96 ingested laws from Estonia introduced in 2020. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi kontrollimiseks. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja võimalikku vajadust paindlikult reageerida uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele, kehtestab eelnõu üldise raamistiku erisüsteemide kontrollimisele ning kontrollimisega tegelevatele asutustele. Eelkõige puudutab see praegu maagaasiga sõitvate sõidukite kütusepaake. Uuenduse eesmärk on tagas kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus.
Kava kohaselt peavad maagaasi tarbivad sõidukid hakkama alates 2021. aastast läbima kohustuslikus korras regulaarset kontrolli, kus kontrollitakse nende sõidukite kütusepaakide nõuetele vastavust.
Üldiselt tagatakse sõidukite ohutus läbi korralise tehnoülevaatuse, mida täiendab liiklusjärelevalve käigus tehtav tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid maagaasi tarvitatavate sõidukite kütusepaagid on enamasti kaetud või asetsevad sõiduki katusel, mis tähendab, et tehnoülevaatusel ei saa nende seisukorda piisavalt hinnata. Samuti nõuab kontrollimine erialaste teadmiste omamist, näiteks kompetentsus hinnata kütusepaagi mikrovigastusi vmt, mida ei ole otstarbekas eeldada kõikidelt tehnoülevaatajatelt.
Eelnõuga toetatakse lastega perede heaolu. Muudetakse tähtajaliselt vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseid leevendamaks lastega peredele sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kui vanemahüvitise suuruse vähenemine tuleneb COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse tõttu töötuks jäämise põhjusest.
Eelnõu kohaselt jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, kui inimene oli Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt jäetakse vastavast arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg.
Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb eelnimetatud perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023.
Eelnõu kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Mõjutatud sihtrühma moodustab ligikaudu 3 protsenti last saavatest peredest.
Sotsiaalkomisjon otsustas käesoleva aasta 5. aprillil lisada eelnõusse sätted, mis reguleerivad perehüvitiste maksmist surnult sündinud lapse korral ja 16-19 aastaste laste eest peretoetuste maksmist õppeaasta alguses.
Konventsiooni ja protokolliga luuakse ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekkinud merereostuskahjude hüvitamiseks rahvusvaheline süsteem. Eesti plaanib sellega ühineda. Konventsioon ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud ning protokolliga ühinemine tähendab ühtlasi konventsiooniga ühinemist.
Konventsioon kohustab osalisriigis registreeritud laeva registreeritud omanikku võtma piisava kindlustuse või muu finantstagatise, et katta kehtivate määrade kohaselt ohtlike või kahjulike ainete tekitatav võimalik reostuskahju.
Samuti asutatakse konventsiooniga fond (HNS-fond), mille eesmärk on ohtlikke ja kahjulikke aineid vedava laeva registreeritud omaniku kindlustuse piirmäärasid ületava kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise vahendid kujunevad HNS-fondi sissemaksetest. Konventsioonis sätestatud kahjulikke ja ohtlikke aineid meritsi vastu võtvatele ettevõtetele lisandub aruandluskohustus ja fondi sellekohase assamblee otsuse ning fondi esitatud arve alusel fondi sissemaksete tegemine. Sissemakseid HNS-fondi teevad isikud, kes riigis eelmise kalendriaasta jooksul maksustatavat lasti vastu võtsid. HNS-konventsioon kohustab laevaomanikku omama kindlustust või täiendavat rahalist tagatist ning seda kinnitavat tunnistust.
HNS-konventsiooniga ühinemine on kavas enamikul Euroopa Liidu riikidel, kuid riikidel on raskusi HNS-ide kohta aruandluse tagamisega.
Kohtute seadust muudetakse selliselt, et kohtunike täiskogu oleks võimalik mõjuval põhjusel edasi lükata ja korraldada osaliselt või täielikult elektrooniliselt. Kehtiva seaduse järgi toimub kohtunike täiskogu ilma ühegi erandita iga aasta veebruari teisel reedel.
Eelnõuga kehtestatakse kaitsemeetmed ELi loetellu kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes, et agressiivne maksuplaneerimine ei oleks võimalik ELi loetellu kantud jurisdiktsioonide kaudu.
Eelnõu näeb ette lepingu muutmise enne lõpetamist, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel järgneva kümne aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist. Seega tuleb lepingut muuta, et selle lõpetamisel lõppeks täielikult ka lepingu kohaldamine.
Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Kuigi ELi õigus on liikmesriigi sõlmitud lepingute suhtes ülimuslik, võib lepingutele tuginemine siiski kaasa tuua liikmesriikide investorite ebavõrdse kohtlemise, sõltuvalt sellest, kas investeeringute kaitse leping on sõlmitud või mitte. Ka Euroopa Komisjon on ELi õigusega vastuolu välistamiseks nõudnud liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning alustanud viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse.
Eelnõuga tagatakse asendus- ja järelhooldusteenuse paindlikum korraldus, laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus igakuistele peretoetustele ja suurendatakse kohalike omavalitsuse üksuste võimalusi järelhooldusteenust vajavate noorte toetamiseks.
Eelnõuga võimaldatakse asendushooldusteenust pakkuvas perekodus sõlmida perevanemaga lisaks kehtivas seaduses ettenähtud käsunduslepingule ka tööleping. Nähakse ette erisused töölepingu sõlmimisel vaid töö- ja puhkeajas, mis tagab perevanematele võrreldavad sotsiaalsed garantiid teiste töölepingu seaduse alusel töötavate isikutega. Kehtiva regulatsiooni järgi saab perevanemaga sõlmida lepingu, mis on oma olemuselt eritingimustega võlaõiguslik käsundusleping ja kehtestatud tingimusi ei muudeta.
Eelnõuga luuakse võimalus saada peretoetusi, näiteks lapsetoetust, eestkostetava lapse toetust, üksikvanema lapse toetust, lasterikka pere toetust, samuti ka puudega õppuri õppetoetust ja puudega vanema toetust kui kuni 19-aastane laps on kantud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Muudatus puudutab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivaid vanemaid kui 16-aastasi lapsi, kes ei oma õpilase staatust ja seetõttu jäävad eelnimetatud toetustest ilma. Kehtiva regulatsiooni järgi on peretoetuste maksmine õppimisega seonduvalt seotud õppetööga põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse ühtsed riigilõivumäärad tegevusloa alusel osutatavatele sotsiaalteenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, turvakoduteenus ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus), järelhooldusteenuse puhul on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus toetusfondi vahendite arvelt kasutada vahendeid kõikidele asendushoolduselt ja eestkostelt lahkunud isikutele kuni nende 24. eluaasta lõpuni, mis kehtiva regulatsiooni järgi on vanuseliselt erinev.
Eelnõuga rakendatakse ELi vastava määruse nõudeid, millega ühtlustatakse norme, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Regulatsiooni eesmärk on piirata selliste ainete kättesaadavust tavainimestele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.
Määruse peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete rakendamine liikmesriikides. Selle all peetakse silmas sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdset kohtlemist ja lõhkeainete lähteainete vaba liikumist siseturul sh e-kaubanduse vahendusel. Lisaks soovitakse kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse selleks ettenähtud otstarbel.
Lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuete tõhusamaks rakendamiseks peavad määruse kohaselt ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja internetipõhised kauplemiskohad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest Politsei- ja Piirivalveametit. Seda juhul, kui nad teevad üldsusele kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada.
Eelnõuga antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele suuremaks paindlikkuseks hinnata aktsiisisoodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kui kehtiv seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivsust ja gaasitarbimise intensiivsust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel, siis eelnõuga saab ettevõtja vabalt valida hindamisperioodi pikkuseks lõppenud üks kuni neli järjestikkust majandusaastat.
Eelnõuga muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida.
Eelnõuga muudetakse ka kohtutäiturite tasusätteid. Alandatakse kohtutäituri põhitasu 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik täidab kogub nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Näiteks kuni 1000 euro suuruse nõude korral on kohtutäituri põhitasu 225 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 270 eurot, eelnõu kohaselt tuleb võlgnikul 1000 eurose nõude korral kohtutäituri põhitasu maksta 112,50 eurot, koos käibemaksuga on 135 eurot. Madalam tasu peaks motiveerima võlgnikku otsima lahendusi.
Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, võlgniku majanduslikust olukorrast, mis võimaldaks sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 15 eurot ja selle tasub sissenõudja.
Eelnõu näeb ette, et täiteasja saab anda üle menetlemiseks teisele kohtutäiturile, kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat. Kehtiva õiguse kohaselt saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat.
Selgituse kohaselt on praegune kohtutäiturite süsteem mitmendat aastat toimeraskustes tulude kahanemise tõttu. Seetõttu on praktika ebaühtlane ja osa täitureid ei suuda tagada menetlusosaliste õigusi. Eelnõu kohaselt hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ning elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel 292 eurot. Eelnõu järgi on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Orienteeruv eelarveline kulu aastas on 0,5 miljonit eurot.
Eelnõu võimaldab KOVidel suurendada netovõlakoormust. See on vajalik, et koroonaviiruse haiguse COVID-19 levikust tingitud eriolukorras ja sellele järgneval perioodil saaks vajadusel võtta suuremas mahus laenu majanduse elavdamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks.
Eelnõuga luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist Maksu- ja Tolliametisse (MTA) ning lahendatakse praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt on asjaga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Eelnõuga täpsustatakse MTA õigust edastada vajadusel valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta.
Eelnõuga muudetakse topeltmaksustamise vältimise lepingute tabelis, mille suhtes soovib Eesti konventsiooni kohaldada, Valgevene lepingut puudutavaid andmeid. Teise muudatusena lisatakse seadusesse teatis, mille kohaselt hakkab Eesti konventsiooni kohaldama maksulepingutega hõlmatud maksude suhtes kalendriaasta algusest.
Eelnõu näeb ette ühinemise meetrikonventsiooniga, et saada organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos ligipääsuga mitmetele teenustele, näiteks riigietalonide kalibreerimisele.
Eesti ühinemisel meetrikonventsiooniga avanevad võrreldes senise assotsieerunud liikmelisusega oluliselt laiemad võimalused ja õigused. Osalisriigina saame lisaks osalemisele ka hääletada Peakonverentsi koosolekutel ning esitada kandidaate Komitee kohtadele ehk meil on võimalik mõjutada metroloogia arengut kõige üldisemal rahvusvahelisel tasemel. Komitee töös osalemine annab osalisriigile võimaluse suunata metroloogia arengu fookust ning teadus- ja arendusprojektide iseloomu. Eesti osalemise kaudu saame suunata metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivaid e-riigi lahendusi. Meetrikonventsiooniga ühinemisel saame ligipääsu tasuta Büroo teenustele ehk osalisriigi osamaksega on tagatud tasuta ligipääs riigietalonide võrdlusmõõtmistele ja kalibreerimisteenustele.
Meetrikonventsioon tegeleb metroloogia ehk mõõtmisteaduse küsimustega kogu maailma ulatuses. Peamine ülesanne on üha täpsemate, laiaulatuslikemate ja erinevaid mõõtevaldkondi katvate mõõteetalonide arendamine ja loomine ning erinevate riikide etalonide võrdväärsuse tõstmine.
Seaduseelnõuga luuakse võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinni peetud, samuti kainenema toimetatuid isikuid.
Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõus on kahte liiki muudatused. Need on seotud Konkurentsiameti täiendate kohustustega seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega ja regulatsiooniga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepinguga sõlmimiseks kolmanda riigiga.
Eelnõuga määratletakse seaduse tasandil töökeskkonna andmekogu eesmärk, kogutavad andmed ja andmete säilitustähtajad tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest. Uue nõudena nähakse eelnõus ette tööandja kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsioonile.
Eelnõuga hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse ka teenuse osutajad, näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud, kellele kohaldatakse teatud seaduse sätteid. Näiteks kui asutuses või ettevõttes töötavad üheaegselt nii töötajad kui ka teenuse osutajad või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuse osutajad, on teenuse osutajal kohustus teavitada tööandjat või teist teenuse osutajat oma tegevusega seotud ohtudest. Niisamuti teavitab tööandja teenuse osutajat, kes töötab koos tema töötajatega, töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Lisaks tuleneb eelnõust tööandja kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuse osutajatega. Eelnõuga suurendatakse tööandja vastutust töösuhte osapooltele kehtestatud nõuete rikkumise eest.
Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Selleks arendatakse töökeskkonna andmekogu hõlbustades asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga ja pakkudes uusi teenuseid. Eelnõuga suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas.
Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist filmialast koostööd Euroopas. Konventsiooni uuendamise tingis asjaolu, et alates 1992. aastast on filmitööstus olulisel määral nii tehniliselt, majanduslikult kui ka kunstiliselt edasi arenenud. Uus tehnoloogia on muutnud filmide tootmise-, levi- ja linastusmeetodeid ning osalisriikides on riiklikud filmivaldkonna rahastuskeemid muutunud mitmekesisemaks.
Konventsioon kohaldub koostööfilmidele näiteks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmid, mis on mõeldud kinos näitamiseks ja milles osaleb üldreeglina vähemalt kolm tootjat kolmest liikmesriigist. Vastavate riikide koostööprojektid tuleb osalisriigi pädevas asutuses registreerida ja taotleda kaastootmisprojekti staatust. Kaastootmisprojekti staatuse saamisel on võimalik taotleda toetust avalikest vahenditest.
Eesti jaoks on konventsiooniga ühinemine oluline, et osaleda kaastootmisprojektides, kus tootja panus jääb alla 10 protsendi filmi tootmiskuludest, aga ei ole väiksem kui 5 protsenti. Võrreldes 1992. aasta konventsiooniga on minimaalset vajalikku vähemuskaastootja rahalist panust vähendatud ning see avab eelkõige väikeriikidele võimaluse osaleda senisest enamates kaastootmisprojektides. Kaastootmine on olulise tähtsusega keskmisest suurema eelarvega Eesti filmide tegemisel, kuna ainuüksi Eesti poolse rahastusega neid filme ei ole võimalik toota.
Konventsiooni rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest, kuna sätestatud eesmärgid saavutatakse Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituudi eelarve piires. Konventsioon jõustub Eesti suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimiskirja deponeerimise päevast.
Eelnõuga tehakse seadusandlusesse vajalikud muudatused seoses Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutseva rahapesu andmebüroo üleviimisega alates 1. jaanuarist 2021 Rahandusministeeriumi valitsemisala iseseisvaks valitsusasutuseks.
Eelnõu peamine eesmärk on täpsustada Eesti õigust selliselt, et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid määruse (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist vastu 14. novembril 2018. a. Lisaks täiendatakse eelnõus kriminaalmenetluse seadustiku sätet prokuratuuri volituste kohta kriminaalmenetluses selleks, et võimaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1939, 12.10.2017, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, rakendamist.
Vastavalt riigieelarve seaduse § 43-le võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.
Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Kokku kajastab eelnõu 85 muudatust.
Eelnõus käsitletakse pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra. Muudatuse eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu.
Eelnõu kohaselt suurendatakse riikliku I samba pensioni baasosa täiendavalt 1. aprillil 2021 16 euro võrra ning samal ajal suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni.
Seletuskirjas märgitakse, et pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 320 000 inimest. Sotsiaalkindlustusamet andmetel sai 2019. aastal vanemapensioni (pensionilisa laste eest) ligikaudu 203 300 pensionäri 428 600 lapse eest, seega keskmiselt on ühel vanemapensioni saajal 2,11 last. Eelnõuga suureneb rahvapensioni määr 30 euro võrra ning see puudutab mõnevõrra enam kui 3000 inimest.
Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu.
Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.
Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.
Eelnõuga on muudetakse kanepiseemnete impordilitsentsi taotlemine selgemaks. Muudatused puudutavad mitte külvamiseks, vaid muuks otstarbeks, näiteks söödaks või õli pressimiseks ettenähtud kanepiseemnete litsentse. Selleks, et litsentsi omanikele oleks kehtivad nõuded edaspidi üheselt ja selgelt arusaadavad, sätestatakse kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus, heakskiidu kord ning kontrolli tegemine seaduses.
Seaduses nähakse ette, et enne impordilitsentsi saamist peab isik saama PRIA heakskiidu, esitama PRIAle kanepiseemnete kasutamise kohta dokumendid 12 kuu jooksul ja selle üle on PRIAl kontrolli tegemise pädevus.
Praktika on näidanud, et ettevõtja ei täida litsentsiga võetud kohustusi. Dokumentide esitamise kohustus tuleb ELi õigusest, mille kohaselt väljastatakse muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete vabasse ringlusse lubamisel impordilitsents üksnes juhul, kui heakskiidetud importija kohustub liikmesriikide määratud ajavahemiku jooksul ja tingimustel esitama liikmesriigis asjaomaste toimingute kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele dokumendid. Samast määrusest tuleb liikmesriigile kohustus importija heaks kiita ja teha kontrolli. Seega on litsentsi saamise eeltingimuseks isiku PRIA poolne heakskiit ning selle kõrvaltingimuseks dokumentide esitamise kohustus 12 kuu jooksul arvates litsentsi väljastamisest.
Lepingu eesmärk on parandada investeerimistingimusi ELi ja Vietnami vahel. Leping toob Euroopa investoritele kasu, tagades kõrgetasemelise investeeringute kaitse Vietnamis, jättes samas lepinguosalistele õiguse valdkonda reguleerida ja kehtestada õigusnorme.
Lepinguga luuakse investeerimiskohtu süsteem, mis on välja töötatud, et tagada kodanike õiguste kaitse investeerimisvaidluste läbipaistva ja sõltumatu lahendamise teel.
Nimetatud lepingule kirjutas Eesti alla 25. juunil 2019.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ja muudetakse sätteid, millega oli üle võetud erisööta reguleeriv direktiiv, et vältida Euroopa Liidu õiguses toodu kordamist. Nimelt kohaldub alates käesoleva aasta 25. detsembrist erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelule Euroopa Liidu määrus. Käesoleva eelnõuga kavandatu ning kehtivas seaduses sätestatu sisuliselt ei erine. Muudatused on tehnilist laadi - lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Muudatustega ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele.
Erisööt on sööt, mis on oma koostisest või tootmistehnoloogiast tulenevalt ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Eestis söödetakse erisööta peamiselt kassidele ja koertele, näiteks eesmärgiga toetada lemmiklooma südamefunktsiooni kroonilise südamepuudulikkuse korral.
Seaduse jõustumine on kavandatud 25. detsembrist 2020, sest nimetatud tähtpäevast alates tuleb kohaldada Euroopa Liidu määrust.
Eelnõu muutmise eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist juhul, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegemist on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal kaovad võimalused loomade eest hoolitsemiseks. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Seaduse muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast Veterinaar- ja Toiduametile (VTA), kelle eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.
Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda seadusemuudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Seadusemuudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.
Samuti muudetakse pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustuse tagada juhul, kui võlgniku vara hulka kuulub loom, looma nõuetekohane pidamine. Lisaks sätestatakse Veterinaar- ja Toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus.
Eelnõuga täpsustatakse mesindussektori toetuse rakendamise osas mesindusaasta kohta koostatava tegevusaruande sisu ning mesindussektori toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente. Nähakse ette, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab lisaks tegevuste kirjeldusele sisaldama mesindusprogrammi tulemusi. Sellega muudetakse mesindusprogrammi rakendamine tõhusamaks, sest alates 2018. aastast tuleb Euroopa Komisjonile esitada mesindusaasta tulemusnäitajatel põhinev aruanne.
Eelnõu kohaselt hüvitatakse mesindusprogrammi täitmise abikõlblikud kulud PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt esitatud maksetaotluse ja kuludokumentide alusel. Võrreldes kehtiva korraga ei ole enam hüvitamise aluseks hindamiskomisjoni heakskiidetud tegevusaruanne. Tegevusaruande eesmärk on hinnata programmi kvalitatiivset rakendamist ega ole vajalik elluviidud tegevuste abikõlblikkuse hindamiseks. Selleks piisab maksetaotlusest ja tehtud kulusid tõendavatest dokumentidest.
Lisaks viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega täiendades Maaelu Arengukava meetmete loetelu kahe meetmega, põllumajanduspotentsiaali taastamise toetus ning põllumajanduskindlustustoetus, mille puhul ei pea enam taotlusi hindama, mis võimaldab hoida taotlusvoorud aasta ringi avatuna.
Eelnõu on tingitud vajadusest vähendada toidu käitlejate halduskoormust, kasutada võimalust kehtestada ettevõtte hoonete ja ruumide kohta paindlikumad nõuded ning võimaldada loomse toidu turustamist teatamiskohustuse alusel.
Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus piisab vahetult kohalduvate Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt majandustegevusteate esitamisest. Toidu käitlemisega alustamine muutub lihtsamaks, kuid kehtima jäävad kõik toiduohutusega seotud nõuded. Turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Endiselt peavad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokumentide kohta, sealhulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan jm.
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooni ning selle juurde kuuluva eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, 2005. aasta konventsiooni muutmise protokolliga ja ratifitseerib Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) vahelise Eesti Vabariigi ECMWFi asutamise konventsiooniga ühinemist ning sellega seotud tingimusi käsitleva kokkuleppe, mis kirjutati alla 3. juunil 2020. aastal.
Keskuse põhiülesandeks on keskpika ilmaennustuse võimekuse arendamine ja liikmesriikidele keskpikkade ilmaprognooside tagamine.
ECMWFi liikmesriigi staatus võimaldab saada täiendavat infot, et kasutada keskusest saadavaid mudelarvutuste tulemusi kohalikele vajadustele vastavate kvaliteetsete toodete ja teenuste loomiseks. Kättesaadav info aitab juurutada hetkeennustusi, võtta kasutusele ja rakendada ansambelennustusi, suurendada erineva pikkusega prognooside usaldusväärsust ja täpsust. ECMWFi tagatavad tooted ja teenused on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse igapäevatöö aluseks ning nendest sõltub Eesti ilmaprognooside ja hoiatuste täpsus.
Kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti Vabariik rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.
CERN asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. CERNi peakontor asub Genfis.
Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga ka avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Pärast 2–5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob selle summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning hääleõigust nõukogus ei ole.
Eelnõu eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks nähakse eelnõuga nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.
Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks.
Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest.
Eelnõu peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat.
Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest. Näiteks kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamise osas. Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud).
Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkuleppetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.
Eelnõuga muudetakse nn tühja kasseti tasu ehk autori õigust saada hüvitist, kui tema teost kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse tühja kasseti tasu suurus seadusega ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsitakse, kehtestatakse valitsuse määrusega. Eelnõu kohaselt kehtestatakse nii salvestusseadmete kui –kandjate loetelu kui ka tasu suurus valitsuse määrusega. Eelnõu kohaselt on tasu maksimaalne määr 6 eurot, kuid mitte rohkem kui 15 protsenti vastava salvestusseadme või -kandja keskmisest hulgimüügi hinnast Eestis. Uuendusena hakatakse tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele.
Eelnõuga planeeritavad muudatused on vajalik, et kehtestada modernne ja paindlik tasu kogumise süsteem, mis võimaldaks õiglast tasu koguda ka näiteks nutiseadmetelt.
Eelnõu kohaselt annab Justiitsministeerium autoriõigusega seotud rakenduslikud ülesanded üle Patendiametile.
Eelnõu kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid. Vähendatakse nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded.
Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest.
Jätkuvalt on majutusettevõtete põhiliigid hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusettevõtete liikide kirjeldused muutuvad ja nõuded leevenevad. Näiteks praegu peab hotellis või motellis olema vähemalt 10 tuba, edaspidi piisab viiest toast, külalistemaja tänane viie toa nõue kaob.
Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) kui mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.
Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta.
Eelnõuga ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õigusliku regulatsiooni, et vähendada nii ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu kui ka halduskoormust.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid.
Eelnõuga ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik.
Eelnõuga ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid. Uue ühendasutuse nime ettepanek eelnõu järgi on Liikuvusamet. Lõpliku otsuse selle osas langetab Riigikogu. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte.
Ühendamisega ei korraldata ümber ainult ametite vahelist tööd. Liitmisega luuakse MKM-i merenduse asekantsleri positsioon. Ühtlasi tuuakse ühinemisega laevade lipu alla toomise projekti turundustegevused ministeeriumisse.
Eelnõu puudutab piiriüleseid skeeme, mis võimaldavad maksude agressiivset planeerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontode alast teabevahetust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleks maksunõustajatel, pankadel ja maksumaksjatel hakata skeemide kohta maksuhaldurile teavet edastama alates 31. juulist 2020. Eelnõu kohaselt on uus tähtaeg 31. jaanuar 2021.
Eelnõuga võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikide vahelise e-kaubanduse maksustamine ja kaob kuni 22 euro väärtusega väikesaadetiste impordile kehtestatud maksuvabastus.
Eelnõu näeb ette ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel pärast ratifitseerimise seaduse vastuvõtmist Riigikogus.
Eesti ja Rootsi vahelisele lepingule kirjutati alla 31. märtsil 1992 Stockholmis ja see jõustus 20. mail 1992. Tänavu 27. veebruari noodiga tegi Rootsi Eestile ettepaneku lepingut muuta ja see lõpetada. Lepingut tuleb enne lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.
Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõigi liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid.
Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga. Tänavu 5. mail kirjutati alla ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule, mis lõpetab koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12st ELi-sisesest investeeringute kaitse lepingust kaheksa. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga sõlmitud lepingud.
Seaduse eesmärk on luua õiguslikud eeldused lühimenetluse raames alternatiivsete mõjutusvahendute kohaldamiseks, antakse võimalus mõjutada isiku liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist. Eelnõu võimaldab mõjutusmeetmena võib määrata 45-minutilise rahunemispeatuse, mille vältel on sõiduki juht koos sõidukiga kohustatud viibima kohtuvälise menetleja määratud asukohas.
Eelnõuga lisatakse seadusesse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine. Seaduse paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus võtta Eesti kodakondsuse ära isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.
ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu eesmärk on lõpetada koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud.
ELi liikmesriikide vahel on jõus ligikaudu 300 kahepoolset investeerimislepingut. Lepingute eesmärk nende sõlmimise ajal oli edendada investeeringuid, pakkudes vastastikuseid garantiisid investeeringutele negatiivset mõju avaldada võivate poliitiliste riskide vastu. Selliste investeerimislepingutega sooviti tugevdada investorite kaitset, kasutades selleks näiteks sundvõõrandamise korral makstavaid hüvitisi või menetlusi investeerimisvaidluste lahendamiseks.
Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõikide liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ELi õigusega kooskõlas.
Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12-st ELi-sisest investeeringute kaitse lepingust 8. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga.
Soome ja Rootsiga lõpetatakse leping kahepoolselt. Ka Austria on teatanud, et soovib liikmesriikidega, kellega Austrial on kehtivad investeeringute kaitse lepingud, sõlmida kahepoolsed lõpetamise kokkulepped. Praegu pole lõplikult selge, mis saab Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelisest investeeringute soodustamise ja kaitse lepingust. See selgub UK EList väljumise protsessi käigus.
Eelnõu näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.
Seletuskirjas märgitakse, et 2015. aasta 26. novembril esitleti Euroopa Parlamendis teadusraportit, mille kohaselt on karusloomafarmide keelustamine ainus lahendus karusnahatööstuses aset leidvate loomade heaolu tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks. Raportist nähtub, et karusloomafarme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, ei ole olemas. Ka parimad katsed loomade heaolunõudeid järgida ei suuda loomade heaolu tõsta tasemeni, mida enamik inimesi piisavaks peaksid.
Eelnõu eesmärgiks on viia väärteomenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega ning luua regulatsioon, mis võimaldaks väärteo tõttu vahetult kahju saanud või vahetult tervisekahjustuse saanud isikul tutvuda tema õiguste kaitseks vajaliku väärteomenetluses kogutud teabega.
Eelnõuga muudetakse töövaidluskomisjoni (TVK) kaasistujate töö tasustamise põhimõtteid. Eelnõuga võrdsustatakse kaasistuja tasu tunnitasu alammääraga, mis käesoleval aastal on 3.48 eurot. Praegu arvestatakse kaasistujate tasu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel, mille kohaselt on tunnitasu 3.07 eurot. Samuti hakatakse edaspidi tasustama TVK kaasistujate tööd istungi ettevalmistamise aja eest, praegu makstakse tasu vaid istungil osalemise aja eest. Seletuskirjas märgitakse, et töövaidluskomisjoni istungil peab osalema kaks kaasistujat: töötajate ja tööandjate esindaja. Kaasistujate osalemise eesmärk on sarnaselt rahvakohtunikega näha töövaidluse lahendamisel töövaidlusasja eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist, arvestades seejuures töötajate ja tööandjate vaatenurga eripära kohtades, kus need on töövaidlusasja lahendamisel olulised. Kaasistujatele makstava tasu arvutamise alused on olnud 2013. aastast muutmata ning kehtiva korra alusel on kaasistujatele makstav tasu madalam tunnitasu alammäärast. See pärsib töötajate ja tööandjate soovi panustada TVK töösse töövaidluste lahendamisel. Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi, mille eesmärk on õigusselguse huvides kehtivat korda täpsustada ja täiendada. Näiteks täpsustatakse, mitu isikut saavad TVK-sse pöörduda ka ühisavaldusena ning täiendatakse võimalusega istungeid läbi viia videosilla vahendusel.
Eelnõuga kavandatav muudatus puudutab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötavaid inimesi, kellel senise volituste lõppemise asemel kohaldatakse edaspidi volikogu liikme volituste peatumist. Ametnikke kavandatav muudatus ei puuduta. Eelnõu algatamise ajendiks on õiguskantsleri vastavasisuline taotlus Riigikohtule seisukoha võtmiseks. Riigikohus leidis, et kehtestatud piirangud omavalitsuse ametiasutuste töölepingulistele töötajatele ei ole vajalikud ning piiravad ülemääraselt kandideerimisõigust. Tulenevalt sellest peab ka komisjon vajalikuks piirangu pehmendamist ja toetab volituste lõpetamise asemel volituste peatamist. Seadus on kavandatud jõustuma 17. oktoobril, mil jõustub ka Riigikohtu otsus. Sellest kuupäevast alates ei saa enam omavalitsuse ametiasutuse töötajatest volikogu liikmete volitusi ennetähtaegselt lõpetada.
Eelnõu näeb ette peatada kaheks aastaks tubakavedeliku aktsiisi kogumine, mille eesmärgiks on ohjata piirikaubandust ja salaturgu. Muudatuste jõustumine on kavandatud 2020. aasta 1. detsembriks.