51 ingested laws from Estonia introduced in 2023. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadust, maagaasiseadust ja maksukorralduse seadust.
Seaduse muutmisega nähakse ette universaalteenuse lõpetamine alates 2024. aasta maist ning luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks. Lisaks arvatakse seaduse muutmisega strateegilise gaasivaru varumakse hulka ka LNG haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud, et suurendada Eesti varustuskindlust maagaasiga.
Ühtlasi sätestatakse, et hädaolukorras peab võrguettevõtja edastama tarbijale gaasi sama hinnaga, mis see strateegilisest varust soetati. Konkurentsiametil on tehtavate muudatuste tulemusel õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Seaduse muutmisega kiidetakse heaks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muudatused, mis puudutavad panga tegevuspiirkonna laiendamist ja kapitalipiirangu kaotamist. Esimese muudatuse eesmärk on laieneda piiratud ulatuses ja järk-järgult panga tegevusmandaati Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki. Muudatus võimaldab neil riikidel panga liikmeks astuda, struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks laenu võtta ning panga töös osaleda. Teise muudatusega soovitakse kaotada panga asutamislepingu järgne kapitali piirang panga tavategevuse korral.
Valitsus esitas uuesti Riigikogu menetlusest koosseisu volituste lõppemise tõttu välja langenud eelnõu.
Eelnõu on välja töötatud välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks avaliku teenistuse seadusega ning kehtiva regulatsiooni selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks. Sinna hulka kuulub ka välisteenistuse palgasüsteemi ajakohastamine, millega viiakse lõpuni 2018. aastal esimese osana rakendunud välisesinduses töötava teenistuja maksustatava sissetuleku suurendamise ja maksuvaba sissetuleku vähendamise reform.
Eelnõu teine oluline eesmärk on vähendada koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile.
Lisaks tehakse välisteenistusse värbamisel erisus, mis võimaldab edaspidi tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50% ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale.
Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust ja viiakse see ELi direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda. Seaduse muutmisega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega. Sinise kaardi taotlemiseks peab tööleping edaspidi olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks senise ühe aasta asemel. Direktiiviga viiakse kooskõlla sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Seaduse muutmisega lihtsustatakse postisaadetiste tollikontrolli nii tolli kui postiteenuse osutajate jaoks. Samuti tõhustatakse keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist.
Eelnõuga täpsustatakse postisaadetise läbivaatuse akti vormistamise korda. Nähakse ette, et postisaadetise läbivaatuse akti ei vormistata, kui postisaadetis vaadatakse läbi postiteenuse osutaja juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid. Kehtiva õiguse järgi tuleb iga postisaadetise läbivaatust alati protokollida. Läbivaatuse puhul postisaadetise avab ja sulgeb postiteenuse osutaja vastutav töötaja tolli juuresolekul ning iga postisaadetise avamise kohta koostatakse protokoll postiseaduse alusel olenemata sellest, kas tuvastatakse rikkumine või mitte.
Eelnõuga täpsustakse postisaadetises sisalduvate keelatud või piiranguga kaubaga tehtavaid riikliku järelevalve toiminguid. Järelevalve vajab täpsustamist, sest kehtivad sätted reguleerivad vaid liiduvälisest riigist saabunud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatamist. Õigusselguse huvides on oluline, et tolli pädevus liidu sees liikuvate posti- ja kullersaadetiste läbivaatamisel oleks samuti tolliseadusega reguleeritud. Nt püütakse väikesaadetistes Eestisse keelatud kaupu tellida.
Eelnõuga muudetakse veeseadust, millesse lisatakse taaskasutusvee tootmise ja kasutamise võimaldamiseks vajalikud sätted. Defineeritakse mõisted „taaskasutusvesi“, „taaskasutusvee tootmine“ ja „taaskasutusvee kasutamine“. Taaskasutusvee tootmise suhtes rakendatakse vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus ning taaskasutusvee kasutamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise kohustus. Luuakse vajalikud volitusnormid rakendusaktide kehtestamiseks.
Eelnõuga tehakse muudatused, mis on seotud Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevate riiklike õhusõidukite käitamisega.
Eelnõu järgi hakkab PPA riiklike õhusõidukite käitamisel kehtima põhimõte, et neile ja nende tegevustele ning teenistujatele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis reguleerib tsiviillennunduse ühisnorme, peaasjalikult lennuohutuse tagamise eesmärgil.
Tegemist on põhimõttelise otsusega kohaldada PPA riiklike õhusõidukite käitamisel Euroopa Liidu õigust ja tsiviillennunduse nõudeid, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt riiklikele õhusõidukitele ei kohaldu. Lihtsustatult tähendab see, et eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel jätkata lendamist, pädevuste hoidmist ja koolitamist tsiviilloa alusel ning tagada lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine.
Eelnõuga muudetakse elektroonilise hääletamise regulatsiooni. Korrastatakse õigusliku regulatsiooni, et tagada jätkuv avalikkuse usaldus valimistoimingute vastu. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et lisaks praegu kasutatavatele isikutuvastamise vahenditele saaks võtta kasutusele Smart-ID.
Eelnõuga muudetakse asendustäitmise ja sunniraha seadust (ATSS), kaitseväeteenistuse seadust (KVTS), kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust (KVTRS), maksukorralduse seadust (MKS) ning väärteomenetluse seadustikku (VTMS). Eelnõuga täiendatakse eelnimetatud seadusi vajalike regulatsioonidega, mis on seotud Kaitseressursside Ameti (KRA) liitumisega maksukohustuslaste registri koosseisus oleva riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusega (NAP). Seadusemuudatusega antakse KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi haldamine üle Maksu- ja Tolliametile (MTA) ning sunniraha ja rahatrahvide arvestus viiakse olemasolevaid X-tee teenuste lahendusi kasutusele võttes NAP-i. Infovahetus nõuete edastamise ja nõude tasumise kohta muutub automaatseks. MTA-st saab KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi sissenõudmise korraldaja ja võlausaldaja õiguste teostaja.
Eelnõuga luuakse uus andmestik põllumajanduslike tegevustega seotud andmete töötlemiseks, milleks saab olema põllumajandusandmete varamu. Põllumajandusandmete varamu on pilootprojektina kavandatud osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist, mille vastutav töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Põllumajandusandmete varamusse esitatakse andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mille esitamise kohustus kaasneb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abinõus osalemisega. Samuti kantakse põllumajandusandmete varamusse vabatahtlikult esitatud andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. Põllumajandusandmete varamu pidamiseks õigusliku aluse loomine seaduses on muu hulgas aluseks PRIA e-teenuse keskkonnas elektroonilise põlluraamatu (e-põlluraamat) teenuse pakkumiseks ja sellest andmete põllumajandusandmete varamusse jõudmiseks. See on vajalik põllumajanduspoliitika kujundamiseks, sh uute toetusmeetmete kavandamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks, riiklikuks statistikaks ja teadustööks.
Lisaks uue andmestiku loomisele antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja kord. Kuna praeguse programmiperioodi puhul on Euroopa Liidu õigus toetuse vähendamisega seotu puhul väga üldine, võib tekkida vajadus luua ÜPP abinõude üleselt toetuse vähendamise ühtsed alused. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Eelnõu esimene eesmärk on võimaldada kultuurkapitali nõukogul ministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni heakskiidul peale Riigikogu kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas olevate kultuuriehitiste eraldada investeeringutoetus veel ühele riikliku tähtsusega kultuuriehitisele. Teine eesmärk on toetada Eesti kultuuri jaoks oluliste loovisikute toimetulekut. Edaspidi nimetatakse loometöötoetus loometöötasuks ja tasu maksmine vormistatakse käsunduslepinguga. Sellisel kujul kaasnevad tasu saajale kõik sotsiaalmaksu alusel kaasnevad sotsiaalkaitsed.
Eelnõuga muudetakse füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi. Eelnõu pikendab noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18-aastaste õppijate puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.
Lisaks pikendatakse eelnõuga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust aasta võrra.
Õigusselguse huvides täpsustatakse eelnõuga ka investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadavatest väljamaksetest varem tasutud kindlustusmaksete mahaarvamise tingimusi.
Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, Finantsinspektsiooni seadusesse, isikuandmete kaitse seadusesse, riigilõivuseadusesse, tarbijakaitseseadusesse, tsiviilseadustiku üldosa seadusesse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusesse muudatused seoses ELi direktiivi, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks varasema direktiivi ülevõtmine. Direktiivi ja seega ka eelnõu üldine eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused.
Eelnõuga luuakse kollektiivse esindushagi menetlus, mida on võimalik kasutada juhtudel, kui ettevõtja poolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve. Näiteks võib kollektiivse esindushagi menetlus olla otstarbekas olukordades, kus paljudele tarbijatele individuaalselt ettevõtja sama rikkumise tulemusena tekkinud kahju on piisavalt väike, et üksiktarbijal puuduks huvi iseseisvalt oma nõude kohtumenetluses maksmapanemiseks. Menetlus kujundatakse selliselt, et esindushagi lahendamisel kindlaksmääratud õiguskaitsevahendi kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks ei pea tarbija ise algatama täitemenetlust, vaid seda teeb pädev üksus, kes esitas kohtule kollektiivse esindushagi.
Direktiiv on üles ehitatud Eesti jaoks uudsele kontseptsioonile, mille kohaselt on kohtumenetluses menetlustoimingute tegemise pädevusega menetlusosaliseks pädevad üksused ja mitte kahju kannatanud tarbijad.
Riigisiseste kollektiivsete esindushagide esitamise õigus antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt peetavasse nimekirja kantud pädevatele üksustele, samuti kohtu poolt ad hoc korras menetlusse lubatavatele pädevatele üksustele. Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada üksnes selline pädev üksus, mis on eelnevalt nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ja kantud pädevate üksuste nimekirja, mille teeb kättesaadavaks Euroopa Komisjon.
Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra, eriolukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni vajadustele.
Relvade käitlemise lubamise pädevus antakse struktuuriüksuse juhile, kes sisuliselt vastutab relvade käitlemisega seotud ülesannete eest. Samuti lubatakse muudatusega jahitulirelvade kasutamine Kaitseliidu ülesannete täitmisel.
Laiendatakse isikute hulka, kes saavad lisapuhkust seoses noortetöö läbiviimisega Kaitseliidus. Kaitseliidu tegevliikmete tervisekontrolli lihtsustatakse ning kandideerimisel arvestatakse vähemalt autojuhilubade jaoks tervisetõendit. Eelnõuga laiendatakse valves osaleva isiku pädevust ulatuses, mis võimaldaks tal alaliselt valvataval objektil iseseisvalt valvet teostada.
Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu relvade käitlemist, mille raames antakse volitus Kaitseliidu ülema poolt volitatud isikul anda tegevliikmele isikliku tulirelva soetamise luba. Suurendatakse Kaitseliidu tegevliikme relvaga hoitava laskemoona kogust. Kaitseliidu valvuril lubatakse teenistuskohustuste täitmisel kasutada elektrišokirelva. Kaitseliidu vara valitsemisega seotud regulatsioon koondatakse Kaitseliidu seadusesse. Kaitseliidule antakse seadusest tulenev alus kasutada väikest riigivappi Kaitseliidu embleemil ning kujundus- või turvaelemendina dokumentidel ja trükistel.
Eelnõuga täpsustatakse riigiasutuste vahelist pädevusjaotust rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel. Pädevatele asutustele antakse sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selged õiguslikud alused.
Eelnõuga luuakse riigisisene meede, et mõjutada ÜRO põhikirja artikli 2 lõikest 4 tulenevat relvastatud jõu kasutamise keeldu ja sõjapidamisnorme rikkunud riigi käitumist ja tegevust. Samuti isikuid hoiduma selliste õigusvastaste tegude otsesest või kaudsest toetamisest.
Eelnõuga sätestatakse võimalus kasutada riigi poolt Eesti jurisdiktsiooni all olevat rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara (konkreetsel juhul Venemaa isikute vara) rahvusvahelise õiguse vastaselt tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuna, juhul, kui õigusvastaselt kahju tekitanud riik ei hüvita seda kahju kannatanud riigile ning, kui isiku seos riigi õigusvastaste tegudega on piisavalt tõendatud.
Eelnõuga luuakse uue loa liigina meretuulepargi hoonestusluba. Muudatustega koondatakse seni kolme erineva loamenetluse (hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba ja ehitusluba) nõuded üheks meretuulepargi hoonestusloa taotlemiseks. Kolme senise loamenetluse liitmisel tekkiv meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on mahukam kui seni iga menetlus eraldi, ent see on kiirem, kuna dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem.
Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.
Taastuvenergia projektid mõjutavad keskkonda ja seetõttu on projektide läbi töötamisel oluline roll keskkonnamõju hindamisel (KMH). Eelnõu järgi viiakse mitu seni üksteisele järgnenud KMH tegevust samaaegseks, mis vähendab nendele kuluvat aega.
Samuti luuakse eelnõuga erisus ELi otsekohalduva taastuvenergia arendamise kiirendamise määrusega ettenähtud tuule- või päikeseparkide ajakohastamise projektide kiireks KMH-ks. Vajalikku tegevusluba on siis võimalik väljastada kuue ning teatud juhtudel kolme kuuga.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, et tõhustada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamist. Direktiivi eesmärk on kiirendada liikmesriikide teede põhivõrgukoridoride projektide loamenetlust. Selleks luuakse ühtse ehitusloa menetluse õigusraamistik, mis vähendab halduskulusid ja hoogustab EL-i jaoks strateegiliselt tähtsate ühenduste ehitamist. Direktiiv annab diskretsiooni ühe konkreetse pädeva asutuse määramiseks. Direktiivi rakendamisega Eestile täiendavat mõju pole, sest sisuliselt on nõuded juba Eesti õiguses olemas, seadusesse viiakse normitehniline viide.
Eelnõu ajakohastab ravimiseadust ja viib selle kooskõlla ELi õigusega, samuti vähendab ebavajalikku halduskoormust ravimituru osapooltele. Eelnõus ette nähtud muudatused parandada ravimite kättesaadavust ning arendada apteegiteenuseid.
Eelnõu kohaselt võimaldatakse edaspidi tarbijatel ravimijäätmeid apteekidesse tagastada lihtsustatud korras. Praegu tuleb ravimite tagastamisel koostada üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvad üleandja nimi, ravimpreparaadi nimetus ja kogus ning akt tuleb osapoooltel allkirjastada. Samuti antakse apteekidele võimalus viia läbi ravimitega reisimise nõustamist ning väljastada ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Praegu teeb seda Ravimiamet. Lisaks võimaldatakse apteegil arsti retsepti alusel valmistatud või jaendatud ravimeid väljastada ka teistele apteekidele võimaldades seeläbi patsientidel saada selliseid ravimeid kätte neile sobivast apteegist.
Kehtiva korra täiendamisega kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus ning enam pole vaja sätestada lubadel eritingimusi. Samuti täpsustatakse eelnõus, kes on ravimite sisse- ja väljavedaja, asendatakse ravimite ekspordiloa taotlemine ja müügiloata ravimite Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist sisseveo taotlemine teavitusmenetlusega, vähendades nii halduskoormust. Kaotatakse võimalus ravimi tootmise tegevusloa omajal teostada lisaks tootmistegevusele ka hulgimüüki ilma hulgimüügi tegevusluba omamata.
Ajakohastatakse ka ravimireklaami nõudeid. Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja, kes rikkumise toime paneb.
Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt võimalust tagada Eesti patsientidele juurdepääs uutele väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. Samuti antakse ravimite järjepideva kättesaadavuse tagamiseks Ravimiametile õigus erandlikel juhtudel (näiteks tarneraskuste korral) ajutiselt piirata ravimite apteegist väljastatavaid koguseid või lubada väljastamist vaid teatud diagnooside puhul.
Eelnõuga ajakohastatakse saastetasumäärad. Uued saastetasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel. Saastetasumäärad kehtestatakse 2024. kuni 2027. aasta kohta nii, et need igal aastal järk-järgult tõusevad. Saasteainete tasumäärade iga-aastase tõusu suurus lähtub saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda.
Kallimad saastetasud aitavad kaasa rohepöörde elluviimisele, motiveerides ettevõtteid kasutama näiteks uuemaid tehnoloogiaid ja leevendusmeetmeid hea keskkonnaseisundi tagamiseks. Tasumäärade ette vaatav kehtestamine annab ettevõtjatele stabiilsuse ja investeerimiskindluse, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel. Samas aitab tasude järkjärguline muutmine kaasa sujuvamale üleminekule kõrgematele tasumääradele. Samuti muudetakse eelnõuga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära.
Eelnõuga lisatakse keskkonnatasude seadusesse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu. Eesmärgiks piirata metsamaade pindala vähenemist ning rakendada printsiipi keskkonna saastaja või loodusvara kasutaja maksab. Metsamaa raadamist tuleb pikaajalisi elurikkuse ja kliimaeesmärke silmas pidades pidurdada, et vähendada maakasutussektoris süsinikuheitmeid, säilitada seotud süsiniku varu metsamaal, hoida alal metsadega seotud ökosüsteemiteenused ning suurendada asendusefekti mõju.
Lisaks tõstetakse kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid, mis vastaksid tänasele ootusele ressursi kasutamise õiglasel hinnastamisel. Praegused kalapüügitasu piirmäärad kehtivad aastast 2006, mil seadus sellisel kujul kehtestati. Teiseks eesmärgiks on läbi mõistliku tasu rakendamise vältida olukorda, kus püügivõimalusi hoitakse nö igaks juhuks, mistõttu sektorisse tulijatel ei ole võimalik püügivõimalusi saada või on sisenemisbarjäär ebamõistlikult kõrge.
Eelnõuga on kavas muuta looduskaitseseadust (LKS) ja kinnistusraamatuseadust.
LKS-i lisatakse paindlikkus otsustada vastavalt olukorrale kas avaldada teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas nagu näeb ette kehtiv kord.
Eemaldatakse vajadus riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö jaoks küsida täiendavalt kaitsealadel liikumispiirangutes liikumiseks luba. Loa taotlemine on lisanduv aja- ja ressursikulu olukordades, kus selle väljaandmine on iseenesestmõistetav.
Kaotatakse riigi ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel. Kehtiva LKSi kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Viimastel aastatel on riik hinnanud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostumüügitehingute puhul, kuid kasutatud seda ei ole. Kuna ka loodusväärtuste säilitamisele ei aita ostueesõiguse rakendamine kuigivõrd kaasa, siis on plaanis jätta need sätted seadusest välja. Riigi ostueesõiguse kaotamine vähendab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.
Eemaldatakse segadust tekitav sõnastus kus piiranguvööndis telkimiseks ja lõkke tegemiseks on vajalik just kaitseala valitseja poolt tähistatud kohti, kuid tegelikkuses kaitseala valitseja kohti ise ei tähista.
Riigieelarvelistel eesmärkidel sätestatakse, et loomakahju ei hüvitata, kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud. Eelisjärjestus kehtestatakse kliimaministri määrusega (järjestuses on viimasel kohal seejuures rändlindude põhjustatud kahju). Samas tõstetakse loomakahjude ennetamiskulude tasumäära ülempiiri, millega soovitakse üldkokkuvõttes vähendada tekkivat loomakahju, mida omakorda tuleks kompenseerida. Eesmärk on vähendada tekkivat loomakahju ning seeläbi survet selleks ettenähtud eelarvele.
Kinnistusraamatuseadust täiendatakse looduskaitseseaduse alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kustutatakse kinnistusraamatust kolme kuu jooksul ametiülesande korras pärast looduskaitseseaduse § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamist.
Eelnõuga muudetakse seadusega kehtestatud veoauto teekasutustasu määrasid, mille eesmärgiks on veoautode energiatõhususe parandamine ning negatiivse keskkonnamõju vähendamine, rakendades rohkem „saastaja maksab“ printsiipi viisil, mis ei halvenda ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut. Eelnõu on seotud ELi vastava direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisega asjakohases ulatuses.
Teekasutustasu määr sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Eelnõuga kavandatud päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 4-40 eurot (kehtiv päeva määr 9-12 eurot) ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 200-2000 eurot (kehtiv aasta määr 500-1300 eurot).
Teekasutustasu määrade diferentseerimisel, kus saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid, vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt u 2,41 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele.
Lisaks muudetakse sätestatud trahviühikuid isikutele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras. Uued trahvimäärad on kooskõlas karistusseadustikuga sätestatud ulatuses ning piisavalt motiveerivad, et vältida teekasutustasu maksmata jätmist. Trahvide tõstmist puudutavad muudatused tulenevad riigisisesest vajadusest ja ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega.
Täiendavalt võetakse eelnõuga Eesti õigusesse üle ELi direktiivi reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta (kodifitseeritud) reisijaid vedavate juhtide vanust ja väljaõpet puudutavad sätted.
Eelnõuga tehtav autoveoseaduse muudatus on seotud ELi direktiivi ülevõtmisega.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Muudatusettepanekutega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ja vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel.
Eelnõu eesmärk on suurem paindlikkus riigi rahanduse planeerimisel. Eelnõuga muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatuse tulemusena viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel liiga piiravaks just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise kontekstis. ELi õigus ja rahvusvahelised kokkulepped võimaldavad keerulistes majandusoludes paindlikumat lähenemist riigieelarve planeerimisele.
Muudetakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust (KRAPS), nähes ette kõrgemad riigiteenijad, kelle palgale kehtestatakse kõrgeima palgamäära indekseerimise erisus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini.
KRAPSi kohaselt on kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär 5200 eurot. Palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mis saadakse 20% ulatuses tarbijahinnaindeksi aastase indeksi ja 80% ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu indeksist. Käesoleval aastal on palgamäära indeksi väärtus 1,139 ja indekseeritud kõrgeim palgamäär on 8318,19 eurot. KRAPSis ette nähtud konkreetse riigiteenija ametipalga saamiseks korrutatakse kõrgeim palgamäär läbi selle riigiteenija ametikohale ette nähtud koefitsiendiga, mis on vahemikus 0,25-1,0.
Eelnõu kohaselt vähendatakse peaministri, Riigikohtu liikmete (v-a Riigikohtu esimees), riigi peaprokuröri, ministrite, riigisekretäri, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palga kasvu nii, et kasv moodustaks 4 aastasel perioodil poole senise metoodika järgi arvutatud palga kasvust.
Ajutiselt vähendatud kõrgeima palgamäära indeks saadakse, kui liidetakse KRAPSi kohaselt arvutatud indeksile 1 ning jagatakse saadud tulemus kahega. 2024. aasta prognoositava palgaindeksi korral annaks selline tehe tulemuseks (1,110+1)= 2,110/2= 1,055 ehk kasv 5,5%, mis on täpselt poole võrra väiksem kasv võrreldes kehtiva KRAPSi järgse kasvuga. Indekseerimise järgne palgamäär on nimetatud riigiteenijate grupi kõrgeimaks palgamääraks ja igal aastal indekseeritakse eelmise aasta kõrgeimat palgamäära.
Ametipalga kasvu arvutamise metoodikat ei muudeta Riigikogu liikmetel, Vabariigi Presidendil, Riigikohtu esimehel, riigikontrolöril, õiguskantsleril ning Eesti Panga nõukogu liikmetel.
Eelnõuga kavandatud muudatused avaldavad mõju ka nende riigiteenijate palkadele, mis on seotud mõne KRAPSis nimetatud kõrgema riigiteenija ametipalgaga. Nendeks on kantslerid (seotud ministri ametipalgaga), prokurörid (seotud riigiprokuröri ametipalgaga), kohtunikuabid ja kohtujuristid (seotud esimese astme kohtuniku ametipalgaga), töövaidluskomisjoni juhatajad (seotud riikliku lepitaja ametipalgaga) ja riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed (seotud maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga).
Eelnõukohane indekseerimise ajutine erisus kehtib kuni 31. märtsini 2028. aastal. Alates 1. aprillist 2028 taastub senine KRAPSi ametipalkade arvutamise kord. Prognoosi kohaselt tõuseb piiratud palgakasvuga riigiteenijate palk 2028. aasta 1. aprillil 17%. Seadus jõustumine on 2024. aasta 15. märtsil.
Riigieelarve eelnõu tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%.
2024. aasta kulude kasvu mõjutab peamiselt edasiantavate maksude, tööjõu- ja majandamiskulude ning finantskulude tõus. Vähenevad muud tegevuskulud.
Eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel on prioriteedid nii sõjaline kui ka laiapindne julgeolek, majanduskasv läbi rohereformide, haridus, riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja Ukraina toetamine. Tuleva aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb -1,2 protsendile SKP-st. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1 protsendist SKP-st.
Eelnõuga suurendatakse apteekrite lähtetoetust ja muudetakse paindlikumaks selle saamise tingimusi, lisaks apteekritele saavad lähtetoetust hakata taotlema ka õed. Lähtetoetusi hakkab menetlema Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet.
Lähtetoetus on ühekordne rahaline toetus, et tervishoius motiveerida spetsialiste asuma tööle piirkondadesse, kus töötajate leidmine on keerulisem.
Kehtiva korra järgi on lähtetoetust võimalik saada eriarstidel ja apteekritel. Apteekrite lähtetoetuse saamise senised tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole seni ühtegi lähtetoetust rahuldatud. Edaspidi on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Samuti luuakse toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus töötamise varasemal lõppemisel. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool olevas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas.
Eelnõuga nähakse ette lähtetoetus õdedele. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot. Õdedele lähtetoetuse tingimuste loomine annab võimaluse motiveerida eemal olnud õdesid naasma tööle tervishoiusüsteemi ja valima endale erialane töökoht väljaspool tõmbekeskusi.
Ravikindlustuse seadust muudetakse, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitada haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval kalendriaastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus tulu teenida, siis kehtiva korra kohaselt arvutatakse haigus- ja hooldushüvitis töötasu alammääralt.
Eelnõuga luuakse tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks lapsevanema jaoks soodsama variandi. Muudatusega soovitakse anda väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldada neil paremini ühitada töö- ja pereelu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Eelnõuga on kavandatud muudatused viies seaduses.
Sotsiaalhoolekande seaduses nähakse ette muudatus, mille kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari. Praegu saab seda toetust 36 inimest.
Sotsiaalhoolekande seaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses, ja riiklikus pensionikindlustuse seaduses nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Praeguse praktika järgi makstakse inimesele erinevaid hüvitisi erinevatele kontodele.
Juhul, kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda hüvitist panga arvelduskontole, ei hakka sotsiaalkindlustusamet (SKA) enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionite, posti teel kojukannet. Hüvitised laekuksid inimesele võrreldes kojukandega kuu lõikes varem. Kojukande võimalus täiesti ära ei kao ja näiteks pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensioni kojukandega.
Hüvitiste kojukannet ja nende ühele arvelduskontole maksmise muudatused jõustuvad järgmisest aastast. Tagasipöörduja toetuse määramise lõpetamine jõustub 2029. aasta 1. aprillil.
Eelnõuga sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasudele kaheksa-aastane üleminekuperiood maamaksu muutusest tulenevate maksustamishindade rakendamiseks maavara kaevandamiseks riigile kuuluva maa kasutada andmise tasude määramise kontekstis.
Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu iga-aastaselt kuni 50 protsendi ulatuses kehtiva tasuga võrreldes, kuni jõutakse maa uute maksustamishindadega kooskõlas olevate uute tasumääradeni. Seaduse eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maksustamishindadega järkjärguliselt kohaneda ning sealhulgas leevendada hinnasurvet tarbijatele.
Tulenevalt juba eelnevalt vastu võetud ning 1. jaanuarist 2024 jõustuvast maapõueseaduse muudatusest on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär kolm protsenti maa maksustamishinnast.
Eelnõuga ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas ja sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõstetakse ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti toimingute riigilõivumäärasid. Lisatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Muudatusi tehakse, kuna riigilõivud ei kata enam nende tegemiseks vajalikke kulutusi.
Seadust muudetakse, et tagasipöördumistunnistust ja Eestisse tagasipöördumise loa taotlejat oleks võimalik tuvastada videosilla kaudu. Juhul kui inimene on välismaal kaotanud oma reisidokumendi, see on aegunud, varastatud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks, on Eesti kodanikul ja määratlemata kodakondsusega isikul oluliselt lihtsam saada ajutist reisidokumenti. Praegu peab abivajaja tulema kohale Eesti välisesindusse või aukonsulaati. Seaduse muudatusega muutub Eesti konsulaarteenus kättesaadavamaks, mugavamaks ja e-riigile kohaseks. Isiku videokõne vahendusel tuvastamine on Eestis praeguseks juba levinud praktika. Seda pakuvad notarid alates jaanuarist 2020, mil käivitus kaugtõestamise teenus. Seletuskirjas märgitakse, et alates Ühendkuningriigi lahkumisest Euroopa Liidust 2020. aasta jaanuaris kahanes Euroopa Liidu konsulaarvõrgustik kogu maailmas. 24 riiki ei jäänud kohapeale ühegi Euroopa Liidu riigi, sealhulgas Eesti välisesindust. See tähendab, et nendes 24 riigis on konsulaarabi andmine äärmiselt raskendatud, kuna kohapeal pole ühtki konsulaarametnikku, kes reisidokumentidega hätta sattunud inimest aitaks. ELi tasandil ei ole siiani hakatud aktiivselt otsima ühist lahendust, kuidas neis riikides abi osutada. Seetõttu on oluline, et Eesti töötaks välja oma lahendusskeemi.
Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17–56) (teavitajate kaitse direktiiv), mille eesmärgiks on Euroopa Liidu (EL) õiguse rikkumisest teavitajate kaitse. Luuakse miinimumraamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmeete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus, nähakse ette teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid.
Eelnõu näeb ette anda tööandjale võimalus maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ning kõrvaldada nii töötajate ebavõrdne kohtlemine.
Rase töötaja või ametnik saab kehtiva õiguse alusel alates teisest haiguspäevast Tervisekassast haigushüvitist, mille suurus on 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust. Töötajale, kes ei ole rase, võib tööandja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) alusel maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise kuni kaheksanda päeva eest kuni 100% eelneva kuue kuu keskmisest töötasust (sotsiaalmaksuseadus (SMS § 3 p 3). Kuna on tööandjaid, kes soovivad säilitada keskmise töötasu haiguse perioodil ka rasedal, siis on võrdse kohtlemise tagamiseks õiglane vabastada eelkirjeldatud vabatahtlik ja täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust. Selleks lisatakse SMS §-i 3 uus punkt 3¹, mis vabastab sotsiaalmaksust tööandja makstava haigushüvitise, mis ei ületa 30% raseda eelneva kuue kuu keskmisest töötasust ja mida on makstud alates töövõimetuse teisest päevast kuni kaheksanda päevani. Ülejäänud osa haigushüvitisest ehk 70% eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduse alusel. SMS §-i 3 lisatakse ka punkt 19, mille alusel vähendatakse raseda füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Selle tulemusel laieneb tööandjatele kehtestatud haigushüvitise sotsiaalmaksusoodustus ka rasedatele FIE-dele.
Eelnõu sätestab täiendava aluse üldhariduskoolist õpilase väljaarvamiseks, samuti sätestatakse seaduse tasemel alused õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamiseks ja lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamiseks.
Eelnõu järgi saab üldhariduskooli nimekirjast õpilase välja arvata ka alusel, kui õpilasel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui on teada, et õpilane viibib Eestis ning vanem on esitanud kinnituse õpingute jätkamiseks selles koolis. Analoogne alus sisaldub ka õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamiseks ja lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamiseks.
Eelnõuga nähakse tervikuna ette õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamise alused, mis seni sisalduvad peamiselt kooli nõukogu kehtestatud õppekorralduseeskirjas. Alused on sarnased õpilase üldhariduskoolist väljaarvamise alustega (nt lõputunnistuse väljastamisel, vanema taotlusel, rikub korduvalt kodukorda jm). Eelnõu järgi kehtestatakse tervikloeteluna ka lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamise alused (nt vanema taotlusel, koolikohustuse täitma asumisel jm). Kehtiva korra järgi kehtestab laste lasteaeda vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korra valla- või linnavalitsus.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu seadusena vastuvõtmine ei too kaasa kulusid, samuti olulisi täiendavaid tegevusi. Eelkõige on vaja lahendada küsimus näiteks Ukrainast Eestisse saabunud isikute osas, kui laps on kantud kooli või lasteaia nimekirja, aga õppe- ja kasvatustegevuses ei osale näiteks põhjusel, et pere on riigist lahkunud ja vanem ei ole kooli või lasteaeda sellest teavitanud.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EKi delegeeritud vastav direktiiv, mille eesmärk on hõlbustada tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete siseturu sujuvat toimimist, võttes aluseks tervisekaitse kõrge taseme tagamise, eelkõige noorte ja laste tervise kaitse. Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleb kuumutatud tubakatoodetele kehtiv erinevate maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotada kogu ELis, et vältida erinevate reeglite kohaldumist eri liikmesriikides.
Tubakatootest ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest karistuste kehtestamise vajadus tuleneb direktiivi sätetest. Koostisest teavitamise kohustus on kehtestatud kooskõlas EKi vastava rakendusotsusega, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm.
Tegemist on Riigikogus menetlusest välja langenud eelnõuga, mille valitsus uuesti algatab. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse ELi 29. aprilli 2021. aasta määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamisega (TCO määrus).
Seletuskirjas märgitakse, et terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Meta Platforms, Twitter ja Youtube. Terroristliku veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui seda oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ja ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reeglid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks.
TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral eemaldama selle või blokeerima sellele juurdepääsu.
Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust.
Lisaks TCO määrusest tulenevale muudatusele muudetakse karistusseadustikku selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik.
Eelnõu näeb ette e-kaubanduses maksupettuste tuvastamiseks kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.
Eelnõu näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise. Eelnõus on viis statuudi muudatust. Nendest kolm seonduvad keelatud relvade kasutamisega ning üks tsiviilelanike vastase sõjategevusega ning üks kustutab artiklis 124 sisalduva üleminekusätte.
Eelnõu eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele asjaajamiskorrale (samuti kohtumenetlustele) ning laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi taasühiskonnastavateks tegevusteks: interneti kasutamise võimaluste laiendamine, mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine avavangla kinnipeetavatele, samuti lühiajalise väljasõidu ajaks mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine, lühiajaliste kokkusaamiste laiem võimaldamine, sh telesilla vahendusel. Selliseid õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted on püsinud suuresti muutumatuna, kuid arvestades ühiskonna arengut, on otstarbekas liikuda vastavalt võimalustele üle digitaalsele asjaajamisele ka vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogia kasutamiseks. Kõnesolevate digilahenduste kasutamise võimaldamiseks antakse vanglatele õigus käidelda vajalikus mahus (ja nende eelneval nõusolekul) kinnipeetavate isikuandmeid.
Eelnõuga vähendatakse seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia VangS-i sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu isikuarvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust.
Kriminaalhooldusseaduse muudatused hõlbustavad ekspertiisikulude sissenõudmist kriminaalhooldusaluselt, kaotades vajaduse tarbetu tsiviilkohtumenetluse järele, milles üksnes kinnitatakse joobe tuvastamise dokumendi olemasolu ning kohustatakse isikut ekspertiisikulud hüvitama. Karistusseadustiku muudatus muudab karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. Täitemenetluse seaduse muudatus seondub rahaliste vahendite kinnipidamistega vahistatute isikuarvelt.
Seletuskirjas märgitakse, et ministeeriumite ümberkorraldamisega muutub tõhusamaks rollijaotus ja teabevahetus strateegiliste eesmärkide täitmisega seotud valitsusasutuste vahel, mis võimaldab terviklikumat poliitikalahenduste pakkumist ja suurendab valitsemisalade vahelist sünergiat. Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub ka riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Ümberkorraldamine toetab samuti riigieelarve kulude ülevaatamist ning kokkuhoiukohtade leidmist.
Eelnõuga muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele (KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Suurendatakse 2024. a residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5%-ni ja vähendades samal ajal muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasult eraldatavat tulumaksu 11,89%-ni.
Muudatusega korraldatakse Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks ning Maaeluministeerium Regionaalministeeriumiks, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded lähevad Rahandusministeeriumilt üle Regionaalministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile ja ligipääsetavuse koordineerimine Regionaalministeeriumile. Sellest tulenevalt muudetakse ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Lisaks läheb praegu Sotsiaalministeeriumi hallatav asutus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus üle Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. Sellega seoses ei ole vaja muuta VVSi, kuid tuleb muuta seadusi, kus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on nimetatud Sotsiaalministeeriumi hallatava asutusena. Ministeeriumide ümberkorraldused on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juulil. Lisaks käesolevale eelnõule muudetakse selleks kuupäevaks 2023. aasta eelarve (menetletakse eraldi eelnõuna, kuna sellele kohalduvad eraldi menetlusreeglid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele). Seletuskirjas märgitakse, et kõiki üleminekuga seotud tegevusi 1. juuliks 2023 ellu viia ei jõua. Näiteks ei ole nii kiires ajakavas võimalik kolida inimesi uutele ühistele pindadele, viia ühistele alustele üle kõik tehnoloogilised arendused, selgitada välja uutele ministeeriumidele vajalikud kompetentsid ja määrata kindlaks uus struktuur.
Eelnõuga kavandatakse perekonnaõigusest tuntud abielu institutsiooni sisu muutmist selliselt, et abielu saavad edaspidi sõlmida kaks täisealist füüsilist isikut, sõltumata nende soost. Abielu kõrval jääb isikutele alternatiivina alles ka võimalus sõlmida kooseluleping. Eelnõuga nähakse ette kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud ja seni õiguskorras puuduvad sätted ning luuakse lihtsustatud kord kooselulepingult abielule üleminekuks. Eelnõuga täpsustatakse perekonnaseaduses ka põlvnemise regulatsiooni, seonduvalt samast soost paaride lapsendamisõigusega.
Eelnõu eesmärk on luua õiguslikud alused Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras. Kiirendatud korras harjutusvälja rajamise erandit on vaja seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu, mis on suurendanud sõjalise konflikti riski nii Eesti kui Eesti liitlaste suhtes. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks.
Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada ka Nursipalu harjutusvälja, mis on tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse ja kollektiivkaitse võimet.
Täpsemalt nähakse eelnõuga ette valitsuse õigus otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Kui need tingimused on täidetud, viiakse menetlus läbi haldusmenetluse seaduses ettenähtud avatud menetluse korras. Avatud menetluses saab esitada harjutusvälja laiendamise suhtes oma ettepanekuid ja vastuväiteid ning seda ka keskkonnale avalduvate mõjude uuringute tulemuste ja nende leevendamise meetmete kohta.
Valitsuse otsus riigikaitselise erandina harjutusvälja laiendamiseks peatab varem kehtestatud planeeringu kehtivuse kuni uue planeeringu kehtestamiseni. Eelnõu kohaselt peab valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu algatama aasta jooksul kehtivate planeeringute muutmise.
Eelnõus sätestatakse eraldiseisev menetlus nn Natura hindamiseks, mis seni on olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames.
Harjutusväljadega kaasneva olulise häiringu hüvitamine kohalikele omavalitsustele reguleeritakse eraldi valitsuse määrusega.
Eesmärk on sätestada alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et
suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja
tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika rohelises raamatus ja tubakapoliitika
rohelises raamatus sõnastatud suunistega.
Eelnõuga kavandatakse hasartmängumaksu seaduses erinevate
mänguliikide maksumäärade tõus, mille peamiseks eesmärgiks on riigieelarve tulu
suurendamine, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus.
Viimati nimetatud kaks olulist eesmärki on valitsuse prioriteet.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt kavandatakse alates 2024. aasta 1.
jaanuarist kehtestada käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel ja
alates 2025. aasta 1. jaanuarist tunnistada kehtetuks majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsenti.
Seaduseelnõu eesmärk on kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja
ühtlustada tulumaksu määra ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba
tuluga lähtuvalt koalitsioonileppest.
Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega suurimas vaesuses – kolmandik üksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses. Elatisabi suurendamisega tagatakse peredele lapse ülalpidamiskulude suurusega paremas vastavuses toetus, mis aitab kaasa vaesuse ennetamisele ja leevendamisele.
Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Vaatamata planeeritavatele muudatustele jääb 3–6 lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2022. aastaga 150 euro võrra ning 7 ja enama lapsega peredel 250 euro võrra suuremaks. See tähendab, et peresid toetatakse võrreldes varasemaga jätkuvalt suuremas ulatuses, aidates seeläbi katta suurema arvu laste kasvatamisega seotud kulusid.
Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks 6-kuuline üleminekuperiood, st neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata, st kolmest lapsest vanima 19-aastaseks saamisel lõpeb toetuse maksmine täies ulatuses ja toetuse etapiviisilist vähendamist ei rakendata.
Seletuskirjas märgitakse, et lasterikaste perede toetusmeetmed on algatanud ühiskonnas laialdase diskusiooni, keda ja kui palju peab riik toetama, riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne. Piiratud riigieelarve tingimustes tuleb tasakaalustatuma toetussüsteemi loomiseks teha perepoliitikas muudatusi. Tuginedes Vabariigi Valitsuse suunistele, suurendatakse käesoleva eelnõuga elatisabi suurust, korrigeeritakse lasterikka pere toetuste suuruseid, tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon ning loobutakse 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.
Eelnõu näeb ette seaduse muudatused seoses asutuse uue nimega, mis on seotud suurema selgusega avalike teenuste osutamisel, avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamise ning selgema ülesannete jaotusega riigile kuuluvate asutuste vahel.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti Haigekassa on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille põhifunktsioon oli asutamise ajal solidaarse ravikindlustussüsteemi administreerimine ja ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud inimestele. Tänaseks on võrreldes asutuse loomise hetkega saadud ülesandeid juurde, vastutatakse ka ravikindlustusega hõlmamata inimeste vältimatu abi ja rahvatervise kaitsega seotud vajalike teenuste eest. Asutusse on viidud üle rahvatervishoiu ülesandeid nagu nakkushaiguste tõrjeks ja kontrolliks vajalike ravimite hanked, vaktsiinihanked, vaktsiinikahjude hüvitamine ja ka vastutus perearstiabi korralduse eest. Muutunud ülesannete tõttu on asjakohane avalik-õigusliku juriidilise isiku nime muutus. Uueks nimeks saab Tervisekassa, mis rõhutab asutuse tegevuse lõppeesmärki – inimese tervise hoidmist ja taastamist, mitte vaid raviarvete maksmist. Tervisekassa nimi oli kaalumisel juba ravikindlustussüsteemi loomise ajal 1990 – 1991. aastal. Toona otsustati ajalooliselt varem kasutusel olnud haigekassa nime kasuks. 30 aastat hiljem võtame kasutusele asutuse töö tulemust rõhutava nime.
Eelnõuga muudetakse seaduse § 2 lõiget 2 viisil, et edaspidi ei sõltuks lapsele represseeritu staatuse andmise sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise sisulised põhjused. Edaspidi loetakse represseerituks asumisel sündinud lapsed, kes on sündinud 5 aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, sõltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused.