99 ingested laws from Estonia introduced in 2016. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Muudatused on tingitud vajadusest tagada regulatsioonide üheselt mõistetavus ja lahendada praktikas ilmnenud ruumiandmete taristu arendamisega seotud probleemid. Ruumiandmed on sellised andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale. Nende hulka kuuluvad ka andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.
Kehtiv seadus sätestab, et liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse võimaluse korral viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid. Selline valikuline käitumisjuhend on põhjustanud palju vaidlusi ja arusaamatusi. Euroopas on levinud tava, et ühel pool liikluspinda numereeritakse kõrvuti asetsevaid maaüksusi ja järjest paiknevaid hooneid paarituarvuliste numbritega ning teisel pool paarisarvuliste numbritega. Euroopalikku tava tuleks järgida ka Eestis. Selline lähenemine tagab hoonete ja maaüksuste leidmise geograafilises ruumis, mis on koha-aadressi peamisi funktsioone.
Kehtivas seaduses kasutatakse määratlusi tiheasustus ja detailplaneeringu kohustusega ala. Nimetatud mõisted on tekitanud segadust, kuna eri valdkondade spetsialistid sisustavad seda erinevalt ja puudub konkreetne piir tihe- ja hajaasustusega alade vahel. Planeerijad käsitlevad kõiki linnu, aleveid ja alevikke automaatselt tiheasustusena, kuid koha-aadressi määramisel selline lähenemine ei sobi. Hajaasustusaladel võib mõnel juhul (näiteks looduskaitse eesmärkidel) olla detailplaneeringu kohustus, kuid sellistel aladel ei ole otstarbekas rakendada unikaalaadressi ega aadressikohtade järgi adresseerimise nõudeid. Samuti on mõnes Eesti linnas suuri alasid, mis ei ole asustatud ega ole ka lähitulevikus sinna tiheasustust tekkimas (näiteks Paldiski, Kohtla-Järve, Tapa jt). Seetõttu ei ole otstarbekas käsitleda kogu linna maaüksusi kui unikaalaadressi nõudega aadressiobjekte. Seega sõnastatakse nimetatud säte ümber.
Praktikas on olnud probleeme geodeetilise märgi mõõtmistöödega, kus kinnisaja omanik on küll taganud juurdepääsu märgile ja lubanud selle hooldustöid, aga mõõtmist mitte, sest seadus seda otseselt ei sätesta.
Äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse muutmise eesmärk on tagada äriregistri ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris koostalitlusvõime aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga.
Rahvastikuregistri seaduse muutmise eesmärk on anda volitatud töötlejale õigus luua kuni aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreerimiseni kohaliku omavalitsuse taotlusel rahvastikuregistrisse ajutised aadressiandmed. See on vajalik, et tagada isikule elukoha registreerimise võimalus ja sellest tulenevad õigused.
Seaduse muutmisega laiendatakse selle reguleerimisala, et ennetada ja vähendada tubaka- ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas.
Lisatakse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete väljapaneku keeld ning nende kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades. Erandid jäävad spetsialiseerunud jaemüügikohtadele, rahvusvahelisel liinil sõitvatele laevadele ning lennujaama ja sadama kinnisel territooriumil asuvatele kauplustele. Lisaks laiendatakse kehtiva tubakaseaduse müügiedenduse sätteid tubakatootega seonduvatele toodetele (nt ei tohi pakkuda loosimise võidu, auhinna või muu hüvena) ning keeldu müüa tubakatootega seonduvat toodet mõne teise tootega (nt mobiilikott, tuhatoos) samas müügipakendis.
Eelnõuga piiratakse e-sigarettide kättesaadavust ja tarvitamist. E-sigareti kasutamine on edaspidi lisaks lasteasutustele keelatud kõigis teistes suitsetamiseks keelatud kohtades (nt toitlustusettevõtetes, kauplustes). Senisele piiriülesele kaugmüügi keelule lisandub riigisisene kaugmüügi keeld tubakatoodetele ja nendega seonduvatele toodetele, sh e-sigarettidele. See tähendab, et edaspidi ei saa sidevahendite kaudu (nt e-kaubanduse või kataloogi teel) neid tooteid osta.
Eelnõuga kehtestatakse nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele (nt ei tohi vedelik sisaldada vitamiine, kofeiini ega muid aineid, mida seostatakse jõu ja energiat andva mõjuga) ning keelustatakse tubakast erinevad maitsed e-sigarettides.
Eelnõuga tehakse kohustuslikuks dokumendi küsimine tubaka- või sellega seonduvat toodet ostvalt kliendilt, välja arvatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt täisealise või müüjale tuttava isikuga. Maksu- ja Tolliametile antakse kontrollostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning politseiametnikele alaealistele tubakatoodete või seonduvate toodete müügi kindlakstegemiseks koos õigusega vajaduse korral kaasata kontrollostu tegemisse vähemalt 16-aastaseid isikuid.
Seadus jõustub üldises korras. Müügiedenduse keelule, väljapaneku ja kaubamärkide esitlemise keelule, riigisisese kaugmüügi keelule, maitse- ja lõhnaainete keelule e-sigarettides (lubatud on ainult tubaka maitse ja lõhn), keelule müüa tubakatootega seonduvat toodet muu tootega ühtses pakendis ning kehtivatele pakenditele märgistuse nõuete laiendamine ka pakenditesse lisatavatele trükistele on üleminekuaeg 1. jaanuarini 2019.
Eelnõu sihiks on suurendada Eesti energiajulgeolekut, muuta Eesti gaasiturg avatumaks ja soodustada müüjatevahelist konkurentsi.
Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks luuakse kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru regulatsioon, mille kohaselt peab süsteemihaldur hoidma gaasivaru koguses, mis vastab ELi vastavas määruses sätestatud nõuetele.
Energiajulgeoleku huvides kehtestatakse eelnõuga kohustus, et gaasivaru võib hoida vaid Euroopa Liidu riigis. Gaasivaru võetakse kasutusse, kui gaasisüsteemis on tõsine varustushäire. Eelnõu kohaselt sätestatakse gaasi süsteemihaldurile, kes on Elering AS, detailsem nõue hoida kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru tagamaks gaasi vähemalt 30-päevane varustuskindlus tarnehäire korral.
Eesti gaasituru avatumaks muutmiseks ja ning müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks seatakse süsteemihaldurile kohustus arendada välja gaasituru andmevahetuse platvorm, mis võimaldab tarbijal saada perioodilise ülevaate gaasitarbimisest ning mille abil saab vahetada gaasimüüjaid. Eelnõuga reguleeritakse bilansihoidmise kohustuse muudatusi, mille kohaselt hakatakse gaasisüsteemi bilanssi hoidma energiaühikutes leppetingimuslikul rõhul 1 atm ja temperatuuril 0 °C.
Gaasimüüjate halduskoormust vähendab eelnõu säte, mille järgi hakatakse neilt tegevusloa asemel nõudma üksnes registreerimiskohustust. Gaasi müüja, kes müüb gaasi kodutarbijatele, ei pea enam müügilepingu tüüptingimusi konkurentsiametiga kooskõlastama. Piisab, kui müüjal on tüüptingimused oma veebilehel avaldatud.
Seletuskirjas märgitakse, et gaas moodustab Eesti energiabilansis suhteliselt madala osakaalu – alla 5 protsendi. Gaasi kasutab Eestis kõige rohkem kaugküttesektor – 40 protsenti, järgneb tööstus 23 protsendiga. Kodutarbijad kasutavad maagaasi 12 protsendi ulatusest gaasi aastasest tarbimisest. Gaasi osakaal on Eestis kaugküttes üha vähenemas, gaasikatlad asenduvad hakkekateldega. Näiteks Tallinnas toodetakse tänaseni kaugkütet 60 protsendi ulatuses gaasist. See osakaal väheneb järgmisel aastal juba alla poole ja paari aasta pärast kasutatakse gaasi ainult tipukoormuse katmiseks – siis moodustab gaas 20 protsenti Tallinna kaugkütte tootmiseks vajalikust kütusest.
Eesti on gaasi osas olemuselt energiasaar – oleme ülejäänud Euroopa gaasisüsteemist füüsiliselt eraldatud. Sama kehtib ka Soome ja Läti kohta. Enamuse Eestis kasutatavast gaasist tarnib Gazprom.
Eelnõu näeb ette võimaluse, et kaitseväelasele määratud distsiplinaararesti on võimalik kanda lisaks Kaitseväe arestimajadele ka politsei arestimajades. Aresti täideviimise kohaks valitakse võimalusel lähim politsei arestimaja. Arestimajja paigutamise korraldab Kaitsevägi, kelle eelarvest kompenseeritakse ka kaitseväelase arestis hoidmise kulu. Arvestuslikult suunatakse politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast aastas ja arest kestab keskmiselt seitse päeva. Peamisteks arestiga karistamise põhjusteks on alkoholi või narkootikumide kasutamine; omavolilise teenistusest puudumise eest; kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamise eest; sõjaväelise väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamise eest; korduva mitteallumise eest. Muudatus võimaldab eelkõige riigi ressursse kasutada otstarbekamalt. Politsei arestimajade kasutamisega ei pea Kaitsevägi täiendavalt investeerima oma kinnipidamisruumide väljaehitamisse või korrashoidu, samuti säästetakse personalikulu.
Eelnõu loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.
Muudatus loob lisaks Eesti ettevõtjatele lisavõimalusi eelkõige E-residentide tegevuse jaoks. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide ettevõtjatel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sealhulgas juriidiliste isikute asutamist ning kuulumist nende juhtorganitesse. Praegu peab aga Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab ettevõtte juhtimist piiri tagant. Ettevõtjatele muutub kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik
Eelnõu sätestab Maaeluministeeriumi haldusalasse ületoodud regionaalprogrammide alusel kohaliku elu edendamiseks toetuste andmise õiguslikud alused. Samuti ajakohastatakse ja täpsustatakse riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse andmisega seonduvat. Regionaalprogrammide rakendamise ja riigiabi andmisega seotud muudatused puudutavad eelkõige rakendavate asutuste tegevust, see tähendab abi andjaid.
Eelnõuga muudetakse ka tuulekaera tõrjeabinõude õiguslikke aluseid. Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mis see võib levida kiiresti ning põhjustada olulist majanduslikku kahju tarbeviljapõldudel. Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Kehtiv kord ei aita piisavalt kiiresti tuulekaera levikut piirata ning selle levik Eestis ei ole vähenenud.
Raskesti tõrjutava umbrohu leviku efektiivsemaks tõkestamiseks kaotatakse põllumeeste bürokraatlikud kohustused teavitada tuulekaerast Põllumajandusametit ja koostada tuulekaera tõrjekava. Selle asemel saab ohtlikku umbrohtu asuda tõrjuma kohe kui see põllule ilmub. Tuulekaera tõrjumisega seotud muudatused jõustuvad alates 1. aprillist 2017.
Eelnõuga luuakse alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Huviharidus ja huvitegevus peavad olema noortele kättesaadavad vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia. Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus moodustab eelnõu kohaselt 95 protsenti kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast. Ülejäänu on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks, samuti huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks.
Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas.
Eelnõuga karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nähakse ette kohustuslik šokivangistus. Joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmise kestus viiakse paremini kooskõlla süüteo raskusega. Samal ajal peab eelnõu otstarbekaks stimuleerida esmakordseid rikkujaid hoiduma uutest süütegudest, luues võimaluse väärteokaristusest tingimisi vabaneda ja teatud tingimustel säilitada juhtimisõiguse. Lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlase suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi. Selleks, et muuta joobeseisundis juhi kaassõitjate väärtushinnanguid ühiskonna üldise heaolu nimel, eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, nähakse ette täiendav regulatsioon nii liikluskasvatuse kui ka sõitja suhtumise osas
Eelnõuga võetakse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi. Üks neist käsitleb tööaja korraldust siseveetranspordi valdkonnas ja teine meremeeste tööalaseid õigusi saada tööandjalt infot ja olla kaasatud nende huve puudutavate küsimuste lahendamisel.
Viimase muutmine loob meritsi kaupu vedavate laevade laevapere liikmetele, kes töötavad üleühenduselise ettevõtja juures, võimaluse moodustada Euroopa töönõukogu.
Üleühenduseline ettevõtja on ettevõtja, kellel on Euroopa Liidu liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat ja kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat. Eestis vastab nendele kriteeriumitele AS Tallink Grupp.
Euroopa töönõukogu on töötajaid esindav organ, mille koosseisu kuuluvad töötajad igast liikmesriigist, kus ettevõte tegutseb. Töönõukogu eesmärgiks on tagada töötajatele info ettevõttes toimuva kohta ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks töötajate huve mõjutavates küsimustes. Käesoleval ajal on selline võimalus tagatud kõigis teistes sektorites, kui seal tegutseb üleühenduseline ettevõte.
Eelnõu näeb ette hüvitada kolledžisse lähetatud välispersonalile esimese aasta jooksul Eestist ostetud kaupadelt tasutud käibemaks. Selleks on vaja muuta 1999. aasta protokolli.
Hüvitist saab taotleda vaid teiste riikide poolt kolledžisse lähetatud personal ja seda saab teha ühe aasta jooksul alates kolledžisse teenistusse asumisest. Raha hüvitise maksmiseks nähakse ette kaitseministeeriumi eelarves.
Balti Kaitsekolledž on 1998. aastal Eesti, Läti ja Leedu valitsustevahelise lepinguga loodud Tartus asuv õppeasutus, kus koolitatakse peamiselt NATO ja ELi ning programmi „Partnerlus rahu nimel“ riikide ohvitsere. 1999. aastal sõlmiti ka protokoll kolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta. Selles on ette nähtud käibemaksusoodustus kolledžile kui asutusele ametlikuks kasutamiseks ostetud kaupadelt, aga mitte sinna lähetatud personalile nende isiklikuks tarbeks ostetud kaupadelt.
Keskkonnakomisjon algatas atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muutmise seaduse eelnõu kiireloomulise vajaduse tõttu täiendada lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulu kasutamise korda ning lisada seadusesse säte, et kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument.
Eelnõu täpsustab enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda ning lisab sätte, mille kohaselt võib vahendite kasutaja lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks sõlmida halduslepingu. Eelnõuga lisatakse ka säte, mille kohaselt loetakse AÕKSi ja välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) alusel erinevate kauplemissüsteemide alusel saadud vahenditest antud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tehtud toetuse tagasinõudmise otsus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku tähenduses.
Eelnõuga täpsustatakse enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda, sest alates 1. jaanuarist 2017. a jõustuv AÕKS ei võimalda hetkel kõiki riigi eelarvestrateegias ette nähtud meetmeid ellu viia ja seega enampakkumisel saadud tulu kasutada. Kavandatav täpsustus ning halduslepingute sõlmimise võimalus tagab enampakkumistulu kasutamise.
Eelnõu muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt on võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat tähtajalist maksukohustust.
Võlaõigusseadust täiendatakse sätetega, mis tagavad tarbijatele maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavuse. See hõlmab näiteks maksekonto avamist, raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist jne. Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.
Eelnõuga võetakse üle kaks halduskoostöö direktiivi muudatust ning vastav OECD teabevahetuse mudel, mis näeb ette maksuhalduri eelotsuse alase teabe edastamise ainult sellele riigile, keda eelotsus võib puudutada. Muudatused võimaldavad eri riikide maksuhalduritel vahetada teavet eelotsuste ja suurkontsernide majandusaasta aruannete kohta.
Seadust täiendatakse isikut tõendavatele dokumentidele kantud sertifikaatide peatamist ja kehtetuks tunnistamist puudutava regulatsiooniga. Seni sisaldus sarnane regulatsioon digitaalallkirja seaduses, mis tunnistati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse jõustumisel kehtetuks.
Eelnõu eesmärk on muuta paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest makstava välislähetustasu määra kehtestamise regulatsioon.
Eelnõuga kaotatakse seadusest teenistujaga kaasasoleva lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäärad ja nähakse ette nende kehtestamine Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Ka praegu kehtestatakse need protsendimäärad valitsuse määruses. Muudatus on kooskõlas üldise palgapoliitikaga, mille käigus on palkade regulatsioon viidud seadustest määruste tasandile.
Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavaks sotsiaalteenuseks ning sellega seoses muutub riigieelarvest rahastatud raske ja sügava puudega lapsehoiuteenuse rahastus - edaspidi läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt 1 miljon eurot.
Seletuskirjas märgitakse, et riik rahastab raske ja sügava puudega laste toetamist praegu osaliselt ja teeb seda maavalitsuste kaudu. Pärast seaduse muudatust hakkavad lapsehoiuteenuse korraldamisega tegelema ainult kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav lapsehoiuteenus hõlmab edaspidi ka raske ja sügava puudega lapsi sellise erisusega, et riik katab osaliselt puudest tuleneva rahastuse lisavajaduse.
Kooskõlas riigieelarve seadusega jagatakse riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid kohalikele omavalitsustele vastavalt teenust vajavate laste arvule. Rahastus tagatakse kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu.
Siseriikliku lapsendamise korraldamine antakse eelnõu kohaselt maamaavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse, et kõik lapsendamisega seotud toimingud oleksid koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Sellega seoses muudetakse lisaks sotsiaalhoolekande seadusele ka lastekaitseseadust, perekonnaseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
Eelnõu muudab vastsündinud lastele perearsti määramise korda ning annab arstiõppe üliõpilasele ligipääsu tervise infosüsteemile.
Eelnõu kohaselt määratakse vastsündinud laps automaatselt tema ema perearsti nimistusse. Kui seni on tulnud lapsevanemal endal esitada vastav avaldus arsti nimistusse saamiseks, siis muudatuse kehtima hakkamisel kantakse laps perearsti nimistusse sünnitushaigla taotluse alusel. Haigekassa nimistu andmeid uuendades saab perearst teada ka uuest patsiendist. Kui emal ei ole perearsti, määrab vastsündinule perearsti terviseamet.
Samuti antakse eelnõuga neljanda kursuse lõpetanud arstiõppe üliõpilastele, kes töötavad arsti abilisena, ligipääs e-tervise infosüsteemile. Muudatus võimaldab tudengitest abiarstidel näha patsiendi varasemaid haigusi ja seeläbi paremini abistada arsti, teha patsiendile põhjalikumat esmast läbivaatust ja valmistada ette vajalikke dokumente ning retseptipõhjasid.
Eelnõu ajakohastab põllumajanduse kohta käivad väetiste kasutamise sätted selliselt, et oleks tagatud Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud nitraadidirektiivi rakendamise rikkumismenetluse raames esitatud vajakajäämiste likvideerimine.
Peamised muudatused põllumajanduse valdkonnas on: sõnniku laotamise ajalised piirangud kehtivad sügisperioodil senisest varem; täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid ja
sätestatakse väetamisplaani koostamise nõue. Eelnõu mõjutab põllumajandustootjaid, kes peavad rakendama senisest rangemaid veekaitsemeetmeid.
Algselt oli planeeritud, et vedelsõnniku laotamise ajapiirangud jõustuvad aastast 2023, kuid eelnõu järgi kehtestatakse need juba järgmisest aastast. Praegu ei tohi lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ja vedelsõnnikut laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini. 2018. aastal ei tohi vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut laotada enam 1. novembrist. Lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei või alates 2017. aastast laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini.
Muudatustega täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid. Edaspidi tuleb põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused, mille alusel on võimalik hinnata külvieelselt planeeritud väetiste kasutamise efektiivsust. Sellega võetakse üle direktiivi tasakaalustatud väetamise üldnõuded. Põllumajandustootjad märgivad seda ka praegu üles, kuid kohustusena ei ole see sätestatud.
Edaspidi peavad need, kes kasutavad 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Alates 2019. aastast peavad väetamisplaani koostama isikud, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit maad. Nõue on seotud direktiivi nõudega, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetise kogusega ning vältida üleväetamist.
Eelnõuga võetakse üle kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiiv, millega sätestatakse Euroopa Liidus vastavad miinimumnõuded. Direktiivi eesmärk on tõhustada kriminaalse tulu konfiskeerimist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 4. oktoober 2016.
Praegune kord süüteoga seotud vara osas muutub Eestis karmimaks. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on kuritegeliku päritolu vara abil täiendavalt saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb konfiskeeritava vara hulk. Süüteo puhul saab tulevikus näiteks ära võtta ka põgenemiseks kasutatud auto. Lisaks direktiivi ülevõtmisele korrastatakse asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidudega seonduvat korda.
Muuhulgas määratakse 15 maavalitsuse asemel konfiskeeritud vara volitatud valitsejaks Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt konfiskeeritud asja liigile või süüteo menetlejale. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka konfiskeeritud varale ühiskondlikult kõige kasulikuma rakenduse leidmine. Kehtiv seadus piirab konfiskeeritud vara riigipoolse kasutamise võimalusi üksnes võõrandamise ja hävitamisega. Eelnõu kohaselt on tulevikus võimalik konfiskeeritud varale leida kõige sobivam kasutus, näiteks anda see kasutamiseks sotsiaalsetel või hariduslikel eesmärkidel.
Kehtiv seadus ei reguleeri omaniku huvipuuduse tõttu riigi kätte hoiule jäänud vara realiseerimist, kohustades leidude hoidjaid säilitama kõiki leide, sõltumata nende seisukorrast või kasutamise võimalustest. Eelnõuga luuakse võimalus hävitada asi, mille hoidmine on ülemäära kulukas, millel puudub kaubanduslik väärtus ja mida ei ole võimalik olemasoleval kujul realiseerida. Samuti võimaldab eelnõu riigil võõrandada või hävitada asitõendi, kui asitõendi seaduslik valdaja ei ole seda kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest ära viinud.
Senise päästeinfosüsteemi asemel asutatakse Päästeameti ülesannete täitmiseks päästeinfosüsteem ja Häirekeskuse ülesannete täitmiseks hädaabiteate menetlemise andmekogu.
Alates 1. novembrist 2014 võtab häirekeskus numbril 112 vastu kõik kiirabi-, pääste- ja politsei hädaabiteated, kuid neid menetletakse erinevates infosüsteemides. Nüüd luuakse Häirekeskuse juurde infosüsteem, kus töödeldakse nii kiirabi-, pääste- kui politsei hädaabiteateid ning ühtses infosüsteemis hallatakse kõiki reageerimise ressursse. See tagab elutähtsa abi kiirema kohalejõudmise hädasolijani. Sellest eraldi jääb alles päästeinfosüsteem, mida edaspidi kasutab Päästeamet oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Päästeamet võib lisaks hukkunute andmetele hakata koguma ka päästesündmusel vigastatute andmeid, samuti hakatakse päästeinfosüsteemi kandma tuleohutusalase nõustamise ja ennetustöö infot.
Eelnõu järgi ratifitseerib Eesti Pariisi kokkuleppe kasvuhoonegaaside heite üleilmse vähendamise kohta. Eesti on seadnud endale eesmärgiks ratifitseerida Pariisi kokkuleppe novembris algavaks kliimakonverentsiks Marrakeshis.
Kliimakokkuleppe põhieesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Selleks kohustusid riigid oluliselt vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.
Kliimakokkulepe võeti 195 riigi osalusel vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil, mis toimus möödunud aasta oktoobris Pariisis. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab vähemalt 55 protsenti kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.
Eelnõu reguleerib senisest täpsemini õigusnõustamise kättesaadavust. Muudetakse õigusabi konkursi korda. Tulevikus sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Kehtivas korras ajalist piirangut ei ole, kuid praktikas on sõlmitud leping üheks või kaheks aastaks. Kehtiva korra järgi saab toetust anda vaid mittetulundusühingutele või sihtasutustele, eelnõu kohaselt saab seda anda kõigile juriidilistele isikutele, näiteks ka advokaadibüroodele. Kontrolli teenuse üle hakkab tegema justiitsministeerium.
Juhul kui teise astme kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama.
Sätestatakse, et inimesed, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma inimese enda taotluseta, vabanevad kohustusest hüvitada riigi õigusabi kulud.
Sätestatakse Viru Maakohtu esimehe tavalisest kõrgem lisatasu, et motiveerida teiste kohtute alalises teenistuses olevaid kohtunikke kandideerima Viru Maakohtu juhiks. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register viiakse äriregistri infosüsteemi platvormile.
Eelnõu näeb ette kehtestada üksi elava pensionäri toetus. Üks kord aastas makstavat toetust hakkavad saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta. Toetus makstakse välja oktoobrikuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab Sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.
Eelnõu puudutab täiskasvanutele osutatavaid hambaraviteenuseid. Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid mitte rohkem kui 30 eurot aastas. Seletuskirjas märgitakse, et uue korra järgi hüvitab Haigekassa poole kõigist kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas, seni ei hüvitata midagi. Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel. Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb. Hetkel hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot. Suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Hetkel hüvitise suuruseks hambaravi eest 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab Haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Riik hakkab nende eest maksma kuni 85 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et proteesihüvitist oleks inimesel võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid Haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise. Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.
Eelnõu järgi tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018 ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Samuti tagab eelnõu, et 2017.aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas. 2017. aasta 1. jaanuaril jõustub teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus. Võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse isikute ringi, kellel on õigus tulumaksuvabastusele hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.
2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.
Eelnõu muudab kõrghariduse rahastamise skeemi, milles arvestatakse õpetamise kvaliteeti ja tööturu tagasisidet. Kõrgkoolide rahastamine muutub stabiilsemaks ja väheneb aruandlus.
Kõrgharidustaseme õppe rahastamismudelisse lisatakse uue komponendina baasrahastus, et suurendada stabiilsust. Rahastus jaguneb tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest vähemalt 80 protsenti moodustab baasrahastus ning kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Baasrahastuse puhul võetakse arvesse õppeasutustele eelneva kolme aasta jooksul eraldatud tegevustoetuste keskmist. Tulemusrahastus jaguneb ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ning halduslepingus kindlaksmääratud eesmärkide täitmise eest. Sihtotstarbelist toetust eraldatakse võimalusel riiklike prioriteetide elluviimiseks ning selle osakaal on väike.
Õppeasutustele tegevustoetuse eraldamiseks sõlmivad ülikool ning haridus- ja teadusminister valitsuse heakskiidul kolmeks aastaks halduslepingu, millega lepitakse kokku ülikooli eesmärgid. Praegu rahastatakse kõrgkoole riigieelarvest kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste osas 70–75 protsendi ja õppe läbiviimist toetavate tegevuste osas 25–30 protsendi ulatuses. Riigieelarvest rahastatakse kõrgharidustaseme õpet avalik-õiguslikes ülikoolides, riigi rakenduskõrgkoolides ja mõnes erakõrgkoolis.
Eelnõu ei muuda riigieelarve kulude ja tulude kogu mahtu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.
Eelnõu kajastab kokku 98 muudatusettepanekut.
Eelnõu muudab Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustab konkurentsi pensionifondide turul. Eelnõu soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks.
Eelnõuga muudetakse töötuskindlustuse seadust. Eelnõus sätestatakse töötaja ja ametniku õigused kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral, kui tööandja ei ole töötuskindlustuse seaduses sätestatud aja jooksul esitanud avaldust Eesti Töötukassale.
Eelnõu sisuks on laiendada üldarstiabi osutavate perearstide õigusi, lubades neil vastava kvalifikatsiooni olemasolu korral tegeleda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid.
Eelnõu tugevdab jaeinvestori kaitset ja suurendab nende usaldust kombineeritud kindlustuse investeerimisvõimaluste ja kindlustusel põhinevate toodete vastu, milleks on näiteks investeerimisfondid, investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, struktureeritud tooted ja investeerimishoiused.
Eelnõuga tõstetakse maksustatava käibe piirmäära, mille ületades tekib ettevõtlusega tegeleval isikul kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena ning täiendada kaupade nimekirja, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist.
Lepinguga luuakse soodsamad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, näiteks piirab leping riigi õigusi maksustada teise lepingupoole residentide tulu. Samuti ei tohi riik oma kodanikke maksustada soodsamalt kui teise riigi kodanikke. Leping hoiab ära topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõjul.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Komisjoni direktiivi, et tagada kolmandatest riikidest imporditud rakkude ja kudede vastavus ELi ohutus- ja kvaliteedistandarditele. Eelnõuga täpsustatakse, et uudse ravimi tootmiseks kasutatavate rakkude ja kudedega seotud teave peab olema jälgitav vähemalt seni, kuni see jõuab ravimi tootjani.
Pärast direktiivide rakendumist, peab Ravimiamet registreerima Euroopa Liidu koepangaregistris kõik ettevõtted, kes tegelevad rakkude ja kudede hankimise ning käitlemisega ja kellele on antud vastav tegevusluba, seal hulgas impordisertifikaat.
Rakkude ja kudede käitlemisega tegeleb Eestis praegu üheksa ettevõtjat, kellest kaks tegeleb rakkude ja kudede impordiga kolmandatest riikidest. Käesoleva seaduse jõustumisel tuleb neil kahel ettevõtjal taotleda vastav impordisertifikaat. Uudse ravimi tootja tegevusluba on välja antud ühele ettevõtjale. Uudne ravim on geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline toode.
Alates 29. aprillist 2017 antakse kõikidele hangitud ja käideldud rakkudele ja kudedele ning nendest valmistatud toodetele kordumatu Euroopa kood, mis koosneb annetuse ja toote identifitseerimistunnustest.
Nimetatud konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsioonile on seisuga 3. juuni 2016 alla kirjutanud 47 ja selle ratifitseerinud 41 ENi liikmesriiki. Konventsioon on kõige ulatuslikum rahvusvaheline lepe, milles käsitletakse laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Selleks, et konventsiooniosalised rakendaksid tõhusalt konventsiooni sätteid, kehtestatakse konventsiooniga järelevalvesüsteem.
Eelnõuga rakendatakse ELi vastavaid määrusi, mis käsitlevad kahe-, kolme-, ja neljarattaliste sõidukite ning põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet ning autovedudel kasutatavaid sõidumeerikuid.
Maanteeametile antakse turujärelevalve asutuse õigused. Seega saab Maanteeamet kontrollida, et mitte üksnes liiklusregistris registreeritavad sõidukid, vaid ka muud tüübikinnituse kohustusega sõidukid, mis elanikkonnale turul kättesaadavaks tehakse, omaksid tüübikinnitust. Tüübikinnituse olemasolu on vajalik, et oleks tõendatud, et sõidukid vastavad kehtestatud ohutus- ja keskkonnanõuetele, lisaks võimaldab ELi ühtse tüübikinnituse olemasolu sõidukeid piiranguteta EL-is müüa ja kasutada. Muudatus omab peamist mõju sõidukite turule, mida ei pea liiklusregistris registreerima, nt pisimopeedid.
Eelnõu muudab kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi kaardi taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.
Seaduse muudatuse eesmärk on viia üha enam toodangust mahedalt märgistatuna tarbijani, soodustada mahetoidu tarbimist ja mahetooraine üha laialdasemat kasutamist toitlustusettevõttetes. Sätestatakse võimalus mahetooraine kasutamisele viitamiseks spetsiaalselt toitlustajatele väljatöötatud märgi kaudu.
Tekib võimalus näidata mahetooraine protsentuaalselt osakaalu kolmes vahemikus: üle 20 kuni 50 protsendi toorainest on mahe; üle 50 kuni 80 protsendi toorainest on mahe; üle 80 kuni 100 protsendi toorainest on mahe.
Vahemikku on võimalik arvestada ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Andmed saadakse ettevõtte raamatupidamisdokumentidest. Toitlustajatele antakse võimalus ise otsustada, kas osakaalu arvestamise aluseks võetakse toodete kogus või maksumus.
Kehtiv seadus võimaldab toitlustusettevõttes kasutada riiklikku ökomärki, kui vähemalt 95% kasutatavast toorainest on mahepõllumajandusest, kuid seda on paljudes ettevõtetes keeruline täita.
Montenegro ühinemist käsitlev Põhja-Atlandi lepingu protokoll reguleerib riigi NATOga ühinemise korraldust. Montenegro ühinemine NATOga suurendab julgeolekut Euro-Atlandi piirkonnas ning aitab kaasa ühtse, vaba ja rahumeelse Euroopa saavutamisele.
Seletuskirjas märgitakse, et Montenegro koostöö NATOga algas aastal 2003, mil Serbia ja Montenegro liitriik ühines programmiga „Partnerlus rahu nimel“. Pärast liitriigi lagunemist 2006 seadis Montenegro eesmärgiks NATOga ühinemise. NATO välisministrite kohtumisel 1. detsembril 2015 otsustati kutsuda Montenegro ühinemisläbirääkimistele. Ühinemisprotokolli eelnõu kiideti Põhja-Atlandi nõukogus heaks 22. märtsil 2016. Tegu on NATO viienda laienemisega pärast külma sõja lõppu. Montenegro on osalenud 2010–2014 NATO operatsioonil Afganistanis (ISAF, International Security Assistance Force) ja on praegu seal jätkumissioonil, nõustades ja abistades Afganistani relvajõude ning õpetades neid välja. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Leping kehtestab riigi Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemise tingimused. Euroopa Majanduspiirkond (EMP) ühendab Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riigid ühtsete põhireeglite järgi toimivaks siseturuks. Nende reeglitega tagatakse EMPs kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine avatud ja konkurentsile rajatud keskkonnas. EFTAsse kuuluvad tänasel päeval Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits. Šveits ei kuulu rahvahääletuse negatiivse tulemuse tõttu aga EMPsse ning Šveitsi ja ELi suhteid reguleerivad kahepoolsed lepingud.
EMP lepingu alusel on EFTA riikidel võimalik osaleda Euroopa Liidu siseturul, samas säilitades sõltumatuse Euroopa Liidu ühisest põllumajandus- ja kalanduspoliitikast. EMP lepingu järgi kohaldatakse Islandile, Liechtensteinile ja Norrale kogu Euroopa Liidu õigustikku valdkondades, mida EMP lepingus käsitletakse. EMP lepingu osalised on praegu 27 ELi liikmesriiki ning Norra, Island ja Liechtenstein. Horvaatiast sai 1. juulil 2013 Euroopa Liidu 28. liikmesriik. EMP laienemislepingu sõlmimise vajadus tuleneb Horvaatia ühinemislepingust Euroopa Liiduga, mis kirjutati alla 9. detsembril 2012, ja EMP lepingu artiklist 128, mille kohaselt peab iga Euroopa riik, kellest saab Euroopa Liidu liige, taotlema lepinguosaliseks saamist.
Eestis tuleb EMP laienemisleping ratifitseerida, kuna sellega muudetakse EMP lepingut, mis koos Eesti ühinemist EMPga käsitleva laienemislepinguga samuti Riigikogus ratifitseeriti.
Eelnõu eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse parandamine läbi lairibavõrgu kasutuselevõtu kulude vähendamise. Lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni, tuleb võtta ühiskasutusse olemasolevad taristud. Taristute ühiskasutus on meede, mis võimaldab vähendada lairibavõrgule tehtavaid kulutusi. Piirkondades, kus hetkel lairibavõrgu teenus puudub, on peamisteks kasutuskõlblikuks taristuks elektripostid. Eelnõu on suunatud eelkõige füüsilise taristu (elektritaristu) omanike kasutuses olevate elektripostide kasutamisele, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente. Kehtiv elektrituruseadus ei sätesta jaotusvõrgutaristu kasutusse andmise kohustust.
Eelnõuga täiendatakse korrakaitseseaduse § 38 erisättega, millega reguleeritakse isikutele õiguste selgitamiskohustust politsei või muu korrakaitseorgani poolt joobes sõidukijuhtide tuvastamiseks läbiviidava nn „kõik puhuvad“ operatsiooni korral. Tegemist on olukorraga, kus seaduse § 25 alusel toimub korrakaitseorgani poolt valitud ajal ja kohas sõidukijuhtide valikuta kinnipidamine ning allutamine alkoholijoobe tuvastamist võimaldavale kontrollimisele. Muudatus kujutab endast erinormi üldise selgitamiskohustuse suhtes ja seab selliste eelmainitud operatsioonide korral selgitamiskohustuse sõltuvusse kontrollitava isiku tahteavaldusest.
Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis käsitleb seoses teenuse osutamisega Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste parandamist. Eelnõu näeb ehitussektoris ette kohaliku tellija vastutuse lähetatud töötaja palga maksmisel. Ehitajal on õigus nõuda kohalikult ettevõttelt palga maksmist, kui ta töötasu on teda lähetanud tööandjalt kohtu otsusega välja mõistetud, kuid seda pole võimalik kuue kuu jooksul sisse nõuda. Töötasu nõue on piiratud Eestis kehtiva kuu töötasu alammääraga.
Eelnõu lihtsustab riiklikku järelevalvet. Eelnõuga nähakse ette sunniraha
piiriülese teavitamise ja sissenõudmiseks esitamise kord. Eestis saab lähetatud töötajate kontekstis rakendusasutuseks Tööinspektsioon.
Edaspidi ei kohaldata seadust kolmandatest riikidest saabuvatele töötajatele, kes saavad Eesti tööjõuturule siseneda välismaalaste seaduse alusel.
Eelnõu eesmärgiks on innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega. On oluline, et jäätmehoolduses rakendatavad meetmed toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna. Pidades silmas just puhast elukeskkonda, võib eeldada, et toimiv jäätmehooldus on rahva enamuse huvi ja õigustatud ootus.
Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlusse võtmist, kuna hoitakse ära jäätmete segunemine ning puudub vajadus nende hilisemaks lahutamiseks ringlusse võtmise eesmärgil. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning ringlusse võtmise kasutegur. Need kohustused eeldavad, et kohalikud omavalitsused ja riik rakendavad asjakohaseid meetmeid, mis tähendab ümberkorraldusi jäätmevaldajate tegevuses.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda. Kavandatava muudatuse kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks teatud tingimustel.
Eelnõu tagab ajakohaste andmete olemasolu abieluvararegistris (st andmed tekiksid registrisse kohe pärast andmete aluseks oleva toimingu sooritamist), välistab andmete topelttöötlemise, võimaldab teenuse täieliku kättesaadavuse ühest kontaktpunktist, vähendab riigi kulusid abieluvararegistri ülalpidamise näol, optimeerib tööprotsesse ning muudab andmete töötlemise turvalisemaks.
Muudatustega antakse abieluvararegistri kannete tegemise pädevus kinnistusosakonnalt üle notaritele ja perekonnaseisuametnikele. Toimingu läbiviija saaks vastavasisulise kande teha juba toimingu tegemise päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval, mistõttu oleks tagatud registriandmete parem kvaliteet ajakohaste andmete näol.
Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abikaasade abieluvaralepingus toodud ning seaduses sätestatud juhtudel teised varalised õigused. Abieluvararegistrit peetakse alates 2014. aasta aprillist täiselektrooniliselt ning kõik registrikaardid on elektrooniliselt avalikult kättesaadavad. Andmete avalikustamise eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel saada teavet selle kohta, millised on abikaasade vahelised varasuhted ning sellest tulenevad õigused ja kohustused.
Abieluvararegister on kohtulik register, kuhu kohtunikuabid teevad kandeid abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuametniku või notari esitatud teate alusel.
Eelnõu muudab arveldamise avaliku sektoriga täielikult e-arvetel põhinevaks. Era- ja avaliku sektori vahelisel arveldamisel e-arvete kohustuslikuks muutmine tuleneb valitsuse püstitatud eesmärgist edendada reaalaja majandust. Lisaks muudetakse raamatupidamise algdokumendile esitatavaid nõudeid.
Eelnõuga sätestatakse kohustus, et alates 1. jaanuarist 2017 peab avalikule sektorile esitatav arve nii kauba müümisel kui teenuse osutamisel olema e-arve. E-arve on arve, mille kogu käitlemine toimub elektrooniliselt – arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama. Üleminek e-arvetele tähendab avaliku sektori jaoks umbes 2,5 miljoni euro suurust kokkuhoidu aastas.
E-arvetele ülemineku sujuvuse tagamiseks võimaldab riik mikro- ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtetel kasutada e-arvete koostamiseks ja edastamiseks registrite ja infosüsteemide veebipõhist tarkvara aastatel 2017-2018 tasuta.
Eelnõuga muudetakse raamatupidamise algdokumendile, näiteks lepingutele, kviitungitele, aktidele, saatelehtedele esitatavaid nõudeid, et lihtsustada nende koostamist ning vältida mittevajalikke andmete esitamist. Algdokumendi kohustuslikeks nõueteks jääb ainult majandustehingu aeg, sisu ja arvnäitajad. Täiendavad nõuded jäävad kehtima üksnes raamatupidamise kohustuslaste vahel esitatavatele arvetele, näiteks kahe ettevõtja vahelisel müügiarvel.