Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Estonia

Resolutions

90 ingested resolutions from Estonia introduced in 2023. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.

Looking for a topic instead of a record type? Browse subjects in Estonia.

Resolution· OE171tagasi voetud taiskogul menetlemata

Riigikogu otsus „Riigikogu ja KOV volikogudesse kuulumise ühildamatusest"

Estonia · Riigikogu · 12 May 2023

Käesoleva eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogu menetlusse eelnõu kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mida kasutatakse mitmetes teistes riikides: uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi.

Resolution· OE92avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu liikmetest rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine

Estonia · Riigikogu · 10 May 2023

Tulenevalt rahvusooperi seaduse § 6 lõike 2 punktist 1 ja lähtudes Riigikogu 2019. aasta 27. mai otsusest, esitab Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu otsuse eelnõu ettepanekuga nimetada rahvusooperi nõukogusse Riigikogu liikmed Ester Karuse, Signe Kivi ja Kadri Tali.

Resolution· OE93avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 10 May 2023

Tulenevalt Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 8 lõikest 2 ja lähtudes Riigikogu 2019. aasta 27. mai otsusest, esitab Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu otsuse eelnõu ettepanekuga nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeks Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Anti Poolamets ja Vilja Toomast.

Resolution· OE24avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/794 tulenevalt kontrollib Euroopa Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust, tuginedes ELi toimimise lepingu artiklile 88. Selleks loovad EL liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse ühiskontrolli töörühma. Ühiskontrolli töörühma liikmed valitakse iga parlamendi (või koja) poolt eraldi ja liikmete nimetamisel tuleks arvestada valdkonna ekspertteadmistega, järjepidevusega ning võimalusel määrata nad kogu parlamendi mandaadi ajaks.Töörühma näol on tegemist konsensuse põhimõttel töötava töörühmaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 artikli 51 kohaselt teostatakse Europoli üle poliitilist järelevalve. Töörühmas käsitletakse Europoli tegevuse eelarve aspekte, Europoli ülesehitust ning võimalike uute üksuste ja erikeskuste loomist. Samuti arutletakse vähemalt kord aastas koos Euroopa Andmekaitseinspektoriga Europoli tegevusega üle, mis on seotud füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, eriti isikuandmete kaitsega jms küsimusi. Lisaks võib koostada kokkuvõtlikke järeldusi Europoli tegevuse üle poliitilise järelevalve teostamise kohta (sealhulgas anda mittesiduvaid soovitusi Europolile) ning esitada need järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele. Lisaks konsulteeritakse töörühmaga Europoli mitmeaastase programmiga seoses, mille võtab vastu Europoli haldusnõukogu. Õiguskomisjoni ettepanek on nimetada Europoli tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeteks Riigikogu liikmed Kert Kingo ja Urve Tiidus.

Resolution· OE25avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Riigikogu rahanduskomisjon esitab Riigikogule ettepaneku nimetada Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikmed. Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis teostab järelevalvet Eesti Panga tegevuse üle. Nõukogu koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest.

Resolution· OE26avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Tagatisfondi nõukogu on Tagatisfondi kõrgeim juhtorgan, mille üheksast liikmest kaks nimetab Tagatisfondi seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu. Riigikogu rahanduskomisjon esitab Riigikogule ettepaneku nimetada Tagatisfondi nõukogu liikmeteks Aivar Sõerd ja Martin Helme.

Resolution· OE42tagasi voetud taiskogul menetlemata

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist leevendada Eesti kodakondsuse saamise tingimusi"

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastataks 2023 - 2027 on fikseeritud: ,,Muudame kodakondsuse seadust, et võimaldada Eestis sündinud alaealistel lastel, kelle vanemad või vanem ei ole Eesti kodanikud, saada sünnijärgsele kodakondsusele lisaks ka Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras juhul, kui nende vanemad või last üksi kasvatav vanem on Eestis püsivalt elanud enne 20. augustit 1991." Sellist lähenemist ei saa õigeks pidada. Seetõttu tehakse otsuse eelnõuga Vabariigi Valitsusele ettepanek loobuda plaanist leevendada Eesti kodakondsuse saamise tingimusi.

Resolution· OE775avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine"

Estonia · Riigikogu · 24 January 2023

Uuendatud julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2023. aasta alguse seisuga, selgitada Eesti eesmärke pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldada seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme. Eelmised julgeolekupoliitika alused võeti vastu 2017. aastal. Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt iga nelja aasta järel. Seletuskirjas märgitakse, et praeguse ehk viienda julgeolekupoliitika aluste uuendamisega alustati 2021. aastal. Pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas tekkis vajadus hinnata uuesti julgeolekukeskkonna muutusi ning täiendada julgeolekupoliitika põhimõtteid ja töösuundi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2022–2023 nägi ette julgeolekupoliitika aluste uuendamist lähtudes eesmärgist tugevdada laiapindset julgeolekut. Viies julgeolekupoliitika aluste eelnõu valmis seetõttu 2022. aasta lõpus. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on märkimisväärselt halvenenud. Venemaa Föderatsioon alustas Ukraina vastu täiemahulist agressiooni. Sellele eelnenud COVID-19 pandeemia näitas tsiviilkriisiga kaasnevate mõjude olulisust. Need suundumused on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist nii Eestis kui ka lääneriikides laiemalt. See tingib riigis ja ühiskonnas tervikuna vajaduse olla valmis varem mõeldamatuna tundunud riskideks. Eesti peab tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks. Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on julgeolekupoliitika alustes fikseeritud erakondadeülese kokkuleppena sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine.

Resolution· OE776avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” muutmine"

Estonia · Riigikogu · 24 January 2023

Eelnõu näeb ette muuta vastavalt Riigikogu 2022. aasta 7. detsembri otsust. Muudatuse tulemusel pikendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2021. aasta 8. detsembri otsuses sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2023. aasta 31. detsembrini ning suurendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel operatsioonil kuni 110 kaitseväelaseni. Selleks sätestatakse eelnõus punktis 1 Riigikogu otsuse uus terviktest ning vastavalt muudetakse punkti 2.

Resolution· OE774i lugemine lopetatud

Riigikogu otsus „Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine“

Estonia · Riigikogu · 19 January 2023

Arengukava seab peaeesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkuse. Selleks tuleb metsanduses tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise ning kohanemine kliimamuutuste mõjuga. Metsasektor peab olema majanduslikult konkurentsivõimeline. Metsanduspoliitika peab olema kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Arengukava koostamisel on keskne roll olnud mitmel juhtkogul, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogul, arengukava algatamiseks moodustatud töörühmal, rahva esindajatest koosnenud metsakogul, huvirühmadel, samuti muul tagasisidel. Arengukava annab põhjaliku ülevaate metsanduse olukorrast. Eesti metsamaa pindala on 2,3 miljonit hektarit, mis moodustab üle poole kogu Eesti maismaa (koos siseveekogudega) pindalast. Eesti metsamaa pindala on järjepidevalt suurenenud peamiselt endiste põllumajanduslike maade varal. Viimasel kümnendil on suurenenud ka looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal. 2021 a andmeil on riigimetsamaa 1,08 miljonist hektarist nüüdseks range kaitse all rohkem kui kolmandik ning kogu Eesti metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,5 protsenti. Metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid, näiteks raievanus, langi maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm, et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu aastasest raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata. Erametsade uuendamine sõltub metsaseadusega määratud kohustuse järgimisest, et uuendusraiega raiutud puistud uuendataks õigel ajal, erametsaomanikule tehtud tulumaksuseaduse erisusest, metsa uuendamise toetustest ja metsapuutaimede kättesaadavusest turul. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Käesolev arengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja on jätkuks „Eesti metsanduse arengukavale 2011–2020“.

PreviousPage 2 of 2