127 ingested laws from Estonia introduced in 2018. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõu täpsustab Kaitseliidu koostegevust Kaitseväega õppe- ja lisaõppekogunemistel, valmistumisel riigi kollektiivseks enesekaitseks sõjaliste kriiside puhul ja selle teostamisel, osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Koostegevuse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse §-s 52 on välja toodud ja üksikasjalikult lahti seletatud mõiste "vahetu sund", mis on otseselt seotud uue peatükiga Kaitseliidu julgeolekuala. Lisaks laiendatakse Kaitseliidu tegevliikme õigust saada sõjaväelisel väljaõppel osalemisel, Kaitseväe või korrakaitse tegevusse kaasumisel tööandjalt kuni 30 päeva tasustamata lisapuhkust, mille eest Kaitseliit võib maksta hüvitist. Kehtiva seaduse kohaselt on lisapuhkuseks kuni viis päeva.
Eelnõuga rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.
Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.
Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.
Eelnõuga tagatakse Ühendkuningriigi kodanikele Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu kohased õigused. Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt lõpevad Ühendkuningriigi aluslepingutest tulenevad õigused ja kohustused väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödudes 29. märtsil 2017 esitatud teatest ülemkogule. Seega muutub Ühendkuningriik alates 30. märtsist 2019 kolmandaks riigiks, kelle kodanike suhtes hakkaksid ilma eelnõus kavandatud muudatusteta kehtima kolmandate riikide kodanikele ettenähtud õigusaktid. Eelnõuga tagatakse väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele. Ühtlasi sätestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laienemine Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus. Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluvad välismaalaste seaduse reguleerimisalasse. Eelnõuga arvatakse Ühendkuningriigi kodanikud välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt.
Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest korraldada senisest paindlikumalt politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine. Samuti soovitakse anda PPA peadirektorile õigus volitada määrama kaitsealused isikud ja nende kaitse teostamise viisid, muuta politseipensioni arvestamise ja väljamaksmise eest vastutavat asutust ning tagada päästeteenistujatele valveaja kohaldamine. Õigusselguse huvides täiendatakse päästeteenistujate pensioni suurendamise rakendussätet.
Päästeteenistuse seaduses täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramise reegleid, mis kehtivad 1. märtsini 2023. Kehtiva korra kohaselt määratakse päästeteenistujale vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Lisaks näeb päästeteenistuse seadus ette vanaduspensioni suurenduse 10-50 protsenti olenevalt päästeteenistuja staaži pikkusest (alates 10. aastast). Praktikas on tekkinud küsimus, kas inimene, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas, kuid kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023, jääb pensioni suurendusest ilma. Eelnõu kohaselt säiliks isikul õigus saada vanaduspensioni suurendust.
Samuti nähakse eelnõuga ette õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Kehtiva korra kohaselt määratakse ja makstakse päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal. Kuni 2017. aasta lõpuni tõlgendati seadust selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust saab ainult see päästeteenistuja, kes läheb pensionile vahetult päästeteenistusest. Eelnõu kohaselt saavad päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest, kui pensioni saamise tingimused on täidetud. See puudutab neid, kes olid seaduse jõustumise ajal päästeteenistuses ja kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž. Suurendust makstakse tagasiulatuvalt ka neile, kellele seni vanaduspensioni suurendust ei arvutatud.
Muudatusettepanekutega kaotatakse politsei ja piirivalve seadusest (PPVS) piirang, mille kohaselt ei maksta politseiametnikele eripensionit ametikohal teenistuses oleku ajal ja sellega seoses muudetakse politsei ja piirivalve seadust (PPVS). Politsei- ja Piirivalveameti prognooside kohaselt siirdub aastatel 2019–2025 pensionile 1235 politseiametnikku ja probleemi lahendamise üks võimalus on kaotada keeld saada samal ajal politseipensioni ja töötada edasi politseiteenistuses.
Eelnõu lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.
Eelnõuga antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule. Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel, praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse, mis on ka ainus kohus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke.
Lisaks saab muudatusega Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, millega soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks.
Muudatustega lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.
Eelnõuga kehtestatakse piirangud tsiviilkohtumenetluses, täitemenetluses ja pankrotimenetluses edasikaebeõigusele. Piirangud puudutavad peamiselt õigust kaevata edasi Riigikohtule maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuste kohta tehtud ringkonnakohtu määruste peale. Ettepanekud piirangute seadmiseks puudutavad nii menetluslike määruste peale edasikaebamist kui ka hagita asjade lõpplahendite peale edasikaebamist. Riigikohtu tehtud ettepanekute eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine ja kohtupidamise ressursi parem kasutus. Eelnõuga täpsustatakse ka pankrotihalduri tasu ja kulude riigi vahenditest hüvitamise piirmäära. Rakendussätte kohaselt kuuluvad edaspidi internetis avaldamisele alates 1. jaanuarist 2006 jõustunud kohtulahendid.
Eelnõuga luuakse krediidiasutustele võimalus emiteerida pandikirju (covered bonds) , mis on üks võlakirjade eriliike. Pandikirjade näol on tegemist krediidiasutuste (lihtsustatult pankade) poolt emiteeritavate tagatud võlakirjadega, mille tagatiseks on n-ö kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Ehk lihtsustatult on pandikirjade tagatiseks tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.
Eelnõu eesmärk on võimaldada võtta kasutusele teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi kehtiva liiklusseaduse kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad seaduse sama paragrahvi lõiked automaatse liiklusjärelevalve süsteemi puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid, seega ei ole kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni terminid võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid.
Kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk on liikluse rahustamine ja seeläbi õnnetuste arvu vähendamine. Hetkel on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmine ja statsionaarse kaameraga mõõtmine. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg jääb isikule samaks, kuid selle eesmärk on võimaldada liiklusjärelevalve teostajal mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid ka piirkondades, kus see varasemalt võimalik ei olnud.
Eelnõu sisaldab sätteid vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise kohta. Peamise muudatusena ühtlustatakse Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõudeid ning luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, v.a Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise raames muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku, riigilõivuseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, notariaadiseadust ning väärtpaberituru seadust.
Eelnõuga kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.
Eelnõuga täpsustatakse kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse ELi õigusega vastuolud, millele osutas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid.
Eelnõu näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku tehnika ning saastatuse vältimiseks. Eelnõu annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ning kasutamist võrreldes kehtivas õiguses kehtestatud nõudega.
Samuti täiendatakse eelnõuga alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Täiendamine tuleneb asjaolust, et keskkonnavaldkonnas on juba pikemat aega otsitud lahendust vanarehvide probleemile. Nüüdseks on selgunud, et rehvihaket saaks edukalt kasutada põlevkiviõli toomise sisendina. Edaspidi ei pea põlevkivikütteõli olema toodetud sajaprotsendiliselt põlevkivist, vaid 70% põhikomponendi massist peab olema põlevkivi, ülejäänud 30% ulatuses võib kasutada teisi tooraineid või kütusekomponente.
Eelnõu näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.
Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016.
Eelnõu võimaldab täiendavalt tunnistada kehtetuks elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ning keelata ka nende väljaandmine. Kuna ID-kaardi omamine on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus. Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole.
Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse.
Eelnõu näeb ette võimaluse ühe meetmena rakendada elatisvõlgniku sõiduki loovutamist. Selleks soovitakse luua liiklusregistrisse lisamärge, mille alusel saab politsei võlgniku sõiduki kohtutäiturile üle anda.
Eelnõu kohaselt kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas. Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2021.
Eelnõu kaasajastab seadust, vähendab riigi funktsioone ja suurendab tootjate omavastutust.
Eelnõuga lihtsustatakse seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal oleks võimalus teha sertifitseeritud seemnekategooria korral põldtunnustamist, võtta kõigi seemnete sertifitseeritavate kategooriate korral proove ja neid ka analüüsida. Neil, kes soovivad teha põldtunnustamist, proovivõtmist või laboratoorset proovide analüüsimist või pakkuda eespool nimetatud teenust, peab olema majandustegevuse luba.
Eelnõuga täiendatakse sordilehte reguleerivaid sätteid.Sordilehte võetavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehte neid ei kantud. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sortide nimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehte kanda.
Eelnõuga muudetakse omatarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavuse ja sordiomanikule kaitsealuse sordi kasutamise eest litsentsitasu maksmise regulatsiooni. Ehk erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid ka selle eest tuleb maksta sordiomanikule tasu. Praeguse seaduse kohaselt ei saa sordiomanikud piisavalt teavet omatarbeks toodetud sortide seemnetest, samuti ei saa nad tasu sortide kasutamise eest ning sellest ajendatult ei oma ka informatsiooni ega alust oma õiguste kaitse rakendamiseks. See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid, saagikamaid ja haiguse- ning kahjurikindlamaid sorte. Selleks, et muuta Eesti turu seisu paremuse poole ning tõsta saagikust, on vaja eelnõuga muuta sordikaitse ulatuse sätteid.
Eelnõuga tõstetakse seemnete sertifitseerimisega seonduvaid riigilõive. Riigilõivu tasumisest on vabastatud need seemnetootjad, kes kasutavad eelnõuga loodavat võimalust teha asjakohase tegevusloa olemasolul ise põldtunnustamist ja võtta sertifitseeritavast seemnepartiist proove või kes kasutavad selleks asjakohast tegevusluba omava isiku teenust.
Eelnõuga viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning ettevõtja kohustusi selle juures.
Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule. Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.
Eelnõu muudab e-residentidele ning ka Eesti kodanikele välismaal notariaalset vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemise lihtsamaks. Eelnõuga luuakse uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada abiellumis- ja lahutamisavaldusi ning pärimis- või pärandist loobumise avaldusi. Kaugtõestamise toimingute tegemisel tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. Notari tasu kaugtõestamisel on eelnõus tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem. Välisesinduses tehtava toimingu eest on eelnõus ettenähtud riigilõiv 30 eurot. Eelnõuga võimaldatakse notaril selgesõnaliselt kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist.
Eelnõuga sätestatakse volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse kehtestada edaspidi taotluse, maksetaotluse ja muu dokumendi esitamine üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.
Muudatus on vajalik selleks, et maaelu ja põllumajandusturu seaduse alusel antavates toetustes saaks tulevikus vajaduse korral täielikult üle minna e-PRIA kasutamisele. Kuigi ka juba praegu on võimalik esitada taotlus elektrooniliselt, siis puudub võimalus üle minna üksnes elektroonilisele taotlemisele. E-PRIA-le ülemineku eesmärgiks on lihtsustada taotluste esitamist ning lühendada taotluste menetlusaegu.
Muudatus ei tähenda automaatselt, et kõigis toetusmeetmetes peab tulevikus hakkama kasutama vaid e-PRIA-t, kuid muudatus volitab valdkonna eest vastutavat ministrit seda võimalust tulevikus iga toetusmeetme puhul eraldi kaaluma.
Lisaks korrastatakse ja täpsustatakse eelnõuga sätet, mis puudutab eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist.
Eelnõu ajakohastab ja korrastab rahvusvahelise sanktsiooni seadust. Uue rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tervikteksti eelnõul on neli peamist eesmärki: korrigeerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise pädevusjaotust selliselt, et see oleks kooskõlas arenenud sanktsioonirežiimidega; lisada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist puudutav õiguslik raamistik olukordadeks, kus sanktsioonide kehtestamise osas ei jõuta ÜROs või ELis kokkuleppele; ajakohastada finantssanktsiooni eriregulatsiooni ja muuta karistusseadustikku selliselt, et see võimaldaks sanktsiooni rikkumisi tõhusalt menetleda.
Uuel seadusel on positiivne mõju Eesti välissuhtlusele, kuna see aitab täita Eesti rahvusvahelisest ja ELi õigusest tulenevat kohustust rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt rakendada. Ajakohastatud regulatsioonil on ka riigisisene positiivne mõju, kuna sanktsiooni rakendamisega seotud kohustused muutuvad nii avaliku kui ka erasektori jaoks mõistetavamaks.
Eelnõu eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimiseks ja Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele. Registritasude laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud. Laevandussektor aitab laiendada Eesti ekspordi sihtriikide ringi, mis praegu koosneb suuresti vaid meie lähiriikidest.
Lisaks on eelnõu eesmärk pakkuda Eesti meremeestele ravikindlustuse saamise võimalus haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimisega ajal, mil tal puudub sundkindlustus seaduse alusel. Samuti tekib laevade Eesti lipu alla lisandumisel Eesti meremeestele võimalus asuda nendel laevadel tööle ja saada seeläbi juurdepääs Eesti pensionikindlustusele.
Eelnõu näeb ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Mitmekeelsete standardvormide lisamisega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus. Nii muutub ka asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Lisaks nähakse perekonnaseisutoimingute seaduses ette täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ning isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel.
Eelnõuga muudetakse elukoha andmete kehtivuse lõppemise kuupäeva, kui inimese elukoht on rahvastikuregistris ruumi omaniku õigustatud nõudmisel märgitud linna või linnaosa või valla täpsusega. Muudatus puudutab inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda elupinnalt välja registreerida. 1. jaanuaril 2019 jõustuva seaduse kohaselt lõpeb selliste elukoha andmete kehtivus seaduse jõustumisel. Kuna muudatus mõjutab olulisel määral kohaliku omavalitsuse tulumaksu ja tasandusfondi laekumist ning tulumaksu ja tasandusfondi arvestuseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid 1. jaanuari seisuga, lükatakse elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaeg edasi ühe päeva võrra, s.o 2019. aasta 2. jaanuarini. Muudatus hoiab ära negatiivse mõju kohaliku omavalitsuse 2019. aasta eelarvele ja annab omavalitsustele aega juurde, et tegeleda nende inimeste teavitusega, kelle elukohaandmete kehtivus lõpeb. Et lihtsustada asjaajamist, kehtib Riigikogu valimisteks tehtud kohaliku omavalitsuse täpsusega elukoht (nt Kristiine linnaosa) senise 30 päeva asemel 4 kuud. Nii saab inimene samu andmeid kasutada ka Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisel.
Eelnõu korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist. Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet.
Seletuskirjas märgitakse, et senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastatel. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad õppelt rohkem praktilisust.
Eelnõuga kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.
Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri. Nähes ette, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.
Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.
Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.
Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.
Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Maaülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.
Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.
Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.
Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.
Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.
Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.
Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.
Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm - loomeuurimus. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.
Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.
Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.
Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.
Muudatustega lisatakse protokolli kaadamise eesmärgil veeldatud süsinikdioksiidi eksportimise ja muude geotehniliste tööde (hetkel vaid ookeani väetamise) läbiviimise reeglid. Protokolli muudatuste sisuline mõju on üleilmne, kuid Eestile on mõju pigem väike.
Eelnõu eesmärgiks on majandustegevuse soodustamine. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga kehtiva õiguse kohaselt osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks.
Eelnõu kohaselt on osaühingu asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Kehtiva õiguse kohaselt võib kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot. Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse. Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.
Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Eelnõu näeb ette vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.
Eelnõuga ajakohastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust kehtivates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes tehtud muudatustest tulenevalt. Lisaks muudetakse kliima- ja keskkonnatoetuse püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisest teavitamise viisi ja parandatakse viga, mis tekkis riigihangete seaduse muutmise käigus.
ELi määruse muudatustest tulenevalt on liikmesriigil alates 2018. aastast võimalik loobuda täiendavast kontrollist, millega isik tõendab, et ta on aktiivne põllumajandustootja. Kui praegu peavad põllumajandustootjad, kes muu hulgas haldavad nt ka lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid, toetuse saamiseks tõendama täiendavalt, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad, siis edaspidi täiendavat tõendamist vaja ei ole. Need isikud loetaksegi aktiivseks põllumajandustootjaks. Edaspidi ei teavitata püsirohumaa pindala säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisest Ametlikes Teadaannetes vaid info avaldatakse PRIA veebilehel ning saadetakse asjassepuutuvale toetuse saajale personaalne teade.
Eelnõuga rakendatakse ELi määrus „Tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta“.
Eelnõuga kehtestatakse aretuse tegevusloa taotlemise menetlus, tegevusloa kontrolliese ja aretusprogrammi heakskiitmise kord, loomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmise erandite rakendamise tingimused ning aretuse üle järelevalve teostamise sätted. Lisaks määratletakse seaduses pädev asutus tõuaretuse määruse tähenduses, milleks on Veterinaar- ja Toiduamet.
Eelnõu näeb ette muuta seaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid, et viia Eesti riikliku kahjuhüvitise tagamise regulatsioon vastavusse rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktikaga, tõsta Eesti näitusekorraldajate usaldusväärsust rahvusvahelises suhtluses ning hõlbustada rahvusvaheliste näituste korraldamist.
Eelnõu järgi ei kata riiklik näituse kahjuhüvitise tagamise regulatsioon rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ega sellega tagatise andmise ajal arvestada. Loetelu riskidest kehtestab eelnõu kohaselt valitsus. Kehtiva seaduse järgi ei kata näituse kahjuhüvitis sellist kahju, mille on põhjustanud näituse konfiskeerimine teise riigi poolt, teose loomulik vananemine, varasemal restaureerimisel või konserveerimisel tehtud viga või vääramatu jõud.
Olulisima muudatusena loobutakse eelnõuga vääramatu jõu mõiste kasutamisest ja laiendatakse seni vääramatu jõuna käsitavaid riske, hõlmates nii näiteks loodusjõudude tekitatud kahju kui ka näituse vedamise ajal toimuva terrorirünnaku. Muudatus suurendab rahvusvaheliste koostööpartnerite silmis Eestis kehtiva näituse kahjuhüvitise süsteemi usaldusväärsust, samuti võimaldab vähendada riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide kindlustuskulusid.
Eelnõuga kehtestatakse tingimused, millisel juhul kaetakse kahjuhüvitisega üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest. Sellisteks tingimusteks on näituse kultuurilooline olulisus, tagatava kahjuhüvitise kõrge hind või kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse garantii olemasolu. Lisaks nähakse ette, et kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb sõlmida kindlustusleping
Eelnõu eesmärgiks on suurendada II samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Eesti õigusesse võetakse üle tööandja pensionifondi puudutav vastav ELi direktiiv.
Eelnõu eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine menetlustehingute dubleerimise ning menetlusnõuete täitmise kulude vähendamise kaudu.
Eelnõu laiendab seaduse eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Riigipiiri taristu on Siseministeeriumi valitsemisala valduses olev taristu, mis on ette nähtud riigipiiri valvamiseks ning mille hulka kuuluvad piiririba elemendid ja selle teenindusrajatised.
Eelnõuga luuakse seaduse kohaldamise erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Kui seaduse reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik, siis riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev kogu teave olla avalik.
Piiririba väljaehitust välispiiri maismaaosa ulatuses korraldab Politsei- ja Piirivalveamet ning väljaehituse projektdokumentatsioon ja tehniline teostus sisaldab salastatud teavet, millest tuleks ehitamisega seotud andmete esitamisel ja lubade taotlemisel lähtuda.
Eelnõuga seostatakse kutseõpe paremini tööturu vajadustega, uuendatakse kutseõppe rahastamise põhimõtteid, võimaldatakse parem ligipääsu kutseõppele ja tõhustatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi. Kavandatavad muudatused lähtuvad Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kutseharidusprogrammis 2018-2021 seatud eesmärkidest.
Eelnõu järgi kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks kooli nõukogu, mille on eelnevalt kooskõlastanud kooli nõunike kogu. See tähendab, et riik koostöös partneritega räägib läbi iga kooli koolitusmahud. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.
Eelnõu järgi eraldatakse koolidele riigieelarvest tegevustoetust ja vajadusel sihtotstarbelist toetust. Tulemusrahastamine moodustab kuni 20 protsenti baasrahastamise mahust ja sõltub kooli õpitulemustest. Baasrahastamine annab koolile tegevuskulude katmise kindluse, tulemusrahastamine suurendab motivatsiooni ja autonoomiat.
Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetuse sihtrühma, mille järgi eraldatakse koolidele koolilõuna toetust statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste eest olenemata nende vanusest. Kehtiva korra alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilasele jooksva õppeaasta lõpuni.
Eelnõuga muudetakse kutseõpetaja lähetoetuse saamise tingimusi ning lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus kutsekooli õpetama asuvad õpetajad. Muudatuste kohaselt hakatakse 1. septembrist 2020 lähtetoetust maksma välja ühes osas, praegu makstakse seda kolmes osas. Samuti nähakse ette lähtetoetus esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot.
Eesmärgiga avardada juurdepääsuvõimalusi tasemeharidusele, nähakse eelnõuga ette võimalus viia kutseõppeasutustes läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis. Põhihariduse omandamine mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule tagab praegu ka kohaliku omavalitsuse üksus, samuti on võimalus vastavat õpet läbi viia riigigümnaasiumis.
Eelnõuga soovitakse muuta senist kutseõppe akrediteerimise korraldust, mis asendub kvaliteedi hindamisega. Õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õigusega kool saab kvaliteedi hindamise protsessis sisulist tagasisidet nii õpiprotsessi kui korralduse paremaks muutmiseks vähemalt kord iga kuue aasta jooksul.
Eelnõuga võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ning reguleeritakse ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist.
Eelnõuga muudetakse ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega. Euroopa Komisjoni määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis. Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid. Hulgimüüjatele ja apteekritele lisandub kohustus kontrollida ravimite turvaelemente.
Eelnõu näeb ette anda Eesti Haigekassale üle ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning tervise- ja tööministri määruses nimetatud, rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus.
Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusest. Üleminekuga on juba arvestatud Eesti Haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarvelise eraldise arvutamisel.
Rahastamise korra muutmine eeldab ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse ning surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmist nende tervishoiuteenuste osas, mida kehtiva korra kohaselt hüvitatakse kindlustamata inimestele samuti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.
Eelnõu näeb ette kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäär, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta. 2019. aastal on maagaasi tavamäär 63,31 eurot 1000 m3 kohta. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine. Teise muudatusena näeb eelnõu ette jätta ära aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist.
Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele. Eelnõu lähtub eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
Eelnõuga vastuvõtmise korral suureneb Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv ühe võrra, millega suureneb Eesti esindatus Euroopa Parlamendis. Seega valitakse 2019. a Euroopa Parlamendi valimistel Eestis Euroopa Parlamenti seitse liiget, kuid kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine ei ole Euroopa Parlamendi koosseisu volituste alguspäeval veel jõustunud, asub Eestist Euroopa Parlamenti valimistulemuste alusel kuus liiget ning seitsmes valitud liige lisandub siis, kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine on jõustunud
Eelnõuga muudetakse senise seniste vahendite jaotust, mis ei muuda riigieelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Kokku on siis eelarves 53 muudatust.
Eelnõu näeb ette muuta toetusraha tagasinõudmisel rakendatava viivise arvestamine paindlikuks ning toetuse saaja õigusi arvestavaks. Eelnõu kohaselt edaspidi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetusraha tagasinõude ajatamise korral viivist enam ei nõuta. Selle asemel maksab toetuse saaja intressi, mis on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Sarnane regulatsioon kehtib ka nende toetuste tagasinõudmisel, mida antakse kalandusturu korraldamise seaduse ning struktuuritoetuste seaduste alusel. Teise muudatusena täiendatakse muudetavaid seadusi eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivist ei arvestata põhivõlgnevust ületavas osas.
Eelnõu võimaldab vahetada terviseandmeid piiriüleselt digitaalselt. See puudutab nii raviandmeid kui ka retsepte. Nimetatud arendus ja seda toetav õigusruum võimaldavad edaspidi parema teenuse nii patsiendile kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja apteekidele.
Eelnõu eesmärk on tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus läbi ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitse. Eelnõu järgi soovitakse lisaks senisele arheoloogilisele leiule kaitsta ka arheoloogilist leiukohta. Eelnõu sätestab muinsuskaitse põhimõtted ning reguleerib kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, nende kaitset ja säilimise korraldamist. Eelnõu tasakaalustab senisest enam ka riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi. Selleks sätestatakse eelnõuga otsuste tegemisele suurem paindlikkus.
Eelnõu näeb ette muuta Muinsuskaitseamet Kultuuripärandiametiks, kuna ameti tegevus hakkab eelnõu kohaselt hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Selline ümberkorraldus võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda juhtida ühtselt, ühtlustada Kultuuriministeeriumi töökorraldust ning valdkonna ühiseid ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada.
Eelnõuga vähendatakse kulusid, mida peab kultuurimälestise omanik seoses mälestisega kandma. Selleks hakatakse kultuurimälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulusid. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Kultuuripärandiameti ülesanne.
Eelnõuga luuakse kohalikele omavalitsustele paindlikumad võimalused jäätmemajanduse ja sotsiaalteenuste korraldamiseks, kaotades vastavad toetused ning suurendades omavalitsuste tulubaasi. Kohalikele omavalitsustele kehtestatud nõuded jäätmete liigiti kogumisele ning sotsiaalteenuse pakkumisele jäävad samaks.
Direktiivi eesmärgiks on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele. Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat).
ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul. Leping võeti vastu 2013. aastal ja see jõustus 30. septembril 2016. Marrakechi lepingu sõlmimine kuulub ELi ainuvälispädevusse, kuna lepingus ette nähtud kohustused kuuluvad EL-i ühiseeskirjadega hõlmatud valdkonda.