Eelnõu näeb ette taastada 2015. aastal kehtestatud alkoholiaktsiisi määrad aastani 2020. Seletuskirjas märgitakse, et 2016. aastal kehtestatud ja 2017. aastal suvel jõustuvad aktsiisitõusud olid ülemäärased ja ettearvamatud, nad soosivad kange alkoholi eelistamist lahjale alkoholile, mõjutavad riigieelarvele ebasoodsalt piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustavad Eesti tootjaid ja kaubandust. Õiguslikult on aktsiisitõus vastuolus õiguspärase ootusega, mille riik lõi 2015. aastal tähtajaliselt sätestatud aktsiisimäärade ning lubadusega, et noid enne 2019. aastat ei tõsteta.
Eelnõuga soovitakse kehtestada Euroopa Parlamendi valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja Riigikogu valimistel osalevatele erakondadele nõue, et üles seatavad nimekirjad oleksid sooliselt tasakaalustatud. Muudatuse kohaselt ei tohi kummastki soost kandidaatide arvu vahe erakondade valimisnimekirjades olla suurem kui üks. Ettepaneku järgi peavad eri soost kandidaadid valimisnimekirjas asetsema vaheldumisi.
Eelnõu näeb ette taastada võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Praktikas tähendab see, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised liidetakse. Ühine tulumaksudeklaratsioon tuleneb kehtivast perekonnaseadusest ning abikaasade ühisvara loogikast. Abielu tähendab tavaliselt lepingut ühise vara ja kohustuste kohta sh õigust ühisele tuludeklaratsioonile.
Eelnõu näeb ette jätta ära eelmise aasta lõpus maksukobareelnõuna seadustatud gaasiaktsiisi täiendav tõstmine võrreldes eelneva seadusandliku olukorraga. Algatajad märgivad, et maagaasi aktsiisimäära liiga suur järsk tõus on kahjulik nii gaasitarbijatele, riigimajandusele kui ka maagaasituru arengule. Eelnõuga soovitakse seda lisatõusu tühistada. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eelnõu näeb ette kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mille kohaselt uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi. Isik, kes on juba valitud rahvaesindajaks, aga kandideerib edukalt veel teise esinduskogu liikmeks, jääb oma eelmisest esinduskogu kohast ilma. Kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi.
Eelnõuga soovitakse asendada seaduses läbivalt sõnad „Euroopa Liidu asjade komisjon“ sõnadega „Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi asjade komisjon“ vastavas käändes.
Eelnõu eesmärk on tugevdada Riigikogu uurimiskomisjoni, tõhustada selle tegevust, tagada isikute ilmumine komisjoni ette, dokumentide ja andmete edastamine ning küsimustele vastamine komisjoni nõudel. Eelnõuga muudetakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 23 nii, et mittetöötav väärteokaristus uurimiskomisjoni töö takistamise eest tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel hakkab kehtima sunniraha määramise kord.
Eelnõu kohaselt pikendatakse elektroonilist eelhääletamise võimalust seitsmelt päevalt kümnele päevale ehk elektrooniline hääletus hakkab toimuma kolmeteistkümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva.
Eelnõu näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keeldu soovitakse kohaldada loomapidajate suhtes alates 1. jaanuarist 2028.
Eelnõuga antakse Eesti küladele tugevam õiguslik alus, et küsitluse või kohaliku algatuse korras liituda teise omavalitsusüksusega ning lahku lüüa omavalitsusüksusest, kuhu varem on kuulutud. Liitumise eelduseks on ühine territoriaalne piir. Kavandatav eelnõu muudab haldusreformi seaduse paindlikumaks, võimaldades valitsusel arvestada ka elanike endi huvidega.
Eelnõu näeb ette, et erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib maksuseaduse jõustumise sätestamisel lõikes 1 nimetatud tähtajast kõrvale kalduda. Nendeks juhtudeks on eelkõige kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimine ja selleks vajalike meetmete rakendamine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine või nendega seonduvate riskide ennetamine.
Eelnõu näeb ette vähendada erakondadele raha jagamist riigieelarvest umbes veerandi võrra. Vähendatava rahasumma soovitakse jagada tegevustoetuseks kohaliku omavalitsuse volikogusse kohti saanud kandidaatide ja nimekirjade vahel.
Eelnõuga antakse valitsusele paindlikumad võimalused, et teha omavalitsuste liitmine mõistlikumaks, mis arvestab paremini kohalikku eripära. Haldusreformi seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud loetelu eranditest, mida Vabariigi Valitsusel on lubatud teha omavalitsusüksuste sundliitmise käigus, asendatakse üldise erandi tegemise õigusega. Vabariigi Valitsusele antakse erandite tegemisel vabad käed tingimusel, et valitsus järgib eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 loetletud põhimõtteid.
Eelnõu näeb ette kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir. Seni ei ole Eestis sotsiaalmaksu piirmäära kehtestatud. Tegemist on uue nähtusega Eesti maksupoliitikas. Eelnõuga soovitakse soodustada kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ning uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist, et aidata Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks.
Eelnõu eesmärk on Eesti Rahvusringhäälingu juurde luua sõltumatu eetikanõukogu, kes ei kuulu Eesti Rahvusringhäälingu koosseisu ja koosneb ajakirjandusega ja eetikaga professionaalselt mittetegelevatest, kõrge ühiskondliku tuntusega inimestest. Täna eksisteeriv eetikanõuniku ametikoht kaotatakse ja sellest vabanevad tehnilised funktsioonid antakse üle eetikanõukogu referendile, kes ei esinda ei eetikanõukogu ega selle seisukohti.
Eelnõuga soovitakse luua tõhus sanktsioon, et takistada erakondade eelarve miinusesse minekut ning võlgu tehtud valimiskampaaniaid. Eelnõu näeb ette, et kui erakonna netovara väärtus majandusaasta lõpu seisuga on kaks aastat järjest negatiivne, siis riigieelarvelise toetuse maksmine peatatakse kaheks aastaks.
Eelnõu näeb ette muuta ambulatoorse eriarstiabi visiiditasude maksmise korda ja kehtestada, et visiiditasu ei või nõuda, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla 19-aastasele puudega isikule.
Eelnõu näeb ette abinõud Riigikogu uurimiskomisjoni tegevuse tõhustamiseks ja tagada isikute ilmumine komisjoni ette ning dokumentide ja andmete edastamine komisjoni nõudel.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek arvestada omavalitsuste eripära lisaks üksuses elavate inimeste arvule ning muuta ühinemistoetuste maksmise alused ja kord selliselt, et oleks kaotatud diskrimineeriv vahe vabatahtlike ühinemiste ja sunniviisiliste liitmiste vahel.
Eelnõu näeb ette kehtestada sotsiaalmaksu laeks 4,5-kordset mediaanpalgamäära ehk umbes 3500 eurot kuus, millest kõrgema palgaosa eest tööandja sotsiaalmaksu maksma ei pea.
Eelnõu reguleerib Euroopas probleemiks saanud araabia kultuuridest pärinevate näokatete kandmist. Seletuskirjas märgitakse, et korrakaitseseaduse alusel kaitstakse kaaskodanikke või avalikku korda teistegi häirivate või ohustavate tegevuste osas. Algatajad rõhutavad, et burka kandmise keeld on kooskõlas korrakaitseseaduse eesmärkidega ning võrreldav teiste seaduses nimetatud piirangute seadmisega.
Eelnõu näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine. Samuti kehtestatakse Vabariigi Presidendi valimise üldpõhimõtted, mille kohaselt tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest.
Eelnõu näeb ette anda Riigikogule sisuline kaasarääkimise võimalus eelarvestrateegia vastuvõtmisel, mis sisaldab õigust eelarvestrateegiat vajadusel muuta ja täiendada.
Looduse kaitsmise huvides seatakse looduskaitseseaduse alusel erinevaid tegevuste piiranguid maaomanikele. Maaomanikul on vastava piirangu kohaselt õigus saada riigilt kompensatsiooni. Eelnõu eesmärk on tagada, et olulise avaliku huvi ilmnemisel eraomandile seatavad olulised piirangud kompenseeritakse. Püüdleme selle poole, et üldiste huvide ja üksikisiku õiguste vahel oleks õiglane tasakaal. Üksikisiku omandipõhiõiguse riivamisel suuremas ulatuses, kui seda õigustab talumiskohutus üldistes huvides, tuleb omandipõhiõiguse riive talumise eest maksta õiglast hüvitist.
Eelnõus esitatud muudatused on suunatud sellele, et eramaid ei saaks täiendavalt kaitse alla võtta seni, kuni oluliste piirangute eest riigi poolt pakutav kompensatsioon on tõepoolest tõhus. Sätestatakse, et eramaid saaks edaspidi kaitse alla võtta ainult siis, kui eramaade riigile omandamiseks esitatud avalduste järjekorras on vähem kui 50 kinnistut. Selline lahendus ei muuda seaduses juba sätestatud loodusobjekti kaitse alla võtmise protseduure ega muuda ka eraomandile seatavate oluliste piirangute hüvitamise põhimõtteid. Seadusega lisatakse ainult regulatsioon puhuks, kui senise regulatsiooni rakendamine ei ole tõhus. Riigimaadel jätkub loodusväärtuste kaitse alla võtmine samamoodi kui varem.
Eelnõu muudab taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi põhimõtteid. Eelnõu eesmärk on muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks, sidudes toetuste maksmine riigi võetud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgiga ning toetuse saamine vähempakkumise võitmisega. See tagab taastuvelektri tootmises tugeva konkurentsi ning võimaldab täita riigi eesmärki tarbijat kõige vähem koormaval viisil.
Eelnõuga reguleeritakse, et kui olemasolevate tootmisseadmete tootmismahust ei piisa, et riigi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise või tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia eesmärki täita, korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul täiendava tootmismahu saamiseks vähempakkumise. Lisaks sellele eristatakse olemasolevad tootjad, mis saavad 12aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate toetusmäärade alusel toetust edasi. Seega toimub olemasolevate toetusskeemide järkjärguline vähenemine.
Seadusesse lisatakse rahvusvaheliste koostöömehhanismide regulatsioon, millega võetakse üle ELi vastav direktiiv. Direktiiv soodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Koostöömehhanismi alla kuuluva statistikakaubanduse raames on Eestil võimalik müüa oma eesmärki ületavat taastuvenergia statistikat sellest huvitatud liikmesriigile. Kui statistikakaubanduse raames vajalik statistikakogus on suurem kui Eesti ülejääk, võib valitsus eelnõu kohaselt täiendava statistika saamiseks vähempakkumise korraldada.
Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia osakaalu kõigi energialiikide üleselt 2020. aastaks 20 protsendini. Eesti täitis riikliku taastuvenergia tootmiseesmärgi, 25 protsenti, juba 2011. aastal, 2014. aastal toodeti Eestis 26,52 protsenti energiast taastuvatest allikatest.
Eesmärgiks on loobuda sotsiaalmaksumäära vähendamisest 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuaril, kuna määra langetamise tõttu väheneb sotsiaalmaksu laekumine riikliku ravikindlustuse vahenditesse.
Eelnõu näeb ette, et kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt kaks aastat. Hüvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme ühe kuu ametipalk.
Eelnõuga muudetakse erinevates seadustes sätestatud elukutse ja tegevusalaga seotud piiranguid, mis praegu kehtival kujul on oma absoluutse iseloomu tõttu ülemäära ranged ega pruugi seetõttu olla põhiseaduse seisukohalt alati vajalikud ja proportsionaalsed. Mitmete ametite puhul kehtivad eluaegsed keelud, mis ei luba kunagise kuriteo eest süüdi mõistetud isikut tööle või teenistusse võtta. Seejuures kehtib paljude ametikohtade osas eluaegne keeld karistamisel mistahes kuriteo eest, sealhulgas selliste eest, mis ei kvalifitseeru praegu enam kuriteoks või mis pandi toime alaealisena. Taoliste piirangute ja keeldude mõjualas on kohtunikud, prokurörid, politsei- ja piirivalveametnikud, vanglateenistujad, kohtueksperdid, päästeametnikud ja avalikud teenistujad. Eelnõu algatatakse lähtuvalt õiguskantsleri ettepanekust viia tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsed piirangud põhiseadusega kooskõlla.
Eelnõu suunab soojusettevõtjad stabiilsema, keskkonnasäästlikuma ja odavama hinnaga kütuse kasutamisele, et tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind käsikäes kindla ning võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega.
Kaugkütte hinna alandamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja stabiilset regulatsiooni. Selleks näeb eelnõu ette suurema tulukuse võimaldamise, kui investeering tagab tarbijale oluliselt soodsama kaugküttehinna. Stabiilsema regulatsiooni tagamiseks viiakse seadusesse regulatsioon, mis seni olid kajastatud konkurentsiameti metoodikas.
Eelnõu üheks oluliseks muudatuseks on ka suuremas võrgupiirkonnas tegutseva soojusettevõtja ostja eelkontroll. Sarnaselt maagaasi ülekandevõrgu ostule eelnenud eelkontrollile peab kaugkütteseaduse muudatuse kohaselt ka üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnas tegutseva katlamaja või soojustorustiku ostja läbima siseministeeriumi eelkontrolli riigi sisejulgeoleku seisukohast. Üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnad on Tallinn, Narva, Tartu, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendatud võrgupiirkond, Sillamäe, Pärnu, Viljandi ja Jämejala, Kuressaare, Võru, Haapsalu ja Paide võrgupiirkond. Muudatus suurendab energiajulgeolekut.
Eelnõu muudab kohalikele omavalitsusüksustele kohustuseks koostada hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks soojusmajanduse arengu kavandamise otsus. Selles otsuses nähakse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaugkütte võrgupiirkonna tulevikuperspektiivid ette vähemalt 10 aastaks. Otsuse aluseks oleva analüüsi koostamise toetamiseks on loodud tagastamatu abi toetusmeede, mille raames saab katta kuni 90% analüüsi kuludest.
Eelnõu on töötatud välja koostöös Konkurentsiameti ning Eesti kaugkütteettevõtjaid koondava Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühinguga.
Eelnõu muudab alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine.
Eelnõu muudab reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendab kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustab sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid.
Eelnõuga muudetakse KrMS-i eelkõige selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud miinimumõigustega, mis on ette nähtud kriminaalasjas kahtlustatavatele või süüdistatavatele. Eelnõuga korrigeeritakse kohtueelse- ja kohtuliku menetluse ning jälitustegevuse läbiviimise regulatsioone.
Avalduses kutsub Riigikogu üles mälestama inimesi, kelle elu Nõukogude võimu küüditamise tõttu, 75 aastat tagasi, 14. juunil 1941, jäi poolikuks, või elamata.
Eelnõu näeb ette laiendada isikute ringi, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Seaduse senist sätet, millega riik maksab sotsiaalmaksu mittetöötava vanema eest, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on 8-aastane, nähakse ette laiendada muudatusega lasterikka pere kõigi laste 19-aastaseks saamiseni.
Eelnõu näeb ette eraldada valdadele ja linnadele igal aastal riigieelarveline toetus, mis kataks haridusele tehtavatele kulutustele lisaks ka tugispetsialistide tööjõukulud.
Seletuskirjas märgitakse, et tugispetsialisti teenuse tagamine on jäetud kohalike omavalitsuste ja koolide enda kanda. Kohalikud omavalitsused on väga erineva võimekusega ning väiksemad neist ei saa oma koolidele tihtipeale ühtegi tugispetsialisti majanduslikult lubada. Selline olukord seab haridusliku erivajadusega õpilased ebavõrdsetesse tingimustesse, kus tugispetsialistide kooli palkamine sõltub kohaliku omavalitsuse ja kooli majanduslikest võimalustest.
Eelnõu näeb ette luua kodanikele võimalus algatada seaduse eelnõu sõltumata Riigikogus esindatud erakondade algatustest. Seaduse algatamise õigus on rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul ja isikul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse alusel ja on vähemalt 16-aastane.
Eesti lipu seadust täiendatakse uue lipupäevaga, mille kohaselt oktoobrikuu esimese täisnädala neljapäev on ettevõtjapäev. Ettevõtjapäeva eesmärk on ettevõtlikkuse ning ettevõtluse tunnustamine ja väärtustamine.
Eelnõuga nähakse riigieelarves ette toetus toidukulude katmiseks koolieelses munitsipaal- ja eralasteasutuses alusharidust omandavatele 5-7 aastastele lastele ja kehtestatakse toetuse summaks 1,5 eurot lapse kohta.
Põhieesmärk on õiglasema maksusüsteemi kehtestamine, mis oluliselt parandab madalapalgaliste majanduslikku olukorda ja suurendab kokku u 80% palgasaajate sissetulekuid.