Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see vajab ka ratifitseerimist.
Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole olnud kunagi energiaharta tegelik mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. Seda arusaamal, et ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.
EL ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta art 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada EL riigi ja ELst pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades: need vaidlused on lahendatavad EL õiguse kohaselt.
Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkuleppe osapooleks ei ole Ungari, kuna ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega.
Harta art 26 alusel moodustatud vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teiseks pooleks on kolmas riik või kolmanda riigi investor. Vahekohtutel puudub EL siseste vaidluste lahendamiseks kohtualluvus ja kui nad siiski seda teevad, siis sellised lahendid ei ole EL-is täidetavad, sest on vastuolus EL õigusega.
Kokkulepe järgneb deklaratsioonile , mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja ühist arusaama energiaharta lepingu artikli 26 kohaldamatusest ELi-siseste vahekohtumenetluste alusena.
Muudatuste eesmärk on parandada prokuratuuri sisest kontrolli ning vastutust riikliku süüdistuse esitamisel, ajakohastada ning muuta paindlikumaks prokuratuuri töökorraldust, tagada riigi peaprokurörile paremad võimalused prokuröride kvalifikatsiooni ja professionaalsuse tõstmiseks ning muuta juhtimis- ja karjäärisüsteem läbipaistvamaks.
Eelnõuga piiratakse prokuröride kassatsioonide esitamise õigust ning suurendatakse juhtivprokuröri ning riigi peaprokuröri vastustust, kohustades neid hindama kassatsiooni esitamise põhjendatust ning sellele oma heakskiidu andma. Samuti lihtsustatakse tingimusi kriminaalasja menetluse üleandmiseks ühelt prokurörilt teisele.
Prokuröride konkursikomisjonile antakse pädevus kontrollida prokuröride vastavust teenistuskohale kehtivatele nõuetele, mittevastavuse korral on võimalik prokurör ametist vabastada. Prokuröridele kehtestatakse pikemad katseajad – abiprokuröridele üks aasta, ringkonna- ja riigiprokuröridele kaks aastat.
Vanemprokuröride ning juhtivate riigiprokuröride ametiaeg muudetakse tähtajaliseks kestusega viis aastat. Riigi peaprokuröri ametiaeg muudetakse 7-aastaseks, ilma võimaluseta teda järjest teiseks ametiajaks ametisse nimetada, et tagada tema poliitiline sõltumatus kogu ametiaja jooksul.
Ringkonnaprokuratuuride, samuti prokuröride tööpiirkondade kehtestamine muudetakse paindlikumaks. Asukoha ja tööpiirkonna kehtestamise volitus on edaspidi vastutaval ministril.
With the 2026 supplementary budget draft of the country, revenues will decrease by 24 million euros, expenses will increase by 4.4 million euros, and investments will decrease by 1.5 million euros. With the additional budget, the budget for financing transactions will be increased by 37.9 million euros.
With the additional budget, the expenditure and investment budget will be reduced by 26.3 million euros, shifting the expenditure and investment planned in the 2026 budget to 2028 or beyond, thus freeing fiscal space to finance the government's new priorities. In addition, 3 million euros of costs and investments dependent on CO2 sales income will be shifted, the final amount of which will be adjusted by the end of the state budget year, and therefore will not be reflected in the supplementary budget draft. New additional needs are financed in the amount of 29.2 million euros. Considering the CO2 changes as well, the aggregate volume of state budget expenditures and investments remains at the current level.
The ministers submitted a total of 29.3 proposals to reduce the expenses planned in the 2026 budget in the amount of one million euros. At the expense of this, the government will have the opportunity to cover the additional needs of priority areas this year.
In 2026, 10.98 million euros will be directed to the Eesti.ai initiative to grow people's AI skills, increase the efficiency of the public sector, improve health services and strengthen the position of education and the Estonian language in the age of artificial intelligence.
An important part of the additional the funding will be directed to strengthening the country's security. 17 million euros will be allocated for the construction of the eastern border in order to pay the contractual obligations already taken.
In addition, 941,057 euros will be allocated to the Ministry of Culture, which will be transferred to the Estonian Cultural Capital. These are donations received from entrepreneurs to the Ministry of Finance, the purpose of which is to cover the two-month difference in the taxation of remote gambling in the Gambling Tax Act. deficit. The Ministry of Finance received 719,640 euros as a donation from entrepreneurs. The government will compensate the Estonian Cultural Fund with 220,000 euros of missing revenues from the state budget.
In addition to the revenues and expenses reflected in the State Budget Act, the investments of Riigi Kinnisvara AS and AS Hexest Materials are also specified. Considering all the changes, the budget position of the government sector will improve by 15 million euros in 2026, but will remain as a percentage GDP to the level of the spring forecast. Next year's budget deficit will decrease by 0.1% of GDP under the influence of the proposals, and the improvement of the budget balance will continue in the autumn during the preparation of the state budget and the state budget strategy.
Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu seadust ja tulumaksuseadust. Muudatustega luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja korda. Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus kaitseväelastega sarnastel alustel.
Eelnõu muudatuste peamised eesmärgid on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida senisest täpsemalt välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamise ülesandesse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse ning luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon.
Selleks: antakse Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral meresõiduohutuse tagamiseks korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit; luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutuste vahelist teabevahetust; defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid; luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise, sealhulgas relvastuse ning riigi sõjaliseks kaitseks kasutatava taristu ja tehnika kaitseks julgeolekuala regulatsioon, samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise volitusi; lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele; seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal; kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme; reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist; sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle; sätestatakse võimalus kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamisse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse.
Muudatuste eesmärk on lahendada kehtiva seaduse rakendamisel tekkinud segadused ja tõlgendusprobleemid. Eelnõuga täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse iseenda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses. Samuti sõnastatakse selgemalt seotud isiku ja toimingupiirangu mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Lisaks luuakse tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende igapäevast tööd. Huvide deklaratsiooni kohustus laieneb samuti: edaspidi tuleb deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui inimene on ettevõtte tegelik kasusaaja
Muudatuse eesmärk on tagada, et lapsele osutatav abi lähtuks tema tegelikest vajadustest ja huvidest ning et abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev. Muudatused aitavad paremini kaitsta abivajava lapse õigusi, sealhulgas last puudutavate kohtulahendite täitmisel.
Edaspidi eristatakse senisest selgemalt olukordi, kus sekkumine eeldab KOVi lastekaitsetöötaja juhtivat rolli, ning juhtumeid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapse raskused ilmnesid (nt tervishoid, haridus, pere). Eelnõuga muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust. See aitab vähendada spetsialistide läbipõlemist ning toetab keskendumist lastele, kes vajavad lastekaitsetöötaja tuge kõige enam.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamisega seotud täitemenetlustes.
TMSis tehtavate muudatustega täpsustatakse ka kohtutäituri ja politsei rolle sellistes täitemenetlustes ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks olukordades, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.
Seaduse eesmärgiks on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi. Luua võimalus Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone ning aktiivselt osaleda korrakaitselise ohuga MÕS-ide seires ja tõrjes, Politsei- ja Piirivalveametil tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks antakse eelnõuga riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks.
Seadust muudetakse, et parandada nakkushaiguste ennetamist ning muuta tõhusamaks võitlust haiguspuhangutega ja tervisekriiside lahendamist.
Eelnõuga muudetakse laste koolides vaktsineerimise korraldust. Lapse vaktsineerimisega nõustavad vanemad ei pea edaspidi esitama kooliõele kirjalikku nõusolekut. Need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda.
Muudatus vähendab tarbetut bürokraatiat, kuna kaotatakse toitlustusasutustes tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed ja ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Samas jääb tööandja kohustuseks nakkustekitajate leviku vältimine ning riskirühmade kaitse töökohal. Lisaks täiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid ja eeskirju hoolde- ja erihooldekodudes, et välistada nakkushaiguste levik.
Eelnõu näeb ette asutuste vahelise juhtimismudeli ja ülesanded nakkushaiguse leviku peatamiseks. Muudatuse kohaselt võib rangeid piiranguid rakendada üksnes eriti ohtliku nakkushaiguse korral.
Eelnõu sätestab, et tervishoiutöötaja võib teatud erandlikes olukordades endale retseptiravimeid väljakirjutada. Erandlikuks olukorraks loetakse ägeda mööduva ehk kerge haiguse tavapärast ravi või ravimi väljakirjutamist kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks. Kuigi selles olukorras saab rääkida tervishoiuteenuse osutamisest diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses, ei sõlmita seejuures tervishoiuteenuse osutamise tavapärast lepingut kahe osapoole vahel võlaõigusseaduse tähenduses. Endale retseptiravimi väljakirjutamist ja sellega seotud diagnoosi tuvastamist käsitletakse seega erandliku tervishoiuteenusena ja seadusest tulenevalt tervishoiutöötajat iseenda patsiendina.
Kehtiva ravimiseaduse alusel ei saa tervishoiutöötajad iseendale ravimeid väljakirjutada. Ravimit saab seaduse kehtiva sõnastuse kohaselt väljakirjutada üksnes teise isiku raviks. See olukord ei ole kooskõlas varasemalt levinud praktikaga. Eelnõus sätestatud muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ja selgesõnaliselt võimaldada tervishoiutöötajal endale ravimit väljakirjutada, täpsustades seejuures, et lähtuvalt levinud arstieetika põhimõtetest tuleks seda teha ainult erandlikus olukorras ägeda mööduva ning seega kergema haiguse tavapäraseks raviks või kui see on vajalik ja otstarbekas, siis varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks.
Seadust muudetakse, et luua õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule, et ühes keskkonnas oleks kogu õigusakti elukaar jälgitav algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus juba varases faasis kaasata poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmasid. Keskkonna arenduste lõppedes asendab andmekogu muu hulgas ka praeguse eelnõude infosüsteemi ehk EIS-i. Eelnõu algatajad on uue andmekogu nimeks pannud Sätla, mis on tuletatud sõnast "säte", koht kus sätteid koos luua ja sättida. Sätla loomist toetavad nii ettevõtjate esindusorganisatsioonid kui ka vabakond. Uute funktsioonide tõttu hoiavad õigusloomes osalejad hinnanguliselt tehnilisele tööle kuluvat aega kokku 1855 tööpäeva aastas. Tekib terviklik algatuse elukaar kus tagasiside nii ettevõtjatelt, huvikaitse organisatsioonidelt kui asutustelt on ühes kohas ja jälgitav. Sätla toetab üleminekut dokumendipõhiselt õigusloomelt andmepõhisele lähenemisele, mis parandab andmete kasutatavust ja loob eeldused edasiseks automatiseerimiseks. Eelnõu järgi võetakse esimeses etapis Sätla kasutusele valitsuse algatatavate seadusemuudatuste koostamiseks. Keskkonna väljatöötamisse panustab ka parlament. Riigikogu võtab selle kasutusele juhatuse otsuse alusel. Koosloome keskkonna nime all alustati projektiga 2020. aasta kevadel.
Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud 2026. aasta 1. oktoobrile, mil algab esimese etapi lahenduste kasutuselevõtt Sätlas. Kuupäev on valitud vastavalt sellele, millal vastavate lahenduste kasutamiseks on kõik vajalikud ettevalmistustööd tehtud.
Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku (KarS) ja ohvriabi seadust (OAS). Muudatuste eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse inimkaubanduse vastu võitlemise ja ohvrite kaitse tõhustamise EP ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1712. Direktiivi uusversioon teeb seni kehtinud direktiivis 23 muudatust. Paljudel neist on Eesti õiguses vaste juba olemas ja muudatusi ei ole vaja teha.
Seadust muudetakse, et lõpetada alates 1. novembrist 2026 riikliku alkoholiregistri tegevus. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada alkoholitoodete turule toomist.
Edaspidi ei pea alkoholitootjad ja maaletoojad oma tooteid registrisse kandma ning saavad need kohe turule viia, tingimusel et tooted vastavad nõuetele ja on ohutud. Samuti kaovad mitmed täiendavad aruandluskohustused, näiteks laborikatse protokollide ja veini liikumise aruannete esitamine.
Muudatus vähendab ka riigi halduskoormust. Põllumajandus- ja toiduamet ei pea enam registrit ülal pidama ning saab vabanevat ressurssi suunata järelevalvesse.
Seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, lihtsustada ettevõtete rahastuse kaasamist ja laiendada investeerimisvõimalusi. Muudatused põhinevad suuresti Euroopa Liidu regulatsioonil.
Eelnõu muudab ettevõtetele börsile tuleku paindlikumaks, vähendades vabalt kaubeldavate aktsiate nõude 25 protsendilt 10 protsendile. Kui ka see tingimus ei ole täidetud, saab turu korraldaja hinnata piisavust muude kriteeriumide alusel, näiteks investorite arvu või ettevõtte turuväärtuse põhjal. See loob rohkematele ettevõtetele võimaluse börsile tulla.
Samuti parandatakse investeerimisanalüüside kättesaadavust, et investoritel oleks rohkem usaldusväärset teavet. Selleks leevendatakse analüüside rahastamise piiranguid ning luuakse selgem raamistik emitendi rahastatud analüüsidele, et tagada nende läbipaistvus.
Eelnõu eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon, tuua praktikast kujunenud lahendused seaduse tasemele. Eelnõuga vähendatakse aegunud normide hulka.
Välistatakse toetuse saaja õigus nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuna praegune regulatsioon võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud. Edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.
Seaduses täpsustatakse registris töödeldavate isikuandmete kategooriad.
Eelnõu eesmärk on võtta üle ELi direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu.
Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus arutelus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste kuritarvitamise takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia. Samas tuleb tähele panna, et vaigistushagi ei ole alati lihtsasti eristatav näiteks mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Direktiivi ülevõtmisega loodavate normide rakendamine ei tohi kaasa tuua õiguste kaitseks kohtu poole pöördumise takistamist ja heidutamist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.
Eelnõuga muudetakse haldusmenetluse seadust (HMS), et luua selge ja tehnoloogianeutraalne õiguslik raamistik automaatseks haldusmenetluseks. Muudatus on vajalik, et tagada haldusmenetluse kiirus, tõhusus ja õiguspärasus nüüdisaegses ühiskonnas. See võimaldab pakkuda inimestele paremini toimivaid ja isikukesksemaid teenuseid ning tugevdab usaldust riigi vastu. Ilma selge ja läbipaistva regulatsioonita ning isikule arusaadava teavitamiseta automaatse haldusmenetluse toimimisest võib isikul tekkida raskusi mõista, miks tema suhtes konkreetne otsus tehti ja millised on tema võimalused seda otsust vaidlustada. Automaatse haldusmenetluse õigusliku raami loomine on Eesti riigi jaoks oluline, sest see loob aluse targale, kiirele ja usaldusväärsele suhtlusele riigi ja kodaniku vahel digitaalses ühiskonnas. Ühtlasi aitab kavandatav muudatus kaasa personaalse riigi visiooni elluviimisele. Automaatse haldusmenetluse õiguspärasus saavutatakse eelkõige sellega, et järgitakse kõiki haldusmenetluse põhimõtteid ka siis, kui menetlust korraldab algoritm, mitte inimene. Automaatne haldusmenetlus on menetlus, kus otsused või toimingud tehakse automaatselt, ilma inimese otsese sekkumiseta, kasutades selleks infotehnoloogilisi lahendusi. Teisisõnu on tegemist protsessiga, kus haldusotsus tehakse infosüsteemi abil automaatselt, ilma haldusorgani nimel tegutseva menetleja vahetu sekkumiseta. Juba praegu kasutatakse automaatset haldusmenetlust mitmes valdkonnas, kuid puudu on sõnaselge õiguslik raamistik, mis määraks automaatse haldusmenetluse rakendamise piirid ja kaitsemehhanismid. Tegemist on eelnõuga, mis annab üldised suunised automaatsete haldusaktide või muude automaatsete dokumentide andmiseks või automaatsete toimingute või menetlustoimingute tegemiseks.
Eelnõu eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamisel tasu maksjal tekkivat halduskoormust ning suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks vabastatakse füüsilisest isikust teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise, maksudeklaratsiooni TSD esitamise ning teenuse osutaja TÖRi kandmise kohustusest. Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus pannakse sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.
Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt (kuni 183 päeva) ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht.
Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, samuti erinevatele lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.
Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi raamistikuga, vähendatakse väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust.
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse kehtivaid sätteid, teise paragrahviga täiendatakse keskkonnatasude seadust, kolmanda paragrahviga täiendatakse riigilõivuseadust ning neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.
ELi direktiiviga kehtestatakse senisest rangemad õhukvaliteedi piirväärtused ning täpsustatakse nõudeid õhukvaliteedi seirele, andmete kättesaadavusele ja avalikkuse teavitamisele.
Eelnõu rakendamine aitab parandada Eesti elanike elukeskkonda, vähendada saastest tingitud tervisekahjusid ning täita Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärke. Eelnõu toob peamiselt kaasa uued nõuded riigile ning vähemal määral kohalikele omavalitsustele. Eelnõu võib tuua kaasa halduskoormuse suurenemise teatud ettevõtjate jaoks. Alates 2030. peavad käitajad järgima uusi õhukvaliteedi piirväärtusi, mistõttu tuleb ettevõtetel hinnata oma tegevuse vastavust õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ja vajadusel rakendada meetmeid nende tagamiseks.
Seaduse muudatused puudutavad kohalike omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad.
Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis. Kuna olemasolevatele 1– 5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. Seoses sellega tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule.
Eelnõu eesmärk tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine. Ühtlasi viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõuga nähakse ette elektroonilise side teenuste ja infoühiskonna teenuse osutajate, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti teenuseosutajate, kes asuvad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid osutavad teenuseid teises liikmesriigis, kohustus määrata või nimetada ettevõte või seaduslik esindaja, tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste vastuvõtmine ja täitmine.
Eelnõuga sätestatud kohustuste täitmisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) keskasutus, kellele edastatakse teave ettevõtete ja esindajate nimetamise kohta ning kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga.
Muudatus mõjutab eelkõige direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseosutajaid, õiguskaitseasutusi ja TTJA-d. Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust, võimaldab adresseerida kriminaalmenetluse raames otsused ja määrused nimetatud ettevõtetele ja esindajatele ning viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu ei too kaasa täiendavat halduskoormust elanikele ega enamikule ettevõtjatest. Üksnes teenusepakkujatele, kes on hõlmatud direktiivi kohaldamisalas ning asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti Eestis asuvatele teenuseosutajatele, kes pakuvad teenuseid teises Euroopa Liidu liikmesriigis, võib esindaja või ettevõtte nimetamisega kaasneda täiendav, vähese ulatusega ja ühekordne kohustus.
Kehtivas kalapüügiseaduses (KPS) puudub volitusnorm püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestamiseks. Sellest tulenevalt on vajalik täiendada kalapüügiseadust vastava volitusnormiga ning täiendada kalapüügiseaduse sätteid, mis puudutavad kutselise kalapüügi registri andmekoosseisu, loa andmise tingimusi, loa kehtivuse ennetähtaegse lõppemise tingimusi, püügivahendiga veealale väljumiste arvu vähendamist ning rakendussätteid, et tehtud muudatuste alusel oleks võimalik kalapüügilube väljastada juba 2026. aastaks.
Muudatus tagab suurema õigusselguse ja kutselise kalapüügi korralduse läbipaistvuse ning seeläbi ka ettevõtjatele kindlama tegutsemiskeskkonna.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatus puudutab otseselt neid ettevõtjaid, kes omavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda ja pöörinooda püügivõimalust. Seisuga 10. märts 2026 on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda või pöörinooda püügivõimaluse omanikke kümme. Kaudselt mõjutavad muudatused kõiki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvaid ettevõtjaid, kes püüavad samu sihtliike, mida püütakse põhjanooda ja pöörinoodaga.
Muudatusega kaasneb täiendav halduskoormus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) jaoks, kes peab edaspidi kaluri kalapüügilubade väljastamisel arvestama ka ettevõtja veealale väljumiste arvu ning iga ettevõtja ja kalapüügiloa lõikes ka nende väljumiste täitumise üle arvet pidama.
Kalalaeva veealale väljumiste arvu määramine iga pööri- ja põhjanooda kohta aitab vältida kalavarude ohtu seadmist, kuna võimaldab kaluril valida sobivaid ilmastikuolusid, püügiaega ja veetemperatuuri, et püüda kõige sobivamal viisil ja ajal.
Eelnõu eesmärk on kiirendada kohtumenetlust. Selleks tehakse muudatusi neljas valdkonnas: kohtukorralduses, tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses ja kohtulõivudes.
Lihtsamate kohtuasjade jaoks laiendatakse lihtmenetlust, et neid saaks lahendada kiiremini. Näiteks saab lihtsama kohtuvaidluse korral ringkonnakohtus otsuse teha üks kohtunik kolme asemel. Samuti väheneb vaidlus menetluskulude üle, sest kulude vaidlustamise reegleid muudetakse selgemaks ja piiratumaks.
Suuremad muudatused tehakse kohtukorralduses, et muuta kohtusüsteem iseseisvamaks ja tõhusamaks. Kõik kohtuastmed loetakse edaspidi põhiseaduslikeks institutsioonideks ning riigieelarves luuakse neile eraldi eelarve. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu, kuhu kuulub 6 kohtunikku ja 5 kohtusüsteemi välist liiget. Kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab koondama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtute infosüsteemi arendamine ja haldamine antakse kohtusüsteemi enda kontrolli alla. Tsiviilkohtumenetluses tõstetakse lihtmenetluse piirmäära 3500 eurolt 5000 euroni ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurolt 10 000 euroni, mis võimaldab kiiremini lahendada rohkem vaidlusi. Mõnes hagita menetluses hakkab määruskaebusi lahendama üks ringkonnakohtunik kolme asemel. Tarbijate paremaks kaitseks muudetakse tarbijakrediidiga seotud nõuete menetlemist. See tähendab, et maksekäsu kiirmenetluses saab edaspidi nõuda vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi ja viivist.
Halduskohtumenetluses saab kohus selgetel juhtudel teha otsuse juba eelmenetluses ilma istungita. Taastuvenergia projektidega seotud vaidluste kiirendamiseks kehtestatakse eelmenetluse tähtajaks kolm kuud, et olulised arendused ei jääks kohtuvaidluste taha kinni. Kohtutoimingute riigilõivumäärades hakatakse rohkem arvestama kohtute tegelike menetluskuludega. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt ning haldusasjades tõuseb üldine riigilõiv 20 eurolt 75 euroni. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus. Rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.
Kohtute tööd aitab kiirendada ka tehnoloogia. Kohtutel lubatakse kasutada tehisaru abil loodud istungiprotokolle, mis vähendab käsitsi protokollimise aega. Suurendatakse kohtunike spetsialiseerumist, et keerulisemad asjad saaksid kiiremini ja kvaliteetsemalt lahendatud. Kitsamad spetsialiseerumisvaldkonnad sätestatakse kõigis õigusharudes, näiteks perekonna- ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse ning lähisuhtevägivalla asjadele.
Kaotatakse rahvakohtunike süsteem, mis lihtsustab kohtukoosseisude moodustamist ja kiirendab kriminaalasjade menetlemist.
Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel.
Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti.
Eelnõu seab piirangu tehnoloogia valikule, lubades kasutada vaid juba praktikas tõestatud lahendusi.
Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll sõltumatu regulaatorina.
Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks.
Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted. Lisaks reguleeritakse tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist, lõppladustamist ning nende kulude katmiseks vajalikke finantsmehhanisme.
Eelnõuga täidetakse senised õiguslikud lüngad ning viiakse Eesti regulatsioon vastavusse ELi õiguse ja IAEA standarditega.
The purpose of the bill is to ease the price pressure of energy carriers on Estonian consumers and companies caused by the Middle East crisis. As a result of the changed security situation and the resulting supply disruptions on the world market, the sharp rise in energy prices has created a new economic environment where the implementation of previously planned tax increases in their original form is not practical. The bill cancels excise duty rate increases planned for May 1, 2026 for motor fuels, i.e. gasoline and diesel fuel; for fuel oils and natural gas and electricity.
The changes stem from the need to ensure economic stability in a situation where retail prices react quickly to global crises. Since the current price hike is due to supply-side constraints, the state's move is aimed at avoiding adding an additional tax burden. The change helps curb inflation and supports Estonian companies competitiveness in a situation where prices across the region are increasing
Eelnõu ajakohastab krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ning tegutsemisnõudeid vastavalt 2024. aastal vastu võetud Euroopa Liidu panganduspaketile (nn Basel III).
Muudatustega täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid, sealhulgas nõudeid keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele (ESG riskid) ja kuidas arvestatakse ESG-riske ja krüptovaradesse investeerimise põhimõtteid.
Samuti kehtestatakse selgemad nõuded pankade ja investeerimisühingute juhtide ning võtmeisikute valimisele ja vastavuskontrollile.
Seadusega korrastatakse ka pankade komiteede süsteem, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks ning vähendada dubleerimist.
Lisaks täpsustatakse pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning antakse finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.
Eelnõuga tehakse muudatusi kõrghariduse korralduses, et suurendada õppimisvõimaluste paindlikkust, tugevdada kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust ning parandada õppe vastavust tööturu vajadustele.
Muudatustega laiendatakse eraraha kaasamise võimalusi, võimaldades võtta õppetasu eestikeelsetel üheaastastel magistriõppekavadel ning kehtestades õppetasu küsimise õiguse doktoriõppes. Kõrgkoolidel on edaspidi õigus nõuda õppekulude hüvitamist magistriõppekavadel, mille maht on väiksem kui 120 EAP ja doktoriõppes võib kõrgkool tasu küsida kolmandate riikide kodanikelt.
Samuti ajakohastatakse proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele.
Proviisori- ja farmatseudi õpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate BA ja MA õppekavade alusel, praegu toimub see integreeritud õppena.
Pärast farmatseudiõppe BA lõpetamist võib suunduda juba tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka MA õppe ning siis saab tööle nt ravimiteadlasena ravimitööstusse.
Seaduse tasandile tuuakse kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.
Eelnõu täpsustas nn alustavate õpetajate regulatsiooni kutseõppeasutuse seaduses ning viib selle kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehtud muudatustega, mis võimaldab üldhariduskoolil sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu õpetajatega, kes püüdlevad kvalifikatsiooni suunas (on parasjagu õppes) või kelle tasemeharidus vastab seaduses nimetatud tingimustele, ning tagada töötasu alammäära kohaldamine ka alustavatele õpetajatele, kelle kvalifikatsioon ei vasta veel ametikoha nõuetele.
Arvestades kutsehariduse eripära ning kutseõpetajate kvalifikatsiooninõuete mitmetasandilisust kutsestandardite alusel, on vajalik ka täpsustada, milliste alustavate kutseõpetajatega võib sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu ning millistel tingimustel.
Seaduse eesmärk on toetada õpetajate, sh kutseõpetajate järelkasvu ja tagada paindlikum värbamine olukorras, kus turul ei ole piisavalt kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid.
Seadust muudetakse, et lihtsustada alaealiste töötamise reegleid ja muuta noorte tööle
võtmine paindlikumaks. Eesmärk on anda 7–17-aastastele rohkem võimalu eakohaseks
töötamiseks ja varase töökogemuse omandamiseks, kahjustamata seejuures õppimist,
mis jääb alaealise peamiseks kohustuseks.
Muudatuste jõustumisel saavad 7–17-aastased töötada oma pereettevõttes ilmategevusvaldkonna piiranguteta. Samuti võimaldatakse alaealistel koolivaheaegadel töötada senisest pikemalt, kusjuures iga koolivaheaja kohta sätestatakse eraldi maksimaalne töötamise periood.
Lisaks lühendatakse 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks vajaliku Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega kümnelt tööpäevalt viiele. Alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus ühtlustatakse täiskasvanute omaga ning see hakkab olema 28 kalendripäeva.
Mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi palganud tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–2700. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. 13–16-aastaseid palganud tööandjatest on 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on 10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (14%) ning töötlev tööstus (11%).
Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodi pikendamine leevendab tööjõupuudust suvisel ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal.
Eelnõu eesmärk on sätestada, et edaspidi võetakse vanemahüvitise määra arvutamise aluseks eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Samuti arvutatakse vanemahüvitis töötasu alammäära muutumisel ümber sõltumata alammäära muutumise kuupäevast.
Seaduse muutmise eesmärgiks on tagada lastega peredele parem majanduslik toimetulek. Muudatus mõjutab positiivselt eelkõige kõige haavatavamat vanemahüvitise saajate sihtrühma, kellel arvestusperioodi jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus või oli väiksem kui kehtestatud töötasu alammäär ning kellele makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise määras või töötasu alammääras.
Kui muudatust ei tehta, toimub kehtiva seaduse kohaselt vanemahüvitise määra muutumine alles alates 1.jaanuarist 2028, samas kui seaduse muutmisel toimub see alates 1.jaanuarist 2027. Seaduse muutmise korral saab töötasu alammäära muutumisel vanemahüvitist ümber arvutada alates 1. aprillist 2026 ehk vastavalt töötasu alammäära muutumisele. Kui muudatust ei tehta, on ümberarvutamine võimalik alles alates 1. jaanuarist 2027.
Muudatus aitab vältida sarnaseid olukordi ka tulevikus, kui sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning sellest tulenev Vabariigi Valitsuse määruse muutmine toimub pärast 1. jaanuari.
Eelnõuga kehtestatakse kohustuslik osutusmärk automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamise ala ees.
Praegu puudub seadusest tulenev ühtne ja siduv kohustus teavitada liiklejaid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisega toimuvast kiirusemõõtmisest. See on viinud olukordadeni, kus kiirusemõõtmist tehakse varjatult, mis kahjustab õiglustunnet ja vähendab usaldust õiguskaitse vastu. Eelnõu eesmärk on tagada liiklusjärelevalve läbipaistvus, ennetav iseloom ja õiguspärasus. Kiirusemõõtmise peamine eesmärk ei ole karistamine, vaid liiklusohutuse parandamine ja õiguskuuleka käitumise soodustamine.
Aastatel 2001–2004 rakendati Eestis Euroopa Liidu vahenditest Euroopa Liidu kandidaatriikidele suunatud liitumiseelse abi programmi SAPARD (Special Accession Programme for Agriculture and Rural Development), millega toetati kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. SAPARDi programmi rakendamise aluseks Eestis oli „Maaelu arengukava 2000–2006“, mille põhieesmärkideks oli anda abi Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuete rakendamisel ning lahendada teatud probleeme põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu hüvanguks. Selle kaudu aidati kandidaatriike valmistada liitumiseks Euroopa Liiduga.
Seadusega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPRAD) rakendamise sätted. Programmiga toetati ELi vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses, mis moodustas 99,7% Eestile suunatud eelarvest.
Eelnõuga täpsustatakse koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni ning ajakohastatakse testide andmekogu puudutavaid sätteid.
Gümnaasiumide vastuvõtus luuakse võimalus arvestada õpilaskandidaadi koolivalikute eelistusi juhul, kui kool on selle oma vastuvõtu tingimustes ja korras ette näinud. Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse põhivastuvõtukonkursil esitatavate avalduste arvu. Eesmärk on muuta vastuvõtuprotsess selgemaks ja ühtsemaks.
Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu õpilast koolist välja arvata. Edaspidi on väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses. Täiendavaid koolist väljaarvamise aluseid gümnaasiumite kodukorras enam kehtestada ei saa.
Mõjutusmeetmetest jäetakse seadusest välja meede, mis nägi ette õpilase käitumise arutamise õppenõukogus. Mõjutusmeetmete rakendamise otsustuspädevus koondatakse kooli direktorile.
Lisaks muudetakse testide andmekogu puudutavaid sätteid, et ajakohastada andmete töötlemise ja haldamise regulatsiooni.
Seadust muudetakse, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ELi ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi põhieesmärgid on kindlamalt kaitstud ELi välispiir, kiirem rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus, liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism. Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu jõustumisel muutub rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis kiiremaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Samal ajal muutub ELi varjupaigasüsteemi kuritarvitamine oluliselt raskemaks. Eelnõu seadusena jõustumisel paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Piirimenetluse rakendamine lubab teha otsuseid juba piiril, taotlejal ei teki menetluse ajal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral on võimalik inimene kiiresti tagasi saata. Menetlused muutuvad ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, mis välistab olukorra, kus isik, kellele on näiteks Saksamaal kaitse andmisest keeldutud, saab uue menetluse Eestis. Samuti luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem (Eurodac), mille kaudu kogutakse ja vahetatakse rohkem andmeid. Varjupaigataotlejate kohustused täpsustuvad ning nende täitmata jätmisel on tagajärjed. Näiteks on võimalik piirata liikumisvabadust (sh kohustus elada kindlaksmääratud kohas või regulaarselt registreeruda), mis on Eestis juba kasutusel ja muutub nüüd ELi-üleselt ühtsemaks. See vähendab loata liikumist liikmesriikide vahel. Taotlejate õigused on samal ajal paremini tagatud. Taotlejatel tekib õigus tasuta õigusabile juba menetluse algul, mis aitab kaitsta nende huve ja võib vähendada hilisemaid kohtuvaidlusi. Lisaks käivitub solidaarsusmehhanism, mille kaudu liikmesriigid saavad rändesurve korral üksteist toetada. See tähendab kas rahalist panust, ekspertide ja tehnika lähetamist või vajadusel inimeste ümberpaigutamist. Eesti saab igakordselt otsustada, millisel viisil panustada. Juba varasemalt on valitsus võtnud vastu seisukoha, et Eestisse inimesi ümber ei paigutata.
Eelnõuga muudetakse kultuuri- ja spordipreemiate süsteem paindlikumaks. Edaspidi nähakse seaduses ette preemiate piirarv, mitte konkreetne number. Preemiate suurus hakkab sõltuma riigieelarve võimalustest.
Uuest aastast hakkab preemiate arvu ja rahalise mahu üle otsustama spordipreemiate puhul valitsus ning kultuuripreemiate puhul kultuuriminister. Nii valitsus kui ka kultuuriminister teevad laureaatide otsused vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide andmed tuleb ministeeriumi kodulehel avalikustada hiljemalt 1. veebruaril.
Kultuuriminister saab ka kultuuripreemiate komisjoni moodustamise pädevuse. Seni kinnitas komisjoni liikmed valitsus. See lihtsustab menetlust ja vähendab halduskoormust.
Eelnõuga kaotatakse senised riiklikud kultuuri- ja spordistipendiumid. Vabanevad vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et kasutada raha sihipärasemalt.
Viimaste aastate praktika näitab, et huvi kultuuristipendiumite vastu on olnud väike ning osa stipendiume on jäänud välja andmata. Spordistipendiumide kaotamisel jõuab riigi tugi sportlasteni teiste toetuste kaudu. Edaspidi ei pea enam taotlema spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
Muudatustega väheneb halduskoormus nii stipendiumide taotlejate kui ka kultuuriministeeriumi jaoks. Kaob vajadus eraldi stipendiumivoorude korraldamiseks ja taotluste menetlemiseks.
Möödunud aastal määrati 156 spordistipendiumi kogusummas 140 400 eurot. Kultuuristipendiumi sai 20 inimest kogusummas 46 000 eurot.
Stipendiumideks ette nähtud vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et muuta rahakasutus paindlikumaks.
Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma 1. aprillil 2026.
Eelnõust lähtuvalt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-keeletaseme eksami. Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-tasemel eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Tasemeeksamile mitteilmumisel või keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus rakendada kutsealuse suhtes kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid.
Eelnõus sätestatud nõue on vajalik, et minimeerida keeleoskamatuse tõttu tekkida võivaid eluohtlikke olukordi, sest alla B1-tasemel eestikeele oskusega ajateenija ei suuda omandada relvade, laskemoona või lõhkeaine ohutusega seotud informatsiooni. Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest.
Eelnõu eesmärk on tugevdada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist Rahvusringhäälingu kõrgeimas juhtorganis ning vältida praegu ja tulevikus olukordi, kus nõukogu koosneks ainult ühest soost isikutest.
Seadust muudetakse, et anda keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasirelva, külmrelva ja käeraudu. Seoses volituste laiendamisega nähakse keskkonnainspektoritele ette täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui jätkukoolitustest.
Praegu on keskkonnaametil salaküttimise ja kalastamise järelevalves õigus kasutada eriolukorras tulirelva. Eelnõu ei laienda tulirelva kasutamise õigust, see jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve juurde. Eelnõuga lahendatakse probleemi, kus igapäevases töös inspektoril abivahendeid ei ole. Erikoolituse läbides saavad nad õiguse kasutada nii gaasi kui külmrelva.
Keskkonnaametis töötab 132 keskkonnainspektorit. Muudatuse eesmärk on tagada nende turvalisus ja anda neile piisavad vahendid keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele reageerimiseks. Näiteks olukordades, kui tuleb katkestada ohtlike jäätmete põletamine, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmine. Inspektoritel peab olema võimalus viivitamatult reageerida, rikkumine lõpetada ja rikkuja kinni pidada. Gaasi- või külmrelva saab kasutada äärmise meetmena, kui muud abinõud ei anna tulemust.
Seaduse muutmisega rakendatakse ELi alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlev määrus. Eesmärk on parandada ülevaadet ja ligipääsu elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristule ning muuta roheenergial põhinev liikumine lihtsamaks ja kindlamaks kogu Euroopa Liidus.
Seaduse muutmine võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.
Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Mõju avaldub eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.
Pädevaks asutuseks määratakse Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.
Tasakaalustamaks mõningast halduskoormuse suurenemist muudetakse autoveoseadust, edendades e-asjaajamist.
Seadust muudetakse, et tugevdada maksualast halduskoostööd ja teabevahetust ELi liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused, mida tuleb rakendada alates 1. jaanuarist 2026.
Seaduse jõustumisel muutub krüptovara maksustamine läbipaistvaks. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Muuhulgas võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda.
Muudatusega laieneb finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele. Ühtlasi täpsustatakse aruandluse sisu, et esitatav teave oleks ühtlasemalt struktureeritud ja paremini kasutatav.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis asendab varasema samasisulise direktiivi ja kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga.
Direktiiv ajakohastab reeglid vastavalt olukorrale, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset kaugmüügi ehk sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja kasutajale arusaadavalt ka väiksel ekraanil. Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda online asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.
Olulise uuendusena kehtestatakse veebilepingute puhul taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. See peab andma tarbijale võimaluse loobuda 14-päeva jooksul ostust sama lihtsalt kui internetipoest paari klikiga asja soetamine. Praegu on e-poes ostmine tehtud ülilihtsakssaks, aga taganemine on sageli keeruline ja peidetud blankettide või juhiste taha.
Eesti allkirjastas konventsiooni detsembris 2025 Haagis koos 33 teise riigi ja Euroopa Liiduga. Ratifitseerimine on järgmine samm panna Venemaa vastutama agressiooniga tekitatud laastavate kahjude eest Ukraina riigile, elanikele, ettevõtetele ja keskkonnale.
Loodava rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni ülesanne on hinnata Venemaa agressiooniga põhjustatud kahjusid Ukrainas ja määrata kindlaks hüvitissummad, mis kuuluvad väljamaksmisele. Komisjon tegeleb registreeritud kahjunõuete sisulise kontrolli ja õiguspärasuse hindamisega. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 25 allakirjutanut.
Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest terviklikust rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist. Esimene sammas on kahjude register, mis loodi 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu raamistikus ja mis kogub ning registreerib kahjunõudeid koos tõenditega. Praeguseks on registrisse kantud üle 80 000 kahjunõuet 13 kategoorias. Teine sammas on nüüd loodav kahjunõuete komisjon, mis kontrollib registreeritud nõuete õiguspärasust ja määrab hüvitatavaid summasid. Kolmas samm on kompensatsioonifond, mis tuleb tulevikus luua ja mis hüvitab Ukrainale komisjoni kinnitatud nõuded.
Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Konventsioon on avatud liitumiseks kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes toetasid ÜRO Peaassamblee vastavat resolutsiooni. Venemaa saab komisjoniga ühineda vaid juhul, kui ta tunnistab oma vastutust agressiooni eest ja nõustub kahjud hüvitama.
Seadust muudetakse, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge. Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge.
Muudatuse mõte on vedada ühe sõiduga rohkem kaupa. Kaks 25,25 meetri pikkust autorongi veaks sama koguse kaupa, mille vedamiseks oleks muidu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid oleksid lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus möödasõiduks on hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna–Tartu–Luhamaa, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaanteed. Kasutuselevõtt on kavandatud järk-järgult, et liiklejad saaksid uue lahendusega harjuda.
Eriloa tingimustes nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded, mis puudutavad sõiduki tähistamist, võimsust, rehve ja keskkonnanorme. Loa andjal on võimalus kehtestada ka ajapiiranguid.
Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduse § 1 lõike 5 ülamärkes 1 toodut ja lisatakse piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamisele ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Muudatuse eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust, parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti. Eelnõu kohaselt jõustub uus nõue 1. jaanuaril 2031, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega. Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks, ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.
The bill eliminates a technical error and ensures clarity that the taxation of games of chance and skill as remote gambling is uniform. The amendment makes it possible to remove a technical error in the law that can give rise to erroneous disputes. Quick enforcement will help to restore the situation that market participants and the tax authority had taken into account, that is, a single tax rate for both types of games. The amendment made by the bill enters into force upon adoption of the law and publication in the Riigi Teataja the following day. Such a solution enables quick restoration of legal clarity.
Eelnõuga muudetakse hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning vähendatakse nii hankijate töö- kui ka pakkujate halduskoormust. Oluliselt lihtsustatakse alla rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete reegleid. Selleks kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Samuti tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud majandusolukorraga. See muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust.
Riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine lihtsustab ligikaudu 49% kõikidest riigihangetest, mis statistiliselt tähendab üleminekut keskmiselt 87-päevaselt menetluselt oluliselt kiiremale, ligi 50-päevasele menetlusele. Piirmäärade tõstmisega kasvab ka nn väikeostude osakaal, mille puhul on menetlus veelgi lihtsam. Suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Administratiivset ressurssi hoitakse kokku just väiksemate hangete arvelt.
Lisaks tehakse mitmeid väiksemaid, kuid olulise mõjuga muudatusi bürokraatia vähendamiseks. Näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks lisatakse seadusesse täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks. Need muudatused vähendavad nii hankijate kui ka pakkujate jaoks toimingute arvu ja säästavad aega.
Eelnõuga kiirendatakse riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist. Muudatuste vajalikkus on tingitud julgeolekuolukorrast ning liitlaste vastuvõtmise ja riigi kaitseplaanide rakendamise vajadusest. Samuti aitab uus regulatsioon tagada riigikaitseks vajaliku taristu ja tootmise ning väljaõppevõimekuse rajamist.
Eelnõu kohaselt saab valitsus kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel määrata hoone riigikaitseliseks ehitiseks. Riigikaitselise ehitise eesmärk on tagada riigi julgeolek ja sõjaline kaitse. Riigikaitseliseks ehitiseks võib olla nii ministeeriumide valitsemisalas olev hoone kui ka strateegilist või sõjalist kaupa tootva ettevõtte tootmishoone.
Riigikaitseliste ehitiste kavandamisel jäetakse ära planeerimismenetlus, keskkonnamõju hindamine ja metsateatise esitamine, mis tähendab, et sisuliselt saab ehitamisega alustada pärast loamenetluste, näiteks ehitus- ja keskkonnalubade ning kui tegemist on vastava alaga, siis ka Natura mõju hindamise, läbimist. Pooleliolevad planeeringud viiakse lõpuni senise korra alusel.
Sama eriregulatsioon laieneb ka side- ja eelhoiatamissüsteemidele, sõjalise väljaõppega seotud rajatistele, harjutusväljadele ja lasketiirudele ning sõjaväelinnakute ja ladustamisega seotud ehitistele.
Eelnõuga nähakse ette ka vaidluste kiirem lahendamine. Riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada eelisjärjekorras nelja kuu jooksul, erandjuhul kuni kuue kuu jooksul. Esialgset õiguskaitset saab edaspidi taotleda üksnes koos kaebuse, apellatsiooni või kassatsiooniga, mitte eraldi või abstraktselt. Vaidlustamine on võimalik juhul, kui esineb oht oluliseks keskkonnahäiringuks; subjektiivsete õiguste kaitse jääb alles.
Kohalike omavalitsuste roll ruumiotsustes väheneb riigimaad puudutavate riigikaitseliste ehitiste puhul: valitsus saab peatada planeeringud ja määrata maa sihtotstarbe, kuid kohaliku omavalitsuse arvamust küsitakse alati.
Seaduseelnõuga võetakse üle EP ja nõukogu direktiiv 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (Rootsi direktiiv) ning EP ja nõukogu direktiiv 2023/2123, millega muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK, et viia see vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusnormidega (direktiiv 2023/2123). Rootsi direktiiviga muudetakse kohustuslikuks EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe operatiivset vahetamist siiani reguleerinud Rootsi raamotsuse sätted ning nende rakendamist puudutavad operatiivkoostöö soovituse sätted. Eelnõus täpsustatakse siseriikliku õiguse regulatsiooni, et see vastaks direktiivides sätestatud nõuetele.
Eelnõu muudatused näevad ette leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu. OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust ei kata Eesti haridussüsteemi lõpetajad. Olulisema muudatusega asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Tööjõupuudusega tegevusaladel võimaldatakse tähtajalist elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel. Seaduse jõustudes ei hakata nendel tegevusaladel kohaldama piirarvu ja eraldi ei ole vaja taotleda Eesti Töötukassa luba. Palgakriteeriumiks määratakse 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast, mis vastab paremini oskustöötajate tegelikule palgatasemele ja välistab odava tööjõu sissetoomise.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse selgete kriteeriumide alusel, milles arvestatakse: OSKA tööjõuvajaduse prognoosi; tegevusala ekspordi osatähtsust ja keskmist töötasu. Praegu on erisus eelkõige suunatud töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritele. Loetelu kehtestab valitsus kuni viieks aastaks. Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavatele elamislubadele kehtestatakse aastane mahupiirang, mis sõltub majanduskeskkonnast: majanduskasvu tingimustes kuni 0,2% alalisest elanikkonnast (u 2600 luba); muudes tingimustes kuni 0,1% alalisest elanikkonnast (u 1300 luba). Majanduskasvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist, mis peegeldab paremini tegelikku majandusolukorda. Hinnanguliselt toob seaduse muudatus lisamaksutulu perioodil 2026–2029 aastatel orienteeruvalt 14–27 miljonit eurot aastas. Kumulatiivne maksutulu võib ulatuda 37–65 miljoni euroni aastas, kui enamik välistöötajaid jääb Eestisse pikemaks ajaks.
Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv ehk nn ühtse loa direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise. Muudatused on plaanitud jõustuma 22. mail 2026, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Piisab, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse politsei- ja piirivalveametis, kes teeb otsuse kuni 30 päeva jooksul. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja töötukassa luba, et vältida korra väärkasutust. Muudatus vähendab oluliselt halduskoormust ja kiirendab tööandja vahetamist. Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta senise 90 päeva asemel kuni 3 või 6 kuud, sõltuvalt elamisloa kestusest: alla 2 aasta kehtinud elamisloa puhul kuni 3 kuud; vähemalt 2 aastat kehtinud elamisloa puhul kuni 6 kuud.
Erandjuhtudel võib töötaolek kesta kuni 9 kuud. Lisaks laieneb töötaoleku lubatav alus ka muudele töölepingu lõppemise põhjustele, sh töötaja enda algatusel. Kui töötaolek kestab üle 3 kuu, peab välismaalane tõendama piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks. Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, näiteks vanemahüvitis, töövõime- ja pensionihüvitised. See tekib eeldusel et üldised kvalifitseerumistingimused on täidetud. Õigus kehtib ainult neile, kes reaalselt Eestis töötavad ja kellel on vastav viisa. Peretoetused välistöötajatele ei laiene. Välismaalaste tööle võtmise seadusrikkumiste arv on viimastel aastatel kasvanud. Kui 2021. aastal registreeriti 380 vastutusele võtmist, millest vaid ühel juhul karistati juriidilist isikut, siis 2024. aastal tuvastati juba 524 rikkumist ning juriidilisi isikuid võeti vastutusele 38 korral. Kehtivad trahvimäärad pärinevad 2010. aastast ja on ajale jalgu jäänud ega täida karistusõiguslikku eesmärki. Mõne rikkumise eest on juriidilise isiku maksimaalne trahv 3200 eurot, mis ei ole paljudele ettevõtetele tegelik heidutus. Seoses sellega tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäärasid, seades maksimaalseks trahviks oluliste rikkumiste korral 100 000 eurot. Eesmärk on suurendada sanktsioonide mõjusust ja ennetada rikkumisi.
Seadust muudetakse, et vähendada taastuvenergia tasu energiamahukatele ettevõtetele ja parandada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet ning soodustada investeeringuid. Energia on paljude tööstusettevõtete üks suurimaid kulusid ja hinnalangus aitab muuta Eesti ettevõtete tooted konkurentsivõimelisemaks nii kodu- kui välisturgudel.
Muudatuse kohaselt saavad alates 1. jaanuarist 2026 ettevõtted, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh, maksta taastuvenergia tasu senisest madalamas määras. Eestis on selliseid ettevõtteid ligikaudu 80. Soodustus ulatub sõltuvalt sektorist 75–85 protsendini, mis tähendab keskmiselt 6,8 eurot vähem iga tarbitud MWh kohta. Suurim mõju on puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ning keemiatööstusele.
Soodustus rakendub tagasiulatuvalt, hüvitamine toimub Eleringi kaudu ning see on seotud tingimustega: ettevõte peab kasutama energiajuhtimissüsteeme või -auditeid ning soodustus seotakse järk-järgult pikaajaliste taastuvenergia otselepingute olemasoluga. Nii tagatakse, et toetus jõuab vaid nende ettevõteteni, kes parandavad süsteemselt energiatõhusust ja vähendavad heitkoguseid.
Meetme aastane kulu on ligikaudu 9 miljonit eurot, see kaetakse riigieelarvest ning puudujääk taastuvenergia tasus kompenseeritakse EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi tuludest. Muudatus ei too kaasa taastuvenergia tasu tõusu teistele tarbijatele. Eelnõu rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni riigiabi luba.