63 ingested laws from Estonia introduced in 2026. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti osalemine ÜRO avamere ehk BBNJ kokkuleppes, et aidata kaasa väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate merealade elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele. Selleks rakendatakse kokkuleppe sätteid ning osaletakse rahvusvahelises koostöös.
Eelnõuga lihtsustatakse ja ajakohastatakse maksudeklaratsioonide esitamist, et vähendada nii maksumaksjate halduskoormust kui ka riigi töökoormust. Seniste staatiliste deklaratsioonivormide asemel sätestatakse edaspidi seadustes esitatavate andmete loetelud, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil kujundada e-keskkonda paindlikumalt ning arendada automaatset andmevahetust majandustarkvarade ja MTA süsteemide vahel.
Muudatustega piiratakse paberdeklaratsioonide esitamist. Tööandjad peavad edaspidi esitama TSD deklaratsiooni elektrooniliselt sõltumata töötajate arvust. Seni oli kuni viie töötaja puhul võimalik esitada deklaratsioon paberil. Objektiivse takistuse korral jääb siiski võimalus taotleda paberil esitamise luba.
Riigikogu võttis 2025. aasta 4. juunil vastu jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse. Taganemine eelnimetatud jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist jõustus Eesti jaoks konventsiooni artikli 20 kohaselt 2025. aasta 27. detsembril.
Läänemere piirkonna riikidest taganesid lisaks Eestile Ottawa konventsioonist Poola, Leedu, Läti ja Soome. Seejuures on riigikaitsekomisjoni andmetel Soome käesoleva aasta sügisest käivitamas jalaväemiinide tootmist. Ühtlasi ei ole NATO liikmesriik Ameerika Ühendriigid, kelle üksused on Eesti territooriumil, ühinenud Ottawa konventsiooniga.
Strateegilise kauba seaduse § 5 lõike 1 punkti 4 kohaselt on keelatud jalaväemiinide vedu ja nendega seotud teenus, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik väljaõppe või nende hävitamise eesmärgil. See strateegilise kauba seaduse säte ei ole kooskõlas Eesti eesmärgiga, mille kohaselt Riigikogu taganes 2025. aasta 4. juunil vastuvõetud seaduse alusel jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist. Nimelt selgitas jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) seletuskiri muu hulgas järgmist: „Kuna halvenenud julgeolekuolukorras on oluline tagada Eesti kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida vajadusel lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, arvestades meie vastu suunatud ohu iseloomu ja potentsiaalse vastase käitumist.“ Eeltoodule täienduseks lisame asjaolu, et välistada ei saa ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu eelnimetatud Läänemere piirkonna riikidesse.
Eelnõuga ajakohastatakse notari tasusid, mida ei ole aastaid muudetud, ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu. Kokkuvõtvalt vaadatakse eelnõus üle terve notari tasude süsteem, suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid.
Kuna tasumäärad on aastaid jäänud ajakohastamata, on paljudel notaritel juba praegu keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid. Eeskätt puudutab see piirkondi, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Kui notariameti pidamine ei ole majanduslikult piisavalt jätkusuutlik, muutub keeruliseks ka uute notarite leidmine ametist lahkujate asemele.
Eelnõuga soovitakse tugevdada II pensionisammast ja taastada selgemalt põhimõte, et sinna kogutakse raha pensionieaks. Peamine muudatus on see, et II sambast lahkunud inimesed saavad sellega uuesti liituda senise 10 aasta asemel juba 5 aasta pärast. Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saaksid eelnõu jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks.
Teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist. Edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga II sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Ka pärast osalist väljavõtmist saab uuesti koguma hakata 5 aasta möödudes.
Eelnõu eesmärk on tõhustada finantspettuste avastamist, väljaselgitamist ja tõkestamist, andes makseteenuse pakkujatele selge õigusliku aluse maksejuhise täitmisest keeldumiseks ning krediidiasutustele õiguse jagada pettuse kahtluse korral vajalikku teavet teiste krediidiasutuste, PPA ning RIA-ga.
Kehtiv õigus ei võimalda finantspettuste kahtluse korral piisavalt kiiresti ja tõhusalt sekkuda, kuna maksejuhise täitmisest keeldumise õigus on kitsalt piiritletud. Samuti ei sisalda kehtiv õigus selgeid aluseid vajaliku ja õigeaegse info jagamiseks ning seeläbi ei toimi tõhusalt ka erinevate osapoolte omavaheline koostöö.
Üldjuhul töödeldakse makseid reaalajas, mis tähendab, et makse saaja kontole jõuavad need sekunditega. Seetõttu on oluline, et makseteenuse pakkujatel oleks selge õiguslik alus maksejuhise täitmisest keeldumiseks ning väga oluline on andmete vahetamine erinevate osapoolte vahel.
Eelnõu lähtub samast eesmärgist ning loob riigisiseses õiguses vajalikud õiguslikud alused, mis aitavad pettusi tõhusamalt avastada, välja selgitada ja tõkestada. Eesmärk on võimaldada selliste meetmete rakendamist teatud ulatuses juba enne, kui hakkab kehtima uus ELi makseteenuste määrus.
Eelnõuga täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Oluline muudatus on see, et seaduses sätestatakse sõnaselgelt MTA õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust. Samal ajal täpsustatakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu.
Eelnõuga täpsustatakse lemmikloomade, sealhulgas kaubanduslikul ja erieesmärgil peetavate lemmikloomade jälgitavuse nõudeid, muutes Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimine süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (mikrokiip) ning looma ja loomapidaja kohta asjakohaste andmete registrisse kandmine riiklikus registris kohustuslikuks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registri juurde luuakse selleks tarbeks lemmikloomade ja lemmikloomapidajate andmeid koondav uus registriosa lemmikloomaregister ning põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade registriks.
Lemmikloomade märgistamise uue siseriikliku nõude tulemusel luuakse ühtne lähenemine koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks ning nende loomade ja pidajate andmete registreerimiseks ühes registris. Praegu on lemmikloomade registreerimine killustunud erinevate kohalike omavalitsuste andmekogude vahel. Ühtne register võimaldab kiiremini tuvastada varjupaika jõudnud lemmiklooma pidaja, lühendab loomade viibimisaega varjupaigas ning parandab seeläbi loomade heaolu. Samuti aitab muudatus vähendada loomade ebapiisavast jälgitavusest tulenevat ebaseaduslikku lemmikloomakaubandust ja pettusi.
Loomapidajate ja tulevaste loomapidajate halduskoormus suureneb juhul, kui nad ei ole enne seaduse jõustumist täitnud kiibistamise ja registreerimise kohustust. Sel juhul lisandub ühekordne kiibistamise ja registreerimise kulu veterinaararsti juures ning 12-eurose riigilõivu tasumise kohustus looma esmasel registreerimisel või loomapidaja vahetumisel. Veterinaararstidele lisandub kohustus esitada looma andmed registrisse. Samal ajal väheneb kohalike omavalitsuste ülesannete maht ja töökoormus. Väheneda võib ka varjupaikade koormus, kuna kiibistatud loomad jõuavad kiiremini koju tagasi.
Lisaks tehakse veterinaarseaduses muudatusi ja täpsustusi, mille eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Muudatustega leevendatakse ja täpsustatakse muu hulgas nõudeid, mida on ELi õigusaktide ülevõtmisel seni tõlgendatud vajalikust rangemalt või mida on võimalik täita paindlikumalt. Selgemaks muudetakse loomapidaja ettevõttes toimunud muudatuste kohta põllumajandusloomade registrisse andmete esitamise tähtaeg, lõpetatakse kulukas ja vähe kasutatud PRIA-le paberkandjal andmete esitamise protsess ning luuakse alus erandite rakendamiseks loomade märgistamisel. Samuti täpsustatakse loomataudide ennetamise ja tõrje korraldust.
Eelnõuga kavandatakse muudatused taimekaitsekoolituse regulatsioonis, et muuta see paindlikumaks. Edaspidi ei ole taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeltingimus üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, vaid ka asjakohaste teadmiste olemasolu, mida tõendab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.
Lisaks täiendatakse TaimKS-i võimalusega kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Taimekaitsevahendite kasutamine lennukitelt ja helikopteritelt jääb endiselt keelatuks, kuid teatud tingimustel on lubatud nende pritsimine droonidelt.
Samuti leevendatakse taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijatele kehtestatud iga-aastast koolitusnõuet ning muudetakse menetlusprotsessid paindlikumaks.
Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see vajab ka ratifitseerimist.
Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole olnud kunagi energiaharta tegelik mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. Seda arusaamal, et ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.
EL ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta art 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada EL riigi ja ELst pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades: need vaidlused on lahendatavad EL õiguse kohaselt.
Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkuleppe osapooleks ei ole Ungari, kuna ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega.
Harta art 26 alusel moodustatud vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teiseks pooleks on kolmas riik või kolmanda riigi investor. Vahekohtutel puudub EL siseste vaidluste lahendamiseks kohtualluvus ja kui nad siiski seda teevad, siis sellised lahendid ei ole EL-is täidetavad, sest on vastuolus EL õigusega.
Kokkulepe järgneb deklaratsioonile , mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja ühist arusaama energiaharta lepingu artikli 26 kohaldamatusest ELi-siseste vahekohtumenetluste alusena.
Muudatuste eesmärk on parandada prokuratuuri sisest kontrolli ning vastutust riikliku süüdistuse esitamisel, ajakohastada ning muuta paindlikumaks prokuratuuri töökorraldust, tagada riigi peaprokurörile paremad võimalused prokuröride kvalifikatsiooni ja professionaalsuse tõstmiseks ning muuta juhtimis- ja karjäärisüsteem läbipaistvamaks.
Eelnõuga piiratakse prokuröride kassatsioonide esitamise õigust ning suurendatakse juhtivprokuröri ning riigi peaprokuröri vastustust, kohustades neid hindama kassatsiooni esitamise põhjendatust ning sellele oma heakskiidu andma. Samuti lihtsustatakse tingimusi kriminaalasja menetluse üleandmiseks ühelt prokurörilt teisele.
Prokuröride konkursikomisjonile antakse pädevus kontrollida prokuröride vastavust teenistuskohale kehtivatele nõuetele, mittevastavuse korral on võimalik prokurör ametist vabastada. Prokuröridele kehtestatakse pikemad katseajad – abiprokuröridele üks aasta, ringkonna- ja riigiprokuröridele kaks aastat.
Vanemprokuröride ning juhtivate riigiprokuröride ametiaeg muudetakse tähtajaliseks kestusega viis aastat. Riigi peaprokuröri ametiaeg muudetakse 7-aastaseks, ilma võimaluseta teda järjest teiseks ametiajaks ametisse nimetada, et tagada tema poliitiline sõltumatus kogu ametiaja jooksul.
Ringkonnaprokuratuuride, samuti prokuröride tööpiirkondade kehtestamine muudetakse paindlikumaks. Asukoha ja tööpiirkonna kehtestamise volitus on edaspidi vastutaval ministril.
Riigi 2026. aasta lisaeelarve eelnõuga tulud vähenevad 24 miljonit eurot, kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot ning investeeringud vähenevad 1,5 miljonit eurot. Lisaeelarvega suurendatakse finantseerimis-tehingute eelarvet 37,9 miljonit eurot.
Lisaeelarvega vähendatakse kulude ja investeeringute eelarvet 26,3 miljoni eurot nihutades 2026. aasta eelarvesse planeeritud kulusid ja investeeringuid 2028. aastasse või kaugemale, saades nii vaba eelarveruumi valitsuse uute prioriteetide rahastamiseks. Lisaks nihutatakse 3 miljonit eurot CO2 müügitulust sõltuvaid kulusid ja investeeringuid, mille lõplik maht korrigeeritakse riigieelarve aasta lõpuks ning seetõttu lisaeelarve eelnõus ei kajastu. Uusi lisavajadusi rahastatakse 29,2 miljoni euro ulatuses. Arvestades ka CO2 muudatusi, jääb riigieelarve kulude ja investeeringute koondmaht kehtivale tasemele.
Ministrid esitasid kokku 29,3 miljoni euro ulatuses ettepanekuid vähendada 2026. aasta eelarvesse kavandatud kulusid. Selle arvelt avaneb valitsusel võimalus katta käesoleval aastal prioriteetsete valdkondade lisavajadusi.
2026. aastal suunatakse 10,98 miljonit eurot Eesti.ai algatusse, et kasvatada inimeste AI-oskusi, tõsta avaliku sektori tõhusust, parandada tervishoiuteenuseid ning tugevdada hariduse ja eesti keele positsiooni tehisaru ajastul.
Oluline osa täiendavast rahastusest suunatakse riigi julgeoleku tugevdamisse. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused.
Lisaks eraldatakse kultuuriministeeriumile 941 057 eurot, mis antakse edasi Eesti Kultuurkapitalile. Tegemist on ettevõtjatelt Rahandusministeeriumile laekunud annetustega, mille eesmärk on katta hasartmängumaksu seaduse kahekuisest kaughasartmängude maksustamise erisusest tekkinud puudujääk. Ettevõtjatelt laekus Rahandusministeeriumile annetusena 719 640 eurot. Valitsus kompenseerib riigieelarvest Eesti Kultuurkapitalile 220 000 eurot puudu jäänud tulusid.
Lisaks riigieelarve seaduses kajastuvatele tuludele ja kuludele täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ASi ja AS Hexest Materialsi investeeringuid. Kõiki muudatusi arvestades paraneb valitsussektori eelarvepositsioon 2026. aastal 15 miljoni euro võrra, kuid jääb protsendina SKPst kevadprognoosi tasemele. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1% SKPst ja eelarvetasakaalu parandamisega jätkatakse sügisel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise käigus.
Seaduse muutmisega viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale ja kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju. Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega. Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita. E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.
Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu seadust ja tulumaksuseadust. Muudatustega luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja korda. Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus kaitseväelastega sarnastel alustel.
Eelnõu muudatuste peamised eesmärgid on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida senisest täpsemalt välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamise ülesandesse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse ning luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon.
Selleks: antakse Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral meresõiduohutuse tagamiseks korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit; luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutuste vahelist teabevahetust; defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid; luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise, sealhulgas relvastuse ning riigi sõjaliseks kaitseks kasutatava taristu ja tehnika kaitseks julgeolekuala regulatsioon, samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise volitusi; lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele; seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal; kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme; reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist; sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle; sätestatakse võimalus kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamisse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse.
Eelnõu muudatuste eesmärk on tugevdada loomakaitset ja täpsustada regulatsiooni. Selgesõnaliselt keelatakse zoofiilia ning seda kujutava materjali tootmine ja levitamine. Koerte püsiv ketis pidamine keelatakse alates 1. jaanuarist 2027.
Varjupaikadele kehtestatakse rangemad nõuded, neil on seaduse jõustumisel tegutsemiseks vaja tegevusluba, samuti peavad nad järgima teatud loomapidamis- ja heaolunõudeid. Samuti täpsustatakse veterinaararsti rolli looma eutanaasia läbiviimisel.
Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2027. aasta 1. jaanuaril. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ja ei saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.
Samuti on sujuvaks üleminekuks nähtud ette, et varjupaikadel ja hulkuvate loomade hoiukodudesse paigutajatel peab tegevusluba olema hiljemalt 1. jaanuariks 2028.
Muudatuste eesmärk on lahendada kehtiva seaduse rakendamisel tekkinud segadused ja tõlgendusprobleemid. Eelnõuga täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse iseenda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses. Samuti sõnastatakse selgemalt seotud isiku ja toimingupiirangu mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Lisaks luuakse tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende igapäevast tööd. Huvide deklaratsiooni kohustus laieneb samuti: edaspidi tuleb deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui inimene on ettevõtte tegelik kasusaaja
Muudatuse eesmärk on tagada, et lapsele osutatav abi lähtuks tema tegelikest vajadustest ja huvidest ning et abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev. Muudatused aitavad paremini kaitsta abivajava lapse õigusi, sealhulgas last puudutavate kohtulahendite täitmisel.
Edaspidi eristatakse senisest selgemalt olukordi, kus sekkumine eeldab KOVi lastekaitsetöötaja juhtivat rolli, ning juhtumeid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapse raskused ilmnesid (nt tervishoid, haridus, pere). Eelnõuga muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust. See aitab vähendada spetsialistide läbipõlemist ning toetab keskendumist lastele, kes vajavad lastekaitsetöötaja tuge kõige enam.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamisega seotud täitemenetlustes.
TMSis tehtavate muudatustega täpsustatakse ka kohtutäituri ja politsei rolle sellistes täitemenetlustes ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks olukordades, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.
Seaduse eesmärgiks on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi. Luua võimalus Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone ning aktiivselt osaleda korrakaitselise ohuga MÕS-ide seires ja tõrjes, Politsei- ja Piirivalveametil tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks antakse eelnõuga riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks.
Eelnõu eesmärgiks on tugevdada tarbijate teadlikkust ja suunata neid tegema kestlikumaid tarbimisotsuseid. Selleks täiendatakse lepingueelse teabe andmise nõudeid, et tarbijad saaksid enne ostuotsust parema ülevaate toodete omadustest, sealhulgas nende vastupidavusest ja parandatavusest. Muudatustega võetakse üle ELi direktiivi nõuded, millega täpsustatakse ettevõtjate kohustusi ja tarbijate õigusi keskkonnahoidlikuma tarbimise edendamiseks. Eelnõu kohaselt laieneb ettevõtjale kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist täiendavat teavet. Edaspidi tuleb tarbijat teavitada tasuta tarkvarauuenduste olemasolust ning toodete parandatavusest. Toodete parandatavushinne on ELi nõuetel põhinev punktisumma, mis näitab, kui lihtne on toodet parandada. Praegu kehtib parandatavushinde esitamise kohustus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Juhtudel, kui parandatavushinne ei ole asjakohane, peab ettevõtja esitama info varuosade ning parandus- ja hooldusjuhendite kättesaadavuse ning võimalike parandamispiirangute kohta. Samuti tuleb tarbijale anda teavet keskkonnahoidlike kättetoimetamisviiside kohta. Lisaks nähakse ette, et ettevõtjad peavad kasutusele võtma ühtlustatud teate ja märgise, mis tuletab tarbijale meelde tema õigusi kauba mittevastavuse korral. Kui tootja pakub toodetele vastupidavusega seotud müügigarantiid, tuleb selle kohta esitada tarbijale teave ühtlustatud märgistuse kaudu, et tagada info parem arusaadavus ja võrreldavus. Kauplustes ja e-poodides kuvatakse ühtne teade tarbija õigustest.
Muudatuste eesmärk on suunata välisesinduste töö fookus nende põhifunktsioonidele ja muuta konsulaarteenuste osutamine tõhusamaks. Selleks lõpetatakse välisesindustes nende konsulaarteenuste pakkumine, millele on olemas alternatiivid e-teenuste või otsepöördumise näol. Need on näiteks juhiloa väljastamine ja ametlikud kinnitused, või mille kasutus on olnud väga harv, näiteks tõlketeenused ja pärimismenetluse algatamine.
Kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue, mis seni eeldas juriidilist kõrgharidust ja võimaldas teha notaritoiminguid. Muudatuse põhjuseks on vajaduse puudumine, kuna notaritoiminguid saab teha videosilla kaudu ning erikutsega ametnike roteerumise tõttu ei ole olnud võimalik tagada nende olemasolu kõigis välisesindustes. Erandjuhtudel säilib võimalus teha tõestamistoiminguid Eesti kodanikele näiteks juhul, kui inimese tervis ei võimalda liikumist või isik viibib vanglas.
Lisaks viiakse konsulaarteenuste riigilõivud vastavusse tegelike kuludega. Välisesindustes dokumentide väljastamise tasusid tõstetakse, arvestades töökoha kulude märkimisväärset kasvu alates 2017. aastast. Kehtestatakse ka kõrgem lõiv neile, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis, kuid kes kasutavad teenust välisesinduses. Väljaspool välisesinduse ruume osutatavate teenuste eest kehtestatakse 20-eurone tasu, mis jääb siiski alla tegelike kulude.
Eelnõuga viiakse kalapüügiseadus (KPS) ja teised seadused kooskõlla ELi nõukogu määruse nõuetega. Euroopa Liidu kalanduse kontrollisüsteemi uuendati, sest kehtivad reeglid ei vastanud enam ELi ühise kalanduspoliitika ja loodusressursside kaitse nõuetele. Edaspidi muutub kalapüügiandmete esitamine elektrooniliseks ja põhjalikumaks, kala päritolu muutub digitaalselt jälgitavaks kogu tarneahela ulatuses ning kalalaevad varustatakse järk- järgult asukoha jälgimisseadmetega. Samuti tugevdatakse kalanduse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral, arvestades rikkumise korral püütud kala väärtust. Eelnimetatu on vajalik eelkõige selleks, et tagada loodusressursside parem kaitse ning toetada ausat konkurentsi. Uute ELi nõuete rakendamiseks on vajalik ajakohastada mitmeid KPS-i sätteid, muuta karistusregistri seadust (KarRS), kalandusturu korraldamise seadust (KTKS) ja riigilõivuseadust (RLS).
ELi määruse sätted jõustuvad järk-järgult alates 2026. aasta algusest kuni 1. jaanuarini 2030. a. Üksikud sätted jõustusid ka 2024. aasta juulist, kuid nende rakendamine ei nõudnud KPS-i muutmist.
Muudatuste jõustumise ajaraam on järgmine: 2026. aastal hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: täiendatud püügiandmete esitamise nõuded üle 12 m laevadele ja lõhele ning tursale harrastuspüügis; kala ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuded kuni jaemüügini; merel esmakokkuostu vormistamata müüa lubatud kalakoguse piirmäär (10 kg 30 kg asemel); ELi tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem kaptenitele ja kaluritele; sanktsioonid ELi Liidu tõsiste rikkumiste eest;
2027. aastal hakkavad kehtima täiendavad kala kaalumise nõuded, üksikasjad pannakse paika Euroopa Liidu komisjoni rakendusmäärusega, mille läbirääkimised on pooleli;
2028. aastal hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: kalalaevade asukoha jälgimine merel 9—12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ja aktiivpüüniseid kasutavatele alla 9 meetrise kogupikkusega kalalaevadele; üle 221-kilovatise võimsusega kõrge riskiga kalalaevade mootorivõimsuse pidev jälgimine;
2029. aastal hakkavad kehtima kala jälgitavuse nõuded kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konservidele;
2030. aastal hakkab kehtima kalalaevade püügitegevuse jälgimise kohustus merel kõikidele alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ning harrastuskalapüügil tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt selliste liikide puhul, millele avaldab harrastuspüük olulist mõju.
Eelnimetatud Euroopa Liidu sätete rakendamiseks on muudetud KPSi. KarRS-i muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile (KeA) juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamiseks seoses Euroopa Liidu tõsiste rikkumistega. KTKS-i muutmine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete rakendamine. RLS-i muudetakse, et vabastada KeA riigilõivu maksmisest karistusregistri andmepäringute puhul.
Eelnõu näeb ette seaduse ajakohastamise, et vähendada tööandjate ja Tööinspektsiooni halduskoormust ning muuta tööohutuse süsteem selgemaks ja tõhusamaks. Muudatustega kaotatakse dubleerivad kohustused ja vähendatakse aruandlust, säilitades samal ajal töötajate ohutuse.
Eelnõuga tehakse mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks ei pea enam alla 10 töötajaga ettevõtted esitama töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteenindusse (TEIS) ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Ühe inimese ettevõtetele ei kohaldu seadus täies mahus. Väheneb bürokraatia – kaob kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialistist ja -volinikust. Töökeskkonnavolinik valitakse edaspidi vaid töötajate soovil (vähemalt 10%). Paindlikum töökorraldus – esmaabi saab korraldada ühiselt mitme ettevõtte peale, eraldi esmaabiandjat ei pea igal tööandjal olema. Selgemad reeglid joobekontrolliks – tööandjal on õigus kontrollida töötaja joovet tööohutuse tagamiseks põhjendatud kahtluse korral või kõrgendatud riskiga töödel.
Lisaks muutub tööinspektsiooni järelevalve andmepõhisemaks ja sihipärasemaks. Inspektsioon saab õiguse kasutada töötamise registri (TÖR) ja töövõtuahela andmeid, mis aitab paremini tuvastada varjatud töid ja rikkumisi, eelkõige ehitussektoris. Samal ajal väheneb formaalne kontroll ning fookus liigub suurema riskiga töökohtadele. Muudatuste tulemusel väheneb ettevõtjate halduskoormus, paraneb õigusselgus ning tööohutuse korraldus muutub paindlikumaks. Töötajatele uusi kohustusi ei lisandu ning tööohutuse tase säilib.
Seadust muudetakse, et parandada nakkushaiguste ennetamist ning muuta tõhusamaks võitlust haiguspuhangutega ja tervisekriiside lahendamist.
Eelnõuga muudetakse laste koolides vaktsineerimise korraldust. Lapse vaktsineerimisega nõustavad vanemad ei pea edaspidi esitama kooliõele kirjalikku nõusolekut. Need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda.
Muudatus vähendab tarbetut bürokraatiat, kuna kaotatakse toitlustusasutustes tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed ja ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Samas jääb tööandja kohustuseks nakkustekitajate leviku vältimine ning riskirühmade kaitse töökohal. Lisaks täiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid ja eeskirju hoolde- ja erihooldekodudes, et välistada nakkushaiguste levik.
Eelnõu näeb ette asutuste vahelise juhtimismudeli ja ülesanded nakkushaiguse leviku peatamiseks. Muudatuse kohaselt võib rangeid piiranguid rakendada üksnes eriti ohtliku nakkushaiguse korral.
Eelnõu sätestab, et tervishoiutöötaja võib teatud erandlikes olukordades endale retseptiravimeid väljakirjutada. Erandlikuks olukorraks loetakse ägeda mööduva ehk kerge haiguse tavapärast ravi või ravimi väljakirjutamist kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks. Kuigi selles olukorras saab rääkida tervishoiuteenuse osutamisest diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses, ei sõlmita seejuures tervishoiuteenuse osutamise tavapärast lepingut kahe osapoole vahel võlaõigusseaduse tähenduses. Endale retseptiravimi väljakirjutamist ja sellega seotud diagnoosi tuvastamist käsitletakse seega erandliku tervishoiuteenusena ja seadusest tulenevalt tervishoiutöötajat iseenda patsiendina.
Kehtiva ravimiseaduse alusel ei saa tervishoiutöötajad iseendale ravimeid väljakirjutada. Ravimit saab seaduse kehtiva sõnastuse kohaselt väljakirjutada üksnes teise isiku raviks. See olukord ei ole kooskõlas varasemalt levinud praktikaga. Eelnõus sätestatud muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ja selgesõnaliselt võimaldada tervishoiutöötajal endale ravimit väljakirjutada, täpsustades seejuures, et lähtuvalt levinud arstieetika põhimõtetest tuleks seda teha ainult erandlikus olukorras ägeda mööduva ning seega kergema haiguse tavapäraseks raviks või kui see on vajalik ja otstarbekas, siis varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks.
Seadust muudetakse, et luua õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule, et ühes keskkonnas oleks kogu õigusakti elukaar jälgitav algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus juba varases faasis kaasata poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmasid. Keskkonna arenduste lõppedes asendab andmekogu muu hulgas ka praeguse eelnõude infosüsteemi ehk EIS-i. Eelnõu algatajad on uue andmekogu nimeks pannud Sätla, mis on tuletatud sõnast "säte", koht kus sätteid koos luua ja sättida. Sätla loomist toetavad nii ettevõtjate esindusorganisatsioonid kui ka vabakond. Uute funktsioonide tõttu hoiavad õigusloomes osalejad hinnanguliselt tehnilisele tööle kuluvat aega kokku 1855 tööpäeva aastas. Tekib terviklik algatuse elukaar kus tagasiside nii ettevõtjatelt, huvikaitse organisatsioonidelt kui asutustelt on ühes kohas ja jälgitav. Sätla toetab üleminekut dokumendipõhiselt õigusloomelt andmepõhisele lähenemisele, mis parandab andmete kasutatavust ja loob eeldused edasiseks automatiseerimiseks. Eelnõu järgi võetakse esimeses etapis Sätla kasutusele valitsuse algatatavate seadusemuudatuste koostamiseks. Keskkonna väljatöötamisse panustab ka parlament. Riigikogu võtab selle kasutusele juhatuse otsuse alusel. Koosloome keskkonna nime all alustati projektiga 2020. aasta kevadel.
Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud 2026. aasta 1. oktoobrile, mil algab esimese etapi lahenduste kasutuselevõtt Sätlas. Kuupäev on valitud vastavalt sellele, millal vastavate lahenduste kasutamiseks on kõik vajalikud ettevalmistustööd tehtud.
Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku (KarS) ja ohvriabi seadust (OAS). Muudatuste eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse inimkaubanduse vastu võitlemise ja ohvrite kaitse tõhustamise EP ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1712. Direktiivi uusversioon teeb seni kehtinud direktiivis 23 muudatust. Paljudel neist on Eesti õiguses vaste juba olemas ja muudatusi ei ole vaja teha.
Seadust muudetakse, et lõpetada alates 1. novembrist 2026 riikliku alkoholiregistri tegevus. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada alkoholitoodete turule toomist.
Edaspidi ei pea alkoholitootjad ja maaletoojad oma tooteid registrisse kandma ning saavad need kohe turule viia, tingimusel et tooted vastavad nõuetele ja on ohutud. Samuti kaovad mitmed täiendavad aruandluskohustused, näiteks laborikatse protokollide ja veini liikumise aruannete esitamine.
Muudatus vähendab ka riigi halduskoormust. Põllumajandus- ja toiduamet ei pea enam registrit ülal pidama ning saab vabanevat ressurssi suunata järelevalvesse.
Seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, lihtsustada ettevõtete rahastuse kaasamist ja laiendada investeerimisvõimalusi. Muudatused põhinevad suuresti Euroopa Liidu regulatsioonil.
Eelnõu muudab ettevõtetele börsile tuleku paindlikumaks, vähendades vabalt kaubeldavate aktsiate nõude 25 protsendilt 10 protsendile. Kui ka see tingimus ei ole täidetud, saab turu korraldaja hinnata piisavust muude kriteeriumide alusel, näiteks investorite arvu või ettevõtte turuväärtuse põhjal. See loob rohkematele ettevõtetele võimaluse börsile tulla.
Samuti parandatakse investeerimisanalüüside kättesaadavust, et investoritel oleks rohkem usaldusväärset teavet. Selleks leevendatakse analüüside rahastamise piiranguid ning luuakse selgem raamistik emitendi rahastatud analüüsidele, et tagada nende läbipaistvus.
Eelnõu eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon, tuua praktikast kujunenud lahendused seaduse tasemele. Eelnõuga vähendatakse aegunud normide hulka.
Välistatakse toetuse saaja õigus nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuna praegune regulatsioon võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud. Edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.
Seaduses täpsustatakse registris töödeldavate isikuandmete kategooriad.
Eelnõu eesmärk on võtta üle ELi direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu.
Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus arutelus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste kuritarvitamise takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia. Samas tuleb tähele panna, et vaigistushagi ei ole alati lihtsasti eristatav näiteks mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Direktiivi ülevõtmisega loodavate normide rakendamine ei tohi kaasa tuua õiguste kaitseks kohtu poole pöördumise takistamist ja heidutamist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.
Eelnõuga muudetakse haldusmenetluse seadust (HMS), et luua selge ja tehnoloogianeutraalne õiguslik raamistik automaatseks haldusmenetluseks. Muudatus on vajalik, et tagada haldusmenetluse kiirus, tõhusus ja õiguspärasus nüüdisaegses ühiskonnas. See võimaldab pakkuda inimestele paremini toimivaid ja isikukesksemaid teenuseid ning tugevdab usaldust riigi vastu. Ilma selge ja läbipaistva regulatsioonita ning isikule arusaadava teavitamiseta automaatse haldusmenetluse toimimisest võib isikul tekkida raskusi mõista, miks tema suhtes konkreetne otsus tehti ja millised on tema võimalused seda otsust vaidlustada. Automaatse haldusmenetluse õigusliku raami loomine on Eesti riigi jaoks oluline, sest see loob aluse targale, kiirele ja usaldusväärsele suhtlusele riigi ja kodaniku vahel digitaalses ühiskonnas. Ühtlasi aitab kavandatav muudatus kaasa personaalse riigi visiooni elluviimisele. Automaatse haldusmenetluse õiguspärasus saavutatakse eelkõige sellega, et järgitakse kõiki haldusmenetluse põhimõtteid ka siis, kui menetlust korraldab algoritm, mitte inimene. Automaatne haldusmenetlus on menetlus, kus otsused või toimingud tehakse automaatselt, ilma inimese otsese sekkumiseta, kasutades selleks infotehnoloogilisi lahendusi. Teisisõnu on tegemist protsessiga, kus haldusotsus tehakse infosüsteemi abil automaatselt, ilma haldusorgani nimel tegutseva menetleja vahetu sekkumiseta. Juba praegu kasutatakse automaatset haldusmenetlust mitmes valdkonnas, kuid puudu on sõnaselge õiguslik raamistik, mis määraks automaatse haldusmenetluse rakendamise piirid ja kaitsemehhanismid. Tegemist on eelnõuga, mis annab üldised suunised automaatsete haldusaktide või muude automaatsete dokumentide andmiseks või automaatsete toimingute või menetlustoimingute tegemiseks.
Eelnõu eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamisel tasu maksjal tekkivat halduskoormust ning suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks vabastatakse füüsilisest isikust teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise, maksudeklaratsiooni TSD esitamise ning teenuse osutaja TÖRi kandmise kohustusest. Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus pannakse sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.
Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt (kuni 183 päeva) ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht.
Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, samuti erinevatele lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.
Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi raamistikuga, vähendatakse väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust.
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse kehtivaid sätteid, teise paragrahviga täiendatakse keskkonnatasude seadust, kolmanda paragrahviga täiendatakse riigilõivuseadust ning neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.
ELi direktiiviga kehtestatakse senisest rangemad õhukvaliteedi piirväärtused ning täpsustatakse nõudeid õhukvaliteedi seirele, andmete kättesaadavusele ja avalikkuse teavitamisele.
Eelnõu rakendamine aitab parandada Eesti elanike elukeskkonda, vähendada saastest tingitud tervisekahjusid ning täita Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärke. Eelnõu toob peamiselt kaasa uued nõuded riigile ning vähemal määral kohalikele omavalitsustele. Eelnõu võib tuua kaasa halduskoormuse suurenemise teatud ettevõtjate jaoks. Alates 2030. peavad käitajad järgima uusi õhukvaliteedi piirväärtusi, mistõttu tuleb ettevõtetel hinnata oma tegevuse vastavust õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ja vajadusel rakendada meetmeid nende tagamiseks.
Seaduse muudatused puudutavad kohalike omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad.
Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis. Kuna olemasolevatele 1– 5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. Seoses sellega tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule.
Eelnõu eesmärk tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine. Ühtlasi viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõuga nähakse ette elektroonilise side teenuste ja infoühiskonna teenuse osutajate, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti teenuseosutajate, kes asuvad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid osutavad teenuseid teises liikmesriigis, kohustus määrata või nimetada ettevõte või seaduslik esindaja, tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste vastuvõtmine ja täitmine.
Eelnõuga sätestatud kohustuste täitmisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) keskasutus, kellele edastatakse teave ettevõtete ja esindajate nimetamise kohta ning kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga.
Muudatus mõjutab eelkõige direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseosutajaid, õiguskaitseasutusi ja TTJA-d. Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust, võimaldab adresseerida kriminaalmenetluse raames otsused ja määrused nimetatud ettevõtetele ja esindajatele ning viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu ei too kaasa täiendavat halduskoormust elanikele ega enamikule ettevõtjatest. Üksnes teenusepakkujatele, kes on hõlmatud direktiivi kohaldamisalas ning asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti Eestis asuvatele teenuseosutajatele, kes pakuvad teenuseid teises Euroopa Liidu liikmesriigis, võib esindaja või ettevõtte nimetamisega kaasneda täiendav, vähese ulatusega ja ühekordne kohustus.
Kehtivas kalapüügiseaduses (KPS) puudub volitusnorm püügivahendiga veealale väljumiste arvu kehtestamiseks. Sellest tulenevalt on vajalik täiendada kalapüügiseadust vastava volitusnormiga ning täiendada kalapüügiseaduse sätteid, mis puudutavad kutselise kalapüügi registri andmekoosseisu, loa andmise tingimusi, loa kehtivuse ennetähtaegse lõppemise tingimusi, püügivahendiga veealale väljumiste arvu vähendamist ning rakendussätteid, et tehtud muudatuste alusel oleks võimalik kalapüügilube väljastada juba 2026. aastaks.
Muudatus tagab suurema õigusselguse ja kutselise kalapüügi korralduse läbipaistvuse ning seeläbi ka ettevõtjatele kindlama tegutsemiskeskkonna.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatus puudutab otseselt neid ettevõtjaid, kes omavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda ja pöörinooda püügivõimalust. Seisuga 10. märts 2026 on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhjanooda või pöörinooda püügivõimaluse omanikke kümme. Kaudselt mõjutavad muudatused kõiki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvaid ettevõtjaid, kes püüavad samu sihtliike, mida püütakse põhjanooda ja pöörinoodaga.
Muudatusega kaasneb täiendav halduskoormus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) jaoks, kes peab edaspidi kaluri kalapüügilubade väljastamisel arvestama ka ettevõtja veealale väljumiste arvu ning iga ettevõtja ja kalapüügiloa lõikes ka nende väljumiste täitumise üle arvet pidama.
Kalalaeva veealale väljumiste arvu määramine iga pööri- ja põhjanooda kohta aitab vältida kalavarude ohtu seadmist, kuna võimaldab kaluril valida sobivaid ilmastikuolusid, püügiaega ja veetemperatuuri, et püüda kõige sobivamal viisil ja ajal.
Eelnõu eesmärk on kiirendada kohtumenetlust. Selleks tehakse muudatusi neljas valdkonnas: kohtukorralduses, tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses ja kohtulõivudes.
Lihtsamate kohtuasjade jaoks laiendatakse lihtmenetlust, et neid saaks lahendada kiiremini. Näiteks saab lihtsama kohtuvaidluse korral ringkonnakohtus otsuse teha üks kohtunik kolme asemel. Samuti väheneb vaidlus menetluskulude üle, sest kulude vaidlustamise reegleid muudetakse selgemaks ja piiratumaks.
Suuremad muudatused tehakse kohtukorralduses, et muuta kohtusüsteem iseseisvamaks ja tõhusamaks. Kõik kohtuastmed loetakse edaspidi põhiseaduslikeks institutsioonideks ning riigieelarves luuakse neile eraldi eelarve. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu, kuhu kuulub 6 kohtunikku ja 5 kohtusüsteemi välist liiget. Kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab koondama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtute infosüsteemi arendamine ja haldamine antakse kohtusüsteemi enda kontrolli alla. Tsiviilkohtumenetluses tõstetakse lihtmenetluse piirmäära 3500 eurolt 5000 euroni ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurolt 10 000 euroni, mis võimaldab kiiremini lahendada rohkem vaidlusi. Mõnes hagita menetluses hakkab määruskaebusi lahendama üks ringkonnakohtunik kolme asemel. Tarbijate paremaks kaitseks muudetakse tarbijakrediidiga seotud nõuete menetlemist. See tähendab, et maksekäsu kiirmenetluses saab edaspidi nõuda vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi ja viivist.
Halduskohtumenetluses saab kohus selgetel juhtudel teha otsuse juba eelmenetluses ilma istungita. Taastuvenergia projektidega seotud vaidluste kiirendamiseks kehtestatakse eelmenetluse tähtajaks kolm kuud, et olulised arendused ei jääks kohtuvaidluste taha kinni. Kohtutoimingute riigilõivumäärades hakatakse rohkem arvestama kohtute tegelike menetluskuludega. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt ning haldusasjades tõuseb üldine riigilõiv 20 eurolt 75 euroni. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus. Rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.
Kohtute tööd aitab kiirendada ka tehnoloogia. Kohtutel lubatakse kasutada tehisaru abil loodud istungiprotokolle, mis vähendab käsitsi protokollimise aega. Suurendatakse kohtunike spetsialiseerumist, et keerulisemad asjad saaksid kiiremini ja kvaliteetsemalt lahendatud. Kitsamad spetsialiseerumisvaldkonnad sätestatakse kõigis õigusharudes, näiteks perekonna- ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse ning lähisuhtevägivalla asjadele.
Kaotatakse rahvakohtunike süsteem, mis lihtsustab kohtukoosseisude moodustamist ja kiirendab kriminaalasjade menetlemist.
Seaduse muutmisega ajakohastatakse relvade omamist ja käitlemist reguleeriv õigusraamistik. Eelnõu eesmärk on tugevdada riigikaitselist valmisolekut, parandada ühiskonna kaitsevõimet ning tagada avalik ja siseturvalisus.
Muudatustega viiakse relvaseadus täielikult kooskõlla ELi tulirelvadirektiiviga ja täpsustatakse relvade ja laskemoona määratlusi. Samuti korrastatakse relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise, kasutamise ja järelevalve regulatsiooni.
Eelnõu muudab relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks võimaldab hoida suuremat laskemoonavaru.
Täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele.
Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse politsei- ja piirivalveametile täpsem kaalutlusõigus lubade kehtetuks tunnistamisel.
Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel.
Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti.
Eelnõu seab piirangu tehnoloogia valikule, lubades kasutada vaid juba praktikas tõestatud lahendusi.
Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll sõltumatu regulaatorina.
Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks.
Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted. Lisaks reguleeritakse tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist, lõppladustamist ning nende kulude katmiseks vajalikke finantsmehhanisme.
Eelnõuga täidetakse senised õiguslikud lüngad ning viiakse Eesti regulatsioon vastavusse ELi õiguse ja IAEA standarditega.
Eelnõu eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturul, on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas. Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele ehk bensiinile ja diislikütusele; kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale.
Muudatused tulenevad vajadusest tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse lisamise vältimisele. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad
Eelnõu ajakohastab krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ning tegutsemisnõudeid vastavalt 2024. aastal vastu võetud Euroopa Liidu panganduspaketile (nn Basel III).
Muudatustega täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid, sealhulgas nõudeid keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele (ESG riskid) ja kuidas arvestatakse ESG-riske ja krüptovaradesse investeerimise põhimõtteid.
Samuti kehtestatakse selgemad nõuded pankade ja investeerimisühingute juhtide ning võtmeisikute valimisele ja vastavuskontrollile.
Seadusega korrastatakse ka pankade komiteede süsteem, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks ning vähendada dubleerimist.
Lisaks täpsustatakse pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning antakse finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.
Eelnõuga tehakse muudatusi kõrghariduse korralduses, et suurendada õppimisvõimaluste paindlikkust, tugevdada kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust ning parandada õppe vastavust tööturu vajadustele.
Muudatustega laiendatakse eraraha kaasamise võimalusi, võimaldades võtta õppetasu eestikeelsetel üheaastastel magistriõppekavadel ning kehtestades õppetasu küsimise õiguse doktoriõppes. Kõrgkoolidel on edaspidi õigus nõuda õppekulude hüvitamist magistriõppekavadel, mille maht on väiksem kui 120 EAP ja doktoriõppes võib kõrgkool tasu küsida kolmandate riikide kodanikelt.
Samuti ajakohastatakse proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele.
Proviisori- ja farmatseudi õpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate BA ja MA õppekavade alusel, praegu toimub see integreeritud õppena.
Pärast farmatseudiõppe BA lõpetamist võib suunduda juba tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka MA õppe ning siis saab tööle nt ravimiteadlasena ravimitööstusse.
Seaduse tasandile tuuakse kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.
Eelnõu täpsustas nn alustavate õpetajate regulatsiooni kutseõppeasutuse seaduses ning viib selle kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehtud muudatustega, mis võimaldab üldhariduskoolil sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu õpetajatega, kes püüdlevad kvalifikatsiooni suunas (on parasjagu õppes) või kelle tasemeharidus vastab seaduses nimetatud tingimustele, ning tagada töötasu alammäära kohaldamine ka alustavatele õpetajatele, kelle kvalifikatsioon ei vasta veel ametikoha nõuetele.
Arvestades kutsehariduse eripära ning kutseõpetajate kvalifikatsiooninõuete mitmetasandilisust kutsestandardite alusel, on vajalik ka täpsustada, milliste alustavate kutseõpetajatega võib sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu ning millistel tingimustel.
Seaduse eesmärk on toetada õpetajate, sh kutseõpetajate järelkasvu ja tagada paindlikum värbamine olukorras, kus turul ei ole piisavalt kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid.
Seadust muudetakse, et lihtsustada alaealiste töötamise reegleid ja muuta noorte tööle
võtmine paindlikumaks. Eesmärk on anda 7–17-aastastele rohkem võimalu eakohaseks
töötamiseks ja varase töökogemuse omandamiseks, kahjustamata seejuures õppimist,
mis jääb alaealise peamiseks kohustuseks.
Muudatuste jõustumisel saavad 7–17-aastased töötada oma pereettevõttes ilmategevusvaldkonna piiranguteta. Samuti võimaldatakse alaealistel koolivaheaegadel töötada senisest pikemalt, kusjuures iga koolivaheaja kohta sätestatakse eraldi maksimaalne töötamise periood.
Lisaks lühendatakse 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks vajaliku Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega kümnelt tööpäevalt viiele. Alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus ühtlustatakse täiskasvanute omaga ning see hakkab olema 28 kalendripäeva.
Mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi palganud tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–2700. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. 13–16-aastaseid palganud tööandjatest on 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on 10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (14%) ning töötlev tööstus (11%).
Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodi pikendamine leevendab tööjõupuudust suvisel ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal.
Eelnõu eesmärk on sätestada, et edaspidi võetakse vanemahüvitise määra arvutamise aluseks eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Samuti arvutatakse vanemahüvitis töötasu alammäära muutumisel ümber sõltumata alammäära muutumise kuupäevast.
Seaduse muutmise eesmärgiks on tagada lastega peredele parem majanduslik toimetulek. Muudatus mõjutab positiivselt eelkõige kõige haavatavamat vanemahüvitise saajate sihtrühma, kellel arvestusperioodi jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus või oli väiksem kui kehtestatud töötasu alammäär ning kellele makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise määras või töötasu alammääras.
Kui muudatust ei tehta, toimub kehtiva seaduse kohaselt vanemahüvitise määra muutumine alles alates 1.jaanuarist 2028, samas kui seaduse muutmisel toimub see alates 1.jaanuarist 2027. Seaduse muutmise korral saab töötasu alammäära muutumisel vanemahüvitist ümber arvutada alates 1. aprillist 2026 ehk vastavalt töötasu alammäära muutumisele. Kui muudatust ei tehta, on ümberarvutamine võimalik alles alates 1. jaanuarist 2027.
Muudatus aitab vältida sarnaseid olukordi ka tulevikus, kui sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning sellest tulenev Vabariigi Valitsuse määruse muutmine toimub pärast 1. jaanuari.
Eelnõuga kehtestatakse kohustuslik osutusmärk automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamise ala ees.
Praegu puudub seadusest tulenev ühtne ja siduv kohustus teavitada liiklejaid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisega toimuvast kiirusemõõtmisest. See on viinud olukordadeni, kus kiirusemõõtmist tehakse varjatult, mis kahjustab õiglustunnet ja vähendab usaldust õiguskaitse vastu. Eelnõu eesmärk on tagada liiklusjärelevalve läbipaistvus, ennetav iseloom ja õiguspärasus. Kiirusemõõtmise peamine eesmärk ei ole karistamine, vaid liiklusohutuse parandamine ja õiguskuuleka käitumise soodustamine.
Aastatel 2001–2004 rakendati Eestis Euroopa Liidu vahenditest Euroopa Liidu kandidaatriikidele suunatud liitumiseelse abi programmi SAPARD (Special Accession Programme for Agriculture and Rural Development), millega toetati kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. SAPARDi programmi rakendamise aluseks Eestis oli „Maaelu arengukava 2000–2006“, mille põhieesmärkideks oli anda abi Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuete rakendamisel ning lahendada teatud probleeme põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu hüvanguks. Selle kaudu aidati kandidaatriike valmistada liitumiseks Euroopa Liiduga.
Seadusega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPRAD) rakendamise sätted. Programmiga toetati ELi vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses, mis moodustas 99,7% Eestile suunatud eelarvest.
Eelnõuga täpsustatakse koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni ning ajakohastatakse testide andmekogu puudutavaid sätteid.
Gümnaasiumide vastuvõtus luuakse võimalus arvestada õpilaskandidaadi koolivalikute eelistusi juhul, kui kool on selle oma vastuvõtu tingimustes ja korras ette näinud. Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse põhivastuvõtukonkursil esitatavate avalduste arvu. Eesmärk on muuta vastuvõtuprotsess selgemaks ja ühtsemaks.
Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu õpilast koolist välja arvata. Edaspidi on väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses. Täiendavaid koolist väljaarvamise aluseid gümnaasiumite kodukorras enam kehtestada ei saa.
Mõjutusmeetmetest jäetakse seadusest välja meede, mis nägi ette õpilase käitumise arutamise õppenõukogus. Mõjutusmeetmete rakendamise otsustuspädevus koondatakse kooli direktorile.
Lisaks muudetakse testide andmekogu puudutavaid sätteid, et ajakohastada andmete töötlemise ja haldamise regulatsiooni.
Seadust muudetakse, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ELi ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi põhieesmärgid on kindlamalt kaitstud ELi välispiir, kiirem rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus, liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism. Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu jõustumisel muutub rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis kiiremaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Samal ajal muutub ELi varjupaigasüsteemi kuritarvitamine oluliselt raskemaks. Eelnõu seadusena jõustumisel paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Piirimenetluse rakendamine lubab teha otsuseid juba piiril, taotlejal ei teki menetluse ajal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral on võimalik inimene kiiresti tagasi saata. Menetlused muutuvad ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, mis välistab olukorra, kus isik, kellele on näiteks Saksamaal kaitse andmisest keeldutud, saab uue menetluse Eestis. Samuti luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem (Eurodac), mille kaudu kogutakse ja vahetatakse rohkem andmeid. Varjupaigataotlejate kohustused täpsustuvad ning nende täitmata jätmisel on tagajärjed. Näiteks on võimalik piirata liikumisvabadust (sh kohustus elada kindlaksmääratud kohas või regulaarselt registreeruda), mis on Eestis juba kasutusel ja muutub nüüd ELi-üleselt ühtsemaks. See vähendab loata liikumist liikmesriikide vahel. Taotlejate õigused on samal ajal paremini tagatud. Taotlejatel tekib õigus tasuta õigusabile juba menetluse algul, mis aitab kaitsta nende huve ja võib vähendada hilisemaid kohtuvaidlusi. Lisaks käivitub solidaarsusmehhanism, mille kaudu liikmesriigid saavad rändesurve korral üksteist toetada. See tähendab kas rahalist panust, ekspertide ja tehnika lähetamist või vajadusel inimeste ümberpaigutamist. Eesti saab igakordselt otsustada, millisel viisil panustada. Juba varasemalt on valitsus võtnud vastu seisukoha, et Eestisse inimesi ümber ei paigutata.