Bill· SE892i lugemine lopetatud
Estonia · Riigikogu · 20 April 2026
Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiviga tehtud muudatused elektrituru korralduse parandamiseks. Elektrienergia siseturu korralduse parandamise eesmärk on hästi lõimitud energiaturg, mis võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.
Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatavad muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.
Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik ühendumisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, pakub ka võrguettevõtjale lahendust hajaasustuste arendamiseks, tagades, et prioriteediks on planeeritud võrgu tugevdamine. Paindlikke ühendumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku ühendumise lepingu puhul kehtivad.
Law· SE856avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 March 2026
Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel.
Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti.
Eelnõu seab piirangu tehnoloogia valikule, lubades kasutada vaid juba praktikas tõestatud lahendusi.
Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll sõltumatu regulaatorina.
Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks.
Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted. Lisaks reguleeritakse tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist, lõppladustamist ning nende kulude katmiseks vajalikke finantsmehhanisme.
Eelnõuga täidetakse senised õiguslikud lüngad ning viiakse Eesti regulatsioon vastavusse ELi õiguse ja IAEA standarditega.
Resolution· OE847tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 11 March 2026
The draft proposal proposes to the government to quickly adopt specific decisions and implement the necessary actions to build new electricity production capacities in Estonia in order to strengthen energy security, improve security of supply, reduce dependence on electricity imports and contribute to the stability and lowering of electricity prices.
Law· SE812avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 9 February 2026
Seaduse muutmisega rakendatakse ELi alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlev määrus. Eesmärk on parandada ülevaadet ja ligipääsu elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristule ning muuta roheenergial põhinev liikumine lihtsamaks ja kindlamaks kogu Euroopa Liidus.
Seaduse muutmine võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.
Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Mõju avaldub eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.
Pädevaks asutuseks määratakse Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.
Tasakaalustamaks mõningast halduskoormuse suurenemist muudetakse autoveoseadust, edendades e-asjaajamist.
Resolution· OE810tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 29 January 2026
The bill proposes to the government to develop and submit to the Riigikogu a legislative solution that would establish mandatory financial and liability guarantee mechanisms for developers of renewable energy production facilities to protect local governments and communities in the event of developer bankruptcy, liquidation or project transfer.
Law· SE798avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 19 January 2026
Seadust muudetakse, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge. Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge.
Muudatuse mõte on vedada ühe sõiduga rohkem kaupa. Kaks 25,25 meetri pikkust autorongi veaks sama koguse kaupa, mille vedamiseks oleks muidu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid oleksid lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus möödasõiduks on hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna–Tartu–Luhamaa, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaanteed. Kasutuselevõtt on kavandatud järk-järgult, et liiklejad saaksid uue lahendusega harjuda.
Eriloa tingimustes nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded, mis puudutavad sõiduki tähistamist, võimsust, rehve ja keskkonnanorme. Loa andjal on võimalus kehtestada ka ajapiiranguid.
Law· SE787avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 18 December 2025
Seadust muudetakse, et vähendada taastuvenergia tasu energiamahukatele ettevõtetele ja parandada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet ning soodustada investeeringuid. Energia on paljude tööstusettevõtete üks suurimaid kulusid ja hinnalangus aitab muuta Eesti ettevõtete tooted konkurentsivõimelisemaks nii kodu- kui välisturgudel.
Muudatuse kohaselt saavad alates 1. jaanuarist 2026 ettevõtted, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh, maksta taastuvenergia tasu senisest madalamas määras. Eestis on selliseid ettevõtteid ligikaudu 80. Soodustus ulatub sõltuvalt sektorist 75–85 protsendini, mis tähendab keskmiselt 6,8 eurot vähem iga tarbitud MWh kohta. Suurim mõju on puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ning keemiatööstusele.
Soodustus rakendub tagasiulatuvalt, hüvitamine toimub Eleringi kaudu ning see on seotud tingimustega: ettevõte peab kasutama energiajuhtimissüsteeme või -auditeid ning soodustus seotakse järk-järgult pikaajaliste taastuvenergia otselepingute olemasoluga. Nii tagatakse, et toetus jõuab vaid nende ettevõteteni, kes parandavad süsteemselt energiatõhusust ja vähendavad heitkoguseid.
Meetme aastane kulu on ligikaudu 9 miljonit eurot, see kaetakse riigieelarvest ning puudujääk taastuvenergia tasus kompenseeritakse EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi tuludest. Muudatus ei too kaasa taastuvenergia tasu tõusu teistele tarbijatele. Eelnõu rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni riigiabi luba.
Law· SE725avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 22 September 2025
Eelnõuga koondatakse erinõuetega majandustegevuse andmed ühte registrisse, et tagada tõhusam andmete haldamine, vähendada halduskulusid ja turvariske. Selleks viiakse teenindajakaartide taotluste menetlemine ja väljastamine ning nende haldamine (andmekoosseis) üle riiklikust ühistranspordiregistrist (ÜTRIS) majandustegevuse registrisse (MTR). Transpordiametile kaasnevad ÜTRIS-es andmekoosseisu majutamisega tõsised turvariskid, kuna süsteem on aegunud ja hooldamata. Aegunud ja hooldamata andmekoosseisu jätkuv majutamine ohustab ka teisi Transpordiametis kasutusel olevaid süsteeme, mis asuvad samas klastris. Seetõttu lõpeb teenindajakaartide praegusel viisil avalikkusele näitamine.
Praegu taotletakse ja menetletakse teenindajakaarte MTR-is, kuid füüsiliste kaartide väljastamine, haldamine ja avaldamine toimub ÜTRIS-es. Väljastatud teenindajakaarte oli samuti võimalik leida ÜTRIS-es. Selline killustatus suurendab nii riigi kui ka ettevõtjate haldus- ja töökoormust.
Muudatuse tulemusel viiakse teenindajakaartide taotlemine, väljastamine ja nende üle arvestuse pidamine üle MTR-i. See vähendab registrite dubleerivat haldamist, parandab andmete turvalisust ning lihtsustab asjaajamist nii riigi kui ka ettevõtete jaoks. Muudatusega väheneb ettevõtjate halduskoormus.
Law· SE697avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 8 September 2025
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL taastuvenergia vastava direktiivi sätted. Eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek. Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Seadus aitab täita Eesti ja EL energia- ning kliimaeesmärke.
Resolution· OE658tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 19 May 2025
Seletuskirjas põhjendatakse, et Eesti sideturul kehtiv hinnakujundus ja numbriliikuvuse korraldus ei taga tarbijatele piisavat läbipaistvust ega võrdseid võimalusi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti statistika järgi katkestati 2024. aastal üle 50% mobiilinumbri teisaldamise algatustest, mis viitab, et olemasolevad sideettevõtted teevad sooduspakkumisi alles siis, kui klient soovib lahkuda.
Selline praktika viitab sellele, et paljud lojaalsed kliendid maksavad teenuste eest rohkem kui uued liitujad või need, kes väljendavad soovi operaatorit vahetada. Tegu on nähtusega, mis kahjustab ausa ja toimiva konkurentsi põhimõtteid.
Numbriliikuvuse kiiremaks muutmine – soovitatavalt reaalajas või vähemalt ühe tööpäeva jooksul – võimaldab tarbijatel lihtsalt ja kiirelt teenusepakkujat vahetada, mis loob tõelise hinnasurve ja ausama konkurentsikeskkonna.
Bill· SE649tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 14 May 2025
Eelnõu näeb ette vabastada täismassiga kuni 3,5 (kaasa arvatud) tonni haagised liikluskindlustuse kohustusest, kuna haagised iseseisvalt liikluses reeglina ei osale.
Bill· SE631tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 17 April 2025
Eelnõu eesmärk on tagada, et läbi kasutamisteenuse liikluses osalevatele kergliikuritele oleksid võrdsed tingimused ja need oleksid kõik kindlustatud, sest need osalevad oluliselt sagedamini liikluses (nt võrreldes erakasutuses oleva kergliikuriga) ja seetõttu on ka sellega kaasnevad riskid suuremad.
Kehtiv liikluskindlustuse seadus sätestab § 4 lõike 1 punktis 5 kohustusliku liikluskindlustuse sõidukitele, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis või mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit ja mass ületab 25 kilogrammi.
Seletuskirjas märgitakse, et selline kriteerium on tekitanud olukorra, kus turu suurima rendiettevõtte Bolti elektritõukerattad, mille kaal on 24 kg, ei kuulu kindlustuskohustuse alla. Samal ajal suuruselt teise rendiettevõte Tuul Mobility, mille tõukerattad kaaluvad rohkem kui 25 kg, peab renditõukerattaid kindlustama. Antud eelnõuga tehakse ettepanek lisada seadusesse säte, mille kohaselt tekib igasuguste kergliikurite kindlustamise kohustus isikutele, kellele kuulub üle kümne liikluses kasutatava väljarenditava kergliikuri.
Bill· SE574tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 10 February 2025
Eelnõuga muudetakse seadust, mille kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 42 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 40 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.
Seaduse mõjuks on, et loobutakse Eestile ilmselgelt ülejõukäivast taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkidest ning pidurdatakse seeläbi elektrienergia hinnatõusu, et edendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja tagada Eesti elanikele taskukohased energiahinnad.
Resolution· OE575tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 10 February 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2025. aastaks tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele.
Resolution· OE569tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 27 January 2025
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek peatada ajutiselt seoses kõigi tuuleparkidega algatatud planeeringute menetlemine edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni.
Bill· SE568tagasi lykatud
Estonia · Riigikogu · 22 January 2025
Eelnõu eesmärk on lõpetada taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele, et vähendada tarbijate elektriarvete koormust ja suunata toetused innovatiivsemate ja kuluefektiivsemate taastuvenergia lahenduste edendamiseks.
Law· SE556avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 16 December 2024
Eesti võetud taastuvenergiaga seotud eesmärkide täitmiseks on vajalik Eesti elektrivõrku arendada ja tugevdada, et sellesse oleks võimalik liita uusi tuule- ja päikeseparke.
Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduses kehtestatud võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni selliselt, et olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole katavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse fikseeritud hinnakiri.
Seletuskirjas märgitakse, et nii võimaldatakse potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.
Teiseks laiendatakse eelnõuga tehtavate muudatustega põhivõrguettevõtja (Elering AS), kuid ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku ettenägelikke ja heaperemehelikke investeeringuid, et Eesti riigi võetud 100% taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 täita.
Kolmandaks, et soodustada optimaalset võrgukasutust, täpsustatakse eelnõukohaste seadusemuudatustega võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta juhul kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus.
Kuna taastuvelektri tarbimise kasvuga langevad elektrihinnad ning investeeringutega tugevdatakse elektrivõrku ja vahetatakse välja vananenud liine, kaasneb muudatustega elektritarbijatele positiivne mõju.
Law· SE555avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 16 December 2024
Eelnõu on seotud sagedusreservi ja saartalitlusega.
Seaduse muutmisel on kaks keskset eesmärki, esiteks tuleb tagada saartalitlusvõime teenus ning teiseks tuleb üle võtta vastav direktiiv ja kõrvaldada selle senise ülevõtmise puudused.
Eelnõuga kaotatakse elektrisalvestuse topeltmaksustamine ja rajatakse selleks salvestamiseks eraldi mõõtepunkt. Täiendatakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni, mis suurendab tarbimise paindlikkust. Kehtestatakse tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu rahastamise kord. Võetakse tarbijatele arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Olulise uuendusena luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmiseks. Meetmeta tekiks oht, et alates 2026. aastast pole piisavas mahus tootmisvõimsusi saadaval. Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering AS.
Elering AS on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on ca 1000 MW. Saartalitusevõime tagamise teenuse toel oleks Eestil elektrisüsteemi iseseisev võimekus hakkama saada olukorras, kui me peaks sattuma saartalitlusse. Üksnes Eesti territooriumil asuvad võimsused on suutelised tagama elektrisüsteemi iseseisvat toimimist saartalitluse olukorras. Seni on vajalikku juhitavat võimsust hoidnud põlevkivielektrijaamad, kuid seoses põlevkivienergeetika konkurentsivõime vähenemisega ei teeni põlevkivielektrijaamad elektriturult piisavalt, et omanik neid turul ka edaspidi hoiaks.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4% võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teostab süsteemihaldur Elering AS riigihanke, mis on olemuselt tehnoloogianeutraalne ja sinna võivad pakkuda kõik Eesti elektritootjad, kes vastavad tingimustele. Tehnilised tingimused ja hankimise põhimõtted plaanib Elering AS esitada avalikule konsultatsioonile 2025. aasta mai-juuni jooksul ning riigihange leiab hinnanguliselt aset perioodil august-oktoober. Tingimused kooskõlastab Konkurentsiamet. Peamine tingimus on see, et elektritootja peab olema saartalitluse olukorras võimeline pakkuma järjest tootmisvõimsust kümme päeva.
Law· SE466avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 July 2024
Eelnõuga luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada ELi grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses. Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses laialt levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavate sätete olemasolust on positiivne mõju tarbijatele ja majandusele.
Grupierandeid töötab välja ja kehtestab ELi tasemel Euroopa Komisjon ning nad kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes siis, kui nende kokkulepped omavad mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Pakutava lahenduse puhul on tegemist nö hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt siiski jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda ministri määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale tõepoolest sobivad ja vajalikud. Samuti on jäetud võimalus kehtestada vajadusel ka riigisiseseid grupierandeid. Viimast on võimalik teha valitsuse määrusega.
Pakutav lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid. Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda. Eestis kehtib praegu üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab Eestis kehtima kokku kuus grupierandit, millest kaks: raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid puudutavad grupierandid, ei olnud seni Eesti õigusesse üle võetud. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.
Law· SE429avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 6 May 2024
Seadust muudetakse, et tõsta liiklusohutust, eelkõige vähemkaitstud liiklejate turvalisust, samuti luuakse selgemad reeglid elektritõukside kasutamisele.
Eelnõu kohaselt sätestatakse elektritõukside parkimisreeglid. Tõukerattad tuleb edaspidi parkida paralleelselt kõnnitee ääre juurde võimalusel mitte kaugemale kui 20 cm. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.
Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata tõukside liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.
Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 m laiust külgvahet.
Liiklusohutuse tagamiseks kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Selge piirmäär teeb edaspidi lihtsamaks avaliku korra hoidmise ning annab võimaluse ka igaühel endal hinnata oma seisundit.
Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite peatumisele kõnniteel, tulevikus tohib seda teha ainult lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda mootorsõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Vastava liikluskorraldusvahendiga märgistatud kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.
Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad – üldmenetluses 40 eurolt 80 eurole ja kirjalikus hoiatusmenetluses 20 eurolt 40 eurole. Kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, tõuseb lühimenetluses mõjutustrahvi määr 40 eurolt 60 euroni ning kirjalikus hoiatusmenetluses määratakse trahv suurusega 60 eurot.
Lisaks tehakse eelnõuga muudatus, millega lõpetatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viiakse üle politsei andmekogusse POLIS.
Seadus on plaanitud jõustuma üldises korras, välja arvatud muudatused, mis puudutavad mootorsõidukite kõnniteel peatumise keelamist ja 1,5-meetrise külgvahe hoidmist, on plaanitud jõustada alates 2025. aastast. Nii on aega liiklejatel nõuetega kohaneda; samuti jõuavad kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja näiteks korterühistud korraldada peatumise kaupade laadimiseks ning riigiasutused vajalikku teavitust teha.
Law· SE400avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 1 April 2024
Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivi muudatused, mille ülevõtmistähtaeg oli 23.12.2023. Eesti suhtes algatas Euroopa Komisjon tänavu 24. jaanuaril rikkumismenetluse direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise eest. Direktiiv ei too kaas suuri muudatusi, kuna liikluskindlustuse süsteem on nii Eestis kui Euroopas laiemalt hästi toiminud. Kindlustuse põhiolemus jääb samaks: esmalt kaitseb see kannatanut, kes sattus õnnetusse ja kes liikluskindlustuselt saab hüvitise. Teisalt ka süüdlast ennast, kelle eest kindlustusandja kannatanule kahju hüvitab.
Seaduse jõustumisel hakata liikluskindlustusega katma ka osasid kergliikureid, muu hulgas näiteks elektritõukerattaid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Selleks et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi vastava abimaterjali.
Kui kindlustusselts läheb pankroti, näeb direktiiv ette, et igas liikmesriigis peab olema garantiifond, kes sellisel juhul tema eest kahjud hüvitab. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.
Seaduse muutmisega tõstetakse ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärasid: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole.
Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne ELi ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis annab vastavaid kinnitusi välja Eesti Liikluskindlustuse Fond.
Eelnõu mõjutab vähem või rohkem nii liikluskindlustust pakkuvaid kindlustusseltse ja kindlustuslepingute vahendajaid; sõidukiomanikke, kes on kohustatud oma vastutuse kindlustama; liiklusõnnetuses kannatanuid ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevust. Mõju on seotud näiteks asjaoluga, et tuleb hakata kindlustama ka teatud tüüpi kergliikureid, tõsisemate õnnetuste korral võib avaldada mõju kindlustussummade kasv.
Bill· SE384tagasi voetud
Estonia · Riigikogu · 19 February 2024
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mille eesmärk on luua terves Euroopa Liidus toimiv konkurentsijärelevalve. Konkurentsijärelevalvemenetlus aitab luua ja säilitada vaba turgu, mis soodustab innovatsiooni ja muudab ettevõtjad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks.
Konkurentsiseaduse muutmise eesmärk on tugevdada konkurentsijärelevalvet, et tagada tarbijatele õiglasem hind, kvaliteetsem ja laiem kaubavalik.
Konkurentsijärelevalve toimuks kõigis liikmesriikides ühtedel alustel ja sarnaste uurimismeetoditega, mis suurendab valdkonna läbipaistvust ja kasvatab võimekust menetleda ka liikmesriikide üleseid rikkumisi. Eelnõu aluseks oleva ELi direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 4. veebruar 2021. Praeguseks on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa Kohtule Eesti vastu hagi seoses direktiivi mitteülevõtmisega.
Seaduse muutmise olulisim osa on konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsiooni kehtestamine. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab konkurentsiamet. Uus menetlus aitab konkurentsiametil paremini järelevalvet teha, sest selle uurimismeetmed on välja töötatud spetsiifiliselt konkurentsiõiguse rikkumise uurimiseks.
Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele olla määratud trahv kuni 10 protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal. Kriminaalmenetlusele omaseid menetlustoiminguid nagu jälitustoiming ja kinnipidamine konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada ei saa.
Law· SE363avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 22 January 2024
Eelnõuga kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele tänapäeval ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad peavad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise nõue. Vähendatakse ka müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks toote massi esitamine pole enam kohustuslik.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see lubatud. Praegune keeld end praktikas enam ei õigusta, kuna võrreldes 20. aasta taguse ajaga on tarbijakaitseõigus edasi arenenud ja kehtestatud on mh ebaausate kauplemisvõtete regulatsioon, mis kaitseb tarbija ostutehinguid laiemalt.
Nimemärgise tasumise riigilõivu suurendatakse 20-lt 30-le eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist TTJAsse, kus on parem tehniline võimekus ja ka sisuline pädevus. Tehakse tehnilisi muudatusi ka seadme ohutuse seaduses, kus edaspidi peab ettevõtja seadmetöö majandustegevusteate esitamisel juurde lisama ka kompetentse isiku kinnituse, kus isik kinnitab, et on teadlik oma seotusest ettevõtjaga ja vastutab ettevõttes seadmetöö tegemise eest.
Law· SE359avaldatud riigiteatajas
Estonia · Riigikogu · 15 January 2024
Eelnõuga kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Täpsemalt sätestatakse Eesti õiguses Euroopa Liidu vastavast määrusest tulenev võimalus ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud rajamiseks. Määratakse kriteeriumid, missugustel tingimustel saab ära jätta keskkonnamõju hindamist. Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem.
Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid.
Nimetatud projektide puhul on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloamenetluses. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljapool NATURA 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike.
Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse lahendamiseks täpsustatakse seaduses keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu.
Showing the 24 most recent records of 29. Browse the full list