Bill· SE1064saadetud i lugemisele
Estonia · Riigikogu · 19 October 2026
Alates 1. jaanuarist 2027 lähevad keskkonnaameti kiirgus- ja tuumaohutuse ülesanded üle tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA). Seoses sellega täpsustatakse TTJA ülesandeid ja tugevdatakse ameti sõltumatust kiirgus- ja tuumaohutuse otsuste tegemisel.
Eelnõu näeb ette, et edaspidi ei saa minister teenistusliku järelevalve korras TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse otsuseid muuta ega tühistada. Samuti täpsustatakse ameti vastutava peadirektori asetäitja õigusi eelarve planeerimisel, töötajate värbamisel ja ohutusotsuste tegemisel.
Kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine lisatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesannete hulka, kuid valdkonna poliitikakujundamine jääb kliimaministeeriumile.
Muudatused puudutavad riigiasutuste töökorraldust ega too inimestele ega ettevõtetele uusi kohustusi.
Bill· SE1045i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 12 October 2026
Muudatustega luuakse Eestis õiguslik raamistik Euroopa digiidentiteedikukru kasutuselevõtuks. Digikukkur on vabatahtlik üleeuroopaline e-identimise vahend, millega saab inimene oma isikut digitaalselt tõendada ja kasutada e-teenuseid nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus.
Eelnõuga määratakse kindlaks digikukru kasutuselevõtuks vajalikud riigisisesed rollid ja reeglid. Peamiseks järelevalveasutuseks saab Riigi Infosüsteemi Amet ning digikukru pakkujatele kehtestatakse loamenetlus. Eestis väljaantavasse digikukrusse lisatakse ka isikukood, et seda saaks võimalikult laialdaselt kasutada Eesti e-teenustes. Andmekaitse küsimustes täidab järelevalverolli Andmekaitse Inspektsioon.
Muudatustega ajakohastatakse ka usaldusteenuste nõudeid ja kehtestatakse ELi nõuetele vastavad trahvimäärad. Digikukru rakendustarkvara peab üldjuhul olema avatud lähtekoodiga. Uue lahenduse eesmärk on anda inimestele seniste e-identimise vahendite kõrval täiendav turvaline võimalus digiteenuste kasutamiseks ning suurendada ühtlasi Eesti e-riigi toimekindlust.
Resolution· OE1030tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 24 September 2026
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta viivitamata vastu otsused ja rakendada vajalikud tegevused kõrgete elektrienergia hindade leevendamiseks kodutarbijatele ja ettevõtetele eeloleval talvel ja töötada välja ja rakendada abinõud, millega vabastatakse 1. detsembrist 2026 kuni 28. veebruarini 2027 elektrienergia lõpptarbija võrgutasu maksmise kohustusest.
Bill· SE995i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 14 September 2026
Eelnõuga luuakse Eestis õiguslik raamistik energeetikasektori metaaniheite vähendamiseks ning võetakse üle Euroopa Liidu vastava määruse nõuded. Keskkonnaamet määratakse pädevaks asutuseks, kes hakkab kontrollima nõuete täitmist, tegema järelevalvet ja inspektsioone ning tegema koostööd teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga. Samuti kehtestatakse vastutus määruse nõuete rikkumise eest.
Muudatustega kehtestatakse gaasivõrguettevõtjatele rangemad nõuded metaaniheite mõõtmiseks ja aruandluseks ning metaanilekete avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Samuti tuleb hakata täpsemalt aru andma imporditud fossiilkütustega seotud metaaniheite kohta. Eesmärk on vähendada tugeva kasvuhoonegaasi heidet ning aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.
Eelnõu suurendab gaasivõrguettevõtjate halduskoormust ja lisab Keskkonnaametile uusi ülesandeid. Kui nende täitmiseks riigieelarvest lisaraha ei eraldata, kaetakse kulud ministeeriumi olemasolevatest vahenditest.
Bill· SE986i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 14 September 2026
Seaduse muutmise eesmärk on parandada alaealiste liiklejate liiklusohutust kergliikurite ja sarnaste elektrisõidukite kasutamisel. Eelnõu koostamise ajendiks on asjaolu, et nende sõidukitega juhtuvatesse õnnetustesse satub märkimisväärselt palju alaealisi. Probleemiks on riskirühma, sh alaealiste ligipääs sõidukitele, mh rendi- ja üürisõidukite kättesaadavus ning liiklejate teadmiste ja oskuste puudulikkus.
Kuigi rendi- ja üüriteenuse osutajad on üldjuhul kehtestanud vanusepiiranguks 18 eluaastat, puudub kontroll selle järgimise üle. Näiteks saavad alaealised teenust kasutada teiste kontode kaudu. Ka naaberriikide, näiteks Läti kogemus on näidanud, et kontrollimatu ligipääs rendi- ja üürisõidukitele, näiteks pisimopeedidele, on oluliseks riskiks traagiliste tagajärgede tekkimisel.
Eelnõuga pannakse rendi- ja üüriteenuse osutajatele kohustus kontrollida teenuskasutaja isikusamasust ja vanust ning juhtimisõiguse olemasolu. Samuti nähakse ette vastutus kergliikuri ja pisimopeedi omanikule või valdajale, kes lubab sõidukit juhtima isiku, kellel puudub juhtimisõigus või kes ei vasta kehtestatud vanuse alammäärale.
Teiseks laiendatakse 10–15-aastastele kergliikurijuhtidele juhtimisõiguse omamise kohustus kõigil teedel sõitmisele. Seni kehtis kergliikurijuhile jalgratta juhtimisõiguse nõue ainult sõiduteel sõitmiseks, edaspidi kehtib see nõue ka kergliiklusteel ja kõnniteel sõitmise korral. Pisimopeedidega sõitjatele on juba kehtivas seaduses kehtestatud vanuse alammääraks 14 aastat ning 14- ja 15-aastasele pisimopeedijuhile on kehtestatud jalgratta juhtimisõiguse nõue.
Uuendusena sätestatakse, et kui isikul ei ole jalgratta juhtimisõigust, aga tal on olemas AM kategooria ehk mopeedi juhtimisõigus, siis lubatakse kergliikurit ja pisimopeedi juhtida ka mopeedi juhtimisõigusega. Kehtivas seaduses seda sätestatud ei ole, samas on võimalik mopeedi juhtimisõigust anda 14-aastasele noorele.
Bill· SE971i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 18 June 2026
Eelnõu eesmärk on rakendada Euroopa Liidu vastavat määrust, mis loob raamistiku kaubaveoga seotud teabe elektrooniliseks vahetamiseks ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel. Sellega võimaldatakse kaubaveoandmete esitamine ja vastuvõtmine digitaalsel kujul, vähendatakse paberdokumentide kasutamist ning toetatakse transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimist.
Resolution· OE955tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 15 June 2026
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kiiresti vastu konkreetsed otsused ja rakendada vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis.
Eelnõu keskne eesmärk on tugevdada energiajulgeolekut, parandada varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna stabiilsusele ja langetamisele.
Bill· SE892ii lugemine katkestatud
Estonia · Riigikogu · 20 April 2026
Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiviga tehtud muudatused elektrituru korralduse parandamiseks. Elektrienergia siseturu korralduse parandamise eesmärk on hästi lõimitud energiaturg, mis võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.
Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatavad muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.
Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik ühendumisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, pakub ka võrguettevõtjale lahendust hajaasustuste arendamiseks, tagades, et prioriteediks on planeeritud võrgu tugevdamine. Paindlikke ühendumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku ühendumise lepingu puhul kehtivad.
Law· SE856avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 March 2026
Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel.
Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti.
Eelnõu seab piirangu tehnoloogia valikule, lubades kasutada vaid juba praktikas tõestatud lahendusi.
Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll sõltumatu regulaatorina.
Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks.
Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted. Lisaks reguleeritakse tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist, lõppladustamist ning nende kulude katmiseks vajalikke finantsmehhanisme.
Eelnõuga täidetakse senised õiguslikud lüngad ning viiakse Eesti regulatsioon vastavusse ELi õiguse ja IAEA standarditega.
Resolution· OE847tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 March 2026
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kiiresti vastu konkreetsed otsused ja rakendada vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis, et tugevdada energiajulgeolekut, parandada varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna stabiilsusele ja langetamisele.
Law· SE812avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 February 2026
Seaduse muutmisega rakendatakse ELi alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlev määrus. Eesmärk on parandada ülevaadet ja ligipääsu elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristule ning muuta roheenergial põhinev liikumine lihtsamaks ja kindlamaks kogu Euroopa Liidus.
Seaduse muutmine võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.
Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Mõju avaldub eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.
Pädevaks asutuseks määratakse Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.
Tasakaalustamaks mõningast halduskoormuse suurenemist muudetakse autoveoseadust, edendades e-asjaajamist.
Resolution· OE810tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 29 January 2026
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seadusandlik lahendus, millega kehtestataks taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti, likvideerimise või projekti võõrandamise korral.
Law· SE798avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 January 2026
Seadust muudetakse, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge. Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge.
Muudatuse mõte on vedada ühe sõiduga rohkem kaupa. Kaks 25,25 meetri pikkust autorongi veaks sama koguse kaupa, mille vedamiseks oleks muidu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid oleksid lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus möödasõiduks on hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna–Tartu–Luhamaa, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaanteed. Kasutuselevõtt on kavandatud järk-järgult, et liiklejad saaksid uue lahendusega harjuda.
Eriloa tingimustes nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded, mis puudutavad sõiduki tähistamist, võimsust, rehve ja keskkonnanorme. Loa andjal on võimalus kehtestada ka ajapiiranguid.
Law· SE787avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 18 December 2025
Seadust muudetakse, et vähendada taastuvenergia tasu energiamahukatele ettevõtetele ja parandada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet ning soodustada investeeringuid. Energia on paljude tööstusettevõtete üks suurimaid kulusid ja hinnalangus aitab muuta Eesti ettevõtete tooted konkurentsivõimelisemaks nii kodu- kui välisturgudel.
Muudatuse kohaselt saavad alates 1. jaanuarist 2026 ettevõtted, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh, maksta taastuvenergia tasu senisest madalamas määras. Eestis on selliseid ettevõtteid ligikaudu 80. Soodustus ulatub sõltuvalt sektorist 75–85 protsendini, mis tähendab keskmiselt 6,8 eurot vähem iga tarbitud MWh kohta. Suurim mõju on puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ning keemiatööstusele.
Soodustus rakendub tagasiulatuvalt, hüvitamine toimub Eleringi kaudu ning see on seotud tingimustega: ettevõte peab kasutama energiajuhtimissüsteeme või -auditeid ning soodustus seotakse järk-järgult pikaajaliste taastuvenergia otselepingute olemasoluga. Nii tagatakse, et toetus jõuab vaid nende ettevõteteni, kes parandavad süsteemselt energiatõhusust ja vähendavad heitkoguseid.
Meetme aastane kulu on ligikaudu 9 miljonit eurot, see kaetakse riigieelarvest ning puudujääk taastuvenergia tasus kompenseeritakse EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi tuludest. Muudatus ei too kaasa taastuvenergia tasu tõusu teistele tarbijatele. Eelnõu rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni riigiabi luba.
Law· SE725avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 22 September 2025
Eelnõuga koondatakse erinõuetega majandustegevuse andmed ühte registrisse, et tagada tõhusam andmete haldamine, vähendada halduskulusid ja turvariske. Selleks viiakse teenindajakaartide taotluste menetlemine ja väljastamine ning nende haldamine (andmekoosseis) üle riiklikust ühistranspordiregistrist (ÜTRIS) majandustegevuse registrisse (MTR). Transpordiametile kaasnevad ÜTRIS-es andmekoosseisu majutamisega tõsised turvariskid, kuna süsteem on aegunud ja hooldamata. Aegunud ja hooldamata andmekoosseisu jätkuv majutamine ohustab ka teisi Transpordiametis kasutusel olevaid süsteeme, mis asuvad samas klastris. Seetõttu lõpeb teenindajakaartide praegusel viisil avalikkusele näitamine.
Praegu taotletakse ja menetletakse teenindajakaarte MTR-is, kuid füüsiliste kaartide väljastamine, haldamine ja avaldamine toimub ÜTRIS-es. Väljastatud teenindajakaarte oli samuti võimalik leida ÜTRIS-es. Selline killustatus suurendab nii riigi kui ka ettevõtjate haldus- ja töökoormust.
Muudatuse tulemusel viiakse teenindajakaartide taotlemine, väljastamine ja nende üle arvestuse pidamine üle MTR-i. See vähendab registrite dubleerivat haldamist, parandab andmete turvalisust ning lihtsustab asjaajamist nii riigi kui ka ettevõtete jaoks. Muudatusega väheneb ettevõtjate halduskoormus.
Law· SE697avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL taastuvenergia vastava direktiivi sätted. Eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek. Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Seadus aitab täita Eesti ja EL energia- ning kliimaeesmärke.
Resolution· OE658tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 19 May 2025
Seletuskirjas põhjendatakse, et Eesti sideturul kehtiv hinnakujundus ja numbriliikuvuse korraldus ei taga tarbijatele piisavat läbipaistvust ega võrdseid võimalusi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti statistika järgi katkestati 2024. aastal üle 50% mobiilinumbri teisaldamise algatustest, mis viitab, et olemasolevad sideettevõtted teevad sooduspakkumisi alles siis, kui klient soovib lahkuda.
Selline praktika viitab sellele, et paljud lojaalsed kliendid maksavad teenuste eest rohkem kui uued liitujad või need, kes väljendavad soovi operaatorit vahetada. Tegu on nähtusega, mis kahjustab ausa ja toimiva konkurentsi põhimõtteid.
Numbriliikuvuse kiiremaks muutmine – soovitatavalt reaalajas või vähemalt ühe tööpäeva jooksul – võimaldab tarbijatel lihtsalt ja kiirelt teenusepakkujat vahetada, mis loob tõelise hinnasurve ja ausama konkurentsikeskkonna.
Bill· SE649tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 14 May 2025
Eelnõu näeb ette vabastada täismassiga kuni 3,5 (kaasa arvatud) tonni haagised liikluskindlustuse kohustusest, kuna haagised iseseisvalt liikluses reeglina ei osale.
Bill· SE631tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 April 2025
Eelnõu eesmärk on tagada, et läbi kasutamisteenuse liikluses osalevatele kergliikuritele oleksid võrdsed tingimused ja need oleksid kõik kindlustatud, sest need osalevad oluliselt sagedamini liikluses (nt võrreldes erakasutuses oleva kergliikuriga) ja seetõttu on ka sellega kaasnevad riskid suuremad.
Kehtiv liikluskindlustuse seadus sätestab § 4 lõike 1 punktis 5 kohustusliku liikluskindlustuse sõidukitele, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis või mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit ja mass ületab 25 kilogrammi.
Seletuskirjas märgitakse, et selline kriteerium on tekitanud olukorra, kus turu suurima rendiettevõtte Bolti elektritõukerattad, mille kaal on 24 kg, ei kuulu kindlustuskohustuse alla. Samal ajal suuruselt teise rendiettevõte Tuul Mobility, mille tõukerattad kaaluvad rohkem kui 25 kg, peab renditõukerattaid kindlustama. Antud eelnõuga tehakse ettepanek lisada seadusesse säte, mille kohaselt tekib igasuguste kergliikurite kindlustamise kohustus isikutele, kellele kuulub üle kümne liikluses kasutatava väljarenditava kergliikuri.
Resolution· OE575tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 10 February 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2025. aastaks tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele.
Bill· SE574tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 10 February 2025
Eelnõuga muudetakse seadust, mille kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 42 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 40 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.
Seaduse mõjuks on, et loobutakse Eestile ilmselgelt ülejõukäivast taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkidest ning pidurdatakse seeläbi elektrienergia hinnatõusu, et edendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja tagada Eesti elanikele taskukohased energiahinnad.
Resolution· OE569tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 27 January 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek peatada ajutiselt seoses kõigi tuuleparkidega algatatud planeeringute menetlemine edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni.
Bill· SE568tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 22 January 2025
Eelnõu eesmärk on lõpetada taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele, et vähendada tarbijate elektriarvete koormust ja suunata toetused innovatiivsemate ja kuluefektiivsemate taastuvenergia lahenduste edendamiseks.
Law· SE555avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 16 December 2024
Eelnõu on seotud sagedusreservi ja saartalitlusega.
Seaduse muutmisel on kaks keskset eesmärki, esiteks tuleb tagada saartalitlusvõime teenus ning teiseks tuleb üle võtta vastav direktiiv ja kõrvaldada selle senise ülevõtmise puudused.
Eelnõuga kaotatakse elektrisalvestuse topeltmaksustamine ja rajatakse selleks salvestamiseks eraldi mõõtepunkt. Täiendatakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni, mis suurendab tarbimise paindlikkust. Kehtestatakse tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu rahastamise kord. Võetakse tarbijatele arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Olulise uuendusena luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmiseks. Meetmeta tekiks oht, et alates 2026. aastast pole piisavas mahus tootmisvõimsusi saadaval. Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering AS.
Elering AS on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on ca 1000 MW. Saartalitusevõime tagamise teenuse toel oleks Eestil elektrisüsteemi iseseisev võimekus hakkama saada olukorras, kui me peaks sattuma saartalitlusse. Üksnes Eesti territooriumil asuvad võimsused on suutelised tagama elektrisüsteemi iseseisvat toimimist saartalitluse olukorras. Seni on vajalikku juhitavat võimsust hoidnud põlevkivielektrijaamad, kuid seoses põlevkivienergeetika konkurentsivõime vähenemisega ei teeni põlevkivielektrijaamad elektriturult piisavalt, et omanik neid turul ka edaspidi hoiaks.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4% võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teostab süsteemihaldur Elering AS riigihanke, mis on olemuselt tehnoloogianeutraalne ja sinna võivad pakkuda kõik Eesti elektritootjad, kes vastavad tingimustele. Tehnilised tingimused ja hankimise põhimõtted plaanib Elering AS esitada avalikule konsultatsioonile 2025. aasta mai-juuni jooksul ning riigihange leiab hinnanguliselt aset perioodil august-oktoober. Tingimused kooskõlastab Konkurentsiamet. Peamine tingimus on see, et elektritootja peab olema saartalitluse olukorras võimeline pakkuma järjest tootmisvõimsust kümme päeva.
Showing the 24 most recent records of 36. Browse the full list