114 ingested laws from Estonia introduced in 2017. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Kokkuleppe alusel saab Luksemburgi riiklikku andmekeskusesse majutada Eesti riigi järjepidevuse tagamiseks olulised andmed ja kriitilised andmekogud, mis suurendab Eesti digitaalse ühiskonna turvalisust ja andmete majutamise kvaliteeti.
Seletuskirjas märgitakse, et andmete ja infosüsteemide majutamisel on valitud partneriks Luksemburg, kus on olemas riigile kuuluvad kõrgturvalised andmekeskused, mis on sertifitseeritud Tier 4 tasemel. Selliseid Eestis ei leidu. Samuti on Luksemburg valmis tagama Eesti andmete ja infosüsteemide puutumatust. Lisaks on Luksemburg digitaalselt arenenud infoühiskond, kellega on tulemuslik teha digitaalsete teenuste vallas koostööd ning samuti on Luksemburgil olemas väga head andmesideühendused.
„Andmesaatkond“ on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajaduse korral käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.
Kontseptsioon tervikuna on uudne ning selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel kasutusele võetud. Tegemist pole diplomaatilise esindusega, millele kohaldatakse samasuguseid eesõigusi ja puutumatust nagu saatkondadele. Sellest tulenevalt on vaja sõlmida kokkulepe, mille eesmärgiks oleks kaitsta Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust. Riikidevaheline kokkulepe määrab kindlaks riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud Eesti riigi andmete ja infosüsteemide kaitsmiseks.
Tegemist on uudse lahendusega rahvusvahelises suhtluses ning selle kokkuleppe sõlmimisega luuakse pretsedent ka rahvusvahelises õiguses.
Nimetatud kokkuleppele kirjutasid peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel alla 20. juunil 2017 Luxembourgis. Dokument vajab ratifitseerimist Riigikogus.
Eelnõuga vähendatakse poole võrra õlle, muu alkoholi ning etanoolisisaldusega kuni 6 mahuprotsenti veini ja kääritatud joogi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu. Alkoholiaktsiisi tõusud aastateks 2019 ja 2020 säilivad samas ulatuses, see on 10 protsenti ning etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi veini ja kääritatud joogi puhul 20 protsenti.
Eelnõuga luuakse täiendav võimalus kasutada looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamiseks lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka teisi allikaid selleks, et tagada riigi kohustuse tõhusam täitmine. Eelnõuga antakse Riigimetsa Majandamise Keskusele õigus osta looduskaitsealuseid maid.
Eelnõu täiendamine võimaldab kasutada lisaks riigieelarvest eraldatud vahenditele ka riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegevuseks mittevajalike kinnisasjade müügist saadud tulu ning puhaskasumit, et omandada kaitstavat loodusobjekti sisaldavaid kinnisasju ning seeläbi oluliselt lühendada vastavate kinnisasjade omandamise menetlustähtaegu.
Eelnõuga sätestatakse, et RMK kasutab kinnisasjade müügist saadavat tulu RMK-le kinnisasjade omandamiseks riigimetsa majandamise või tulu saamise eesmärgil. Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei näe ette võimalust kasutada tulu mõnel muul eesmärgil. Seetõttu on vajalik sätet täiendada nii, et RMK riigi esindajana saaks kinnisasjade müügist saadud tulu kasutada ka muu riigi ülesande täitmiseks, kui vaid riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks. Konkreetselt looduskaitseseaduse § 20 alusel looduskaitsepiirangutega maa riigile omandamise eesmärk on kompenseerida maaomanikule olulised piirangud.
Eelnõuga täiendatakse RMK-le vara omandamise otsustajate loetelu. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 2 teise lause kohaselt otsustab kinnisasja omandamise valdkonna eest vastutav minister. Seletuskirjas märgitakse, et kuna sama sätte viimase lause muudatusettepaneku kohaselt luuakse looduskaitsepiirangutega maade riigile omandamisel lisaks riigieelarvest ettenähtud vahendite kasutamisele võimalus kasutada ka RMK vahendeid ning kehtima jääb ka senine kord, kus maade omandamise otsused valmistab riigi esindajana ette Maa-amet, ei ole selles osas põhjendatud looduskaitsepiirangutega maade omandamise otsustajat muuta. Seetõttu on vajalik lisada muudetavasse sättesse erisus, et looduskaitseseaduse § 20 alusel maa omandamisel on otsustajaks valdkonna eest vastutav minister.
Eelnõu muudab ehitamiseks mõeldud kinnisasja käibemaksuga maksustamise regulatsiooni. Regulatsiooni muudatus puudutab käibemaksukohustuslasi, ehk eelkõige ettevõtete vahelist maatükkide müüki.
Eelnõu eesmärk on laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemine ning rakendamine Eestis. Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse üheks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele.
Põhiliseks muudatuseks on, et ballastvett kasutavad laevad peavad hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuete kohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele tuleb paigaldada puhastussüsteemid.
Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all sõitvatel laevadel vabastuste taotlemist nendest nõuetest. Vabastusi on võimalik anda kindlatele laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Eestis taotletakse vabastusi eeldatavalt regulaarliinidele, nt Tallinn–Helsingi ja Tallinn–Stockholm liinid. Eestis hakkab laevadele vabastusi andma Veeteede Amet, mis täidab Eestis mereadministratsiooni ülesandeid. Laevadele puhastussüsteemi mittepaigaldamine on õigustatud kui regulaarliinide sadamate võõrliigid on samad.
Konventsioon võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel vastu 2004. aastal ning jõustus rahvusvaheliselt 8. septembril 2017 aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 63 riiki, mis esindavad 68,51% maailma kaubalaevastiku mahust.
Eelnõu kohaselt võimaldatakse kohalikel omavalitsustel (KOV) pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks. Need on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi aktiivset tuge, ent kes ise vajalike teenusteni, näiteks Töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenused, ei jõua.
Eelnõu võimaldab KOV-il saada sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest. KOV-il võimaldatakse leida sellised noored üles, et nendega olukorra selgitamiseks ühendust võtta ning noore inimese soovil ja vajadusel talle abi pakkuda.
Selleks luuakse STAR-i andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOV-ile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info.
STAR-i lisafunktsiooni ning juhtumikorraldusmudeli arendamiseks ja testimiseks KOV-des koostatakse KOV-idele toetuse andmise tingimused, mida rahastatakse kuni 2020. aastani Euroopa Sotsiaalfondist. Sellega kaasneb lisaraha vajadus riiklikuks kaasfinantseerimiseks summas 99 000 eurot.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll. Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks.
Eelnõuga viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.
Selleks, et Maa-amet saaks vastavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnaga seotud ülesanded Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) üle anda, on vaja muuta õigusakte, millega Maa-ametile on pandud infosüsteemide ning registrite pidamisega seotud ülesanded. Eelnõukohase seadusega määratakse katastri volitatud töötlejaks Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Eelnõu peamine eesmärk on tõsta Keskkonnaministeeriumi valitsemisala siseselt IKT haldamise ja arendamise efektiivust ning infosüsteemide turvalisust. Maa-ameti sisuteenused tuginevad 90 protsenti infotehnoloogial. Seletuskirjas märgitakse, et riigi põhiregistrite pidamisel on vastutuse jagunemine väga oluline. Selleks, et riiklikult tähtsate infosüsteemide töötamine ja arendamine oleks tagatud ega tekiks õigusselgusetust tööülesannete ja vastutuse jaotuses Maa-ameti ja KEMIT-i vahel, on vaja sätestada võimalikult täpselt kummagi asutuse pädevus infosüsteemide pidamisel. IKT teenuste koondamine valitsemisala ühe asutuse alla, kelle ülesandeks on kogu ministeeriumi valitsemisala asutuste infosüsteemide arendamine ja haldamine, aitab vähendada teenuste osutamisel dubleerimist ja sellest tulenevat ebaefektiivsust.
Eelnõu näeb ette spordikohtunikele kuluhüvitise maksmise võimaluse, mis antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile või spordikooli pidajale. Kuluhüvitise maksmine peab olema seotud spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse kalenderplaanis kajastatud võistlustel vabatahtlikuna tegutseva spordikohtunikuga. Arvestuslikku kuluhüvitise määraks on kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. Kuluhüvitise saamiseks peab isik olema spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane ning isik tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu või võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu.
Eelnõuga ratifitseeritavad UPU põhikiri ning üldeeskirjad ei oma olulist majanduslikku, sotsiaalset ega muud mõju. Põhikiri on UPU põhidokument, mis sisaldab UPU põhireegleid. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. Konventsioonis on põhjalikult reguleeritud kirisaadetiste ja postipakiteenustele kohalduvaid reegleid.
Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad (Eestis AS Eesti Post) täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi
Eelnõuga muudetakse vedelkütuse seadust (VKS) ning sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS) ja maksukorralduse seadust (MKS).
Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on vähendada pettusi ja parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris, suurendada maksulaekumist VKS-i rikkumistega tekitatud kahju vähendamise kaudu ning edendada kütuse müüjate ja laopidajate halduskoormuse vähendamiseks elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel.
Eelnõuga sätestatakse piirang, mille kohaselt võib üldjuhul kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. Selline piirang välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks piiramatult tekitada riigile käibemaksukahju. Oluline on märkida, et kütuse müüjatele jäetakse siiski õigus taotleda teatud kriteeriumite täitmisel esitatud tagatise vähendamist. Tagatise vähendamist on võimalik taotleda kütuse müüjatel, kes on taotluse esitamise ajaks kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt 6 kuud ning kütuse müüjal ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel ei ole maksuvõlga.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise andmekogu (KKS) asutamiseks. KKS võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ning koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Samuti luuakse õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu (LAAK) asutamiseks. LAAK-i eesmärgiks on Maksu- ja Tolliametile reaalajas kütuse laotoimingute andmete kättesaadavaks muutmine.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Montreali protokolli reguleerimisalasse lisatakse fluorosüsivesinikud (HFC). Muudatuse olulisemaks eesmärgiks on HFC-de kasutamise järk-järguline piiramine ning seeläbi globaalse kliimasoojenemise vähendamine. Nimetatud aineid kasutatakse peamiselt konditsioneerides külmutus- ja jahutussektoris, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ning vahutootmises.
Seletuskirjas märgitakse, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat. 22. märtsil 1985 sõlmiti osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ning 16. septembril 1987 sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 11. septembril 1996 vastu võetud seadusega. Viini konventsioonil ja Montreali protokollil on 197 osalisriiki. Viini konventsiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise ja looduskeskkonna kaitsmine osoonikihi kahanemisega seotud kahjulike mõjude eest. Montreali protokolli peamiseks eesmärgiks on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine, seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise.
Kigali muudatus sisaldab meetmeid HFC heitkoguste vähendamiseks ja see aitab rakendada Pariisi kokkulepet, eelkõige hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Seega on Kigali muudatusel oluline positiivne mõju loodus-ja elukeskkonnale.
Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. kohtumisel, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016 Rwandas Kigalis. Muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eesti õiguse muutmise vajadust sest ELis reguleerib HFC-sid otsekohalduv vastav määrus. Muudatus toob kaasa Montreali protokolli liikmemaksu suurenemise seniselt 80 838 USD hinnanguliselt kuni 187 000 USD.
Eelnõu eesmärk on tagada, et haldusreformi järgselt teeksid vandeaudiitorid tihedamat koostööd omavalitsustega, selleks et uus kohaliku omavalitsuse volikogu saaks parema ülevaate liitunud omavalitsuste probleemidest. Audiitori aruande praegune lühike vorm ei anna infot, mida kasutajad soovivad, kuna sellest ei selgu, mida kohalike omavalitsuste olulisematest - sealhulgas suuremate riskidega valdkondadest auditeeriti, kuidas seda kontrolliti ja missuguste tulemusteni jõuti. Lähtumine standardi ISA (EE) 701 nõuetest aitab suurendada oluliselt aruande informatiivsust ning tagada auditi läbipaistvust.
Eelnõu näeb ette suurendada KredEx kaudu riigi garanteeritavate ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatislepingute lubatud kogusummat ehk piirmäära. Ettevõtluslaenude puhul tõuseb lubatud tagatislepingute kogusumma 160 miljonilt eurolt 220 miljonini ning elamumajanduslaenude puhul 96 miljonilt eurolt 170 miljonini. Sellega võimaldatakse jätkata laenude garanteerimist kuni 2022. aastani prognoositud mahus. Muudatus lihtsustab peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu kapitalile. Samuti võimaldab muudatus jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks, näiteks korteriühistute või renoveerimislaenude võetavate laenude käendamist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eelnõuga uuendatakse terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Välja on töötatud uus terviktekst. Maaparandus koosneb üldistanuna kahest osast: uute maaparandussüsteemide ehitamisest ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrashoidmisest. Kavandatud regulatsiooni rakendamise tulemusel paraneb eeskätt maaparandussüsteemide toimimisvõime. Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.
Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse iga viie aasta tagant täienduskoolituse kohustus. Kehtivas seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtja nõustamine, aga see peaks olema sisulisem. Sellest tulenevalt nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Samuti ei tohi ta olla mitme ettevõtja vastutav spetsialist, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. See peaks viima ehitusprojektide kvaliteedi paranemisele.
Eelnõuga muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu menetluse käigus muudeti maaparandusühistu asutamisprintsiipe. Seni sai ühistu asutada nende maaparandussüsteemi omanike otsuse alusel, kelle omandis oli üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle ühe kolmandiku ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkusest. Uue regulatsiooni kohaselt on asutamiskoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole maaparandussüsteemi omanikest ja ühistu asutamiseks peab selle poolt olema üle poole maaparandussüsteemi omanikest. Kui asutamiskoosolek ei olnud otsustusvõimeline, võib kokku kutsuda korduvasutamiskoosoleku, kus maaparandusühistu moodustamiseks piisab, kui selle poolt on maaparandussüsteemi omanikud, kelle omandis kokku on üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkusest.
Maaparandusühistuid oli 2016 seisuga 196.
Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd. Eesvoolude nõuetekohane toimimine on eelduseks kogu maaparandussüsteemi toimimisele. Kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ega tõkestada juurdepääsu eesvoolule ja selle rajatisele. Samuti ei tohi muud ehitist ehitada ilma põllumajandusameti kooskõlastuse või loata.
Eelnõu muudab vanemahüvitise skeemi paindlikkumaks, loob paremaid võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustab hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel. Eelnõu kohaselt pikeneb isapuhkus seniselt 10-lt päevalt 30-le ja isadele antakse täiendav 30-päevane õigus vanemahüvitisele: senisele 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel üks – spetsiaalselt isale mõeldud – kuu.
Paindlikumaks muutub ka vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine. Kui vanema tulu ühes kalendrikuus jääb alla 1544 euro, siis alates 2018. aasta 1. märtsist tema vanemahüvitist enam ei vähendata. Seni on hüvitise vähendamise sissetulekupiiriks olnud 470 eurot. Samuti saavad vanemad edaspidi ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada.
Plaanis on muuta ka vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi – eelnõu järgi arvestatakse vanemahüvitist rasedusele eelnenud 12 kuu alusel. Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Uue toetuse eesmärk on võimaldada mitmike vanematel palgata laste eest hoolitsemiseks abiline perioodil, mil vanemad seda abi kõige enam vajavad.
Eelnõu näeb ette tõsta represseeritute toetust 192lt eurolt 230ni euroni. Samuti nähakse ette sotsiaaltoetus inimestele, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.
Eelnõu muudab hariduslike erivajadustega õpilastele õppe korraldamisega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu suurendab tugispetsialistide toetust, et tõsta lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavust. Lisaks nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja –preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.
Eelnõu järgi on põhihariduse korraldamine haridusliku erivajadustega õpilaste ehk tuge vajavate õpilaste osas, kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Kuigi ka senini on lähtutud kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt peaksid tuge vajavad õpilased üldjuhul õppima elukohajärgses koolis ja ühtse põhikooli riikliku õppekava järgi, siis kehtiva õiguse järgi on riigil kohustus asutada ja pidada koole raskema haridusliku erivajadustega õpilastele. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist leppides kohaliku omavalitsuse üksustega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.
Eelnõu järgi on koolis tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (tugispetsialistid) teenus. Kui tugispetsialisti pakutav üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis on koolil võimalik õpilasele rakendada valdkonna eest vastutava ministri moodustatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul tõhustatud tuge või erituge.
Eelnõu järgi toimub õpilasele tõhustatud toe või eritoe vajaduse hindamine koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli koostöös. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada. Selleks nähakse nii munitsipaalkoolide kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele lisaks haridustoetusele ette vahendid kooli tegevuskuludeks (näiteks kohandatud õppevahendid ja keskkond). Lisaks suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekust eraldades toetust ka üldist tuge pakkuvate tugispetsialistide teenuse kättesaadavuseks.
Eelnõu näeb ette haridusvaldkonna töötajate tunnustamiseks riiklike hariduspreemiaid. Valdkonna eest vastutav minister määrab riiklikke haridusstipendiume
Eelnõu loob aluse riigi osalemiseks eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks.
Eelnõuga tagatakse erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel ja luuakse jätkusuutlik erakoolide rahastamise kava 2020+. Eelnõu ei puuduta eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest eraldatava haridustoetuse andmise printsiipe õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude, samuti muude kooli õppekava täitmiseks ja kooli pidamiseks vajalike kulude osas. Samuti on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse üksusel õigus vabatahtlikult eraüldhariduskoolide pidajaid tegevuskulude katmisel toetada.
Eelnõu järgi on toetust tegevuskulude katmiseks riigieelarvest võimalik eraüldhariduskoolil taotleda, kui on täidetud järgmised nõuded: kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja kooli tegutsemiseks on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühe kooliastme osas; koolis ei ole õppemaksu või õppemaks ei ole ühegi õpilase jaoks kuus suurem kui 25 protsenti töötasu alammäärast; kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda; kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud; koolil puudub maksuvõlg riigi ees või on maksuvõla tasumine ajatatud ning kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb, on andnud nõusoleku tegevuskulutoetuse eraldamiseks. Nimetatud nõuete täitmisel saab eelnõu järgi toetust taotleda alates 2018. a 1. jaanuarist. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud piirmäär. Toetust ei eraldata nõuete mittetäitmisel või kui Haridus- ja Teadusministeeriumil on tekkinud kahtlus, et erakooli asutamisega asendatakse kohaliku omavalitsuse kohustust võimaldada oma haldusterritooriumil elavatele õpilastele hariduse kättesaadavus. Kui kohalik omavalitsus, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb, ei ole andnud nõusolekut tegevuskulutoetuse eraldamiseks, on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus erandkorras toetus siiski määrata juhul, kui see on vajalik hariduse mitmekesisuse tagamiseks. Samuti on valdkonna eest vastutaval ministril õigus toetus tagasi nõuda, kui toetust on eraldatud ebaõigete andmete alusel.
Kehtiva erakooliseaduse kohaselt eraldatakse eraüldhariduskoolidele tegevuskulude toetust 2019. aasta 31. detsembrini. Toetuse suurus on 75 protsenti selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli keskmisest tegevuskulust 2016. aastal. Eelnõu kohaselt jääb senine regulatsioon kehtima, samuti nähakse ette üleminekusätted neljaaastase tegutsemisnõude, tähtajatu tegevusloa, kohaliku omavalitsuse nõusoleku nõude ning õppemaksu lae kohaldamiseks.
2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.
Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.
Muudatustega kohandatakse eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud ja samal kombel on neid jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel. Kokku esitab valitsus riigikogule 54 muudatusettepanekut.
Eelnõu näeb ette viia Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise raames osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust.
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.
Eelnõu eesmärk on korrastada prokuröride palgasüsteemi, sätestades selle määrad seaduses ning tagada seeläbi prokuratuuri sõltumatus nii sisus kui ka vormis. Kehtiva õiguse kohaselt määrab prokuröride palga Vabariigi Valitsus määrusega, eelnõuga soovitakse sätestada prokuröride palgad kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses (KRAPS).
Eelnõu näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende poolt ravimitele tehtud kulutuste suuremas määras hüvitamist. Seeläbi parandatakse suurte ravimikuludega inimeste jaoks ravimite kättesaadavust, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest suuremal määral.
Eelnõuga võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks. Eelnõul on mõju eelkõige nendele investeerimisühingutele, mis peavad oma tööprotsesse täiustama ja välja töötama või oma sisekorda parandama.
Eelnõu sätestab rahandusministeeriumi kohustuse avalikustada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500 000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest. Tegemist on 1. juulist 2016. aastast kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, mille eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates 1. juulist 2016 on Eestis antud sellist abi 76 korda.
Eelnõu muudab Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestab rahandusministeeriumi kohustuse esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Nimetatud muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga.
Eelnõu reguleerib seni maavalitsuse ülesandeks olnud kohustuste üleandmist kohalikule omavalitsusele (KOV) või Sotsiaalkindlustusametile (SKA).
Lisaks on eelnõu üheks eesmärgiks suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust. Asendus- ja järelhooldusteenuse regulatsiooni eesmärk on asendushooldusel olevate laste võrdne kohtlemine, mis ei oleks sõltuvuses asendushoolduse vormist, lapse või noore vanusest, teenuseosutaja asukohast või muust, mis ei tohi olla aluseks mistahes diskrimineeriva olukorra tekkimisele. Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse haavatavale sihtrühmale, kes on pika- või lühiajaliselt jäänud ilma oma päritolupere hoolitsusest ja toest, ning kelle huve esindab kohtu poolt määratud või seadusest tulenev eestkostja, kelleks on enamasti valla- või linnavalitsus. Võrdse kohtlemise tagamiseks kaotatakse kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt eri liiki riigi korraldatavad teenused (asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine), mille osutamise kestus on erinev ja mille puhul lapse isiklike kulude osa kaetakse igakuiselt eri summades ilma, et sellel puuduks sisuline lapse vajadustest lähtuv põhjendus. KOV-i korraldatava abi peatükki luuakse juurde kaks teenust: asendus- ja järelhooldusteenus. Teenuste eristamise aluseks on nii teenuse sisu kui ka sihtrühm.
Eelnõu muudab toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikumaks ja soodustab toimetulekutoetuse saajate tööle asumist. Muudatustega kaotatakse vajaduspõhine peretoetus. Uuesti tööle asumise soodustamiseks nähakse ette kahekuune üleminekuaeg, mil inimesele makstakse endises ulatuses toimetulekutoetust. Järgmisel neljal kuul arvatakse pool töötasust toimetulekutoetuse arvestamisel inimese sissetulekute hulgast välja. Selline regulatsioon suurendab tööle asuva inimese kogusissetulekut.
Uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka ka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. See loob õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal.
Olulise muudatusena taastatakse eelnõu järgi 250-eurone matusetoetus, suunates vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele. KOV-id kehtestavad edaspidi ise tingimused ja korra matuse korraldamisega soetud kulude katmiseks.
Eelnõuga tagatakse seaduse ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA). Eelnõuga tagatakse ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine, analüüsimine ja edastamine kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus ja väheneb kodanike halduskoormus.
Eelnõu muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv, mis parandab tarbijakaitset.
Võrreldes praegusega on uues direktiivis laienenud pakettreisi mõiste, mis arvestab ka reisiteenuste lepingute sõlmimist internetis. Kui seni tähendas pakettreis peamiselt reisiettevõtja enda koostatud ja ühtse hinnaga pakutud reisi terviklahendust, siis edaspidi on tegemist pakettreisiga ka juhul, kui ühest müügikohast on samaks reisiks valitud vähemalt kaks reisiteenust sama broneerimise käigus. Samuti kui reisiteenuste kogumit pakutakse ühtse või koguhinnaga või kui seda reklaamitakse pakettreisi või sarnase nimetuse all. Pakettreisiks loetakse ka sellist reisiteenuste kogumit, mida on võimalik osta kinkekaardi vms alusel või mida valitakse eraldi ettevõtjatelt seotud internetipõhiste broneerimistoimingute kaudu. Seejuures kohalduvad samad nõuded ka näiteks majutusettevõtetele, autorendiettevõtetele ja reisijaveoettevõtetele, kes reisijale selliseid reisiteenuste kogumeid pakuvad. See tähendab näiteks, et kui reisija saab reisijaveoettevõttes sama broneerimise käigus lisaks transporditeenusele valida ka giidiga ekskursiooni, siis ka see on käsitletav pakettreisina ja reisikorraldaja võtab vastutuse kogu lepingu eest kõigi selles sisalduvate teenuste osas. Pakettreisi korraldaja peab oma kohustuste katteks omama tagatist, mis võimaldab tema maksejõuetuse korral reisijad kodumaale tagasi toimetada ning tagastada makstud reisitasu.
Eelnõu muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Lisaks tehakse muudatusi transporditeenuse korraldamise kohustuses ja riigieelarvest väikesaarte toetamise põhimõtetes. Eelnõu sätestab kriteeriumid püsiasustusega väikesaarte nimistusse kuulumiseks ja näeb ette erinevat liiki transpordivahenditega transporditeenuse korraldamise väikesaarele kooskõlas ühistranspordiseadusega. Samuti muudetakse eelnõuga püsiasustusega väikesaarte elanikele teenuste tagamiseks täiendavate kulude katmiseks rahastamise korda.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.
Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule. Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse. Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida.
Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse
Eelnõuga parandatakse menetlusabi kättesaadavust, vähendatakse kohtute ülekoormust ning luuakse võimalused võtta kasutusele lihtmenetlust. Lisaks soovitakse eelnõuga kõrvaldada kohtupraktikas menetluse regulatsioonis esile kerkinud puudused.
Eelnõu parandab menetlusabi kättesaadavust inimestele, kes kuuluvad sotsiaalsetesse riskirühmadesse. Uue regulatsiooni järgi saab kohus paindlikumalt hinnata menetlusabi taotleja vajadust abi järgi. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest, mille alla kuulub nii riigilõivu, kautsjoni, menetlusdokumentide tõlkimise, aga ka määratud advokaadi õigusabikulud. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvatud hädavajalikud kulud näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mõistlikud kulutused eluasemele ning transpordile. Edaspidi saab kohus sissetulekust maha arvata ka muud vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kehtestatud kuu töötasu alammäärast.
Kohtute ülekoormuse vähendamiseks piiritletakse kaebeõigust ja edasikaebeõigust. Kaebeõiguse ja edasikaebeõiguse piiritlemine puudutab kaebusi, mis on enamasti ajendatud kaebaja pahatahtlikkusest. Selliste kaebuste esitajateks on sageli vangid, kuid näiteks kaebeõiguse kuritarvitamiseks loetakse ka pidevalt sarnaste kaebustega kohtu poole pöördumist ehk n-ö sarikaebajaid, kes on samuti üldjuhul vangid. Selleks, et ei toimuks kaebeõiguse põhjendamatud piiramist, säilitatakse halduskohtutele ja ringkonnakohtutele kaalutlusõigus. Muudatuste tulemusena väheneb märkimisväärselt töö- ja ajakulu menetlustes, kus kaebaja poolt saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.
Eelnõuga laiendatakse lihtmenetluse kasutamise võimalusi. Lihtmenetluse näol on tegemist vähem ressurssi nõudva menetlusliigiga võrreldes tavamenetlusega, kuna kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, näiteks kuulata menetlusosalise ära telefoni teel, kalduda kõrvale dokumentide vorminõuetest, loobuda kohtuistungist. Olulisema muudatusena tõstetakse lihtmenetluse kohaldamise piirmäära 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Plaanitavate muudatuste eesmärk on laiendada lihtmenetluse kasutamist halduskohtumenetluses.
Eelnõu kaasajastab haldusmenetluses elektroonilise asjaajamise regulatsiooni, mis võib eriseadustega olla täpsustatud või piiratud. Kõige olulisem muutus on dokumentide elektroonilise saatmise võrdsustamine posti teel kätte toimetamisega. Ühtlasi plaanitakse seaduses lahendada sõlmküsimus, millal loetakse dokument elektrooniliselt kätte toimetatuks. Muu hulgas nüüdisajastatakse ka digitaalallkirja ning digitaalse templi kasutamist puudutav osa.
Eelnõuga võetakse üle ELi vastav makseteenuste direktiiv, mis reguleerib uudseid makseteenuseid, maandab maksetega seotud turvariske ja suurendab tarbijakaitset. Eelnõu reguleerib kahte uut makseteenust, milleks on kontoteabe ja makse algatamise teenused. Neid teenuseid pakkuv ettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ja on edaspidi Finantsinspektsiooni järelevalve all, nii nagu kõik teised makseasutused. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest. Makse algatamise teenus võimaldab netipoes tasumist ka ilma krediitkaardita või konkreetse krediidiasutuse pangalingi teenuseta. Eestis nimetatud teenuseid ei pakuta, kuid näiteks võib tuua USA-s pakutavat teenust Mint (kontoteave) ja Saksamaal makse algatamise teenust pakkuv Sofort.
Eelnõuga luuakse füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) äriühinguga sarnane maksukeskkond, mis muudab selle praegusega võrreldes soodsamaks ning laiendab FIE-dele töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaalseid tagatisi. FIE on üldjuhul väikeettevõtlusega tegelev inimene, kes pakub enda nimel kaupu või teenuseid ning saab selle eest tasu. Hetkel on Eestis üle kui 31 000 FIE-t. Rahanduskomisjon viis eelnõus sisse muudatuse väikese sissetulekuga pensionäre puudutava sätte tulumaksuvabastuse kohta.
Eelnõuga viiakse seadusse viited uuele ELi määrusele uuendtoidu valdkonnas. Peamine muudatus on seotud uuendtoidu kasutusele võtmise loamenetlusega. Senine liikmesriigi tasandi loamenetlus muudetakse ELi-üleseks keskseks loamenetluseks. Seaduse jõustumisel pole enam vaja uuendtoidukomisjoni, kuna nimetatud toidu turule lubamise otsuse teeb edaspidi Euroopa Komisjon, küsides ohutushinnangut Euroopa Toiduohutusametilt. Uuendtoit on toit, mida enne 1997. aastat ei ole ELis olulisel määral toiduna kasutatud.
Valitsuse 19. juunil algatatud autoveoseaduse eelnõuga (488 SE) kehtestatakse autoveoseaduse uus terviktekst, kuna seaduse muudatused on läbivad. Seadus reguleerib autovedude korraldamist ja kehtestab nõuded autovedusid korraldavatele ja seotud isikutele.
Eelnõuga kaob autojuhil kohustus kanda riigisisestel veosevedudel kaasas veo õigust tõendavaid dokumente. Autojuhil peab kaasas olema isikut tõendav dokument, et andmeid saaks andmebaasist kontrollida, veose saatedokumendid võivad edaspidi olla elektroonilised.
Eelnõuga suurendatakse vedaja vastutust. Vedaja korraldab oma veotegevust autojuhtide kaudu, mistõttu on autoveoalased rikkumised, mille eest on karistatud autojuhti, käsitletavad vedaja rikkumistena. Muudatused aitavad kindlustada liiklus- ja veoseohutust, kuna vedaja hakkab otseselt tema korraldatud veoseveol toime pandud rikkumise eest vastutama.
Eelnõuga luuakse veose saatja väärteomenetluslik vastutus. Täna vastutab väärteomenetluse mõttes saatjapoolse veose nõuete rikkumise eest autojuht või vedaja. Eelnõu kohaselt võib veose saatja vastutada ka veose saatedokumentide täitmise ning veose sõidukile paigutamise, kinnitamise või katmisega seotud nõuete rikkumise eest. Juhul kui veose saatja ja vedaja on eelnevalt kokku leppinud, et vedaja selle eest ei vastuta.
Politsei võib taotleda väärteomenetluse raames aresti autojuhile, kui ta on jätnud korduvalt eelnevate raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud rahatrahvid tasumata ning on toime pannud uue raske autoveoalase rikkumise. Tegu on täiendava meetmega, mis on oluline eelkõige välisriikide autojuhtide osas, kuna praktikas on selgunud, et suur osa trahvidest jäetakse tasumata ning täitemenetlus neile ei kohaldu.
Autojuhi ameti- ja täienduskoolitust korraldavatel õppeasutustel kaob kohustus taotleda HTM-i väljastatava mootorsõidukijuhi koolituse tegevusluba. Nende õppeasutuste lektoritele kehtestatakse perioodiline (iga 5 aasta tagant) täienduskoolituse kohustus.
Eelnõuga täiendatakse ravimiseadust uue sättega, mille kohaselt Ravimiamet võib tunnistada müügiloa kehtetuks, kui ravim ei ole Eestis kolme järjestikuse aasta jooksul müügiloa hoidjalt kättesaadav, välja arvatud, kui rahvatervise huvides on vajalik müügiluba kehtima jätta.
Eelnõu sätestab äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise tingimused. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseaduse vastavate paragrahvidega. Eelnõu sätestab äriühingu juhi, kes on põhitöö kaotanud, töötuna arvelevõtmise tingimuste erisused, et võimaldada tal saada abi uue töö leidmisel ja töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Töö kaotanud ja äriühinguga seotud isikute võrdse kohtlemise eesmärgil muudetakse eelnõuga ka FIE ja tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa töötuna arvelevõtmise tingimusi.
Eelnõu laiendab tänast töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni teistele veoliikidele. Eelnõu kohaselt võib jagatava kauba erivedu teostada vastava määruse kehtestatud tingimustel, kui erivedu teostatakse Euro 5 või vähem saastatavasse euro heitgaasiklassi kuuluva vedukiga, autorongiga. Kusjuures autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud juhttelg, on varustatud paarisratastega ning autorongi tegelik mass ei ületa seejuures kuueteljelisel autorongil 48 tonni ning seitsmeteljelisel või rohkemateljelisel 52 tonni. Erivedu toimub tee omaniku määratud teevõrgul, samuti võib tee omanik määrata eriveole täiendavad tingimused.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatusel on positiivne mõju maanteetranspordi sektorile, sest võimaldab suurendada vedude efektiivsust ja vastava majandusharu konkurentsivõimet.
Eelnõuga kiidetakse heaks rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade 2015. aasta muudatused. Konventsioon reguleerib rahvusvahelist raudteeliiklust, sealhulgas on kehtestatud vagunite ja infrastruktuuri kasutamise, samuti kaupade ja reisijateveo ühtsed eeskirjad. Muudatused on täpsustava iseloomuga, aidates kaasa konventsiooni paindlikumale toimimisele. Näiteks lühendatakse organisatsiooni eelarveperioodi seniselt 6 aastalt 3 aastale. Sellega seoses lühendatakse ka liikmemaksu arvestusperioodi, mis võimaldab tulusid paremini planeerida ning eelarvet täpsemalt koostada. Viimastel aastatel on Eesti liikmemaksu suurus jäänud vahemikku 5648-8940 Šveitsi franki aastas.
Eelnõuga muudetakse töövõimetoetuse seadust (TVTS), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), ravikindlustuse seadust (RaKS) ja tööturuteenuste ja –toetuste seadust (TTTS).
TVTS muudatusega kõrvaldatakse töövõimetoetuse maksmisel ilmnenud kitsaskohad. Eelnõuga muudetakse töövõimetoetuse ettemakse tegemise tingimusi, et vältida töövõimetuspensionilt töövõimetoetuse maksmisele üleminekul sissetulekuta perioodi tekkimist isikust olenemata põhjustel. Samuti korrastatakse töövõimetoetuse maksmise tingimusi, et soodustada osalise töövõimega isikul hariduse omandamist, vältida töövõimetoetuse ebaõiglast vähendamist ning tagada töövõimetoetuse saamine ka siis, kui isik haiglaravil viibimise tõttu ei saa täita töövõimetoetuse saamiseks vajalikke tingimusi. PISTS muudetakse puude tuvastamise tingimusi ja RaKS-is hambaravihüvitise maksmist.
Kuna EL on võtnud kohustuse vähendada ülemaailmse kokkuleppe raames 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 protsendi võrra ja ühepoolselt 20 protsendi võrra, siis peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama kõik sektorid. Eelnõuga võetakse üle kaks EL vastavat direktiivi.
Märkimisväärne osa ühenduse kasvuhoonegaaside üldkogusest pärineb transpordis kasutatavast kütusest. Eelnõu muudatuse eesmärk on vähendada transpordisektoris tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et parandada üleüldist välisõhu kvaliteeti. Eelnõuga sätestatakse kütusekvaliteedi direktiivist tulenev kohustus kütuse tarnijatele, kes peavad maanteetranspordisektoris kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 2020. aastaks vähemalt 6 protsenti. Samuti peab nõutud vähenemine jätkuma iga kuu jooksul peale 2020. aastat.
Lisaks hakatakse koguma ja edastama Euroopa Komisjonile teavet maanteetranspordis kasutatavate kütuste või energia kohta, sealhulgas teavet nende koguste, päritolu ja ostukoha, kasvuhoonegaaside heite mahukuse jms kohta.
Seadus on põhiosas kavandatud jõustuma üldkorras. Vedelkütuse seadusega seotud muudatused on plaanitud jõustuma 1. mail 2018.
Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peab keskkonnaministeerium korraldama vähemalt iga kuue aasta järel kiirgus- ja tuumaohutusalaseid vastastikhindamisi. Eesti puhul kohaldub direktiiv Paldiski endisele tuumaobjektile ning seega tuleb vastastikhindamise teema valida antud objekti arvestades. Esimene vastastikhindamine korraldatakse 2017. aastal. Praktikas tähendab see seda, et Eesti ekspertidest koosnev töörühm viib läbi enesehinnangu, mis seejärel saadetakse hindamiseks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb ka lisaks iga kümne aasta järel viia läbi rahvusvaheline audit. Seadusemuudatusega nähakse ette, et audit tuleb läbi viia viivitamata ka juhul, kui Paldiski objektil on tekkinud avariikiirituse olukord. Eestis ei ole avariikiirituse olukordi tekkinud ning Paldiski tuumaobjektilt on tuumakütus juba aastaid tagasi eemaldatud.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle mitu Euroopa Liidu õigusakti. Seadusesse lisatakse karistussätted meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heite seire ja aruandlusnõuete mittetäitmise osas. Nimelt peavad kõikide suurte laevade omanikud alates 2018. aasta 1. jaanuarist seirama oma reisidel süsinikdioksiidi heidet ning selle kohta kord aastas aru andma.
Täpsustatakse ka fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside käitlemisega seotud regulatsiooni. F-gaasid on tööstuslikud kemikaalid, mida kasutatakse näiteks külma- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades ja tuletõrjeseadmetes. F-gaase sisaldavate seadmete omanike jaoks luuakse seaduse muudatusega võimalus hoiustada enda juures seadmetest kokku kogutud F-gaasi sisaldavat mahutit, kui see tegevus on registreeritud FOKA registris.
Lisatakse ka säte, et alates 1. jaanuarist 2017 on F-gaasi sisaldavate seadmete käitlemislubade omajate avalik nimekiri üle viidud majandustegevuse registrisse (MTR), varasemalt oli see nimekiri leitav Keskkonnaameti veebilehelt. Lisaks kehtestatakse ELi F-gaaside määruse rakendamiseks vastutussätted ehk väärteokoosseisud, mis siiani Eesti õiguses puudusid või vajasid parandamist.
Atmosfääriõhu kaitse seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemise tuludest antud toetusi tagasi nõuda. Muudatuse tingis asjaolu, et toetuse andjal ei ole olnud seni võimalik toetuse tagasinõudmise otsuseid sundtäitmisele suunata.
Ühtlasi võetakse eelnõuga osaliselt üle direktiiv keskmise võimsusega põletusseadmete õhuheitmete reguleerimise kohta, millega seoses täpsustatakse õhusaasteloaga seotud andmete säilitamise ja esitamise nõudeid, nimelt tuleb edaspidi andmeid säilitada senise 5 aasta asemel 6 aastat.