Eelnõu näeb ette täiendada mootorsõidukimaksu seadust, et kehtestada maksuerand paljulapselistele peredele seoses mootorsõiduki aastamaksuga. Muudatus ei laiene registreerimismaksule. Eelnõu eesmärk on toetada peresid, kellel on kolm või enam alaealist last, ning vähendada nende maksukoormust seoses igapäevase liikumisvajadusega.
Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks eesseisvad vedelgaasi, diislikütuse, põlevkivikütteõli, maagaasi, mootori maagaasi, elektrienergia, pliivaba bensiini ja teiste pliivaba bensiini aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud kütuste aktsiisitõusud.
Eelnõuga soovitakse muuta tarbija jaoks oluliselt soodsamaks eluasemelaenu teise panka viimine.
Eelnõu näeb ette, et kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu puhul toimub ennetähtaegne tagasimaksmine fikseerimata intressimääraga perioodil, puudub krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt saamata jäänud intressi kui lepingu lõpetamisest teavitatakse vähemalt üks kuu ette.
Eelnõu näeb ette tõsta koolilõuna toetuse riiklikku alammäära, milleks oleks 2 eurot koolipäevas ühe õpilase kohta. Praegu panustab riik koolilõunasse ühe euroga päevas. See summa pole muutunud seitse aastat, täpsemalt aastast 2018.
Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust ning muudetakse keskkonnamõju hindamine teatud olukordades lihtsamaks. Nimelt saab Natura 2000 alade tegevuste mõju hakata hindama senisest keskkonnamõju hindamisest eraldi. Praegu tuleb seda teha koos ning protsess on mahukam ja bürokraatlikum. Tulevikus, juhul kui tegevused ei mõjuta loodust laiemalt, näiteks ei mõjuta vee, õhu, mulla seisundit, saab need protsessid lahutada ja Natura 2000 alade tegevuste hindamine viia läbi eraldi.
Eelnõuga täpsustatakse kehtivaid Natura hindamise etappe, milleks on eelhinnang, asjakohane hindamine ja Natura erandi menetlus, näiteks lisatakse eelhinnangu ja asjakohase hindamise aruande avalikustamise kohustus ja tähtajad, uuringute kooskõlastamine keskkonnaametiga jms. Muudatused vähendavad oluliselt halduskoormust ja kulusid, samuti saab kavandatava tegevuse mõjusid hinnata oluliselt kiiremini.
Eelnõu näeb Natura 2000 aladel ette metsaelupaikade range kaitse. Majanduslik raie keelatakse. See on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse Eestile ette, et siin ei hinnata piisavalt majandustegevuse, muuhulgas ka metsaraie negatiivset mõju Natura 2000 loodusväärtustele.
Erandina on lubatud näiteks küttepuude võtmine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades.
Metsateatist esitamata võib raiuda kuni viis tihumeetrit küttepuid hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Hoiualal ja sihtkaitsevööndis küttepuid raiuda ei tohi. Muudatus vähendab halduskoormust.
Seletuskirja kohaselt jääb kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 hektarit, erametsamaal puudutab muudatus metsaelupaiku kokku 11 700 hektari ulatuses. Piirangutega aladel on 2025. aastast juba suurendatud piiranguvööndi ja hoiuala erametsatoetust 60 eurolt 160 eurole hektari kohta aastas ehk see on samas suuruses kui kompensatsioon sihtkaitsevööndis.
Eelnõuga täiendatakse maamaksuseaduses nende alade loetelu, mille eest maamaksu ei maksta, ja lisatakse sinna Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndi ning hoiuala metsaelupaigatüüpide esinemisalad, ehk need on võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega.
Eelnõu järgi toimub metsateatistega seonduv menetlus edaspidi metsaregistris, kus on seotult kättesaadavad kõik menetlusteated ja dokumendid.
Tänased regulatsioonid ei võimalda kohalikel omavalitsustel piisaval määral kergliikurite ja pisimopeedide liiklust reguleerida ega kehtestada kohalikke piiranguid või lisatingimusi rendiettevõtetele. Kehtiva seaduse järgi saavad kohalikud omavalitsused reguleerida vaid kiirust, asukohta ja parkimist. Seaduses puuduvad ranged nõuded kasutaja vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimiseks, mis on eriti problemaatiline alaealiste puhul. Tulemuseks on sagenenud liiklusõnnetused, mis põhjustavad tervisekahjusid ja suurendavad Tervisekassa koormust.
Eelnõu eesmärk on tagada võrdsed keskkonnamõju hindamise alused olukorras, kus maismaatuulikute tehnilised parameetrid (kõrgus ja võimsus) on jõudnud meretuulikute tasemele. Praegune mõjuala regulatsioon (kuni 3 km) ei kajasta tegelikku keskkonnamõju ja tekitab ebavõrdsust kohalike elanike kohtlemisel. Seetõttu on põhjendatud kehtestada võrdne 20 km mõjuala kõikidele 250 meetri ja kõrgematele tuulikutele, sõltumata nende paiknemisest maismaal või merel.
Eelnõu eesmärgiks on täiendada liiklusseadust kahe uue punktiga, millega antakse kohalikele omavalitsustele õigus kehtestada maksimaalse arvu sõidukeid, mida ettevõte võib tema territooriumil kasutusse anda ja kehtestada vanusepiirangu, millest nooremale isikule ei ole lubatud ettevõtte poolt sõidukit kasutusse anda.
Eelnõuga laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi reguleerida linnaruumis kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste jagamist ja kasutamist turvalisemal ja kontrollitumal viisil. See aitab kaasa paremale liiklusohutusele ja avaliku ruumi mõistlikule ja turvalisele kasutusele.
Eelnõu näeb ette lõpetada kellakeeramine suveajale ja talveajale.
Aates 2002. aastast on Eesti läinud suveajale üle märtsi viimaset pühapäeval kell 03:00 ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveaja lõpp on olnud oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00 öösel ning siis tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Mitteametlikult nimetatakse seda vööndiaega ka talveajaks. Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg.
Eelnõu näeb ette vastuvõetud rea maksutõusude kehtetuks tunnistamise, et seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendada elanikkonna majanduslikku kindlustunnet.
Eelnõuga nähakse ette tunnistada kehtetuks käibemaksu tõstmine 2-protsendipunkti võrra, füüsilise isiku tulu maksustamise tõstmine 2-protsendipunkti võrra, ettevõtetele kasumimaks ja maksuvaba tulu arvestamise uus süsteem.
Eelnõuga luuakse tööandjale ja töötajale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab töötajal lisaks kokkulepitud töötundidele teha soovi korral lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni. Nähakse ette tingimused, mis peavad olema paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks täidetud, näiteks kirjalik vorm, töötaja tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär, tööaeg vähemalt 10 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul jne.
Muudatused võimaldavad pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ning tulla neil paremini toime tingimustes, kus tööandja töömahu- ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötaja töö tegemise võimalus ja valmisolek periooditi erineb.
Oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval teisi võlaõiguslikke lepinguid nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Eelnõu väljatöötamine tulenes vajadusest tagada professionaalsem kontroll erakondade tegevuse rahastamise üle. Selleks asendatakse senine erakondade rahastamise järelevalve komisjon uue kontrolliorganiga, milleks on Riigikontroll.
Eelnõus sätestatakse üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo staatus, korraldamise kord ja põhimõtted ning määratakse kindlaks riigi ja kohalike omavalitsuste rahalised ja korralduslikud kohustused laulu- ja tantsupidude traditsioonide elujõulisuse tagamisel.
Seaduse eesmärk on laulu- ja tantsupeo traditsioonide hoidmine, arendamine ja järeltulevatele põlvedele edasiandmine.
Seletuskirjas märgitakse, et majanduslikult ebakindlal ajal, mil hinnad tõusevad ja majandus on Euroopa Liidu pikima languse haardes, ei ole seesugused koormavad maksud õigustatud.
Kehtivas seaduses on toiduainete sh. kartuli, puu- ja köögivilja käibemaksu määr 22%. Seletuskirjas märgitakse, et toiduainete hinnatõusu pidurdamiseks on vajalik langetada käibemaksumäära 5%-le.
Eelnõuga vähendatakse bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärasid Euroopa Liidu miinimummääradeni. Eelnõuga sätestatakse käibemaksu uueks soodusmääraks senise 9 protsendi asemel 5 protsenti ning lisatakse soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused.
Seletuskirjas märgitakse, et arvestades Eesti majanduse hetkeolukorda, mida iseloomustab sügav majanduslangus ja selle jätkumine, on julgeolekumaksu kehtestamine olnud sotsiaalselt ebaõiglane ning ebaproportsionaalne koormus ühiskonna kõige haavatavamatele gruppidele.
Eelnõuga vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 22%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta.
Eelnõuga muudetakse tulumaksuseadust, mille tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 22%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta.
Eelnõu eesmärk on maamaksutõusu regulatsiooni tagasipööramine. Eelnõuga soovitakse kehtestada maamaksuseaduse suuresti 1. jaanuaril 2024. aastal kehtinud redaktsioon koos tollal kehtinud maksumääradega ja maksusoodustustega.
Eelnõuga muudetakse seadust, mille kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 42 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 40 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.
Seaduse mõjuks on, et loobutakse Eestile ilmselgelt ülejõukäivast taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkidest ning pidurdatakse seeläbi elektrienergia hinnatõusu, et edendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja tagada Eesti elanikele taskukohased energiahinnad.
Eelnõu on ajendatud asjaolust, et tagada võrdne kohtlemine seaduse peatüki „Nõuded taksoveol“ täitmiseks. Samuti on eelnõu eesmärgiks tagada keeleseaduses sätestatud normide ja nõuete täitmine.
Eelnõu kohaselt on taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Taksoveo osutamisel peab sõidukil olema vähemalt üks taksotunnus, milleks on auto katusel paiknev takso plafoon või auto paremal küljel asetsev taksoteenust osutav kirjeldus. Samuti peab taksoveo osutaja esitama tulenevalt keeleseadusest vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks mootorsõidukimaksu seadus tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025. aastast. Eelnõuga pannakse valitsusele kohustus korraldada väljasaadetud mootorsõidukimaksu teadete tagasikutsumine ja juba tasutud mootorsõidukimaksude tagastamine nende tasujatele.
Eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse KiKoS regulatsioone arvestades usuliste ühenduste mitmekesistumist ning tänaseks oluliselt muutunud julgeolekuolukorda maailmas. Senine seaduse terviktekst on vastu võetud 2002. aastal.
Eelnõu abil soovitakse välistada usuorganisatsiooni ärakasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks mõne teise riigi, rahvuse, usu või kultuuri- või väärtusruumi vastu.
Eesti riik seisab usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib. Usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik aga arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust. Seetõttu sõnastatakse eelnõus normid, mis piiravad Eestis terroristlike või ekstremistlike ideoloogiate levikut usuühenduste kaudu.
Eelnõuga täpsustatakse usulise ühenduse ja usuühingu tegevusele seatud nõudeid ning välistatakse juhindumine välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest, kui see kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Eelnõu järgi täpsustatakse ka nõudeid usulise ühenduse põhikirjale.
Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras. Rakendussättega antakse usulistele ühendustele ja usuühingutele kahekuuline tähtaeg põhikirja, juhatuse koosseisu ja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks.
Eelnõu eesmärk on kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele erakorraliselt kasumilt täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks ka lisatulu riigieelarvesse.
Eelnõu eesmärgiks on anda Eesti põllumeestele, eelkõige loomakasvatajatele ja mesinikele, õigus tappa ulukeid, kes ründavad nende vara või on otseseks ohuks inimeste elule ja tervisele.
Eelnõu eesmärk on lõpetada taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele, et vähendada tarbijate elektriarvete koormust ja suunata toetused innovatiivsemate ja kuluefektiivsemate taastuvenergia lahenduste edendamiseks.
Eelnõu näeb ette öppekogunemistel osalevate reservväelastele makstava tasu kaasajastamise indekseerimise näol. Eelnõu kohaselt korrutatakse toetus koefitsiendiga 1,3.
Eelnõuga muudetakse Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et panna selgemalt paika valitsuse liikmete ning muude isikute Riigikogu komisjoni ilmumise ja dokumentide esitamise kohustuste täitmise reeglistik ning sanktsioonid kohustuste mittetäitmise puhuks.
Seadusemuudatus annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse sekkuda olukordades, kus hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on toimunud rünne. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud omavalitsuse vastutus. Hetkel praktikas juhtub sageli nii, et kogukonna pöördumistega tegeleb nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka politsei, kuid kumbki ei oma piisavalt volitusi, et hooletut loomaomanikku korrale kutsuda. Seadusemuudatus parandab inimeste turvatunnet ja avalikku korda.
Muudatusel on positiivne mõju inimeste elu ja tervise kaitsele. Muudatustega võimaldatakse KOVis järelevalvega tegelevatel ametnikel korrakaitse erimeetmeid rakendades siseneda valdusesse, teha valduse läbivaatust, võtta vallasasi hoiule, korraldada selle müümine või hävitamine (agressiivse koera puhul nn magama panemine), mis kitsendavad omandi põhiõiguse kasutamist. Tegemist on siiski erandlikult kasutatavate meetmetega, mida rakendatakse vaid vahetu ohu tõrjumiseks, mis võib ohustada isiku elu või tervist.
Eelnõu eesmärk on minimaliseerida Venemaa kodanike mõju Eesti ühiskonna poliitilistes valikutes, kuni Riigikogu tunnistab, et Venemaa näol ei ole enam tegemist terroristlikku režiimiga või otsustab mingil muul põhjustel taastada nende kodanike valimisõiguse. Ennekõike puudutab see neid kohalikke omavalitsusi, kus Venemaa kodanikel on oluline kaal omavalitsusjuhtide valimisel ning sellest lähtuvalt ka väärtusruumi kehtestamisel ning tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. Ühtlasi vähendab see Venemaa võimaliku mõjutustegevuse ulatust eesolevatel kohalikel valimistel.
Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute üldine hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Praeguse seaduse järgi võivad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on seni olnud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste küsimuses äärmiselt liberaalne ja võimaldanud hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele, sõltumata sellest, kas Eesti kodanikud saavad neis riikides hääletada. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis on selline olukord Eestile julgeolekuohuks.
Eesmärgiks on muuta õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile seadusega ette nähtud esinduskulude väljamaksmise põhimõtteid. Seletuskirjas märgitakse, et selge aruandlus ja regulatsioonid aitavad tõhustada nende ametikohtade tegevuse kontrolli ja tagada, et ametijuhid peavad kinni avalikust huvist.
Eelnõu eesmärgiks on muuta läbipaistvaks esinduskulude maksmine Vabariigi Valitsuse liikmetele ning luua kontrolli võimalus esinduskulude eesmärgipärase kasutamise osas. Eelnõuga sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse liikmele makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks. Esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide alusel, vastavad tingimused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis
Eelnõu eesmärk on välistada Eestis kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
Eelnõuga parandatakse riigieelarve läbipaistvust, muutes riigieelarve seadust selliselt, et tagada täielik üleminek kulu- ehk sisendipõhisele eelarvele, kulude tegevus- ja tulemuspõhine väljund jääks alles üksnes seletuskirja lisasse. Käesolev eelnõu tähendab, et esitatud aastaeelarves peavad olema välja toodud riigi kõik tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ja asutuste kaupa.
Seaduse muutmisega antakse haiglaapteekidele õigus vedada sisse ravimeid ja ravimi toimeaineid. Haiglaapteegid varustavad haiglat, mille struktuuriüksus ta on, või kokkuleppel teisi haiglaid, hoolekandeasutusi või kiirabi.
Haiglaapteegid peavad hakkama teavitama ravimiametit ravimite sisseveost, kontrollima ravimi müügiloa vastavust, pidama ravimite üle arvestust, kontrollima säilitamisnõudeid ja esitama ametile ka statistikat.
Muudatus ei ole mõeldud äritegevuseks: haiglaapteegid ei saa lisada ravimitele juurdehindlust ega osaleda teiste haiglate hankepakkumistel.
Eelnõu vastuvõtmisel on Eesti ravimite hulgimüüjatel endiselt võimalus osaleda haiglate hankepakkumistel ja sobiva hinna ning tootevaliku pakkumisel turustada ravimeid haiglatele edasi.
Seletuskirja kohaselt on 1. aprilli seisuga ravimiameti andmetel Eestis kokku 24 haiglaapteeki.
Ravimite hulgimüügi koguturust moodustab ravimiameti statistika alusel müük haiglaapteekidele 28 protsenti ehk ligi 129 miljonit eurot.
Kui haiglaapteek ei soovi ravimeid otse sisse vedama hakata, jätkub ravimite hankimine senisel viisil.
Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning ravikindlustus seadust nii, et alates 1. juulist 2025 hakkaks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest neljanda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates viiendast päevast. Samuti suurendatakse haigushüvitist 80%-ni töötaja keskmisest töötasust.
Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks Riigikogus 19. juunil 2024. aastal vastu võetud Maamaksuseaduse muutmise seadus selles osas, milles see ei ole jõustunud ja välistada tulevikus suuremahulised maamaksu tõusud ning kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine.
Eelnõu eesmärk on majanduskriisi ajal riigieelarve tulusid vähendavate ja seetõttu puudujääki suurendavate muudatuste (nn väljamõeldud maksuküüru kaotamise) edasilükkamine aastasse 2028.