64 ingested laws from Estonia introduced in 2019. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga täpsustatakse EL-i 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava rakendamist. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt Rahandusministeeriumi kui peamiselt liikmesriigi ülesannete täitja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kui peamiselt korraldusasutuse ülesannete täitja vastutust rakenduskava ettevalmistamisel ja elluviimisel.
Eelnõuga kehtestatakse ühelt poolt Eesti- siseselt rahvusvahelised standardid ja teiselt poolt võetakse üle EL-i direktiiv. Seeläbi tõhustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis.
Eelnõuga ratifitseeritakse 2007. aasta 18. mail Nairobis vastu võetud rahvusvaheline laevavrakkide eemaldamise konventsioon.
Konventsioon kehtestab ühtsed rahvusvahelised reeglid ohtlike laevavrakkide eemaldamiseks ja sellega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Laevaomanikele, kellel on laev kogumahutavusega 300 ja enam, rakendub kohustusliku kindlustuse nõue, millega on tagatud ohtlike laevavrakkide eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt. Eesti soov on kohaldada konventsiooni kõikidel merealadel, mitte ainult majandusvööndis ning sellest tulenevalt tehakse seaduseelnõu kohaselt asjakohane deklaratsioon.
Konventsiooni mõju avaldub ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale. See suurendab ettevõtjate kindlustunnet, et Eestis kui mereriigis kohaldatakse ühtseid standardeid. Eelnõu sihtgrupp on Eestis registreeritud laevade omanikud ja prahilepingu alusel Eesti lipu all sõitvad laevad, samuti Eesti mereala külastavate teiste riikide lipu all sõitvate laevade omanikud. Laevaomanikel on kohustus kindlustada laev laeva vrakistumisega seotud kahjude katmiseks konventsiooniga kehtestatud vastutuskindlustuse ulatuses, mis sõltub laeva mahutavusest.
Konventsiooni ratifitseerimine avaldab positiivset mõju keskkonnakaitsele ja inimese tervisele, sest võimaldab õnnetuse korral tõhusamalt reageerida ja võimaliku reostuse levikut takistada.
Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud 40 riiki, neist 13 Euroopa Liidu riigid. Eesti on konventsioonile alla kirjutanud 28. märtsil 2008. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolm kuud pärast päeva, mil ratifitseerimiskiri antakse hoiule Rahvusvahelise Meresõiduorganisatsiooni (International Maritime Organization, IMO) peasekretärile.
Konventsiooni täitmiseks on vaja muuta meresõiduohutuse seadust, mille muutmise seaduse eelnõu on kooskõlastamisel. Muudatuste kohaselt hakkab konventsiooni kohaseid tunnistusi väljastama Veeteede Amet, mis toob neile kaasa mõningase töökoormuse kasvu.
Eelnõuga rakendatakse Eestis uut EL-i otsekohalduvat määrust, mis asendab varem kehtinud määruse ja käsitleb teises liikmesriigis turustatavate kaupade nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist. Määrus aitab elavdada kaubavahetust Euroopa ühtsel turul ning kiirendada ja tõhustada pädevate asutuste tööd kaupade hindamisel. Uue määruse rakendamine muudab Eesti ettevõtjatele oma toodete viimise EL turule lihtsamaks.
Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt peavad EL-i liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis seal kehtivate reeglite kohaselt turule lastud toote ka siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on erinevad. Eelnõuga sätestatakse pädevate asutuste õigus keelata toote Eestis turule laskmine või nõuda turult eemaldamist, järgides sealjuures otsekohalduvas määruses sätestatud menetlust. Määrusest tulenevalt peab pädev asutus selgelt turule pääsemise piiramist põhjendama, seda saab teha näiteks ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel ning hinnata tuleb piirangute proportsionaalsust taotletava eesmärgiga.
Eelnõuga muudetakse alates 2020. aastast fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks ning suurendatakse biokomponendi ja taastuvelektri statistikaga kauplemise läbipaistvust ja tõhusust.
Alates 2020. aastast asendatakse igasse liitrisse biokütuse lisamise kohustus poolaastapõhise kohustusega. Eelnõu järgi otsustab tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita. Teise muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, millega on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus.
Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks. Kohalikele omavalitsustele luuakse suurem otsustusõigus seoses ehitus- ja kasutuslubade menetlusega. Teatud kriteeriumitele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande asemel korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus. Samuti muudetakse eelnõuga Päästeametiga suhtlemise intervall pikemaks – senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb tuleohutusülevaatus loetletud objektidel teha kord kolme aasta jooksul. Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub eelnõu kohaselt tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks.
Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid Eesti ja Guernsey vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab Eesti ja Guernsey vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepinguga luuakse ka vastastikune teabevahetamise kohustus, mis loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi seaduse seda sätet, mis reguleerib alaealisele ning piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmist. Eelnõu kohaselt saavad kaalutlusvõimelised alaealised õiguse oma nõusolekul saada psühhiaatrilist ravi, mis seni polnud võimalik ilma vanemate nõusolekuta. Seletuskirjas märgitakse, et varajane ja õigeaegne meditsiinilise sekkumine aitab kaasa tõhusale ja tulemuslikule ravile, mis omakorda aitab vähendada noorte vaimseid probleeme.
Eelnõuga võetakse üle ELi direktiivi (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.
Eelnõu eesmärk on viia seadused vastavusse EL õigusest tulenevate nõuetega ning võimaldada Eestis kohaldada EL õigusaktides sätestatud ülemmääradega rahalisi sanktsioone.
Eelnõuga sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei nõuta, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse vesiviljelustegevuse tulemusena ja ei ületata veeloaga kehtestatud keskkonda minevaid saasteainete koguseid aastas. Kuna Eesti vesiviljelussektor on väike, on ka kasvandustest tulenev keskkonnakoormus madal. Eesti naaberriigid ei rakenda selliseid saastetasusid vesiviljelusele ning see paneb Eesti vesiviljeluse sektori ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiseisu, eriti keeruline on olukord ajal, mil maailmaturu müügihinnad on omahinnast madalamad. Vesiviljeluse sektori puhul on tegemist toidutootmisega ning olukorras, kus põllumajandus on vabastatud väetamise saastetasust, loob vesiviljeluse sektori erisus ebavõrdse olukorra kahe esmase toidutootmise sektori vahel. Vesiviljeluse näol on tegemist sektoriga, kus uute ettevõtete loomine on seotud suurte investeeringute ja riskidega. Sektori arengule aitab kaasa naaberriikidest erineva maksustamispoliitika vältimine.
Eelnõuga luuakse neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel.
Eelnõuga võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega muudetakse direktiivi kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade osas. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist.
Samuti vabastatakse tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Sätestatakse, et täiendav maksuvaba tulu lapse eest ei vähene, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.
Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised.
Samuti pikendatakse tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini.
Eelnõuga korrastatakse senist stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele seatakse aastane piirmäär, mis on 12-kordne töötasu alammäär. Stipendiumile piirmäära sätestamine toob kaasa sportlastega töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimise. Täiesti uue toetusliigina võetakse kasutusele sportlasetoetus.
Teise teemana täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.
Eelnõuga luuakse spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.
Muudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.
Eelnõuga tugevdatakse tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses ja parandatakse asutuste vahelist koostööd piiriüleste rikkumiste avastamisel ja lahendamisel. Eelnõuga tehakse täiendused, mis on vajalikud uue tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist ja asutuste vahelist koostööd käsitleva EL-i otsekohalduva määruse (nn CPC määrus) rakendamiseks. Lisaks muudetakse tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda paindlikumaks.
CPC määrusega suunatakse liikmesriike tagama järelevalveasutustele piisavaid volitusi, mis võimaldavad teha tõhusat järelevalvet digitaalses keskkonnas. Seetõttu antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) täiendavad õigused järelevalve tegemisel digitaalses keskkonnas – õigus saada teavet igalt isikult (sh krediidiasutustelt), tehingus vastutava isiku tuvastamisel. Samuti antakse TTJA-le õigus äärmuslikul juhul takistada tarbijate õiguste tagamiseks juurdepääsu veebiliidesele (nt e-poele, mobiilirakendusele). Õiguste kasutamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust. Määruse rakendamiseks täiendatakse ja ühtlustatakse CPC määrusega hõlmatud valdkondades sanktsioone.
Tarbijavaidluste komisjoni menetluses tehakse muudatused, et tõhustada ja lihtsustada tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist. Näiteks võimaldatakse vaidluste lahendamist üheliikmelises komisjonis ja kaebaja nõusolekul kirjalikus menetluses ilma istungita.
Leping parandab investeerimiskliimat EL-i liikmesriikide ja Singapuri vahel.
Seletuskirjas märgitakse, et lepingust on kasu Eesti investoritele, sest see tagab investeeringute kaitse ja aitab lahendada vaidlusi. Lepinguga luuakse kaheastmeline investeerimiskohtu süsteem, mille eesmärgiks on tagada investoritele parem õiguskaitse ning menetleda nende vaidlusi kiiremini ja läbipaistvalt. Samuti tagab leping ka Singapuri investorite kaitse Eestis.
Lepingu eelnõu kiideti heaks valitsuse 4. oktoobri 2018 istungil. Eesti kirjutas lepingule alla 15. oktoobril 2018 Luksemburgis. EL ja Singapur kirjutasid lepingule alla 19. oktoobril 2018 Aasia-Euroopa tippkohtumisel Brüsselis. Leping jõustub pärast seda, kui kõik riigid on lepingu riigisiseste menetluste kohaselt ratifitseerinud.
Eelnõu eesmärk on luua õiguslikud alused alates 2020. aastast arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Eesti Haigekassa eelarvest. Eelnõu kohaselt rahastatakse residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri baasasutuse korralduskulusid riigieelarvest. Arst-residendi tööjõukulud hüvitab edaspidi haigekassa. Seni on kõik residentuuri kulud rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Põhimõttelise otsuse arst-residendi tööjõukulude hüvitamiseks alates 1. jaanuarist 2020. a haigekassa kaudu tegi Vabariigi Valitsus juba 21. septembri 2017. a istungil, kui vaadati üle haigekassa tulubaasi laiendamise võimalused. Valitsus otsustas etapiviisiliselt viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Näiteks otsustati 2018. aastal anda riigieelarvest rahastatavatest teenustest haigekassale üle hambaravi toetuse, kiirabi osutamise, meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse tagamise, täiendava ravimihüvitise ja perearstide asendustasude rahastamise kohustus. Alates 2019. aastast otsustati Eesti Haigekassa kaudu rahastada HIVi ravimeid, immuunpreparaate, ravikindlustamata isikute vältimatut abi, tuberkuloosiravimeid ning antidoote. Asjakohased seadusemuudatused on Riigikogu ka vastu võtnud. Eelnõuga kavandatud muudatused jäid tookord tegemata, sest vajasid nii haigekassa kui tervishoiuteenuse osutajatega läbirääkimist.
Kavandatud muudatused puudutavad eelkõige Eesti Haigekassat, kes hakkab Sotsiaalministeeriumi asemel hüvitama Tartu Ülikoolile arst-residentide tööjõukulu. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. Samuti puudutab eelnõu Tartu Ülikooli, kellele lisandub Sotsiaalministeeriumi kõrval täiendav residentuuritellimust rahastav lepingupartner Eesti Haigekassa.
Eelnõuga luuakse võimalused Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures tegutseva riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks. Eesmärk on registrite (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) omavaheline sidumine. Muudatused annavad võimaluse tagada andmete korrektsus ning võimalus neid isikustamise kaudu omavahel seostada. See omakorda tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi vahel. Korrastatud ja omavahel seotud registriandmed võimaldavad saada ka tervikpildi haiguse levikust Eestis ning saada adekvaatset statistikat teenuse mahtude prognoosimisel.
Praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik tuvastada. Selleks kodeeritakse narkomaaniaravi alustamisel ja lõpetamisel patsiendi isikukood unikaalse NARIS-e koodiga, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Teenuse osutaja jaoks on patsient alati isikustatud ravijuhu alguses ka juba praegu, kuid NARIS-es need andmed ei kajastu.
Edaspidi hakatakse NARIS-sse andmeid sisestama iga narkomaaniaravi juhtumi kohta isikustatult. Teiste registrite puhul tehakse seda juba praegu. Näiteks sisestatakse patsiendi andmed isikustatult tuberkuloosiregistrisse. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu tõstetakse NARIS-e turvaklassi ja nähakse ette juhud, millal on õigus teistele isikutele andmeid väljastada.
Muudatus ei puuduta narkomaaniaravi pakkuvaid teenuse osutajaid. Kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda vaid Tervise Arengu Instituudi töötajate töökorraldus.
Eelnõuga täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Maksuerirežiimi põhitingimusi ei muudeta, vaid täpsustatakse üksiktingimusi. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada.
Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 protsenti kaupade või reisijate rahvusvahelise veo tuludest. Samuti sätestatakse reegel olukorraks, kui laev teeb reise nii Eestis kui välisriikides. Kui Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50 protsendi, on tonnaažikorda lubatud rakendada.
Täpsustatakse, et kontserni puhul ei saa kasutada tonnaažipõhist tulumaksurežiimi üksnes ühe äriühingu, vaid kogu kontserni kuuluvate tingimustele vastavate äriühingute suhtes.
Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust. Varem kehtinud seaduse järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel. Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Eelnõu eesmärgiks on võimaldada EL-i õiguses sätestatud haldustrahvide kohaldamist väärteomenetluses, samuti pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega. Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku üldosa nii, et see võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (eeskätt finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest oluliselt suurema rahatrahvi ülemmääraga väärteokaristusi.
Eelnõuga lisatakse maareformi seadusesse säte, millega kehtestatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajatele võimalus anda kasutusvaldusesse saadud maa allrendile iseenda, abikaasa või sugulase äriühingule. Eelnõuga ei kehtestata piirangut, et äriühing kelle kasutusse võib kasutusvaldaja maa anda, peaks olema iseenda, abikaasa või sugulase ainuomandis. Eelnõuga lisatakse maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusesse 3 täpsustus, et füüsilisele isikule kasutusvaldusesse antud maa allrendile andmine iseenda, abikaasa või sugulase äriühingule ei välistaks hilisemat väljaostuõigust.
Konventsiooni rakendamisel vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidumiseks.
Eelnõu käsitleb selliste skeemide alast teabevahetust, mis mõjutavad maksustamist, finantskontode alast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.
Eelnõuga viiakse nimetatud seadused kooskõlla ametliku kontrolli määrusega, mille eesmärk on kehtestada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud EL-i raamistik, mis kehtib kogu toidutarneahelas. EL-i õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohaldatavate õigusaktide sätteid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada. Vahetult kohaldatava õigusakti mõte seisneb võimalikult selge regulatsiooni kaudu mingi nõude rakendamises kogu EL-is ühetaoliselt, mistõttu tuleb korduvad osad riigisisestest õigusaktidest välja jätta.
Eelnõuga muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ning kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Muudatusega soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse seaduste alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiamaani on olnud tasuta teenus.
Eelnõus käsitletakse pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist 7 euro võrra 1. aprillil 2020.
Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.
Eelnõuga muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja soodustusi ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis tehakse eelarvesse vajalikud muudatused.
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot. 2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.
Eelnõuga võetakse üle EL-i käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse EL-i tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2020.
2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.
2016. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.
Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.
Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.
Eelnõuga tagatakse Eestis alaliselt elavate Ühendkuningriigi juhiloa omajatele üleminekusätted juhuks, kui Ühendkuningriik (ÜK) Euroopa Liidust lahkub. Ilma eriregulatsioonita võivad osad ÜK juhiload kaotada Eestis kehtivuse. Näiteks leppeta Brexiti jõustumisel kaotaks Eestis alaliselt kauem kui 12 kuud elanud isiku ÜK juhiluba ilma üleminekusäteteta kehtivuse.
Pärast eelnõuga seatud 12-kuulist üleminekuaega on ÜK juhiloa puhul tegu kolmanda riigi juhiloaga ning Eestis alaliselt elav ÜK juhiloa omaja peab selle enne 12 kuu möödumist vahetama Eesti juhiloa vastu. Juhiluba vahetatakse ilma eksami soorituse nõudeta.
Samuti sätestab eelnõu ÜK väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi edasise kehtivuse Eestis. Eelnõu jõustub järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist.
Muudatusega soovitakse kindlaks määrata nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste eelnõuga. Eelnõu kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Eelnõus on välja toodud ka see, et teenust osutatakse konsulaarametniku juhendamisel.
Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Jaapan väljastada kahe riigi 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni 12 kuuks.
Riikidevaheline kokkulepe annab õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta politsei- ja piirivalveametis. Välismaalaste seaduse järgi võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane töötada siin ilma töötamist registreerimata, kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või riigikogu ratifitseeritud välislepingust. Eesti on sarnase kokkuleppe sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle vastavad EL-i direktiivid, mille eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine, parandada reisijate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel ning tagada, et otsingu- ja päästetööde ja võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleks tõhusam ning pädevatel asutustel on operatiivne teave reisilaeval viibinud isikute kohta, samuti reisparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavate kohustuslike kontrollide ühtlustamine ja dubleerivate kontrollimenetluste vähendamine.
Eelnõu puudutab reisilaevade omanikke ja operaatoreid, kelle laevad teostavad regulaarreise ja külastavad Eesti sadamaid ning Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna ametnike ja inspektorite tööd. Eelnõu puudutab kõiki ettevõtjaid, kelle reisilaevad teostavad regulaarreise nii Eesti-siseselt kui teistesse Euroopa Liidu või välisriigi sadamatesse. Eelnõu sätestab kohustuse teatada reisilaeval viibivate isikute arv elektroonilisse mereinfosüsteemi. Reisilaevad, mis teevad üle 20 meremiili regulaarreise ning mis ei ole vastavast kohustusest vabastatud meresõiduohutuse seaduse alusel, edastavad elektroonilisse mereinfosüsteemi ka reisilaeval viibivate isikute nimekirja. Eelnõus jäetakse välja reederi kohustus pidada isikuregistrit.
Eelnõuga kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu ei ole Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus kooskõlas Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga.
Direktiiviga on vastuolus kehtiva seaduse säte, mille järgi ei pidanud suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjad ja ülekandevõrguettevõtjad koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.
Eelnõu näeb ette kiita heaks ühinemise kokkuleppe muutmise kokkulepe, et pikendada Eesti ESA liikmelisuse üleminekuperioodi ja võimaldada ESA-l suurema summa eraldamist Eestile suunatud projektidele.
Eesti sai Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikme staatuse 1. septembril 2015. Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelisele Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitlevale kokkuleppele on Eestile kui uuele ESA liikmele ette nähtud kuus aastat uue liikmesriigi staatust ja osalemine ainult Eestile suunatud „Tööstusinitsiatiivi“ meetmes, mille suurus on 500 000 eurot aastas. 2018. aastal jõudis ESA järeldusele, et uue liikmesriigi staatus peaks kestma kuue aasta asemel üheksa aastat ja suunatud eraldise minimaalne suurus peaks ESA hinnangul olema 750 000 eurot aastas. Nimetatud eraldise suurus on määratud ESA uue liikmesriigi meetmes ehk ei mõjuta Eesti ESA liikmemaksu ega too täiendavaid kohustusi. Eesti saab järgnevaks kuueks aastaks paremad tingimused kui algselt kokkulepitud.
Eelnõu peamine eesmärk on võtta riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2017/1371 EL ja 2016/800/EL. Samuti tagada Euroopa Liidu finantshuvidele kohane karistusõiguslik kaitse ning luua eeldused Euroopa Prokuratuuri toimimiseks. Tagada alaealise kahtlustatava, süüdistatava ja loovutusvahistuses oleva alaealise õigus seadusliku esindaja või muu isiku teavitamisele, nimetatud esindaja või isiku toele menetluses, individuaalsele hindamisele ja tervisekontrollile vabaduse võtmise korral, ning muud õigused.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks valimisseadustes sisalduv üldine valimisagitatsiooni keeld valimispäeval, valimisagitatsiooni keeld ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, ning poliitilise välireklaami keeld.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Samuti on eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.
Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.
Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.
Veel viiakse seadus kooskõlla EL-i, mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.
Seletuskirjas märgitakse, et turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule.
Eelnõuga optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse ja vähendatakse keskkonnaõiguses halduskoormust loa menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, millega süstematiseeritakse keskkonnaseadustiku eriosa seadustes asuvad keskkonnaloa menetluse nõuded, lahendatakse vastuolud ning luuakse alus ühtse keskkonnaloa andmiseks. Eelnõu kaotab paralleelsed keskkonnaloa menetlused, vähendab bürokraatiat ning võimaldab mugavamalt ja efektiivsemalt täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Eelnõuga võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu vastavat direktiivi. Lisaks viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega (muudatused jõustusid Eesti suhtes 8.01.2019).
Eelnõu näeb ette, et direktiivi ülevõtmisega peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks. Nõude kohaldamisest on välja arvatud kalalaevad, millega püütakse kala oma tarbeks. Eesti kalalaevaregistris oli möödunud aasta lõpu seisuga 1695 alla 24 meetri pikkust kalalaeva, millest kõiki ei kasutata kala kaubanduslikuks püügiks.
Eelnõu näeb ette, et direktiivi ülevõtmisega kehtestatakse finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.
ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020
Muudatuste eesmärk on tagada Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad (või vanavanemad) on elanud Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, võimalus saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras.
Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust eesmärgiga korrastada eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.
Praegu planeeritakse paljud eripensionid ja prokuröri töövõimehüvitis erinevate valitsemisalade eelarvetes ning nende väljamaksmine toimub keskselt sotsiaalkindlustusametis. Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega erinevad ministeeriumid, lisaks Riigikontroll ja Õiguskantsleri Kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba Riigi Tugiteenuste Keskusesse.
Muudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse ministeeriumi valitsemisalale. Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima Sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks Riigi Tugiteenuste Keskuse ettevalmistatud andmeid. Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi. Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Enam kui kolm kümnendit tagasi loodud konventsioon on praeguseks aegunud ja ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust. Konventsiooni järgimine võib mõnel juhul isegi suurendada turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel, näiteks märulipolitsei ebaproportsionaalne kasutamine.
2016. aastal koostati Euroopa Nõukogus uuem, kaasajastatud konventsioon, mis keskendub lisaks vägivalla ohjamisele ka turvalisusele ja heale teenindusele võistlustel. Selleks, et Eesti saaks liituda uuema konventsiooniga, on vaja denonsseerida varasem leping.