106 ingested laws from Estonia introduced in 2025. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga muudetakse kiirgusseadust, halduskoostöö seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning riigilõivuseadust, lisades võimaluse piirduda väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimisega. See muudatus lihtsustab regulatiivset lähenemist ning vähendab halduskoormust ja riigilõivu.
Uute sätetega täpsustatakse ka kiirgusohutuse spetsialisti määramise nõudeid vastavalt ohuastmele. Kiirgusseaduses selgitatakse Euroopa Majanduspiirkonnas väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamist ning tehakse muudatusi, mis põhinevad IAEA soovitustel kiirgusohutuse raamistiku osas.
Seaduse muutmise eesmärk on tugevdada Eesti merejulgeolekut. Eelnõuga täpsustatakse kaitseväe riikliku järelevalve ülesandeid, samuti sõjalise jõu kasutamist Eesti merealal.
Eelnõuga sätestatakse kaitseväele õigus reageerida korrakaitseliste meetmetega ja vajadusel sõjalise jõuga veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu korral.
Kaitseväe pädevuses olevad korrakaitseülesanded Eesti merealal on praegu seotud eelkõige riigipiiri valvamisega. Lisaks merepiiri valvamisele ja kaitsele on kaitseväe vastutusel ka mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine, merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine ning otsingu- ja päästetööl osalemine. Edasilükkamatus olukorras reageerib kaitsevägi ka juhul, kui Eesti merealal või väikesaarel on vajalik tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule.
Eelnõuga kiidetakse heaks panga põhikirja muudatused, mis kaotavad senised laenuandmise piirangud. Panga finantsjuhtimine muutub sellega kaasaegsemaks ja paindlikumaks. Panga riskide juhtimise otsustasandiks on edaspidi aktsionäride esindajad ehk tegevdirektorid.
Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituut (IDEA) on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle kogu maailma.
IDEA asutasid 14 asutajaliiget 27. veebruaril 1995 Stockholmis peetud konverentsil. IDEA registreeriti kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ja sellel on 2003. aastast ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus. Praeguseks on IDEA-l 35 liiget ja 2 jälgija staatuses osalist.
Eesti ühinemine kiideti IDEA poolt heaks 2021. aastal. Liikmesuse jõustumiseks on vaja ratifitseerida IDEA põhikiri Riigikogus.
Eelnõu keskendub peamiselt kohtumenetluse muutmisele otstarbekohasemaks, lihtsamaks ja paindlikumaks. Olulisemaid muudatused:
1. Sätestatakse omaksvõtt faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemise alusena.
2. Täpsustatakse kaitsja vahetamist käsitlevaid sätteid ja kohtule antakse võimalus määrata asenduskaitsja ka sellisele isikule, kel küll on kaitsja, kuid kes kaitsjaid vahetades või väga hõivatud kaitsjat palgates menetlust venitaks.
3. Laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav kohtust kõrvale hoiab.
4. Piiratakse määruskaebuste esitamise võimalust neis olukordades, kus määrust saab tõhusalt vaidlustada ka kriminaalasja lõpplahendi peale kaevates, kui määruskaebemenetlus kriminaalasja menetlemist põhjendamatult venitaks.
5. Täpsustatakse, kuidas peaks käima kohtumenetluse poolte vahel tõendite kättesaadavaks tegemine, et vähendada üllatusi menetluses.
6. Vaidlused tõendi lubatavuse üle tuuakse kohtulikku eelmenetlusse, et vähendada igaks juhuks liiaselt tõendite esitamist.
7. Täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi küsitlusjärjekorra üle ja muuta ristküsitlus sujuvamaks.
8. Kohtule antakse võimalus sekkuda esemeliste tõendite avaldamise protsessi, kui pool on tõendi avaldamiseks valinud ilmselgelt ebaotstarbeka viisi.
9. Pooltele antakse võimalus kohtuasjas enne kohtuvaidlusi esitada kohtule kirjalikke seisukohti, mida ei ole vaja kohtus suuliselt ette lugeda.
10. Avardatakse võimalusi tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalasjas läbi vaatamata jätmiseks ja tsiviilkohtumenetlusse suunamiseks, et vältida olukordi, kus süüküsimuse lahendamine takerdub keeruliste ja mahukate või selgelt põhjendamatute tsiviilvaidluste taha, mida kannatanu saaks lahendada ka muus menetluses.
11. Korrastatakse lühimenetluse reegleid, et vältida iseenesest lühimenetluseks sobivate asjade sattumist üldmenetlusse.
Eelnõuga muudetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast.
Sellega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muutmisega, millega muudetakse õppimiskohustuse iga kuni 18-aastaseks saamiseni.