Eelnõuga soovitakse kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et soodustada oluliselt kõrgepalgaliste tippspetsialistide Eestisse jäämist ja siia tulemist, samuti uute kõrgemapalgaliste ja teadmistel baseeruvate töökohtade loomist. Tippspetsialistidele soodsa maksukeskkonna loomisega soovitakse tekitada riikidevahelises konkurentsis motivatsioon kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse toomiseks või siia jäämiseks. Eelnõu muudab oluliselt tootlike töökohtade maksukoormust ning annab sellega soovitakse anda ettevõtetele ja investoritele selge signaal, et Eestis hinnatakse edasiviivat ning läbimõeldud majandustegevust.
Eelnõuga nähakse riigieelarves ette toetus toidukulude katmiseks koolieelsetes munitsipaal- ja eralasteasutustes alusharidust omandavatele 5-7 aastastele lastele. Samuti nähakse ette kehtestada nende laste toidukulude katmise toetuse summaks 1,5 eurot lapse kohta. Vastavalt kehtivale seadusele katab lapse toidukulu lasteasutuses lapsevanem. Keskmine lastevanemate panus toidukulu maksumusse ühes kuus lapse kohta on 26,1 eurot. Lisaks toidukulule maksavad lapsevanemad ka lasteaia osalustasu.
Eelnõu näeb ette võtta kohtutelt ära võimalus automaatselt tagastada muus keeles esitatud riigi õigusabi taotlus. Kui taotlus või sellele lisatud dokumendid on esitatud muus keeles kui eesti või inglise keeles, korraldab taotluse menetleja dokumendi tõlkimise. Tõlkimise kulud arvestatakse taotlejalt välja juhul, kui riigi õigusabi taotlus jäetakse rahuldamata
Eelnõuga võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Need on klassikaline direktiiv, võrgustikudirektiiv ja kontsessioonidirektiiv, mis kaasajastavad ja muudavad paindlikumaks riigihangete korralduse ning ühtlasi vähendavad nii hankijate kui pakkujate aja- ja rahakulu. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018.
Lisandub uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Muudetakse riigihanke piirmäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu ning oluliselt paindlikumaks muutuvad hankelepingu muutmise võimalused. Väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust.
Pakkumuste hindamine toimub ka edaspidi eelkõige hinna ja kvaliteedi alusel, kuid võimaldades kehtiva seadusega võrreldes paremini arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte. Innovaatiline lähenemine hindamiskriteeriumide juures on see, et võimalik on hankelepingu maksumus riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata ning hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsetest, keskkonnalastest või sotsiaalsetest kriteeriumidest lähtuvalt.
Eelnõu näeb ette koolilõuna toetuse määra ühe õpilase kohta. Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 1 euro õppepäevas. Koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Eelnõu eesmärk on tagada erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni (ERJK) koosseisus isikute üldine usaldusväärsus. Erakondade rahastamise seaduspärasust kontrollima õigustatud organi liikmed ei saa olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olla karistatud tahtliku riigivastase süüteo eest ning samuti ei tohiks komisjonis olla liikmeid, kellel on taolisel alal tegutsemine keelatud.
Eelnõuga soovitakse anda Riigikogu liikmetele õigus küsida vähemalt üks suuline küsimus Vabariigi Presidendilt, peaministrilt ja ministritelt, kes Riigikogu ees esinevad omal initsiatiivil poliitilise avaldusega. Vähemalt ühe suulise küsimuse võib Riigikogu liige esitada ka Vabariigi Presidendile pärast Riigikogu ees peetud avakõnet või sügisistungjärgu kõnet.
Eelnõu näeb ette erinevate sotsiaalsete gruppide ebavõrdse kohtlemise kõrvaldamise ning kõigile isikutele ühtlase kaitse tagamise diskrimineerimise eest olenemata nende rahvusest, rassist, nahavärvusest, usutunnistusest või veendumusest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest.
Eelnõu sätestab korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel tekkinud korteriühistu vaidluse lahendamise korra ja tingimused. Eelnõuga luuakse kohalikesse omavalitsustesse korteriühistu vaidluse lahendamise komisjon. Korteriühistu vaidlus on eraõiguslik vaidlus, mis tuleneb korteriühistu tegevusest või tegevusetusest. Sellisteks vaidlusteks võivad olla vaidlused, mis puudutavad üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist, juhatuse keeldumist avaldada andmeid korteriühistu tegevuse kohta või keelduda õigustatud isikul tutvuda korteriühistu dokumentidega, probleemid koosolekute puudulikust protokollimisest ja ebaselgus korteriühistu rahaliste vahendite kasutamisest.
Eelnõu eesmärk on suurendada kohalikele omavalitsustele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatavat tulu osa 2019. aastaks 12,13 protsendini tänase 11,4 protsendi asemel.
Eelnõu eesmärk on muuta senine Riigikogu komisjonide istungite salvestamine kohustuslikuks, et hiljem oleks kõiki hääletusi ja arutelusid võimalik kontrollida.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 27. jaanuaril algatatud kaugkütteseaduse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE).
Eelnõuga muudetakse kaugkütteseaduse sätet, mis reguleerib soojusettevõtte õigust katkestada eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse katkestamist ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Eelnõuga lisatakse lõikesse lause, mis kohaselt ei tohi soojusettevõtja soojusvarustuse katkestamisega halvendada korteriomandite seisukorda. Eelnõu tagab, et soojusvarustuse katkestamisega ei seata ohtu nende korteriomanike omand, kes on oma arved maksnud õigeaegselt ning soojusettevõtja ees kõik kohustused täitnud.
Seletuskirjas märgitakse, et kaasomandi majandamisest tulenevate kulutuste mittekandmine osade korteriomandi omanike või valdajate poolt on paljud korterelamute elanikud pandud olukorda, kus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud isikud on langenud ebaproportsionaalselt ebasoodsasse olukorda isikute tõttu, kes oma kohustusi ei suuda või ei soovi täita.
Eelnõu sisuks on Riigieelarve seaduse paragrahvi § 71 lõikesse 2 uue punkti 7 lisamine, mis kohustab suunama stabiliseerimisreservi kõik need summad, mis on laekunud eelarveaasta jooksul riigile süüteo eest rahatrahvi või rahalise karistusega karistatud isikutelt Karistusseadustiku §-de 44 ja 47 tähenduses.
Eelnõu näeb ette lõpetada õiguskantsleri tuvastatud vastuolu põhiseadusega, mille kohaselt ei võimaldata äriühingu juhatuse liikmetel saada töötuskindlustushüvitist. Eelnõu kaotab kitsenduse, millega ei saa ennast töötuna arvele võtta äriühingu juhatuse liige, millega tagatakse juhatuse liikmete õigus saada töötuhüvitist.
Eelnõu kohaselt tekib presidendi abikaasal seaduses nimetatud hüvedele õigus vastavuses presidendi ametisoleku ajal presidendi abikaasaks olemise ajale.
Eelnõu näeb ette rakendada kohalikel valmistel avatud nimekirja põhimõtet, mille kohaselt saab mandaadi see kandidaat, kelle isiklike häälte osakaal ringkonnas on kõige suurem.
Eelnõu näeb ette muuta ühistranspordiseaduses sätestatud eesti keele oskuse nõuet taksojuhtidele.
Eelnõu kohaselt rakendatakse eesti keele oskuse nõuet etapiviisiliselt: A1-tase 1. oktoobril 2016, A2-tase 1. oktoobril 2017, B1-tase 1. oktoobril 2019. Seletuskirjas märgitakse, et Narva taksofirmades töötab hetkel umbes 500 inimest, kellest vaid 2 protsenti vastab kehtivale keelenõude tingimusele. Seaduse rakendamisega nähakse võimalust Narva linna 500 taksojuhile töö kõrvalt eesti keelt süsteemselt ja sihikindlalt õppida.
Eelnõu on mõeldud vastukaaluna kooseluseadusele, mille Riigikogu XII koosseis
võttis vastu 9. oktoobril 2014 ning selle järjele ehk kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõule. Eelnõu on mõeldud neid täielikult asendama.
Paarkond on käesoleva seaduse tähenduses kaks täiskasvanud samast soost inimest, kes on omavahel sõlminud paarkonna lepingu vastavalt seaduse tingimustele. Paarkonnana käsitletakse ka selliseid samast soost inimeste paare, kes on mõnes teises riigis, kus tuntakse samasooliste abielu institutsiooni, sõlminud sellise abielu, või kus praktiseeritakse Eesti paarkonna lepingule sarnaste lepingute sõlmimist, sõlminud omavahel taolise lepingu.
Eelnõu kohaselt tõstetakse karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust 4 eurolt 8 eurole. Trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt 4 eurole. Praegused väärteotrahvid avaldavad süüdlastele üha vähem mõju.
Seoses trahviühiku tõusuga kasvab ka hoiatustrahvi määr kiiruse ületamise eest. Senise kolme euro asemel võetakse arvestamise aluseks viis eurot. Lisaks on ette nähtud muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse. Esiteks arvestatakse alaealistele rahatrahvi kohaldamisel poolega täiskasvanutele vastavate seaduste vastutuse peatükkides sätestatud suurimast lubatud karistusest. Teiseks pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani. Kolmandaks langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole.
Eelnõuga soovitakse parandada kohalike omavalitsuste võimekust omavalitsuste ülesannete täitmisel ja teenuste pakkumisel. Selleks nähakse ette tõsta kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatava tulu osa 2018. aastaks 12,13-le protsendile. Seletuskirjas viidatakse asjaolule, et majanduskriisi ajal vähendati omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,4-le protsendile.
Eelnõu näeb ette võimaldada töövõimetus- ja vanaduspensionäridel kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud summat hammaste raviks.
Kehtiva hambaravitoetuste süsteemi kohaselt hüvitab riik töövõimetuspensionäridel või üle 63-aastastele vanaduspensionäridel üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa 255,65 euro ulatuses.
Eelnõuga soovitakse anda eestkoste all olevatele lastele võimalus saada elatisabi. Sellega luuakse võrdne kohtlemine nende lastega, keda kasvatab üks vanematest. Seni kehtiva seaduse kohaselt makstakse elatisabi ainult lapse vanema vastava taotluse alusel.
Eelnõu eesmärk on muuta kehtivat seadust selliselt, et Riigikogu komisjonile või komisjonidele kollektiivses pöördumises esitatud ettepaneku tegemisel peaks Riigikogu lahendama pöördumises püstitatud probleemi iseseisvalt ja lahus täidesaatva võimu suunistest.
Eelnõu täpsustab vastavalt kooseluseadusest tulenevast regulatsioonist õiguste realiseerimise korda. Kooseluseadus on vastu võetud eelmise Riigikogu koosseisu poolt, kuid enne jõustumist tuleva aasta algul on vaja Riigikogul vastu võtta rakendusaktid ehk sätted, millega saab kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Rakendamissätete ühtselt eraldi seaduses välja toomine on vajalik eelkõige seetõttu, et rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud. Ühtne rakendusseadus võimaldab vältida erinevates seadustes seotud küsimusi reguleerivate normide ja neis sisalduvate viidete vahelisi ebakõlasid ning tagada selguse, arusaadavuse ja terminoloogilise ühtsuse.
Eelnõu lähtub kooseluseaduse vastuvõtmisel esitatud sooneutraalsest regulatsioonist, mis hõlmab kooselulepingu sõlminud isikute (registreeritud elukaaslaste) omavahelisi õigussuhteid ja õigussuhteid kolmandate isikutega. Õigussuhte olemus ning sellest tulenevad õigused ja kohustused on sisustatud juba kooseluseaduses. Eelnõu eesmärk on kooseluseaduses toodud põhimõtetest lähtudes täpsustada, milline on kooseluseadusest tekkivate õiguste ja kohustuste realiseerimise kord ja tagada kooseluseaduse rakendumise võimalikkus.
Eelnõuga muudetakse mitmeid seadusi. Rakendusseadus on suuresti tehniline tekst, mis reguleerib varasuhteid, pärimist, registritega seotud küsimusi jne.
Lepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Kokkulepitav riigipiir erineb käesoleval ajal reaalselt valvatavast ajutisest kontrolljoonest minimaalselt. Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub mõlemal pool mõningate maade üleandmine teisele poolele; nii järvedel kui maismaal toimuvad lepingu kohaselt muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral. Valitsus algatas lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu 7. märtsil 2014. aastal. Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 16. aprillil 2014. Teise lugemiseni ei jõutud Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu, millest tulenevalt langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja ning valitsus pidi eelnõu uuesti algatama. Seadus jõustub üldises korras. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Eelnõu näeb ette luua tarbijale võimalus negatiivses majanduslikus olukorras anda krediidiandjale või krediidivahendajale üle tagatisena märgitud vara selliselt, et üleantav vara kataks võetud krediidiga seotud olemasolevad ja tekkida võivad kulutused.
Eelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisele isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid kes samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 ha, mis annab isikule võimaluse osta maad aiandusühistutes.
Eelnõuga soovitakse kaotada 1. mail 2014 kehtima hakanud kitsendus, millega ei saa ennast töötuna arvele võtta äriühingu juhatuse liige, kellel puudub seetõttu võimalus saada töötuskindlustushüvitist.
Eelnõu eesmärgiks on taastada riiklik koolitoetus, mis tagab osaliselt kooliaasta algusega seonduvad kulud koolitarvetele sh sporditarvetele, kooliriietele või jalanõudele. Tegemist on üks kord aastas makstava lisatoetusega ja selle suurus oleks 100 eurot lapse kohta.
Põhieesmärgiks on õiglasema maksusüsteemi kehtestamine, mis jõuliselt parandab madalapalgaliste majandusliku olukorda ja suurendab kokku ligi 85% palgasaajate sissetulekuid.
Eelnõu eemärk on ära jätta 2017. aastale planeeritud majutusteenuste käibemaksu tõstmine 14 protsendile ning seda säilitada 9 protsendi tasemel, nagu see on praegu. See võimaldab säilitada sektori ettevõtete konkurentsivõimet ja töökohti, eriti maakohtades paiknevate väiksemate majutusasutuste osas.
Eelnõuga soovitakse sätestada Riigikogu liikmete õigus esitada Vabariigi Valitsuse algatatud ja enne teist lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõude teisel lugemisel valitsuse esindajale küsimusi.
Eelnõu (56 SE) eesmärk on anda väikesaarte kogukondadele võimalus kaasa rääkida jahipidamise korraldamisel ning viia regulatsioon kooskõlla ajalooliste traditsioonide ja loodusressursside säästliku kasutamise põhimõtetega. Erisuste andmisega väikesaarte kogukondadele soovitakse suurendada väljavaateid tundliku loodusrikkuse säilimiseks, loodusressursside heaperemehelikuks kasutamiseks, kogukonnasiseste kontrollmehhanismide käivitamiseks.
Eelnõu näeb ette kohalike omavalitsuse valimistel seada valimisnimekirjade pikkusele ülempiir. Kuna omavalitsustes on volikogude suurused erinevad, tehakse ettepanek seada ülempiir sõltuvusse volikogu kohtade arvust. Algatajad leiavad, et praegu on mõistlik seada selliseks piiriks mandaatide kahekordne arv.
Eelnõuga langetatakse hääletamisõiguslikkuse iga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses 18. eluaastalt 16. eluaastale vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõike 2 muudatusele, mis jõustub 13. augustil 2015. Eelnõu viib sisse muudatuse, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Eelnõu näeb ette riigi õigusabi taotluse esitamise keelenõude muutmise, et anda võimalus esitada taotlus lisaks eesti keelele ka vene keeles. Eelnõu kohaselt ei oleks tulevikus kohtul võimalik automaatselt riigi õigusabi taotlust keelenõude täitmata jätmisel tagastada.