98 ingested laws from Estonia introduced in 2024. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga kehtestatakse uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse terviktekst, millega nähakse ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) riiklik korraldus ja osapoolte ülesanded, kvaliteedi tagamise, rahastamise ning järelevalve alused.
Eelnõuga reguleeritakse seaduses teadus- ja arendustegevuse kõrval ka teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni. Sellest tulenevalt täpsustatakse ministeeriumide ja nõuandvate kogude ülesandeid ja nimetusi, näiteks senine TAN nimetatakse ümber Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukoguks (TAIP). Riigikantseleile antakse ülesanne koordineerida avaliku sektori innovatsioonialaseid tegevusi.
Samuti täpsustatakse ministeeriumide ülesandeid oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel ning vastava info edastamisel Haridus- ja Teadusministeeriumile. Uuringutega seotud teave peab kajastuma Eesti Teadusinfosüsteemis. Uue osapoolena teadus- ja arendustegevuse riiklikul korraldamisel sätestatakse seaduses rakendusuuringute keskus.
Uue ülesandena lisandub Haridus- ja Teadusministeeriumile vastutus teaduseetika süsteemi toimimise tagamiseks. Selleks saab Eesti Teadusagentuur ülesande moodustada teaduseetika komitee ja komisjoni teaduseetika rikkumiste menetlemiseks.
Teadus- ja arendusasutused ning kõrgkoolid saavad edaspidi saata uuringud teaduseetika komiteesse hinnanguteks või luua oma eetikakomitee. Teaduseetika komitee on oma töös ja otsustes sõltumatu. Täidesaatva riigivõimu poolt tellitavate poliitikanalüüside ja -uuringute andmekaitsealaseid ja eetilisi aspekte hindab Isikuandmete kaitse seaduse muudatuse kohaselt Andmekaitse Inspektsioon, kes konsulteerib selleks vajadusel loodava teaduseetika komiteega.
TA asutuse kvaliteedihindamise protseduur jääb üldjoontes samaks.
Eelnõus on välja toodud rahastusviisid, mille kaudu toetatakse teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Muudetakse senist süsteemi, kus teadus- ja arendusasutusi rahastati baasfinantseerimise kaudu. Uue süsteemi järgi jaguneb asutuste rahastus kaheks osaks: baasrahastus ja tulemusrahastus.
Baasrahastuse määramisel arvestatakse asutuse viimase kolme aasta rahastust, tulemusrahastuse puhul aga asutuse tulemusi. Äriühingutena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste rahastus hakkab edaspidi tulema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
Toetuste täpsemad tingimused kehtestatakse eraldi rakendusaktidega, kuid ministeeriumitel jääb võimalus kasutada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastamiseks ka muid õigusaktides ettenähtud võimalusi.
Eelnõu on seotud sagedusreservi ja saartalitlusega.
Seaduse muutmisel on kaks keskset eesmärki, esiteks tuleb tagada saartalitlusvõime teenus ning teiseks tuleb üle võtta vastav direktiiv ja kõrvaldada selle senise ülevõtmise puudused.
Eelnõuga kaotatakse elektrisalvestuse topeltmaksustamine ja rajatakse selleks salvestamiseks eraldi mõõtepunkt. Täiendatakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni, mis suurendab tarbimise paindlikkust. Kehtestatakse tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu rahastamise kord. Võetakse tarbijatele arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Olulise uuendusena luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmiseks. Meetmeta tekiks oht, et alates 2026. aastast pole piisavas mahus tootmisvõimsusi saadaval. Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering AS.
Elering AS on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on ca 1000 MW. Saartalitusevõime tagamise teenuse toel oleks Eestil elektrisüsteemi iseseisev võimekus hakkama saada olukorras, kui me peaks sattuma saartalitlusse. Üksnes Eesti territooriumil asuvad võimsused on suutelised tagama elektrisüsteemi iseseisvat toimimist saartalitluse olukorras. Seni on vajalikku juhitavat võimsust hoidnud põlevkivielektrijaamad, kuid seoses põlevkivienergeetika konkurentsivõime vähenemisega ei teeni põlevkivielektrijaamad elektriturult piisavalt, et omanik neid turul ka edaspidi hoiaks.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4% võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teostab süsteemihaldur Elering AS riigihanke, mis on olemuselt tehnoloogianeutraalne ja sinna võivad pakkuda kõik Eesti elektritootjad, kes vastavad tingimustele. Tehnilised tingimused ja hankimise põhimõtted plaanib Elering AS esitada avalikule konsultatsioonile 2025. aasta mai-juuni jooksul ning riigihange leiab hinnanguliselt aset perioodil august-oktoober. Tingimused kooskõlastab Konkurentsiamet. Peamine tingimus on see, et elektritootja peab olema saartalitluse olukorras võimeline pakkuma järjest tootmisvõimsust kümme päeva.
Eesti võetud taastuvenergiaga seotud eesmärkide täitmiseks on vajalik Eesti elektrivõrku arendada ja tugevdada, et sellesse oleks võimalik liita uusi tuule- ja päikeseparke.
Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduses kehtestatud võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni selliselt, et olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole katavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse fikseeritud hinnakiri.
Seletuskirjas märgitakse, et nii võimaldatakse potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.
Teiseks laiendatakse eelnõuga tehtavate muudatustega põhivõrguettevõtja (Elering AS), kuid ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku ettenägelikke ja heaperemehelikke investeeringuid, et Eesti riigi võetud 100% taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 täita.
Kolmandaks, et soodustada optimaalset võrgukasutust, täpsustatakse eelnõukohaste seadusemuudatustega võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta juhul kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus.
Kuna taastuvelektri tarbimise kasvuga langevad elektrihinnad ning investeeringutega tugevdatakse elektrivõrku ja vahetatakse välja vananenud liine, kaasneb muudatustega elektritarbijatele positiivne mõju.
Eelnõu eesmärk on anda Keskkonnaametile võimalus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks.
Kehtiv seadus võimaldab seda vaid väljaspool jahiaega. Kui jahiajal on ulukite küttimismaht täitunud, aga vajadus ulukite küttimiseks on olemas, siis ei saa Keskkonnaamet enam korraldada ulukite jahti, sealhulgas ka nuhtlusisendite jahti. Selle probleemi lahendamiseks soovitaksegi muuta jahiseadust ja anda Keskkonnaametile õigus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks.
Eelnõuga võetakse uuesti üle ELi vastav direktiiv ja kehtestatakse regulatsioon hobuste võistlustele, mis seaduse uue redaktsiooni vastuvõtmisega ekslikult välja jäi.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse hobuslaste võistlustingimused ja selle korraldamise eelteavituse nõuded. Võistlustingimustes ei tohi teha vahet Eestis registreeritud ja siit pärit hobuslase ning teise ELi liikmesriigi hobuslase vahel. Nõue ei kehti tõu parandamise võistlustel ega traditsioonilistel üritustel.
Eelnõu järgi peab võistluse korraldaja hiljemalt 15. detsembriks teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit järgmisel aastal kavandatavast võistlusest, milles diskrimineerimiskeeldu ei arvestata ja põhjendama ametile loomade vahetegemise vajadust.
Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla ELi õigusaktidega ja lahendatakse praktikas tekkinud probleeme.
Olulise uuendusena kehtestatakse põllumajandusettevõtjatele ja -tootjatele sotsiaalse tingimuslikkuse süsteem, mis seob pindala- ja loomapõhised toetused töö- ja tööhõivetingimuste täitmise ning tööandja kohustuste täitmisega.
Muudatused tehakse ka põllumajandustoodete ühise turukorraldamise abinõudes, mis puudutab koolikavasid, koostis- ja kvaliteedinõudeid ning turustusstandardite rakendamist.
Koolikava puhul antakse ministri pädevusse otsustada määruse tasandil koolikava toetuse andmise täpsemad tingimused.
Eelnõu näeb ette ka meetmed geograafilise tähise kaitse tugevdamiseks.
Eelnõuga luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toitjakaotustoetuse skeem, mis tagab igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust.
Seletuskirjas märgitakse, et praeguste reeglite järgi on lastele makstav toitjakaotuspension erineva suurusega ega kata paljudel juhtudel piisaval määral laste ülalpidamiskulusid. Eriti haavatavas olukorras on lasterikkad pered.
Uueks toetuse alussummaks on 272 eurot, mida indekseeritakse igal aastal vastavalt elukalliduse tõusule ehk praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetuse suurus on 2026. aastal ligikaudu 345 eurot.
Loodav toitjakaotustoetus vähendab oluliselt vaesusriski ühe vanemaga leibkondades ja toetab lasterikkaid peresid. Toitja kaotanud lapse vajadused on samasugused sõltumata sellest, kui kaua vanem jõudis enne surma töötada. Ühtlane ja indekseeritud toetus parandab lapse heaolu ja tagab pikaajalise kindlustunde.
Senine lastele mõeldud toitjakaotuspensioni skeem asendatakse 2026. aasta 1. oktoobrist uue perehüvitiste seaduse alusel loodud toetusega. Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Lastele, kes eelnõu jõustumisel juba saavad toitjakaotuspensioni ja kelle toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui toitjakaotustoetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetuse suuruses toetust. Juhul kui määratud toitjakaotuspension oli suurem toitjakaotustoetuse summast, saavad edaspidi toitjakaotuspensioni suuruses toetust, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetuse suurusega.
Loodava toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega. Toitjakaotustoetus tagab 90%le saajatele senisest suurema toe.
Uusi toitjakaotuspensione riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel 1. oktoobrist 2026. aastast 21-aastastele ja vanematele enam ei määrata (v.a. eriseaduste alusel toitjakaotuspensionid).
24-aastastele ja vanematele inimestele, kel tekkis õigus toitjakaotus- või rahvapensionile enne 2026. aasta 1. oktoobrit, jätkatakse pensioni maksmist kuni varem määratud tähtajani (nt kui maksmine on seotud töövõime kaoga, siis selle perioodi lõpuni).
Lapseootel naistel, kes ei tööta, ja kelle lapse teine vanem on surnud, tekib võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
Eelnõuga muudetakse, et ajakohastada rändemenetlust ja tugevdada kontrolli rände üle.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule.
Välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele, luuakse võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. Andmekogude vahel saab hakata infot vahendama X-tee kaudu, mis muudab asjaajamise kiiremaks ja tõhusamaks.
Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuse ennetamiseks sätestatakse, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama vähemalt 12-kuulist tegelikku majandustegevust Eestis.
Elamisloa taotlemisel kehtestatakse täiendavad keeldumise alused, kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutuste või jõustruktuuridega.
Edaspidi ei saa taotlusi ja lisadokumente esitada vene keeles.
Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiidinõue 18-kuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski.
Kitsaskohtade lahendamiseks lisatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uusi nõudeid, nagu kohanemisprogrammi kohustuslik läbimine ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskus.
Samuti täpsustatakse püsivalt Eestis elava välismaalase määratlust, mille kohaselt on selline isik Eesti elamisloa või elamisõigusega ning tema peamine elukoht asub Eestis.
Kasvuettevõtetes tööle asumisel võimaldatakse lühiajalise töötamise kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist.
Täiendavalt soodustatakse filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonnaliikmete tegevust Eestis.
Viisamenetluses nähakse ette nõue, et välisriigis väljaantud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, mis tagab esitatud dokumentide usaldusväärsuse.
Eelnõu peamised muudatused on seotud möödunud aasta 1. juulist alustanud riigilaevastiku tegevuse regulatsiooni ajakohastamisega. Samuti sätestatakse seaduses alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks.
Lisaks tehakse muudatused seaduse väärteosätete peatükki. Suurem osa peatükis sätestatud väärteomääradest olid kehtestatud 2005. aastal, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot, ning need on püsinud muutumatuna peaaegu 20 aastat. Trahvimäärasid tõstetakse.
Eelnõu eesmärk on muuta kohalikel valimistel valimisringkondade moodustamise tähtaegasid hilisemaks, et juhul kui Riigikogu võtab vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise eelnõu, siis saaks valimisringkonnad moodustada pärast põhiseaduse muudatuse jõustumist.
Eelnõu kohaselt langetatakse Riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamise määra 25 protsendini Riigikogu liikmete ametipalgast. Muudatuse tulemusena on võimalik riigil aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot. Eelnõu algatajate hinnangul on Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära vähendamine kuuendiku võrra mõistlik ning sellega ei kannata Riigikogu XV koosseisu töö. Seadus jõustub alates 1. jaanuarist 2025.
Eelnõu muudatused käsitlevad sätteid, mille eesmärk on soodustada erinevate meetmete kaudu taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatusega reguleeritakse riigi eriplaneeringu menetluse muudatuste rakendumist pooleliolevatele menetlustele. Muudatus mõjutab peamiselt riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaid.
Eelnõu muudatuste eesmärk on täpsustada tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda kohalikele omavalitsustele (KOVidele) suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel.
Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood. Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul makstakse tasu 70% tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.
Muudatustega täpsustatakse KOVi poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas tekkinud küsimusi. Eelnõuga seotakse KOVi määra kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub KOVi määr kuus kuud pärast vastuvõtmist. Muudatustega täpsustatakse ka elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise aluseid.
Eelnõu muudatuste eesmärk on hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus.
Selleks täpsustatakse kehtivaid riigi eriplaneeringu ja tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise rahastamise üleandmise sätteid ning riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.
Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.
Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.
Eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Selle muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus ja lüheneb osade puurkaevude ehitusloa taotlemise aeg. Teise muudatusena antakse reoveekogumisalade kinnitamise õigus ministrilt Keskkonnaameti peadirektorile. Kolmanda muudatusena antakse veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kliimaministeerium ei pea ise andma välja veeproovivõtjate atesteerimistunnistusi ja seetõttu väheneb mõnevõrra ministeeriumi töökoormus. Samuti viiakse veemajanduskava rakendamisega seotud kavade kehtestamine ministeeriumist Keskkonnaameti tasemele. Lisaks täpsustatakse põhjavee ümberjuhtimiseks veeloa nõuet selliselt, et lisatakse konkreetne künnis, millal on põhjavee ümberjuhtimiseks veeluba vajalik.
Eelnõu esitatakse haiglaerandi korras valmistatavate ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks.
Haiglaerand tähendab erandkorras uudse ravimi, näiteks geeniteraapia, valmistamist ja kasutamist konkreetse patsiendi raviks, kui tavapärane müügiloaga ravim ei ole kättesaadav või puudub sobiv kliiniline uuring. 2022. aastal kehtestati haiglaerandi regulatsioon, mis seab ranged piirangud, kuid praktikas on ilmnenud vajadus nende leevendamiseks.
Eelnõuga soovitakse muuta haiglaerandi tingimusi, lubades uudsete ravimite valmistamist laiemale patsientide ringile ning kaotades piirangu valmistajate ja patsientide arvule. Samuti vähendatakse halduskoormust ja lühendatakse loa väljastamise tähtaegu. Siiski jäävad kehtima ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse nõuded, ning patsiendi kaitse on endiselt esmatähtis.
Haiglaerand soodustab haruldaste haigustega patsientide ravivõimalusi ning toetab innovatsiooni ja kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist. Muudatused ei too kaasa täiendavaid kulusid, kuid mõjutavad Ravimiameti ja Tervisekassa tegevust, sõltuvalt väljastatud lubadest ja võimalikust rahastamisest tervishoiuteenuste loetelus.
Seaduseelnõu muudatustega kaasajastatake tooteohutuse nõudeid, mis puudutavad eelkõige küberturvalisust ja veebikaubandust. Eelnõu eesmärkideks on tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega ja ka ajakohastatakse akrediteerimistasude regulatsiooni.
ELi üldine tooteohutuse määrus paneb tootjatele selge kohustuse hinnata küberturvalisuse ja tehisintellekti kasutamisega kaasnevaid riske. Samuti sätestab määrus, et tarbijale peab olema veebipoes kättesaadav sama info, mis tavakaupluses, sealhulgas tootja andmed, tootetähis, toote pilt ja kõik hoiatused ning ohutusteave.
Lisaks ajakohastatakse Eesti Akrediteerimiskeskusele (EAK) esitatud vastavushindamise asutuste akrediteerimistaotluste läbivaatamise ja tunnitasu aluseid, et tagada kõikide akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine. Muudatused lahendavad olukorda, kus osad akrediteerimistaotluse läbivaatamised on tasustatud ja osad mitte. Edaspidi tuleb maksta igat liiki taotluse esitamisel läbivaatamise tasu töö mahu põhjal ning akrediteerimise tunnitasu hulka arvatakse lisaks peaassessori tegevusele ka hindamisotsuse ja tehnilise ülevaatuse tegija töö, mis samuti on seotud hindamisega. Praegu kaetakse eelnimetatud tegevustest tekkivad kulud kõikide klientide makstavast aastatasudest. Samas on mõlemad tegevused seotud konkreetse kliendiga ja tuleks arvata iga kliendiga seotud tasude sisse.
Eelnõu eesmärk on ühineda ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga, mis võimaldab edendada ja kaitsta laste õigusi, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud. Fakultatiivprotokolliga ühinemine annab Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.
Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktide küsimustes.
Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames, teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokoll jõustub Eestis kolm kuud pärast ühinemist ja on juba liitunud 52 riiki, sealhulgas enamik Euroopa Liidu liikmesriike.
Eelnõuga vähendatakse järgmiseks aastaks kõikide Eesti sadamatesse sisenevate laevade makstavat veeteetasu 14 protsendi võrra.
Tänavu kehtib veeteetasu soodustus 15 protsenti. Eelnõuga vähendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 14 protsendi võrra.
Eelnõu seletuskirja kohaselt pole merendus- ja logistikasektor tervikuna täielikult taastunud COVID-19 pandeemia mõjudest, mis põhjustas alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud märkimisväärselt 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina sõja ja sellest tulenevalt ELi kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Ka 2024. aastal on kaubamahtude vähenemine jätkunud.
Eelnõuga lahendatakse tolliseaduse rakendamisel praktikas ilmnenud kitsaskohti.
Tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses kehtinud muutumatuna 2001. aastast alates. Trahvimäärad viiakse kooskõlla karistusseadustikus sätestatud määradega. Tollialaste õigusaktide rikkumiste eest määratavad rahatrahvid peavad olema proportsionaalsed, hoiatavad ja tõhusad. Selleks, et maksu- ja tolliameti kaalutlusruum oleks rahvusvahelise kaubandusega tegelevate ettevõtete rikkumistele reageerimisel suurem, tõstetakse näiteks tänane 3200 euro suurune trahvimäär 100 000 euroni. Rahvusvahelise kaubanduse ja kütuseäri käibed ja kasumid on suured ja maksudest hoidumisel on ka riigi kahju suur. Trahvid peavad kajastama õigusrikkumise ulatust ja võimaldama ära võtta sellest saadud kasu.
Maksu- ja tolliamet teeb tollieeskirjade täitmise üle riiklikku järelevalvet ning viib läbi kuritegude kohtueelset uurimist. Praktikas on uurijatel tekkinud vajadus kasutada oma töös erivahendeid, mille kasutamist tolliseadus ette ei näe. Uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse maksu- ja tolliameti erivahendite loetelu ja lisatakse loetelusse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke.
Lisaks antakse maksu- ja tolliameti vormiriietuse kandmise õigus ka maksu- ja tolliameti peadirektorile ning sisekaitseakadeemia töötajatele. Tänase regulatsiooni kohaselt võivad vormi kanda Sisekaitseakadeemia Finantskolledži üliõpilased, aga mitte töötajad.
Eelnõuga võetakse üle ELi kestlikkusaruandluse direktiiv 2022/2464. Samuti võetakse üle direktiiv 2023/2775, millega muudeti ettevõtjate suuruskriteeriume. Seoses sellega kohandatakse ka siseriiklikke nõudeid ettevõtjate majandusaasta aruannete koostamisel ja auditeerimisel. Kuna kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus on sõltuv ettevõtte suuruskategooriast, kehtestatakse uued suuruskategooriate lävendid direktiivi kohaselt kõrgeimal lubatud tasemel. Eelnõu eesmärk on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena.
Finantsturgudel on üha enam tunda, et probleemid jätkusuutlikkusega võivad seada ohtu ettevõtete finantstulemused. See on suurendanud vajadust saada turuosalistelt paremat ja standardiseeritumat teavet kestlikkuse küsimustele. Selleks võeti ELis vastu kestlikkusaruandluse direktiiv, mis arendab ka Eesti õigusruumis edasi varasemalt sätestatud ESG (ingl Environmental, Social, Governance) aruandluse nõudeid.
Uuendatud nõuded seavad kõigile suurettevõtjatele ja börsil noteeritud ettevõtjatele kohustuse avaldada kestlikkusaruanne oma majandusaasta tegevusaruande koosseisus. Aruanne tuleb koostada vastavalt Euroopa Kestlikkusaruandluse standardile (ESRS, ehk European Sustainability Reporting Standard).
Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt 300 ettevõtet ja gruppi, ehk ligikaudu 1,4% Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Hinnanguliselt kolmandik neist saab kasutada konsolideerimise erandit, mis võimaldab kestlikkusaruannet mitte koostada, kui sama info on juba avaldatud emaettevõtja aruandes.
Eelkõige luuakse eelnõuga reeglid kestlikkusaruande koostamiseks ning auditeerimiseks. Muudetakse mikro-, väike-, keskmise ja suurettevõtja suuruskriteeriume, et hoida kestlikkusaruandluse halduskoormuse kasvu Eestis minimaalsena. Ettevõtjate suuruskategooriad on edaspidi vormi-neutraalsed, st ühesugused reeglid kehtivad kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, sõltumata nende juriidilisest vormist.
See muudatus on olemuselt siseriiklik ja vähendab üldist aruandluskoormust Eestis, sest mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi aruannete koostamisel, näiteks võimalus esitada lühendatud aastaaruannet, saavad edaspidi kasutada kõik juriidilised isikud, ka MTÜ-d ja korteriühistud.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata. Seda tuleb teha hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Eelnõu ajakohastab spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid ning vabatahtlikele kohtunikele makstava hüvitise piirmäära.
Lisaks dopinguvastastele reeglitele tuleb edaspidi järgida kokkuleppemängude ja väärkohtlemise vastaseid ning teisi spordieetika reegleid, mille on sätestanud rahvusvahelised spordiorganisatsioonid, rahvuslik olümpiakomitee või spordialaliidud. Koos sportlastega kohustatakse dopinguvastaseid reegleid järgima ka spordikohtunikke ja taustapersonali. Samuti sätestatakse seaduses alused, kuidas tagasi nõuda väljamakstud summasid neilt, kes on ausa spordi reegleid rikkunud.
Eelnõuga täpsustatakse spordialade loetelu, mille puhul on võistluste korraldamisel vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba. Muudatustega loobutakse kohalikult omavalitsuselt korraldusloa taotlemise nõudest spordialadele, millel ei ole praktikas probleeme, kuid mis hetkel loa taotlemist nõuavad. Samas viiakse loakohustuse alla mootorispordiüritused, kus on praktilise kogemuse põhjal turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on suuremad.
Eelnõu kohaselt tõuseb ka vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär 20 eurolt kuni 45 euroni päevas. Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise eest tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määra 2000 eurolt 20 000 eurole.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine. Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.
Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse isikule, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja hüvitise suurus on kõigile sama, 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast (2024. a oleks hüvitise suurus 374,50 eurot kuus).
Inimesed, kes nendele nõuetele ei vasta, saavad KOVilt taotleda toimetulekutoetust.
Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal 2,3 miljoni euro võrra, sest samaaegselt makstakse enne 2026. aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist.
Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt ca 23,2 ja ca 25,3 miljonit eurot.
Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026.
Lisaks lahendatakse õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kehtiv kord lubab kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
Samuti nähakse ette võimalus maksta erandina toimetulekutoetust kuni 24-aastastele perest eraldi elavatele õpilastele ja üliõpilastele, kui nende suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada.
Menetluse käigus tegi sotsiaalkomisjon muudatusettepaneku, millega viiakse töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla. 2024. aasta 6. juunil toimus täiskogus õiguskantsleri ettepaneku arutelu, täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut ning sotsiaalkomisjon sai ülesande algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Muudatusettepanekuga lisatakse töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus isikule makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt (st kui töölepingut või teenistussuhet ei oleks lõpetatud) makstud välja järgmisel kuul. Inimene saab taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist juhul, kui tõendab töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõtte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.
Valitsuse seaduse muudatusega saab justiitsministeeriumist justiits- ja digiministeerium. Ministeeriumile lähevad üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded. Muudatustega liiguvad uue nimega justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning side ja telekommunikatsiooniga seotud ülesanded. Samuti liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus. Ümber korraldatakse ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevust. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine, maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Maa-amet liigub regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla. Siseministeeriumi valitsemisala täieneb elanikkonna kaitse valdkonnaga. Eelnõu kohaselt muutuvad riigisekretäri ametikoha haridusnõuded. Riigisekretäriks sobivate inimeste ringi ei piirata üksnes inimestega, kellel on juriidiline kõrgharidus. Juriidilise kõrghariduse nõue kehtestati riigisekretärile 1995. aastal, kui riigisekretäri põhiülesanneteks oli õiguslik nõustamine, näiteks jälgimine, et õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega. 30 aastat hiljem on riigikantselei ülesanded oluliselt laiema ulatusega. Näiteks koordineerib riigikantselei kogu riigi strateegilist planeerimist ja ELi asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Valitsust ja peaministrit teenindav asutus analüüsib riigi julgeolekuolukorda, planeerib riigikaitset, töötab välja riigi kriisireguleerimise poliitikat. Riigisekretär on tippjuht, kelle roll tänapäeval eeldab ulatuslikke teadmisi mitte ainult õigusalal, vaid ka Euroopa Liidu, halduse, juhtimise, poliitika vallas. Õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda riigikantselei õigusekspertidele. Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.
Muudatus võimaldab alates 1. aprillist 2025. a paigutada Tallinna Vanglasse arestiga karistatud, samuti kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikuid, kuid mitte korrakaitseseaduse alusel kainenema toimetatud isikuid. Muudatusega ei anta Tallinna Vanglale üle kinnipidamiskeskuse ülesandeid. Muudatus on vajalik, et vähendada riigieelarve kulutusi teenusele, mida on otstarbekam osutada Justiitsministeeriumi haldusalas olevas Tallinna Vanglas, kus on selleks piisav vanglakohtade arv ja tagatud isikute kinnipidamiseks vajalikud tingimused.
Perehüvitiste seaduse muudatustega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele (2024. aastal oli ülempiir 4733,53 eurot). Samuti ühtlustatakse vanemahüvitise määramise põhimõtteid ja kehtestatakse ülempiir ka ema vanemahüvitisele. Samal ajal kaotatakse vanemahüvitise vähendamise nõue töise tulu teenimise korral.
Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,50-lt eurolt 3,5 eurole alates 1. jaanuarist 2025.
Alates 1. aprillist 2025 suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Erand kõrgemast visiiditasust nähakse ette haavatavamatele elanike rühmadele (toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased, töötud), kellel jääb visiiditasuks 5 eurot. Korduvvastuvõttude vajaduse korral, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile, tohib edaspidi visiiditasu maksmist nõuda isikult kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule (füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed), kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel. Lisaks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 ajutise töövõimetuse hüvitisele samadel alustel ülempiir nagu vanemahüvitisel. Inimesele makstava ühe kalendripäeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiriks on kindlustusjuhtumi alguspäeva kalendriaastast arvestades üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus jagatud 30-ga.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused võimaldavad tööandjatel ja FIE-del sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026 riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.
Tervisekassa seaduse muudatuste kohaselt tunnistatakse kehtetuks säte, mis lubas majandusaastas eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal Tervisekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Piirangu kaotamine võimaldab edaspidi Tervisekassa nõukogul otsustada puudujäägi katmine jaotamata tulemist suuremas mahus. Jaotamata tulemi kasutuselevõtu otsustab jätkuvalt Tervisekassa nõukogu juhatuse ettepanekul. Tervisekassale kehtestatakse tagasinõudeõigus ka ravikindlustusega hõlmamata isiku tervishoiukulutustele. Tervisekassa seaduse muudatused jõustuvad üldises korras.
Lisaks pikendatakse alates 1. jaanuarist 2025 perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevani.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning kogukonnas elamise teenust ehk ööpäevaringne hooldusteenus saavatele vanaduspensionäridele.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt makstakse üksi elava pensionäri vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla pensionäritoetuse maksmise määra (2024. aastal 853 eurot).
Ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste huvid on pärast hooldereformi paremini kaitstud, sest inimeste omaosalus teenuse rahastamisel on tänu avaliku sektori suuremale rahalisele panusele vähenenud.
Alates 1. juulist 2023 katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus. Pensionär peab endiselt ise tasuma oma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud.
Ka ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad isikud tasuvad majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenusekulude eest tasub riik.
Pensionäritoetuse maksmise määra ja pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toetuse määra arvestamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.
Eelmiste aastate üksi elava pensionäri toetuse maksmise alusel tehtud prognooside kohaselt saab orienteeruvalt 7% pensionäritoetuse saajatest ööpäevaringset hooldusteenust. 2025. aastal on eeldatavalt hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele enam pensionäritoetust ei maksta.
2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatustega kaotati kahanev maksuvaba tulu ja kehtestati ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Ühtne maksuvaba tulu määrati jõustuma 2025. aastast.
Eelnõuga tõstetakse aastatel 2025-2028 alkoholi, tubakatoodete ja bensiini aktsiise.
Lisaks aktsiisiseaduses juba sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusudele 2025. ja 2026. aasta jaanuaris, nähakse eelnõuga ette täiendav aktsiisitõus 5 protsendi ulatuses 2025. aasta juulis ja 2026. aasta jaanuaris.
Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.
Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks.
Kuni 2028. aasta lõpuni kehtestatakse Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks vahendite saamiseks julgeolekumaks.
Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: 2% käibelt alates 1. juulist 2025; 2% füüsiliste isikute tuludelt alates 1. jaanuarist 2026; 2% ettevõtete kasumilt alates 1. jaanuarist 2026.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mld eurole.
2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal.
Eelnõuga kaasajastatakse ja lihtsustatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust. Eelnõu kohaselt tunnistatakse seaduses kehtetuks vananenud sätted, jäetakse seadusest välja Eesti Teaduste Akadeemia sisemist struktuuri ja otsustusprotsesse liialt detailselt kirjeldavad sätted ning viiakse seaduse terminid kooskõlla üldkasutatavate terminitega.
Eelnõu eesmärk ei ole muuta akadeemia põhilisi ülesandeid ega missiooni, juhtimismudelit, akadeemikute ülesandeid ja õigusi ega akadeemia rolli riigi toimimises ning teadus- ja kõrgharidussüsteemis. Eesmärk on seadust kaasajastada ja lihtsustada, tunnistades kehtetuks sätted, mida nüüdisaegse hea seadusloome tava kohaselt seaduse tasemel ei reguleerita. Seetõttu ei muudeta sätteid, mis käsitlevad akadeemia kollegiaalsete juhtorganite moodustamise põhimõtteid ja pädevust, samuti akadeemia tippjuhtide ametisse nimetamist ning pädevust põhiküsimustes.
Eelnõuga korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitles tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele.
Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud.
Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise kord.
Seadust muudetakse, et parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil. Kui seni on KOVidel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks raha riigilt taotleda, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud KOVide toetusfondi.
Vahendid jaotatakse KOVide vahel proportsionaalselt elanike arvule, tagades, et minimaalne toetus KOVi kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See muudatus võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid. Püsivam rahastusmehhanism annab KOVidele suurema autonoomia sobivate teenuste pakkumisel.
Seniste taotlusvoorude raames on KOVid pakkunud mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (nt muusika-, kunsti-, liikumisteraapia), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.
Eelnõu näeb ette tõsta sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Lõivude tõstmine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45% menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest. See aitab tagada avalike teenuste jätkumise ja kvaliteedi. Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 euroni. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 euroni, ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 euroni. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest. Kuna taotlusi ja muudatusi tegevuslubades ei tehta suures mahus, ja need on sageli ühekordsed, siis ei ole riigilõivude tõus ettevõtetele ja teenuseosutajatele liiga koormav. 2025. aastaks prognoositakse riigilõivutulude kasvu ca 139 000 euro võrra.
Eelnõuga muudetakse seda, kuidas korraldatakse ja rahastatakse ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutavat iseseisvat õendusabi.
Teenuse ühtlasemaks ja paremaks kvaliteediks uuendatakse õendusabi tegevuste kirjeldust, mis seob selle teenuse ka paremini meie tervishoiusüsteemiga.
Õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust rahastatakse praegu Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Eelnõu kohaselt võtab selle üle Tervisekassa.
Ööpäevaringne erihooldusteenus on täiskasvanute ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega.
Eelnõu väljatöötamise ajend on vajadus üle võtta ELi vastav direktiiv, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks varasem direktiiv. Eesmärk on tugevdada ELi kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, milles liikmesriik ise ei ole esindatud. ELi kodanikud saavad õiguse samasugusele kaitsele nagu on kolmandas riigis esindatud liikmesriikide kodanikel. Üks kaitseviisidest on tagasipöördumistunnistuse (ETD) väljastamine. See on ajutine reisidokument, mis võimaldab kodanikul naasta koju, juhul kui inimese dokumendid on kaotatud või varastatud. Eelnõuga kehtestatakse reeglid tagasipöördumistunnistuse väljastamise tingimustele ja ühtsele vormile. Lisaks hakatakse eelnõu kohaselt andma ETDd Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad siin elamisloa alusel ning kellel on välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab riiki tagasi välislepingu alusel. Nendel juhtudel hakkab ETD asendama neile seni välja antud tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba. Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa kui isikut tõendava dokumendi väljaandmine lõpetatakse.
Eelnõu eesmärgiks on menetlusabi kättesaadavuse parandamine tsiviilkohtumenetluses. Riigikogu toetas 06.06.2024 õiguskantsleri 03.05.2024.a. ettepanekut tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlasse viimiseks ja tegi riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 152 kohaselt õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlasse viimiseks osas, kus kehtiv seadus ei võimalda menetlusabi andmisel arvesse võtta isiku sisuliselt vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, side ja hügieenitarvetele. Eelnõuga püütakse see probleem lahendada.
Eelnõu eesmärgiks on lahendada valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse erand, mille kohaselt seadust ei kohaldata väikeses koguses turustatava vanade sortide (pärandsortide, hobiaednike sortide) seemne ja paljundusmaterjali suhtes. Samuti luuakse eelnõuga uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjal ning antakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus. Lisaks kehtestatakse eelnõu kohaselt kohustus teavitada Keskkonnaametit kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid sellest metsamaterjali tootmise küllaldase majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks, metsaaretuseks või teadustööks.
Eelnõu eesmärgiks on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele. Oluline on, et kinnipeetavate ja kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud, kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised kaasa aitama vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Eesmärgi saavutamiseks täpsustatakse eelnõuga vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel isikute suhtes taustakontrolli ehk sätestatakse taustakontrolli tegemiseks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.
Eelnõu kohaselt lühendatakse märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise üldist tähtaega 30 päevalt 15 päevani. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et vastata tuleb viivitamata, samuti säilib ametiasutustel võimalus pikendada pöördumistele vastamise tähtaega keerukate küsimuste korral kuni kahe kuuni. Üldist vastamistähtaega on võimalik lühendada tänu tehnoloogia ja asjaajamise arengule ning digitaalsetele töövahenditele. Muudatus aitab muuta avalikke teenuseid kiiremini kättesaadavaks. Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Juhul, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist, peavad märgukirjale või selgitustaotlusele vastama ka mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud.
Eelnõuga ajakohastatakse vereseadust ja viiakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse korraldamine sotsiaalministeeriumist terviseametisse. See suurendab terviseameti kompetentsi verevaldkonnas ja aitab tagada vereanalüüside kvaliteeti.
Praegu osutab terviseamet referentlabori teenuseid tervisekaitses ja teeb seda näiteks nakkushaiguste ja joogiveeuuringute puhul.
Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor osutab teenust, mille käigus määratakse näiteks kindlaks patsiendi raviks sobivad doonoriverepreparaadid. Referentlabori eesmärk on tagada immunohematoloogiliste uuringute kvaliteet Eestis.
Immunohematoloogilisi uuringuid kasutatakse veregrupi ja vere koostise määramiseks, sealhulgas doonori ja patsiendi vere sobivuse hindamiseks enne vereülekandeid.
Lisaks kaotatakse eelnõu kohaselt seadusest referentteenuse osutamise lepingu viieaastase kestvuse nõue. See on vajalik, et võimaldada paindlikkust ja anda terviseametile kaalutlusõigus lepingu tähtaja suhtes. Lepingu tähtaegade osas tuleb lähtuda riigihanke seaduses toodud reeglitest: näiteks leping võiks olla pikkusega kuni 48 kuud, sellest pikema lepingu sõlmimine peab olema põhjendatud.
Hankelepingu järgi osutab praegu kuni 2027. aastani immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Sotsiaalministeeriumilt terviseametile ülesande üleandmine ei mõjuta selle lepingu kehtivust. See tähendab, et patsiendi, PERH-i ja tervishoiuteenuse osutajate jaoks vereteenuste sisu ega kvaliteet ei muutu.
Referentteenuse osutajale makstakse kehtiva halduslepingu alusel igal aastal maksimaalselt 143 736 eurot. Referentteenuse korraldamiseks riigihanke korraldamine ja muud teenusega seotud tegevused ei vaja eraldi ametikohta ega too kaasa täiendavaid kulusid.
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada kadunud sõidukite hulka ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse.
Eelnõu on sisuliselt seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada. Näiteks juhtudel, kui sõidukit enam ei eksisteeri või on see kadunud. Eelnõuga luuakse võimalus sellised sõidukid lihtsalt registrist kustutada, üleminekuperioodil on selliste sõidukite kustutamine registrist riigilõivuvaba. 2026. aastast tuleb selle eest tasuda 15 eurot riigilõivu ja alates 2027. aastast saab sellise sõiduki registrist kustutada analoogselt peatatud registrikandega sõidukitega, kuid sellisel juhul tuleb tasuda riigilõivu 800 eurot.
Alates 1. jaanuarist 2025 on plaanis ära jätta registrikande peatamise regulatsioon ehk automaatselt enam sõiduk registri mitteaktiivsesse ossa ei satu. See peab tekitama sõiduki omanikul motivatsiooni sõidukiga tegeleda ka selle mittekasutamisel. Omanikul tuleb otsustada, kas sõiduk võõrandada, viia lammutuskotta või kui on soov sõiduk millalgi uuesti kasutusele võtta, siis see ajutiselt registrist kustutada. Et ajutist kustutamist ei hakataks ära kasutama, kehtestatakse teatud juhtudel ajutise kustutamise pikendamisel kohustus tõendada sõiduki olemasolu.
Alates 1.11.2026 kustutakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 1.7.2026 seisuga peatatud olnud kauem kui 7 aastat. Kui sõiduk on olemas, peab omanik selle kustutamise vältimiseks tegutsema. Lisaks luuakse transpordiametile registri korrastamiseks õigus registrist ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast või juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt aasta.
Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki reaalseid kasutajaid/valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama. Üle 35. aastastele vanasõidukitele luuakse võimalus olla ajutiselt kustutatud kogu vanasõidukiks tunnistamise perioodi vältel. Vanasõiduki staatust tuleb iga 12. aasta tagant uuendada.
Eelnõu kohaselt sanktsioneeritakse andmete varjamist, kui sõiduk on lastud registrist automaatselt kustutada, olles teadlik, et sõiduk tegelikult eksisteerib. Kui sõiduk on alles ja omaniku valduses, peab omanik tegema valiku, mida sõidukiga edaspidi teha soovib, kas siis sõiduki kasutusele võtma, ajutiselt registrist kustutama või andma sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Toimingu tegemata jätmise eest võidakse karistada füüsilist isikut kuni 100 trahviühikuga ning juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga.
Jäätmeseaduse eelnõus tuuakse sisse romusõiduki mõiste ja täpsustatakse selle kogumise ja vastuvõtmise nõudeid. Tuuakse selgelt välja, et romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Alates uuest aastast kehtestatakse väikeettevõtjate erikord, mis lihtsustab nende tegutsemist teistes EL liikmesriikides. Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, juhul kui täidetud on kaks tingimust. Esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada seal kehtestatud registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära ja teiseks ettevõtte kogukäive ühenduses ei tohi ületada 100 000 eurot aastas.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusega kehtestatud maksustamise erikorra kasutajate arv ja ettevõtluskonto kaudu deklareeritud tulude summad on aastatega jõudsalt kasvanud. Samas on esile kerkinud mitu kitsaskohta, mille tõttu ettevõtluskonto ei pruugi enam kanda algset eesmärki ega olla mingist ajahetkest enam maksumaksja jaoks atraktiivne maksude maksmise viis.
Eelnõukohase seadusega tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamisel. Muudatused puudutavad nii ettevõtluskonto kasutajaid kui ka ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostvaid juriidilisi isikuid.
Eelnõuga lihtsustub päritud II samba vara pärija II sambasse viimine, võimaldades pärijal teha edaspidi mitu erinevat tehingut ühe avaldusega. Paindlikumaks muutuvad ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused ning eelnõu sisaldab ka mõningaid muudatusi, mis puudutavad Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist.
Eelnõu eesmärgiks on sätestada alused mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks ja teha muudatusi täienduskoolituse kvaliteedi tõstmiseks. Eelnõu järgi kehtestatakse regulatsioon mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks. Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5 kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse EHISesse. Eelnõuga nähakse ette nõuded täiskasvanute koolitajale.
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse ESF vahenditest, riigilõivudest ja riigieelarvest. Riigieelarvele prognoositakse kulu summas 100 000 eurot, mis kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. märtsil. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid rakendatakse 2025. aasta 1. septembrist.
Eelnõuga luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada ELi grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses. Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses laialt levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavate sätete olemasolust on positiivne mõju tarbijatele ja majandusele.
Grupierandeid töötab välja ja kehtestab ELi tasemel Euroopa Komisjon ning nad kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes siis, kui nende kokkulepped omavad mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Pakutava lahenduse puhul on tegemist nö hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt siiski jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda ministri määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale tõepoolest sobivad ja vajalikud. Samuti on jäetud võimalus kehtestada vajadusel ka riigisiseseid grupierandeid. Viimast on võimalik teha valitsuse määrusega.
Pakutav lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid. Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda. Eestis kehtib praegu üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab Eestis kehtima kokku kuus grupierandit, millest kaks: raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid puudutavad grupierandid, ei olnud seni Eesti õigusesse üle võetud. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.
Eelnõuga piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Eelnõu eesmärgiks on suurendada eraelu kaitset, säilitades samas kinnistusraamatu avalikkuse. Kinnistusraamatus on võimalik endiselt päringuid muudel kriteeriumitel, nt aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri järgi. Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 15. jaanuaril.