RMK nõukogusse Riigikogu liige Yoko Alender.
Resolution· OE342avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 March 2021
Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 56 lõikele 11 nimetatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) nõukogu liikmetest neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Keskkonnakomisjon on otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku kutsuda SA KIK nõukogust tagasi Merry Aart ja Priit Sibul ning nimetada SA KIK nõukogusse uuteks liikmeteks Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Martin Repinski.
Law· SE302avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 14 December 2020
Konventsiooni ja protokolliga luuakse ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekkinud merereostuskahjude hüvitamiseks rahvusvaheline süsteem. Eesti plaanib sellega ühineda. Konventsioon ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud ning protokolliga ühinemine tähendab ühtlasi konventsiooniga ühinemist.
Konventsioon kohustab osalisriigis registreeritud laeva registreeritud omanikku võtma piisava kindlustuse või muu finantstagatise, et katta kehtivate määrade kohaselt ohtlike või kahjulike ainete tekitatav võimalik reostuskahju.
Samuti asutatakse konventsiooniga fond (HNS-fond), mille eesmärk on ohtlikke ja kahjulikke aineid vedava laeva registreeritud omaniku kindlustuse piirmäärasid ületava kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise vahendid kujunevad HNS-fondi sissemaksetest. Konventsioonis sätestatud kahjulikke ja ohtlikke aineid meritsi vastu võtvatele ettevõtetele lisandub aruandluskohustus ja fondi sellekohase assamblee otsuse ning fondi esitatud arve alusel fondi sissemaksete tegemine. Sissemakseid HNS-fondi teevad isikud, kes riigis eelmise kalendriaasta jooksul maksustatavat lasti vastu võtsid. HNS-konventsioon kohustab laevaomanikku omama kindlustust või täiendavat rahalist tagatist ning seda kinnitavat tunnistust.
HNS-konventsiooniga ühinemine on kavas enamikul Euroopa Liidu riikidel, kuid riikidel on raskusi HNS-ide kohta aruandluse tagamisega.
Bill· SE292tagasi voetud
Estonia · Riigikogu · 23 November 2020
Eelnõu ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.
Luuakse uus keskkonnaandmeid koondav veebileht keskkonnaportaal, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe veebilehe kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist. Keskkonnaportaalist saab üks ja ainus värav kõikidele valitsemisala avalikele andmetele.
Iseseisva andmekoguna asutatava EELISe eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. EELISe andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis. Kuna EELISe olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, on paralleelselt seadusega alustatud ka uue EELISe arendamisega.
Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Kuna senine keskkonnaregister asendub veebilehega ent valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka edaspidi kogutud EELISesse, antakse õiguslik alus seni registri alaminfosüsteemidena tegutsenud EELISele ja ka maavarade registrile. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud avaliku teabe seaduse järgi.
Eelnõu mõju on eelkõige riigiasutuste töökorraldusele ja keskkonnainfo avalikule kättesaadavusele. Eelnõuga ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi. Eelnõu ajakohastab keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korda ja tunnistab õigusselguse ja parema halduse huvides keskkonnaregistri seaduse kehtetuks.
Question· Other question2-6/16asked
Estonia · Riigikogu · 9 November 2020
Question· Interpellation43asked
Estonia · Riigikogu · 12 October 2020
Question· Other question2-6/13asked
Estonia · Riigikogu · 23 September 2020
Bill· SE221tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 6 July 2020
Law· SE190avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 11 May 2020
Eelnõuga muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Samuti täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid.
Hiljemalt 31. detsembriks 2023 tuleb kõikjal korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine või alternatiivina tekkekohal kompostimine. Alates 2025. aastast peavad kohaliku omavalitused (KOV) korraldama oma territooriumil tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Edaspidi on KOVi territooriumil võimalik teha erandeid jäätmete liigiti kogumisest vaid teatud tingimustele vastavuse korral ning need erandid koos põhjendustega seab KOV jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas.
Aastaks 2030 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10 protsendini tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Lisaks kehtestatakse uued sihtarvud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamisele ja ringlussevõtule ning pakendijäätmete ringlussevõtule. Alates 2025. aastast tuleb olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti, viie aasta pärast juba 60 protsenti ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65 protsendini. Eelnõuga peab pakendijäätmete ringlussevõtt jõudma 2025. aastaks 65 protsendini ning 2030. aastaks 70 protsendini. Lisaks kehtestatakse ringlussevõtu sihtarvud pakendimaterjalidele liikide kaupa.
Täpsustuvad ka laiendatud tootjavastutusega seotud kohustused. Näiteks tõstetakse pakendiaruande audiitorkontrolli kohustuslikku piirmäära, et suunata ressurssi just nendele pakendiettevõtjatele, kes lasevad turule suurema osa pakendimassist, ning vähendada väikeste pakendiettevõtjate ressursikulu. Seni pidid audiitorkontrolli läbima ettevõtted, kes lasevad turule pakendeid üle 5 tonni aastas, kuid edaspidi on piirmäär 20 tonni aastas. Need pakendiettevõtjad, kelle pakendiarvestus on korras, peavad edaspidi läbima audiitorkontrolli alles kolme aasta tagant. Probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste puhul võib audiitorkontrolli nõuda vajaduse korral Keskkonnainspektsioon.
Täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja tõstetakse maksimaalseid võimalikke karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Senise 32 000 euro asemel on edaspidi maksimaalne karistusmäär 400 000 eurot.
Eelnõuga võetakse üle ja täidetakse ELi vastavatest direktiividest tulenevad kohustused.
Question· Interpellation27asked
Estonia · Riigikogu · 17 February 2020
Question· Interpellation26asked
Estonia · Riigikogu · 12 February 2020
Showing the 24 most recent records of 66. Browse the full list