Bill· SE922saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 18 May 2026
Eelnõuga luuakse selgem ja ühtsem õiguslik alus e-konsultatsiooni kasutamiseks, kehtestatakse psühhiaatria erialal saatekirja nõue ning täpsustatakse erialata arstide tegutsemise aluseid. Muudatuste eesmärk on parandada eriarstiabi kättesaadavust, muuta tervishoiuteenuste kasutamine tõhusamaks ning vähendada halduskoormust ja tarbetute vastuvõttude arvu. E-konsultatsiooni võimaluste laiendamine toetab tervishoiutöötajate vahelist koostööd ning võimaldab patsientidel ja suunavatel arstidel saada kindla aja jooksul tagasisidet edasise ravi või eriarsti vastuvõtu vajaduse kohta.
Olulise muudatusena toimub edaspidi psühhiaatri vastuvõtule pöördumine saatekirja alusel. Kui seni sai inimene pöörduda psühhiaatri poole otse, siis edaspidi hindab patsiendi seisundit esmalt perearst või vaimse tervise õde. Tervisekassa tasub psühhiaatri vastuvõtu eest üksnes saatekirja olemasolul. Muudatuse eesmärk on suunata psühhiaatriline abi kiiremini nendele patsientidele, kes seda kõige enam vajavad, ning vähendada põhjendamatuid pöördumisi eriarsti vastuvõtule.
Lisaks muutub õigusselgemaks erialata arstide ehk üldarstide regulatsioon. Kui seni on nende roll tervishoiuteenuse osutamisel olnud õiguslikult ebaselge ja võimaldanud erinevaid tõlgendusi, siis muudatuse kohaselt ei saa erialata arst teha eriarsti pädevusse kuuluvaid tegevusi ega saa tervishoiuteenuse osutaja talle selliseid ülesandeid anda. Erialata arst võib tegutseda üksnes oma pädevuse ja omandatud kutse piirides. Samuti lihtsustub haiglate aruandlus, kuna kaotatakse kohustus esitada Sotsiaalministeeriumile eraldi eelarveandmeid -- vajalikud finantsandmed on juba olemas Rahandusministeeriumi saldoandmikes. See aitab vähendada dubleerivat aruandlust ja halduskoormust.
Resolution· OE916saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 14 May 2026
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada Riigikogule konkreetne tegevuskava erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks, järjekordade vähendamiseks ning vajaliku rahastuse tagamiseks. Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekandeliste abimeetmetega.
Resolution· OE913saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 13 May 2026
Eelnõuga tehakse valitsusele järgmised ettepanekud: tõsta riiklikult rahastatud viljatusravi vanusepiiri vähemalt 42. eluaastani meditsiinilise näidustuse olemasolul; suurendada riiklikult rahastatud viljatusravi kättesaadavust ja teenusemahtu, et vähendada ravijärjekordi ning parandada ravi õigeaegset alustamist; näha ette doonorrakkude soetamise kulude osaline või täielik kompenseerimine ravikindlustatud isikutele meditsiinilistel näidustustel, sealhulgas geneetiliste haiguste, vähiravi tagajärgede või enneaegse munasarjapuudulikkuse korral. Muudatuste eesmärk on tagada õiglasem ja vajaduspõhisem ligipääs viljatusravile ning vähendada olukordi, kus lapse saamise võimalus sõltub inimese majanduslikust olukorrast.
Bill· SE873saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 8 April 2026
Eelnõuga tehakse muudatusi lastekaitseseaduses ja karistusregistri seaduses, millega täpsustatakse sõnastust lapse kohtlemise põhimõtetes seoses lapse huvide väljaselgitamisega ning suurendatakse laste kaitset isikute eest, kellele on kehtestatud lastega töötamise keeld seoses nende eelneva pedofiilse tegevusega.
Bill· SE869i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 6 April 2026
Eelnõu eesmärk on toetada sündimust, vähendades majanduslikke motiive järgnevate laste sünni edasi lükkamiseks, samuti väikelastega perede paremat toimetulekut ja heaolu.
Seletuskirja kohaselt tagatakse, et laste järjestikuse sünni korral ei jää lapsevanemad vanemahüvitise määramisel kõrvale tööturul toimuvast palgakasvust. Eelnõu paragrahviga 1 täiendatakse perehüvitiste seaduse paragrahvi 43 lõikega 3 ja sätestatakse, et laste järjestikuste sündide puhul suurendatakse vanemahüvitist keskmise palga kasvu võrra.
Resolution· OE870tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 6 April 2026
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks. Selleks soovitakse, et valitsus esitaks eelnõud perede kindlustunde taastamiseks, mis käsitlevad erinevaid pereloomet ja sündmust mõjutavaid valdkondi nagu perede majanduslikku kindlustatust, eluasemepoliitikat, haridust, tervist jne. Meetmete paketi kokkupanekul pannakse ette tugineda teadlaste ettepanekutele ja Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsile „Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud“, pöörates tähelepanu terviklikult kõigile selles sisalduvatele teemavaldkondadele ja probleemkohtadele.
Law· SE837avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 March 2026
Seadust muudetakse, et lihtsustada alaealiste töötamise reegleid ja muuta noorte tööle
võtmine paindlikumaks. Eesmärk on anda 7–17-aastastele rohkem võimalu eakohaseks
töötamiseks ja varase töökogemuse omandamiseks, kahjustamata seejuures õppimist,
mis jääb alaealise peamiseks kohustuseks.
Muudatuste jõustumisel saavad 7–17-aastased töötada oma pereettevõttes ilmategevusvaldkonna piiranguteta. Samuti võimaldatakse alaealistel koolivaheaegadel töötada senisest pikemalt, kusjuures iga koolivaheaja kohta sätestatakse eraldi maksimaalne töötamise periood.
Lisaks lühendatakse 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks vajaliku Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega kümnelt tööpäevalt viiele. Alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus ühtlustatakse täiskasvanute omaga ning see hakkab olema 28 kalendripäeva.
Mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi palganud tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–2700. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. 13–16-aastaseid palganud tööandjatest on 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on 10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (14%) ning töötlev tööstus (11%).
Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodi pikendamine leevendab tööjõupuudust suvisel ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal.
Resolution· OE820tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 10 February 2026
Eelnõu näeb ette anda valitsusele ülesanne töötada välja terviklik ja peresõbralik maksusoodustuste pakett, mis parandab perede, eeskätt lastega perede, majanduslikku toimetulekut, suurendab kindlustunnet ning toetab pikaajalisi ühiskondlikke eesmärke, sealhulgas Eesti demograafilise olukorra parandamist, sündimust, töö- ja pereelu ühitamist ning eluaseme kättesaadavust.
Resolution· OE801tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 19 January 2026
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek muuta senist poliitilist kurssi ning töötada välja terviklik, pikaajaline ja peresõbralik demograafiapoliitika, mille eesmärk on sündimuse suurendamine, perede kindlustunde taastamine ning Eesti riigi kestliku tuleviku tagamine.
Law· SE780avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 December 2025
Eelnõuga luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks olukordades, kus patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tulenev seisund muudab ta otsusevõimetuks ja tekitab otsese ohu tema enda või teiste elule ja tervisele. Sellised olukorrad võivad tekkida vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või statsionaarse õendusabi osutamisel, kui patsiendi käitumine ei võimalda tervishoiuteenust edasi osutada ilma kohese sekkumiseta.
Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi raames, kuid praktikas on vajadus sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis. Sellise vajaduse võivad põhjustada näiteks joobeseisund, deliirium või muu seisund, mis muudab patsiendi käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks. Selge seadusliku aluse loomine on vajalik, sest ohjeldusmeetmed on intensiivne vabaduspõhiõiguse riive.
Õigusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse ning ühtlase ja kvaliteetse ravi, võimaldades vältida olukordi, kus sekkumise õiguspärasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele täiendav jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus, vähendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.
Resolution· OE775avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 December 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepaneku töötada välja laste heaolu ja vaimse tervise kaitseks konkreetsed abinõud, mis ennetavad ning vähendavad sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevaid probleeme. Eelnõu kohaselt peab valitsus tagama, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostaks järelevalvet sotsiaalmeedia platvormide üle nagu digiteenuste määrus ette näeb, aga mida suures osas Eesti praegu ei täida.
Seletuskirja kohaselt näitavad uuringud, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ning privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu. Eestis puuduvad senini tõhusad meetmed. mis aitaksid ennetada sotsiaalmeedia kasutamisest tingitud tervise probleeme lastele.
Law· SE732avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 25 September 2025
Eelnõuga kehtestatakse viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus riikliku teenusena, mida on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Samuti täpsustakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutajate kohustusi abivahendite tagamisel, et suurendada õigusselgust.
Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused teevad toetuse taotlemise lihtsamaks ja õiglasemaks. Toimetulekutoetuse muudatused hõlmavad ka perekondade ja töötamise toetamist ning eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist. Lisaks antakse üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile.
Sammasteülese pensioni arvutamiseks täpsustatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatused ühtlustavad sotsiaalmaksu jagamise reegleid, tagades osalise või puuduva töövõimega töötajatele võrdse kohtlemise pensioniõiguste kujunemisel.
Abivahenditeenuse, viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse, üksi elava pensionäri toetuse ja sotsiaalmaksu seaduse muudatuste jõustumine on plaanitud 1. jaanuaril 2026. Toimetulekutoetuse muudatused on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2027. Üldises korras on plaanitud jõustuma pensionikalkulaatori ja toimetulekutoetuse eluasemekulude hüvitamise läbipaistvamaks muutmise ning pangakontode väljavõtete esitamisega seotud muudatused. Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seadusega.
Bill· SE729tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 24 September 2025
Eelnõu eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut. Kavandatav muudatus ei loo uut süsteemi, vaid ajakohastab olemasolevat ja tõestatud järjestikuste sündide kaitset. Kavandatav muudatus täiendab senist järjestikuste sündide kaitset ja kohandab seda tänapäevase majanduskeskkonna tingimustele, kus palgakasv ja inflatsioon on kiired. Seeläbi väheneb vajadus järgmiste laste sünde edasi lükata üksnes majanduslikel põhjustel.
Resolution· OE678tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 June 2025
Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord ja määrata iga-aastase ühekordse pensionilisa suuruseks sada eurot
Law· SE604avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 24 March 2025
Eelnõuga luuakse täisealistele patsientidele võimalus koostada tervise infosüsteemis (TIS) kättesaadav elulõpu tahteavaldus. Selles saab määrata, milliseid tervishoiuteenuseid ta elu lõpus soovib või keelab.
Elulõpu tahteavalduse koostamine on vabatahtlik, igal ajal muudetav ja tühistatav ning selle koostamise eelduseks on arsti nõustamine, et inimene mõistaks oma otsuse tähendust ja tagajärgi.
Elulõpu tahteavalduse võib koostada ka piiratud teovõimega täisealine, kui arst hindab ta pädevaks oma tervise üle otsustama.
Elulõpu tahteavaldusega ei saa taotleda eutanaasiat.
Patsiendi tahteavaldus peab sisaldama selgeid juhiseid, millistes olukordades, näiteks ravimatu haiguse lõppstaadiumis või pöördumatu ajukahjustuse korral, ning millistest tervishoiuteenustest soovitakse loobuda, sealhulgas võimalust loobuda kõigist meditsiinilistest sekkumistest.
Law· SE583avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 25 February 2025
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ning kiidab heaks konventsiooni ühe muudatuse.
Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on 8. novembri 2024. aasta seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga.
Konventsiooni fakultatiivprotokoll võeti vastu ja avati allkirjastamiseks ÜRO peaassambleel 6. oktoobril 1999. aastal resolutsiooniga. Protokoll jõustus rahvusvaheliselt 22. detsembril 2000. aastal. 8. novembri 2024. aasta seisuga on protokolli ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.
Fakultatiivprotokolli eesmärk on pakkuda täiendavat kaitset konventsioonis sätestatud põhimõtete tagamiseks. Sellega ühinedes võtab Eesti kohustuse tagada üksikisikutele ja nende ühendustele võimaluse esitada ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta. Samuti annab see komiteele õiguse algatada omal initsiatiivil uurimine naiste õiguste pideva rikkumise korral ning anda soovitusi osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks.
Fakultatiivprotokolliga ühinemine tõhustab konventsiooni eesmärkide saavutamist, suurendab läbipaistvust konventsiooni nõuete täitmisel ning toetab soolise võrdsuse edendamist ja naiste õiguste tegelikku rakendamist nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Eesti suhtes jõustub fakultatiivprotokoll kolme kuu möödumisel ÜRO peasekretärile ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast.
Law· SE519avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 7 October 2024
Eelnõu kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine. Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.
Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse isikule, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja hüvitise suurus on kõigile sama, 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast (2024. a oleks hüvitise suurus 374,50 eurot kuus).
Inimesed, kes nendele nõuetele ei vasta, saavad KOVilt taotleda toimetulekutoetust.
Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal 2,3 miljoni euro võrra, sest samaaegselt makstakse enne 2026. aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist.
Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt ca 23,2 ja ca 25,3 miljonit eurot.
Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026.
Lisaks lahendatakse õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kehtiv kord lubab kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
Samuti nähakse ette võimalus maksta erandina toimetulekutoetust kuni 24-aastastele perest eraldi elavatele õpilastele ja üliõpilastele, kui nende suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada.
Menetluse käigus tegi sotsiaalkomisjon muudatusettepaneku, millega viiakse töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla. 2024. aasta 6. juunil toimus täiskogus õiguskantsleri ettepaneku arutelu, täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut ning sotsiaalkomisjon sai ülesande algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Muudatusettepanekuga lisatakse töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus isikule makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt (st kui töölepingut või teenistussuhet ei oleks lõpetatud) makstud välja järgmisel kuul. Inimene saab taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist juhul, kui tõendab töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõtte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.
Question· Written question116asked
Estonia · Riigikogu · 23 November 2020
Question· Other question2-6/16asked
Estonia · Riigikogu · 9 November 2020
Question· Interpellation43asked
Estonia · Riigikogu · 12 October 2020
Question· Written question110asked
Estonia · Riigikogu · 1 October 2020
Question· Written question105asked
Estonia · Riigikogu · 29 September 2020
Question· Written question104asked
Estonia · Riigikogu · 29 September 2020
Question· Other question2-6/13asked
Estonia · Riigikogu · 23 September 2020
Showing the 24 most recent records of 49. Browse the full list