Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 21,3 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 19,4 miljardit ja kulude maht ligikaudu 20,2 miljardit eurot ning investeeringute maht ligikaudu 1,2 miljardit eurot.
Selleks aastaks oodatakse 2,5 protsendilist majanduskasvu ja järgmisel, 2027. aastal 2,3protsendilist kasvu. Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra ja jõuab 4 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb järgmisel aastal 35,2 protsendini (2026 oli 35,5 protsenti, 2025 oli 36,2 protsenti).
Eelarves vähendatakse märgatavalt eelarvepuudujääki, mis näeb ette riigi kulude vähendamise täiendavalt 250 miljoni euro võrra. Eesti riigi kaitsekulutused jäävad ka edaspidi üle 5 protsendi SKP-st. Samuti jätkub aastateks 2025–2027 kokku lepitud 10-protsendiline riigi kulude kärbe. Eelarve puudujääk suurendab järgmise aasta võlakoormust 2,3 miljardi euro võrra 28,3 protsendini SKPst.
Riigieelarvet mõjutavad nii suuremahuline kaitsevõime pakett kui Rail Baltica ehitus
Investeeringute kogumaht väheneb aastaga 9,6 protsenti, 1,3 miljardit eurolt 1,18 miljardi euroni, eelkõige investeeringute aastatevahelise ümber planeerimise tõttu. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2027. aastal eelmise aastaga võrreldes (võrdlusesse on arvestatud ka 2026. aasta lisaeelarve, millega suurendati finantseerimistehinguid 9,2 protsenti, peamiselt tingituna laenukohustiste suurenemisest ning osaluste võõrandamisest.
Majandusliku sisu järgi moodustavad 2027. aasta riigieelarve kuludest suurima osa muud tegevuskulud, mille maht on 5,82 miljardit eurot, ning muud toetused, mille maht on 5,68 miljardit eurot. Sotsiaaltoetusteks on kavandatud 4,75 miljardit eurot.
Tööjõukulud moodustavad 1,6 miljardit eurot ja majandamiskulud 1,5 miljardit eurot. Ülejäänud kulud moodustavad väiksema osa kogukuludest. Intressikulusid ja muid finantskulusid on kavandatud 365,63 miljonit eurot, käibemaksukulu majandamiskuludelt 269,32 miljonit eurot ning riigisaladusega kaetud vahendeid 173,58 miljonit eurot.
Võrreldes 2026. aastaga on kulude jaotus majandusliku sisu järgi üldjoontes sarnane. Muude tegevuskulude, sotsiaaltoetuste ning intressikulu ja muude finantskulude osakaal kogukuludest suureneb ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Majandamiskulude osakaal suureneb ligikaudu 0,2 protsendipunkti. Samal ajal väheneb muude toetuste ja tööjõukulude osakaal ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Käibemaksukulude ja riigisaladusega kaetud vahendite osakaal jääb ligikaudu samale tasemele.
2027. aastal moodustab sotsiaalmaks 29 protsenti ja käibemaks ligi neljandiku riigieelarve tuludest. Tulumaksude osakaal on viiendik ja mittemaksulised tulud moodustavad umbes seitsmendiku.
Kulud riigieelarves on esitatud nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.
2026. aasta riigieelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.
17. juunil 2026. aastal võttis Riigikogu vastu riigi 2026. aasta lisaeelarve, millega tulud vähenesid 24 miljonit eurot, kulud suurenesid 4,4 miljonit eurot ning investeeringud vähenesid 1,5 miljonit eurot. Lisaeelarvega suurendati finantseerimistehingute eelarvet 37,9 miljonit eurot.
Seletuskirjas märgitakse, et 2026. aastal on vajalik koostada teine lisaeelarve, täpsustada riigieelarve tulude mahtu. Seoses vanglarendi tulude planeerimisega, suurenevad tulud 14,1 miljonit eurot. 2026. aasta teise lisaeelarvega jääb kulude ja investeeringute kogumaht samaks (kulud vähenevad 6 miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 5,8 miljonit eurot).
Lisaeelarvega muudetakse eelarve aastate vahelist jaotust. 2026. aasta eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sellel aastal täita ning need planeeritakse tekkepõhiselt õigetesse aastatesse.
Eelnõu seadusena jõustumine muudab kindlustusturu paindlikumaks ja vähendab ettevõtjate halduskoormust.
Olulisema muudatusena saavad kindlustusmaaklerid hakata kindlustuse pakkumisel kasutama esindajaid. See loob klientidele uue võimaluse kindlustuslepingu sõlmimiseks ja aitab suurendada kindlustuse kättesaadavust. Esindajatele kehtivad samad kindlustuse turustamise nõuded nagu maakleritele ja agentidele ning nende tegevuse eest vastutab kindlustusmaakler. Esindajatele laieneb samuti finantsinspektsiooni järelevalve.
Lisaks lihtsustatakse piiriülest kindlustustegevust. Teise riigi kindlustusandja saab edaspidi Eestis püsivalt tegutseda ilma siin filiaali asutamata ning sama võimalus tekib Eesti kindlustusandjatel teistes riikides tegutsemisel.
Halduskoormuse vähendamiseks kaotatakse ka kindlustusmaakleri kohustus avaldada majandusaasta aruanne oma veebilehel ja asukohas.
Lähtudes vajadusest tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ning toetada korruptsiooni, rahapesu ja varjatud huvide vastast võitlust, tehakse valitsusele ettepanek loobuda tegelike kasusaajate andmete põhjendamatust avalikkuse eest salastamisest ning tagada andmetele võrdne, läbipaistev ja seaduspärane juurdepääs kooskõlas avaliku huvi ja õiguspärase kasutuse põhimõtetega.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja terviklik, õigusselge ja finantssüsteemi seisukohalt läbimõeldud seadusandlik lahendus, mis võimaldaks kasutada teise pensionisambasse kogutud vara kodu soetamise omafinantseeringu või tagatisena. Lahendus peab olema üles ehitatud nii, et inimene ei peaks kodu ostmiseks teisest pensionisambast lahkuma ega pensionivara täielikult välja võtma, vaid saaks kasutada kogutud vara sihipäraselt ja vastutustundlikult oma kodu soetamise toetamiseks.
Riigi 2026. aasta lisaeelarve eelnõuga tulud vähenevad 24 miljonit eurot, kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot ning investeeringud vähenevad 1,5 miljonit eurot. Lisaeelarvega suurendatakse finantseerimis-tehingute eelarvet 37,9 miljonit eurot.
Lisaeelarvega vähendatakse kulude ja investeeringute eelarvet 26,3 miljoni eurot nihutades 2026. aasta eelarvesse planeeritud kulusid ja investeeringuid 2028. aastasse või kaugemale, saades nii vaba eelarveruumi valitsuse uute prioriteetide rahastamiseks. Lisaks nihutatakse 3 miljonit eurot CO2 müügitulust sõltuvaid kulusid ja investeeringuid, mille lõplik maht korrigeeritakse riigieelarve aasta lõpuks ning seetõttu lisaeelarve eelnõus ei kajastu. Uusi lisavajadusi rahastatakse 29,2 miljoni euro ulatuses. Arvestades ka CO2 muudatusi, jääb riigieelarve kulude ja investeeringute koondmaht kehtivale tasemele.
Ministrid esitasid kokku 29,3 miljoni euro ulatuses ettepanekuid vähendada 2026. aasta eelarvesse kavandatud kulusid. Selle arvelt avaneb valitsusel võimalus katta käesoleval aastal prioriteetsete valdkondade lisavajadusi.
2026. aastal suunatakse 10,98 miljonit eurot Eesti.ai algatusse, et kasvatada inimeste AI-oskusi, tõsta avaliku sektori tõhusust, parandada tervishoiuteenuseid ning tugevdada hariduse ja eesti keele positsiooni tehisaru ajastul.
Oluline osa täiendavast rahastusest suunatakse riigi julgeoleku tugevdamisse. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused.
Lisaks eraldatakse kultuuriministeeriumile 941 057 eurot, mis antakse edasi Eesti Kultuurkapitalile. Tegemist on ettevõtjatelt Rahandusministeeriumile laekunud annetustega, mille eesmärk on katta hasartmängumaksu seaduse kahekuisest kaughasartmängude maksustamise erisusest tekkinud puudujääk. Ettevõtjatelt laekus Rahandusministeeriumile annetusena 719 640 eurot. Valitsus kompenseerib riigieelarvest Eesti Kultuurkapitalile 220 000 eurot puudu jäänud tulusid.
Lisaks riigieelarve seaduses kajastuvatele tuludele ja kuludele täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ASi ja AS Hexest Materialsi investeeringuid. Kõiki muudatusi arvestades paraneb valitsussektori eelarvepositsioon 2026. aastal 15 miljoni euro võrra, kuid jääb protsendina SKPst kevadprognoosi tasemele. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1% SKPst ja eelarvetasakaalu parandamisega jätkatakse sügisel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise käigus.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada negatiivne lisaeelarve mahus vähemalt 300 miljonit eurot, et vähendada riigi valitsemiskulusid 2026. aastal.
Eelnõu näeb ette vähendada kütusehindade järsu tõusu mõju ja langetada diislikütuse aktsiisi kolmeks kuuks Euroopa liidu miinimummäärani 330 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.
Eelnõu eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturul, on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas. Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele ehk bensiinile ja diislikütusele; kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale.
Muudatused tulenevad vajadusest tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse lisamise vältimisele. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks mootorsõidukimaksu seadus. Lisaks tunnistatakse kehtetuks sõiduautode registreerimistasu. Seega ei hakka mootorsõidukimaksu ja sõiduautode registreerimistasu riigieelarvesse laekuma.
Aktsiisiseaduse muudatusega vähendatakse bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärasid Euroopa Liidu miinimummääradeni. Käibemaksuseaduse muudatustega lisatakse soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused ning langetatakse toiduainete (sh. kartul, puu- ja köögivili) käibemaksumäär 5-le protsendile.
Eelnõu näeb ette seaduse kehtetuks tunnistamise, mis sisuliselt tähendab netikasiinodele antud maksulangetuse tühistamist ja sellele eelnenud maksumäärade taastamist. Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduse paragrahvi 6 punkte 6, 7 ja 8 ning sätestatakse nendes punktides maksumääraks 7 protsenti.
Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja elektrihinna kriisi leevendamise pakett, mille eesmärk on leevendada erakordselt kõrgete elektrihindade mõju Eesti elanike ja ettevõtjate toimetulekule, tagada energiajulgeolek ning säilitada majanduslik stabiilsus.
Eelnõuga kõrvaldatakse tehniline viga ja tagatakse selgus, et õnne- ja osavusmängude maksustamine kaughasartmänguna toimub ühetaoliselt. Muudatus võimaldab eemaldada seaduses tehnilise vea, mis võib anda alust ekslikele vaidlustele. Kiire jõustamine aitab taastada olukorra, millega turuosalised ja maksuhaldur arvestasid, ehk ühtne maksumäär mõlemale mänguliigile. Eelnõuga tehtav muudatus jõustub seaduse vastuvõtmisel Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Selline lahendus võimaldab kiiret õigusselguse taastamist.
Eelnõu näeb ette kodualuse maa maksuvabastuse riikliku regulatsiooni taastamise, et tagada koduomanikele kindlustunne ja mitte halvendada nende elujärge.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve eelnõuga vähendatakse kulusid 19,9 miljonit, investeeringuid 12,0 miljonit ja suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3. Kulude ja investeeringute vähenemine on seotud eelkõige 2026–2029 riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsustega, sh ministeeriumi valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide esitatud taotlustest eelarvet käesolevast aastast järgnevatesse ümber planeerida erinevate projektide elluviimise ajagraafiku täpsustamisest. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljonit nii Ukraina abistamiseks kui ka kaitseotstarbelisteks hangeteks.
Eelnõu kohaselt on 2026. aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb ELi poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on hasartmängu valdkonna regulatsioonide ajakohastamine, sealhulgas Eestis hasartmängukorraldajate ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõstmine eesmärgiga parandada hasartmängu maksulaekumist spordi ja kultuuri rahastamise suurendamiseks. Hasartmängu korraldamise tegevusloa andmise eelduseks kehtestatud nõuete täiendamine toetab otseselt nimetatud eesmärgi saavutamist.
Koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogul kontrollida valitsuse tegevust.
Valitsus saab võimaluse selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule informatsiooni uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Eelnõuga sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks juba käesolevast aastast.
Vähendamist saavad automaatselt vanemad või hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks 18-aastane laps. Iga lapse eest vähendatakse vanema mootorsõidukimaksu kohustust ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse vähendus nende vahel.
Eelnõu eesmärk on läbi maksukoormuse alandamise pöörata Eesti majandus uuesti kasvule. Selleks näeb eelnõu ette mitme maksutõusu kehtetuks tunnistamise, et seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada elanikkonna majanduslikku kindlustunnet.
Eelnõuga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Sellega viiakse mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega ja tagatakse proportsionaalne omandipõhiõiguse piirang.
Eelnõu kohaselt lõpetab valitsus tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu Valgevenega, mis kehtis alates 1998. aastast. Leping pidi soodustama investeeringuid kahe riigi vahel, kuid Valgevene on seda ühepoolselt rikkunud, peatades osaliselt lepingu kohaldamise Eesti residentidele.
Lisaeelarve eelnõuga suurendatakse tänavusi tulusid riigieelarves 26,6 miljonit eurot, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit on täiendavad vahendid laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel tänavuse aasta jooksul.
Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavaga, mida algne 2025. aasta riigieelarve ei sisalda. Samal põhjusel suurenevad ka tulud. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute prognoose tervikuna lisaeelarvega ei uuendata. Lisanduvad vaid sellised tegevused, mis algses riigieelarves puudusid.
Kuigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu sisaldab lisaeelarve finantseerimistehinguid 25 miljonit investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseteks. Nende tegemiseks suurendatakse samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit. Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast käesoleva aasta riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumahtu ei muudeta.
Eelnõuga täiendatakse mootorsõidukimaksu seadust sättega, mille kohaselt on maksuvabastuse aluseks mootorsõiduki omamine puudega isiku poolt. Muudatus puudutab ainult mootorsõiduki aastamaksu ega laiene registreerimismaksule.
Eelnõu näeb ette täiendada mootorsõidukimaksu seadust, et kehtestada maksuerand paljulapselistele peredele seoses mootorsõiduki aastamaksuga. Muudatus ei laiene registreerimismaksule. Eelnõu eesmärk on toetada peresid, kellel on kolm või enam alaealist last, ning vähendada nende maksukoormust seoses igapäevase liikumisvajadusega.
Eelnõu näeb ette vastuvõetud rea maksutõusude kehtetuks tunnistamise, et seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada elanikkonna majanduslikku kindlustunnet.
Eelnõuga nähakse ette tunnistada kehtetuks käibemaksu tõstmine 2-protsendipunkti võrra, füüsilise isiku tulu maksustamise tõstmine 2-protsendipunkti võrra, ettevõtetele kasumimaks ja maksuvaba tulu arvestamise uus süsteem.
Eelnõu näeb ette teha valitsusele ettepanek esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu vähemalt 300 miljoni euro ulatuses riigi valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal, kusjuures ei vähendata riigikaitsekulusid, õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasusid.
Eelnõuga vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 22%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta.
Eelnõuga muudetakse tulumaksuseadust, mille tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 22%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Eelnõu eesmärk on maamaksutõusu regulatsiooni tagasipööramine. Eelnõuga soovitakse kehtestada maamaksuseaduse suuresti 1. jaanuaril 2024. aastal kehtinud redaktsioon koos tollal kehtinud maksumääradega ja maksusoodustustega.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata. Seda tuleb teha hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatustega kaotati kahanev maksuvaba tulu ja kehtestati ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Ühtne maksuvaba tulu määrati jõustuma 2025. aastast.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mld eurole.
2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal.
Eelnõu näeb ette valitsussektori puudujäägi vähendamiseks sel aastal alla 3 protsendi SKPst ja täita Euroopa Liidu eelarvereegleid, on valitsus kokku leppinud lisaeelarve meetmetes kogumahuga 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot, sealhulgas ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, nagu dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine.
Lisaeelarve seaduse eelnõus on ette nähtud kulude vähenemisena 104 miljonit ja investeeringute vähenemisena 23 miljonit. Tulud suurenevad 42 miljonit eurot.
Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liige Anti Allas on 26. veebruaril teatanud ametist tagasiastumisest. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon teeb ettepaneku nimetada Anti Allase asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Ester Karuse.
Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liige Jaak Valge on. 5. veebruaril teatanud ametist tagasiastumisest. EKRE fraktsioon teeb ettepaneku nimetada Jaak Valge asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Rene Koka.
Eelnõuga muudetakse 20. juunil 2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse jõustumissätteid. Muudatuste sisuks on tulumaksuseaduse paragrahvi 23 lõigete 2-5 kehtetuks tunnistamise kaudu nende jõustumise tähtaja edasilükkamine 1. jaanuarini 2028.
Seletuskirjas märgitakse, et magusa joogi maksu eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist, et suunata elanikke tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineta jooke. Kehtestatav maks suunab tootjaid jookide magustamiseks lisama vähem suhkruid ja magusaineid.