129 ingested laws from Estonia introduced in 2022. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Eelnõu kohaselt on jätkuvalt võimalik õppida korraga mitmel õppekaval, kuid tasuta saab seda tulevikus üldjuhul teha vaid ühel õppekaval.
Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.
Vastavalt eelnõule pikeneb see aega, mille möödumisel on võimalik asuda uuesti ja tasuta samal kõrgharidusastmel õppima. Eelnõu ütleb, et sama kõrgharidustaseme lõpetamisest peab olema möödunud vähemalt 10 aastat.
Eelnõuga kaotatakse õigus samaaegselt mitmel õppekaval tasuta õppida ja piiratakse katkestamise järgselt tasuta õppimise võimalusi. Kõrgkoolidele antakse võimalus küsida tasu üliõpilaselt, kes on juba kaks korda samale õppeastmele immatrikuleeritud. Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses edaspidi veenduda ühe aasta jooksul. Lisaks kehtestatakse õigus nõuda õppekulude hüvitamist semestri lõpul katkestajatelt.
Kõrgkoolidele jääb õigus pakkuda põhjendatud juhtudel teistkordset õpet tasuta, näiteks suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu õpetajakoolitus ja tervishoid.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust.
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused kõrgharidusseaduses 2024. aasta 1. augustist. Enne 2024/2025. õppeaastat kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilaselt on kõrgkoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist enne 2024/2025. õppeaastat kehtinud tingimustel ja korras kuni 2027. aasta 1. augustini.
2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud konkurentsiseaduse muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda konkurentsiametile järelevalvetasu. Järelevalvetasu näol on tegemist sihtotstarbelise tasuga ning selle eesmärk ei ole täiendav maksustamine. Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta haldusaktis märgitud müügitulule määras, milleks on 0,2 protsenti ettevõttele antud haldusaktis märgitud müügitulust. Järelevalvetasu arvutamise aluseks on kehtiva seaduse järgi iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt.
Muudatusega võetakse jooksva aasta asemel arvesse eelmise aasta 15. juuli seis, mis muudab järelevalvetasu suuruse ettevõtjatele paremini prognoositavaks. Parandus mõjutab reguleeritavate sektorite taristuettevõtjaid, keda on ligi 200.
Seadus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumine kalendriaasta jooksul pole otstarbekas, kuna tasusid arvestatakse iga kalendriaasta kohta.
Eelnõu peamine eesmärk on tõsta muuseumikogude ja muuseumiteenuste kvaliteeti, täpsustada muuseumide rahastamise aluseid ja luua uus riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu.
Muudatusega rõhutatakse muuseumide laiemat ühiskondliku rolli ja vajadust arvestada teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.
Eelnõu järgi lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise põhimõtteid, näiteks edaspidi otsustab selle väljaarvamise muuseum ise, mitte muuseumi asutaja. Samuti laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud asju üle anda - edaspidi lisaks kultuuripärandiasutustele ka asutustele, kes tegutsevad avalikes huvides.
Muuseumide rahastamisel täpsustatakse kriteeriume, näiteks riigi sihtasutusena tegutsevad muuseumid saavad tegevustoetust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, teistes omandivormides tegutsevad võivad jätkuvalt toetust taotleda.
Plaanis on luua ka uus andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta.
Andmekogu luuakse Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse registri ja Eesti rahvakultuuri keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele. Seda hakkab haldama Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Eelnõuga täiendatakse rahvastikuregistri seadust seoses Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mis allkirjastati tänavu Helsingis 21. septembril. Kokkulepe töötati välja, et toetada Eesti ja Soome vahel inimeste vaba liikumist ning lihtsustada rahvastiku arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Tänu andmevahetusele paraneb rahvastikuregistri andmekvaliteet.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist.
Kui sihtriik andmeid ei edasta, võib inimese elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda välisriigi elukoha aadressi ka juhul kui inimene esitab oma uue elukoha aadressi koos vastava tõendiga. Kuna Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse seaduses erisus üldiselt, see tähendab ei nimetata seaduses otseselt Soomega sõlmitud kokkulepet.
Muudatused on planeeritud jõustuma üheaegselt Eesti ja Soome valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumisega.
Eesti siseminister ning Soome regionaal- ja riigihaldusminister allkirjastasid kokkuleppe Helsingis 21. septembril. Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna on vaja muuta rahvastikuregistri seadust, et need oleksid omavahel kooskõlas.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Kokkuleppe kohaselt pole lubatud seda teha enne, kui lähteriik pole sihtriigilt vastavat teadet saanud.
Kehtivas rahvastikuregistri seaduses sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel hetkel ei ole. Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadusega vajalik erisus luuakse ja ühtlasi sätestatakse ka see, millisel juhtudel võib kokkuleppest mööda minna.
Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise kirjaliku teate saamist, millega riigid teavitavad teineteist sellest, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõpetatud
Eelnõuga kehtestatakse haldus- ja tsiviilkohtumenetluse ning kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord (edaspidi erikord) ning õigusemõistmine võib olla raskendatud. Seaduse muutmise eesmärk on tagada inimeste põhiõigus õiguskaitsele ja ausale kohtupidamisele erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Eelnõuga tehtavad muudatused ei puuduta hädaolukorda ja selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorda.
Kohtutele antakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus peatada. Samuti kaotatakse kohustus kaasata erikorra ajal rahvakohtunikke õigusemõistmisse. Kohtu esimees võib õigusemõistmise toimimiseks anda kohtunikule juhiseid kohtuasjade menetlemise järjekorra kohta, muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda.
Riigikohtu üldkogu saab pädevuse saata erikorra ajal kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Juhul kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, saadab kohtuniku ajutiselt teise kohtusse Riigikohtu esimees.
Eelnõu näeb ette võimaldada riigil maksta hüvitist ajateenijate eluasemelaenu intresside kulude katmiseks. Kuna eluasemelaenu puhul ajateenija ei saa võtta täielikku maksepuhkust, hüvitatakse ajateenijale ajateenistuse jooksul eluasemelaenu intressid.
Samuti võidakse maksta toetust enne ajateenistusse asumist omandatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse eest, kuna see võimaldab lühema aja jooksul anda baasoskuste väljaõpet. Ühekordse toetuse suurus on 1000 eurot. Erisuseks on see, et eelnimetatud toetust makstakse neile ajateenijatele, kes on seaduse jõustumise järgselt 11-kuulises ajateenistuses. Toetuse üle otsustamine ja maksmine toimub Kaitseressursside Ameti poolt. Tegevväelastele lihtsustatakse individuaalvarustuse soetamise kompenseerimist. Luuakse kord, mille kohaselt teatud rõivaelemente hakkavad tegevväelased soetama kindlate e-poodide kaudu ning selle eest hakatakse iga-aastaselt tegevväelasele kompensatsiooni maksma. Ühtlasi täiendatakse tulumaksuseadust sättega, mille kohaselt riidevarustuse soetamiseks kompensatsiooni tulumaksuga ei maksustata.
Lisaks ajakohastatakse sõjahaudade kaitset puudutavat regulatsiooni ja tuuakse sõjahaudasid puudutav otsustamistasand ministri tasandilt madalamale. See muudab seaduse rakendamise paindlikumaks ja operatiivsemaks. Muinsuskaitseseaduse muudatusega lisatakse sõjahaudade topeltkaitse lõpetamise säte.
Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu määrusi, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) nende kolmandate riikide kodanike jaoks, kellelt ei nõuta Schengeni alale sisenemiseks viisat. Edaspidi peab isik enne reisi taotlema reisiluba. Taotlus esitatakse veebilehe või mobiilirakenduse kaudu, seda kontrollitakse automatiseeritult ELi infosüsteemides, jälgimisnimekirjas ja taustakontrollireeglite alusel. Vajadusel saadetakse taotlus riiklikule üksusele lisakontrolli.
Siseriiklikult tuleb määrata keskne juurdepääsupunkt (PPA) ja pädevad asutused, kellel on juurepääs ETIASele. ELi määrustega luuakse ka ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik ja selle rakendamiseks ühine isikuandmete hoidla. Siseriiklikult tuleb määrata asutused, kellel on õigus hoidlasse päringuid teha. ELi määruste rakendamise aja määrab Euroopa Komisjon. Lisaks luuakse alus migratsioonijärelevalve andmekogu asutamiseks ja tehakse muid väiksemaid muudatusi.
Eelnõuga ühtlustatakse kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning parandatakse seaduse sõnastust ja struktuuri. Muudatused loovad suurema kindluse lastiveo-, reisijaveo- ja prahilepingute osapooltele Eesti õiguse kasutamisel.
Eelnõuga on kavandatud kolm suuremat muudatust. Esiteks, lastiveolepingu peatüki muudatustega viiakse seadus kooskõlla Haagi-Visby reeglitega, ühtlustades kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsiooni rahvusvahelise praktikaga. Teiseks, seadusemuudatustega ühtlustatakse prahilepingute regulatsiooni. Kolmandaks ühtlustatakse merinõuete korral vastutuse piiramise regulatsiooni rahvusvahelise õigusega ja korrastatakse mõistete kasutamist, et need vastaksid välislepingutes kasutatud mõistetele. Samamoodi korrastatakse ja ühtlustatakse mõistekasutust muudes peatükkides nagu päästmine, reeder, reederi vastutus, või uuendatakse mõisteid, et need vastaksid merenduses kasutavatele eelisterminitele näiteks pukseerimine.
Eelnõu näol on tegemist uue tervikseadusega, mis näeb ette nõuded suurematele maksesüsteemidele. Kehtiv õigus on täna ebapiisav ning sätted on laiali erinevates õigusaktides. Eelnõuga defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted ning nähakse ette arveldussüsteemi reeglid, süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ning kohustused. Nähakse ette, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine, seal hulgas ka juhul kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti.
Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla ELi vastava määrusega.
Määruse eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ja anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on esitanud riskihindamise protsessi käigus, v.a ärisaladusena käsitatav info.
Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik Euroopa Liidu toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Määrus muudab eelmainitud õigusakte ning edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena.
Kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi käsitada ärisaladusena. Muudatusega kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib käsitada ärisaladusena. Ehk siis info hulk, mida võib käsitada ärisaladusena, muutub palju ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav. Seadusesse lisatakse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab erinevate andmete võrdlemist ning seega väheneb taotluste hindamise aeg. Samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.
Muudetakse maapõueseadust ning tehakse sellega seoses muudatused ka keskkonnatasude seaduses ja halduskoostöö seaduses. Maavarade komisjon hakkab lisaks Keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda.
Kehtiva seadusega võrreldes laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta. Nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil.
Eelnõu näeb ette valla või linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimaluse osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga kuni 30. aprillini 2026.
Eelnevalt on kehtestatud universaalteenuse regulatsioon kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtetele, füüsilistele isikutele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ning isikutele, kes vahendavad elektrienergiat universaalteenuse tarbijale.
Universaalteenuse raames elektrienergia müümiseks kohustatakse üle 150 MW võimsusega tootmisseadet omava isikuga ühes kontsernis olevat müüjat või Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas üle 50% turuosa omavat elektrimüüjat müüma toodetud elektrit universaalteenuse korras kodutarbijatele ja äritarbijatele. Kehtiva seaduse alusel on suurimat turuosa omaval Eesti Energia AS-l kohustus ja teistel elektrimüüjatel valikuvõimalus müüa universaalteenust.
Eelnõuga korrastatakse keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi, muutes keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jahiseadust, jäätmeseadust, keskkonnatasude seadust, keskkonnavastutuse seadust, maapõueseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust.
Muudatuste eesmärk on tagada keskkonnakaitse parimal võimalikul tasemel. Eelnõuga võimaldatakse Keskkonnaametil oma ressursse paremini juhtida. Eelnõuga suurendatakse Keskkonnaameti töö tõhusust ja optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse. Eelnõus kirjeldatud seaduste muutmine on oluline, et tagada Keskkonnaametile ressursisääst, toetada rohepöördega seotud pikaajaliste strateegiate täitmist ning tagada väikese halduskoormuse ja bürokraatiaga teenus keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise kaudu.
Eelnõuga muudetakse keskkonnakaitseloa omamise kohustust teatud tegevuste puhul, leevendatakse ebaproportsionaalselt koormavaid nõudeid arvestades tegevuste võimalikku keskkonnamõju. Lubade menetlemine muutub tõhusamaks ja kiiremaks, et taotlejad saaksid tagasisidet mõistliku aja jooksul. Eelnõu kehtestamine aitab seega kaasa halduskoormuse vähendamisele.
Lisaks sätestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, et kui menetluse kiirem läbiviimine on vajalik ennetamaks elutähtsa teenuse katkemise ohtu, siis selliste tegevuste korral ei kohaldata edaspidi keskkonnaloa menetlusele avatud menetluse sätteid. Keskkonnaloa muutmise vajadus, ennetamaks elutähtsa teenuse katkemise ohtu, on täna juba ilmnenud ebastabiilsuste tõttu energiaturul. Selleks, et ohtu ennetada, on vajalik paljudel elektri- ja soojatootjatel ennetada kütteperioodil saabuda võivaid riske ning lisaks maagaasile võtta kasutusele võimalikke teisi turul saada olevaid alternatiivseid kütuseid. Kuna keskkonnaloa menetluse tavapärane protsess on aeganõudev, on vajalik elutähtsa teenuse katkemise ohu ennetamiseks näha seaduses ette võimalus viia loamenetlus läbi kiiremini.
Eelnõuga kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, millega ajakohastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi.
Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste osutamise õigusruum selgemaks ja läbipaistvamaks, välditakse dubleerimist ja ebaefektiivsust, võimaldades samas kiiresti reageerida vajalike tööturuteenustega tööturu muutustele ja sihtrühmade vajadustele. Sama eesmärgiga tööturuteenused ja tööturutoetused grupeeritakse eelnõus tööturumeetmeteks ning töötutumeetmete loetelu on seaduses lõplik. Eelnõus sätestatakse tööturumeetmete rakendamise üldised põhimõtted ning piiritletakse meetmeid saama õigustatud sihtrühmad. Konkreetsete tööturuteenuste ja -toetuste tingimused reguleeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavas THP-s. Selliselt on tagatud, et sihtrühmade jaoks on seaduse tasandil senisest selgem, millist liiki tööturumeetmeteid Töötukassa pakub ning millistele meetmetele on erinevatel sihtrühmadel õigus. Erinevatele meetmetele on õigus Töötukassas arvel olevatel töötutel, töötajatel ja tööandjatel, aga ka isikutel, kes ei tööta ega ole töötuna Töötukassas arvel, kuid pöörduvad Töötukassa poole tööturumeetme saamiseks.
Eelnõuga ei kavandata sisulisi muudatusi sihtrühma õigustes ega kohustustes ega tööturuteenuste ja tööturutoetuste sisus ega kättesaadavuses.
Lisaks ühendatakse eelnõu kohaselt praegused töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu üheks Töötukassa andmekoguks. Võrreldes kehtiva olukorraga, kus kõik kolm andmekogu on sätestatud erinevates õigusaktides, suureneb oluliselt õigusselgus nii Töötukassa kui vastutava töötleja kui ka laiemalt andmesubjektide ja andmesaajate jaoks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab eelduslikult vähendada arenduskulusid.
Kehtiva seaduse järgi võivad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid nagu ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-ID-ga allkirja andmist või isiku tuvastamist pakkuda juhul, kui on sõlmitud kindlustuspakkujaga vastutuskindlustusleping. Kuna Eesti turg on väike ja kohalikele teenusepakkujatele on nišiteenuse väljaarendamine kulukas, ei pakuta Eesti turule soovitud mahus erialast vastutuskindlustust. Selleks, et teenuse osutamine kindlustuse saamata jäämise tõttu ei katkeks, on vaja ette näha alternatiiv. Eelnõuga võimaldatakse kooskõlas ELi määrusest tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega.
Muudatus puudutab kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujaid. Eestis on neid praegu kaks: Guardtime OÜ ja SK ID Solutions AS.
Tehnoloogia areng ning vajadus tagada tõhus järelevalve relvade ja nende omanike üle on loonud nõudluse ajakohase, turvalise ja kasutajakeskse relvade ja relvaomanike andmete töötlemise tehnoloogia järele. Kuritegevuse ennetamise ja võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu on vaja pidevalt ajakohastada ka relvavaldkonnas (elektroonilise) järelevalve teostamiseks vajalikke lahendusi.
Eelnõuga lõpetatakse riiklik järelevalve umbrohu tuulekaer tõrjumiseks. Samuti ajakohastatakse viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele vastavalt uuele ELi toetuste perioodile. Tuulekaera tõrjuvad põlluharijad ka ilma riikliku sunni ja järelevalveta ning selle laialdane levik Eestis on oluliselt vähenenud. Muudatuse järel väheneb Põllumajandus- ja Toiduameti koormus ning põlluharijate halduskoormus.
Kuna tuulekaeraga saastunud maa toob kaasa nii vilja saagi- kui ka kvaliteedikao ning sellest lähtuvalt madalamad kokkuostuhinnad, teevad põllumehed oma põllumaadel ise järjepidevat umbrohutõrjet ka ilma riikliku sekkumiseta.
Eelnõuga muudetakse seaduse sätet, millega antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalike huvides võõrandada, võimaluse saada seadusega ettenähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvate asjaajamiskuludele ka tema poolt tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.
Eelnõu kohaselt tehakse Eesti seadustes muudatused, mis on vajalikud kahe EL määruse kohaldamiseks. Tegemist on uute versioonidega EL määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades.
Kohaldatavad määrused on uusversioonid ELi määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades. Muu hulgas nähakse ette, et määruste võimalusi saavad otse kasutada lisaks maakohtutele ka ringkonnakohtud ja Riigikohus. Notarid saavad tõendite kogumisel kasutada vastavat tõendite kogumise määrust.
Rahvastikuregistrist saab edaspidi andmeid väljastada inimestele ka lihtsalt e-posti ja tavapostiga, kehtiva õiguse järgi on see lubatud e-posti teel vaid krüpteeritult või tavapostis tähtsaadetisena. Muudatuse kohaselt saab andmete väljastaja olenevalt andmetest ise otsustada, kuidas konkreetsel juhul andmeid väljastada. Näiteks kui väljastatakse andmeid vaid elukoha kohta, siis saab kasutada lihtsalt e-posti teel saatmist, aga kui väljastatakse eriliiki andmeid, siis tuleb andmed saata krüpteeritult või tähtsaadetisena.
Eelnõu muudatuste kohaselt hakkavad platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy, Booking.com Maksu- ja Tolliametile (MTA) esitama teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta.
Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel. MTA on sõlminud osa platvormidega kokkulepped ja need platvormid edastavad vabatahtlikult MTA-le teavet müüjate kohta, kes on selleks nõusoleku andnud. MTA hinnangul moodustab selliselt deklareeritud tulu aga väikese osa tegelikult teenitud tulust, sest vabatahtlikult esitavad andmeid vähesed platvormid.
Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse sätteid, mis taastaksid muutmata jätmise korral alates 01.01.2023 enne 01.01.2021 kehtinud haigushüvitiste maksmise korra. Eelnõu vastuvõtmise korral säilib haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev ning tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.
Eelnõuga täpsustatakse volitusnormi, mille alusel toimub riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamine. Samuti täpsustatakse eelnõuga, missugustel tingimustel on võimalik üheaegselt toetada mitut kultuuriehitist ning missugustel tingimustel võib toetada eespool olevat kultuuriehitist enne tagapool asuvat kultuuriehitist.
Eelnõu üheks eesmärgiks on tõhustada julgeolekut ja edendada sõjaliseks kaitseks ettevalmistamist. Eelnõuga antakse Välisluureametile ja Kaitsepolitseiametile õigused oma territooriumi ja teenistujate kaitsmiseks, et võimaldada ohtudele kuni politsei saabumiseni asjakohaselt reageerida. Julgeolekuasutused saavad õiguse kasutada oma territooriumi ja teenistujate kaitsmisel korrakaitselisi meetmeid nagu küsitlemine, isikusamasuse tuvastamine või ka isiku kinnipidamine. Selleks saavad julgeolekuasutused õiguse kasutada nii füüsilist jõudu, erivahendit kui ka relva. Vahetut sundi tohib kasutada ainult isikute suhtes, kes on julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ning kelle tegevus kujutab endast ohtu teenistujatele. Valida tuleb reageerimisviis, mis ohustajat võimalikult vähe kahjustaks.
Teise olulise muudatusena laiendatakse Kaitseväe õigust korraldada relvastatud vastupanu. See on osa riigi sõjalisest kaitsest, kus relvastatud vastupanu korraldamise efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest.
Eelnõuga kavandatakse ka muid muudatusi, näiteks ajakohastatakse sätteid andmekaitse regulatsiooni osas.
Eelnõuga luuakse alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks. Eelnõu järgi algab üleminek eesti õppekeelele 2024/2025. õppeaastast koolieelsetes lasteasutustes ning 1. ja 4. klassis. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.
Eelnõu on väljatöötatud valitsuse tegevusprogrammi täitmiseks, mille kohaselt tuleb 1. novembriks 2022. a vastu võtta lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seadus tingimusega, et üleminek eestikeelsele haridusele lõpeb 2030. aastal.
Eelnõuga nähakse ette ülemineku tähtajad erinevatele haridustasemetele. Kui praegu võib koolides ja koolieelsetes lasteasutustes olla õppekeeleks hoolekogu ja kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel ka muu keel kui eesti keel, siis eelnõu seda enam ette ei näe.
Eelnõu järgi võib gümnaasiumis, samuti kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Koolieelsetes lasteasutustes võib õppe- ja kasvatustegevust eesti keelest erinevas keeles alates 2024/2025. õppeaastast läbi viia samuti juhul, kui valla- või linnavolikogu on taotlenud Vabariigi Valitsuselt erandi tegemist konkreetse lasteasutuse või lasteasutuse rühma kohta.
Eelnõu näeb ette võimalused kasutada lisaks eesti õppekeelele muud keelt või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade osas kui kooliväline nõustamismeeskond on selliselt soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes.
Eelnõuga täiendatakse haridustöötajate kvalifikatsiooninõuet eesti keele oskuse nõudega, st õpetaja peab oskama eesti keelt C1-tasemel ja samal tasemel eesti keele oskus on nõutav ka haridusasutuse juhil. Keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet. Keelenõuete tõhusamaks täitmiseks tõstetakse eelnõu kohaselt sunniraha ülemmäära 9600 euroni (praegu 640 eurot).
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2024. a 1. septembril, kuid erandi taotlemist puudutavad sätted jõustuvad aasta varem, mis võimaldab valla- või linnavolikogudel esitada taotlusi seoses 2024/2025. õppeaastast kehtima hakkavate nõuetega eestikeelseks õppeks.
Eelnõuga muudetakse kohtutoimikut puudutavat regulatsiooni, andes selgelt õigusliku tähenduse digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut.
Praegu peetakse kohtuasja toimikut tsiviil- ja halduskohtuasjades enamasti paberil ja köidetuna. Kõikides teistes kohtuasjades on kohtutel kohustus registreerida kõik dokumendid kohtute infosüsteemi ning samas tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustikust kohustus pidada pabertoimikut. Seega peetakse paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul. Kahe toimiku pidamine on aga kohtutele koormav.
Dokumentide vorm on praktikas muutunud ja nii ei ole mõistlik, et pabertoimiku jaoks prinditakse välja nii kohtu enda loodud kui ka kohtule saadetud elektroonilisi dokumente ning infosüsteemis juba talletatud andmeid.
Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud alates 2017. aastast, tsiviil- ja haldusasjadest menetleti ilma pabertoimikuta 2019. aastal umbes 27 protsenti ning 2020. aastal umbes 38 protsenti kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest.
Eelnõu kohaselt tehakse muudatused veeseaduses, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2020/2184/EL olmevee kvaliteedi kohta (tähtaeg 12. jaanuar 2023. a).
Üle võetakse kogu veevarustusahela riskihindamise ja riskijuhtimise põhine käsitlus, uuendatakse joogivee kvaliteedinäitajaid, parandatakse elanike juurdepääsu joogiveele ja selle käitlusega seotud teabele ning seatakse miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja veepuhastuskemikaalidele.
Eelnõu eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda. Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 12. jaanuaril.
Eelnõuga sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform üleminekuperioodiga: alates seaduse jõustumisest saab juurde töötada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja 6 kuud või väiksem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2030, ning eespool nimetatust pikema staažinõude korral saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 31. detsembrini 2036. a. Tegemist on pikaajalise üleminekuga, mis võimaldab inimestel õiguskindluse eesmärgil juurde omandada sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks. Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood nendele isikutele, kes töötavad all- ja pealmaa mäetöödel põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal. Sel juhul arvestatakse soodusstaaži kuni 2049. aasta 31. detsembrini. Alates 2050. aasta 1. jaanuarist põlevkivi kaevandamise, põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tootmisalal, tööl, kutsealal või ametikohal töötamist soodusstaaži hulka ei arvestata.
Pension määratakse kehtiva seaduse alusel juhul, kui inimesel on täidetud pensioni saamiseks kõik seadustes sätestatud nõuded – soodusstaaž, mida omandatakse ja arvestatakse kuni eelnimetatud tähtaegadeni, üldstaaž ning sooduspensionile õigust andev vanus jm. Nendel inimestel, kellel on soodusstaaž juba eelnevalt omandatud, ei ole vaja täiendavat staaži juurde teenida ning neile määratakse pension, kui neil on selle määramiseks kõik nõuded täidetud.
Seaduse muutmine pakub lisavõimalusi pensionikogujatele ja lubab teha II sambasse senise 2 protsendi asemel sissemakseid määras 4 või 6 protsenti. Vaikimisi jääb kehtima senine 2-protsendiline makse määr. Uus makse määr rakendub alati 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud hiljemalt eelneva aasta 30. novembriks. Makse määra võimalik muuta kord aastas.
Eelnõu kohaselt muudetakse kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks ja läbipaistvamaks.
Ühtlustatakse riigi ja KOVide maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks.
KOVil tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile, kui KOV hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel kompenseerib riik KOVile tema poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Eelnõu kohaselt vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le (maa harilikust väärtusest).
Sealjuures saab riigile makstavast tasust maha arvata KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused. Samuti pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsme aastani.
Eelnõuga võetakse üle direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega.
Osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine on võimalik ka kehtiva äriseadustiku kohaselt, eelnõuga muudetakse selle võimaluse tingimusi. Uute võimalustena lisatakse piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine Eesti äriregistrisse kantud osaühingutele ja aktsiaseltsidele. Piiriüleses liikumises ei ole võimalik osaleda muudel äriühingutel, sealhulgas tulundusühistul, samuti likvideerimisel oleval äriühingul, kui on alustatud tema varade jaotamist, samuti siis, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülesesse ühinemisse, jagunemisse ja ümberkujundamisse kaasata äriühingu töötajad.
Piiriülene liikumine, nii kehtivas äriseadustikus olemas olev piiriülene ühinemine kui lisatavad jagunemine ja ümberkujundamine, muutuvad senisest õiguskindlamaks. Täiendatakse puudutatud isikute (osanikud, aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huvide kaitse norme ja täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive, lisandub ka kohustus teha tõendi väljaandmisel koostööd teise asjaomaste asutustega, minimeerimaks piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel või kuritegelikel eesmärkidel.
Seadusesse lisatakse volitusnorm, mis võimaldab anda ELi toetuse või välisabi meetmete rakendamine halduslepingiga riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi.
Ühinemise seaduse eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega. Ühinemise seaduse eesmärk on ühineda lepinguga, et võimaldada lepingu jõustamine. Pärast lepinguga ühinemist antakse ühinemiskiri hoiule Šveitsi valitsusele.
Asutamiskokkuleppega ühinemine võimaldab Eestil saada EMBLi täisliikmeks
Muudatuste eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.
Eelnõu sätestab võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Samuti täpsustakse eelnõus tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid ning täiendatakse maapõueseaduses kehtivat maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise regulatsiooni taastuvenergiaehitise ja seotud taristu maardlatele tähtajalise ehitamise võimalusega.
Järgmiseks aastaks vähendatakse meresõiduohutuse seaduses nimetatud veeteetasude määra 25 protsenti, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab.
Muudatuste eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.
Veeteetasude prognoositav laekumine 25% vähendatud määraga 2023. aastaks on ca 10 miljonit eurot, 2022. aasta lõpuks kehtiva 50% määraga prognoositavalt 8,1 miljonit eurot.
Eelnõu näeb ette suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 230 eurolt 292 euroni kalendriaastas.
Senine toetus suuruses 230 eurot kehtib 2018. aastast. Arvestades vahepeal toimunud tarbijahinna muutumist ja elukalliduse tõusu tuleb toetust tõsta. Hinnanguliselt on toetuse saajaid 2023. aastal vähem kui 8000 inimest.
Eelnõu näeb ette rahastada alates 2024. aasta 1. juulist tervishoiuteenuste osutamist vanglates Eesti Haigekassa kaudu. Selleks antakse seni Justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha üle Haigekassale. Pärast eelnõu jõustumist Justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat. Lisaks osaletakse rahvusvahelises koostöös vanglate tervishoiukorraldust puudutavate erisuste asjus.
Muudetakse biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust, samuti viiakse seaduse sätted kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine).
Uute riigilõivumäärade arvutamisel on aluseks võetud terviseameti ametniku tunnitasu 2021. aasta personali- ja majanduskulude alusel ning tööks kuluv aeg. Kemikaalivaldkonna ametniku keskmine tunnitasu on 19,91 eurot ning üldine halduskulu tunni kohta 7,22 eurot. Lepingulise eksperdi võimalikku maksimaalset tunnitasu suurendatakse 150 eurolt 200 euroni.
Lisaks tehakse biotsiidiseaduses tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid (nõue käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas, võimalus avalikus kohas desovahendite konteinereid avatud pakendist täita).
Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla. Mõne toote puhul kontrollib praegu sama toodet mitu ametit, näiteks terviseamet kontrollib toote mõju tervisele, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kontrollib tooteinfo vastavust nõuetele.
Eelnõuga kaasnevad terviseametile seoses järelevalveülesannete muutmisega täiendavad kulud alates 253 250 eurot aastas. Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juunil.
Eelnõuga tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis alates 26. maist kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja kehtetuks tunnistatud valdkonda seni reguleerinud direktiivid. ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ELis ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ja Terviseameti õigusi ja ülesandeid ELi määruste rakendamisel.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad meditsiiniseadme kasutajaid (tavakasutajad ja professionaalsed kasutajad), ettevõtjaid (sponsorid, tootjad ja nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad) ja riigiasutusi (Terviseamet ja Ravimiamet). Eelnõuga lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis, millega kaasneb ettevõtjatele täiendav halduskoormus, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid (sh võltsitud või ohtlikke) meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada.
Ohvriabi seaduse (OAS) eelnõu eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks.
Eelnõuga sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nende eesmärk ja sisu ning nõuded teenuseosutajale. Kehtivas seaduses puuduvad järgmised, käesolevas eelnõus sätestatud teenused: psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Täpsustatakse neid teenuseid, mis on kehtivas seaduses juba olemas, kuid mille tingimused on kohati ebaselgelt sõnastatud või vastupidi, need on liiga detailsed: inimkaubandusohvrite teenus ja naiste tugikeskuse teenus. Esmakordselt on eelnõus sätestatud psühhosotsiaalse abi andmine. Ohvrite abivajadusele vastamiseks on vajalik laiahaardeline lähenemine, mis sisaldab sotsiaalsete, psühholoogiliste ja emotsionaalsete aspektidega arvestamist ning inimese terviklikku käsitlemist. Psühhosotsiaalse abi tagamine võib sisaldada psühholoogilise esmaabi pakkumist äsja avalikus kohas ründe ohvriks langenud inimesele, pikemat tuge turvatunde taastamisel ja oma elu paika sättimisel perevägivalla ohvrile, aga ka ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi korral kümnete inimeste elu mõjutavate protsesside käivitamist. Eelnõuga sõnastatakse kõikide ohvriabiteenuste osutajate kohustus pakkuda püshhosotsiaalset abi.
Kehtivas seaduses on ebapiisavalt sätestatud SKA kohustused ohvriabi osutamisel ja korraldamisel. Eelnõu sõnastab ohvriabiteenuste eesmärgi ja sisu ning sätestab SKA ülesanded ohvriabi korraldamisel. Eelnõu kõikides asjakohastes paragrahvides sätestatakse ohvriabi osutamise erisused alaealise ohvri puhul. Kõik nimetatud täpsustused on olulised, et tagada selgus, milliseid teenuseid ja kuidas tuleb osutada, arvestades ka laste vajadusi ja õigusi.
Eelnõu eesmärk on anda ka ohvriabi osutamise ühised põhimõttelised alused, mida erinevad vägivallaohvrite õigusi puudutavad direktiivid ja konventsioonid esile toovad. Kehtiv seadus selliseid põhimõtteid ei esita, kuigi ohvri kogetud vägivalla iseloomu ja ohvri esmavajaduste arvestamine, taasohvristamise vältimine, ärakuulamise tagamine, ohvri kaasamine kõikides abistamise etappides jms on ohvri taastumise seisukohalt äärmiselt olulised.
Eelnõuga sätestatakse andmete vahetamise õiguslikud alused ohvrile ohvriabi tagamiseks. Praegu jõuab ohvriabisse oluliselt vähem ohvreid kui menetlusse kuritegusid. Eelnõu eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras olevatelt ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsimisega tegeleda. Andmevahetuse alused antakse nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega ohvrite, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui teiste ohvrite, sealhulgas alaealiste puhul. Lisaks sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus, st ohvriabi osutamisel teatavaks saanud andmed ohvri ja vägivalla toimepanija kohta peavad olema hoitud.
Olulisel kohal eelnõus on sätestada ohvriabi osutajate hariduse ja täiendkoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.
Eelnõu eesmärk on lisaks eeltoodule tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi (kehtivas seaduses sõnastatud kui psühholoogilise abi kulu hüvitis) ka nendele seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud asitõendite puudumise, kuriteo aegumise vm tõttu, kuid kelle abivajadus on säilinud ja kogetud trauma takistab eluga edasi minekut.
Vägivallakuriteo ohvritele makstava hüvitise osas on eesmärk muuta hüvitis kättesaadavamaks ja taotlemine kasutajasõbralikumaks. Selleks muudetakse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi (kohaliku omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension, töövõimetoetus), tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, teatud juhtudel ei ole vaja kuludokumente esitada.
Eelnõuga kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates 1. juulist 2023.
Seni peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda olevas teenuse katmises hakkab edaspidi osalema avalik sektor. Kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) katab teenust saama õigustatud isiku teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ja teenuse saaja tasub majutuse- ja toitlustuskulud ja muud teenuseosutamisega seotud kulud.
KOVi suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse KOVile laekuva tulumaksu määra selliselt, et tulumaksu jaotamisel hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu kokku on prognoositult 2023. aastal 40 miljonit eurot ning 2024. aastal 57 miljonit eurot, mis võimaldab võimaldavad KOVidel ka kodus elamist toetavate teenuste arendamist ja pakkumise suurendamist.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 2020. aasta 1. maist algselt kaheaastaseks perioodiks elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrad langetati, et leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. a lõpus võeti vastu seadus, millega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.
Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate järsu hinnakasvu. Kujunenud olukorras on oluline, et riik toetaks nii kodumajapidamisi kui äritarbijaid. Seetõttu on põhjendatud 1. mail 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata ning saavutada aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. aastal. Muudatus põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingul.
Eelnõu on kohaselt tõstetakse tulumaksuvaba tulu 654 euroni kuus. Lisaks pikendatakse eelnõuga tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Muudatus põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingul.
Eelnõu kohaselt tõstetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu 6000 eurolt 7848 euroni aastas, st 500 eurolt 654 euroni kuus. Muudatus ei puuduta vanaduspensioni saajaid, kellele hakkab järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses ja kelle tulule regresseeruv maksuvaba tulu ei kohaldu. 2022. aasta suveprognoosi kohaselt on 2023. aasta keskmine vanaduspension 704 eurot.
Eelnõuga kiirendatakse maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud kogumispensioni 4% maksete kompenseerimist, mis sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal – 2023. aasta jaanuaris.
Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.
Eelnõu eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusakti nõuetega. Puudujäägid on toodud välja Euroopa Komisjoni algatatud kahes rikkumismenetluses ning samuti on seaduse täiendamise vajadus ilmnenud praktikas.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Muudatusettepanekutega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel.
Eelnõuga kehtestatakse mikro- ja väikeettevõtetele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. See võimalus laieneb ka kuni üks gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele. Regulatsioon kehtib 2023. aasta lõpuni.