Karistusseadustiku muutmise seadus
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Algatuse eesmärgiks on surrogaatemaduse eest sanktsiooni karmistamine.
The world's political record
220 ingested bills from Estonia introduced in 2023. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Looking for a topic instead of a record type? Browse subjects in Estonia.
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Algatuse eesmärgiks on surrogaatemaduse eest sanktsiooni karmistamine.
Estonia · Riigikogu · 8 May 2023
Rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks rahvahääletuste läbiviimisel e-hääletamise võimalus.
Estonia · Riigikogu · 27 April 2023
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks eelnimetatud institutsioonide valimistel e-hääletamise võimalus. Ehk lõpetatakse Eestis e-valimised. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu lähtub eesmärgist tagada valimiste usaldusväärsus ja vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele.
Estonia · Riigikogu · 27 April 2023
Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse kaks eurot ööpäevas õpilase kohta. Eelnõu näeb ette, et tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta. Seletuskirjas märgitakse, et hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus viis aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetust tõsteti 0.78 eurolt 1 euro peale päevas õpilase kohta.
Estonia · Riigikogu · 26 April 2023
Eelnõu muudatusettepanekud on keelevaldkonna õigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust avalikus ruumis. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel. Olulisemad muudatused puudutavad avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena.
Estonia · Riigikogu · 25 April 2023
Riigikogu võttis 22.02.2023 vastu relvaseaduse muudatused, millega tunnistatakse kehtetuks ELi või NATO-sse mittekuuluvate liimesriikide kodanike relvaload, soetamisload, paralleelrelvaload, relvakandmisload, kollektsioneerimisload ning Euroopa tulirelvapassid ning lõpetatakse neile uute lubade väljastamine. Seadus jõustus 15.03.2023. Seadus nägi ette üleminekuaja ehk ELi ja NATO liikmesriiki mittekuuluvate välismaalaste jaoks on seaduse nõuetele vastavusse viimiseks ette nähtud üks aasta - 15.03.2024. Muudatusega jäeti siiski kehtima erisus määratlemata kodakondsusega isikute suhtes, kellele on enne 2023. aasta 15. märtsi väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba või Euroopa tulirelvapass. Määratlemata kodakondsusega isikule väljastatud luba kehtib praeguse seaduse redaktsiooni järgi loal märgitud kehtivusaja lõpuni või kuni ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus. Eelnõuga tühistatakse määratlemata kodakondsusega isikute õigus pikemale üleminekuajale, kui Venemaa kodanikel, mille järgi võivad nad relvi omada kuni relvaloa kehtivuse lõpuni. Julgeolekupoliitiline olukord ei ole muutunud ning nõuab mittekodanike relvade omamisele kiiret reageerimist, mitte aastatepikkust üleminekuaega.
Estonia · Riigikogu · 24 April 2023
Eelnõus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud õppelaenu tagatised, nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.
Estonia · Riigikogu · 24 April 2023
Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Seletuskirjas märgitakse, et kolmandate riikide hääletamisõiguse Eesti kohalikel valimistel on julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis. Venemaa üheks liitlaseks selles agressioonis on ka Valgevene. Ei ole õige, et sellises olukorras võimaldab Eesti osaleda Venemaa ja Valgevene kodanikel oma kohalike omavalitsuste valimisel.
Estonia · Riigikogu · 20 April 2023
Eelnõu näeb ette kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasale arvutatud riikliku pensioniga. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda riiklikust pensionist väiksem. Lesepensioni indekseeritakse ja tõstetakse erakorraliselt samadel alustel nagu vanaduspensioni. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Estonia · Riigikogu · 18 April 2023
Eelnõu muudatustega nähakse ette peatada ingliskeelestumise Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides. Esimesel astmel õppijate puhul jääb võõrkeelte osakaal samaks, teisel ja kolmandal õppeastmel tuleb aga võõrkeeles õppijate osakaalu järk-järgult vähendada. Eelnõus on selleks seatud erinevad üleminekuajad. Eelnõuga soovitakse parandada vähemalt osaliselt õppekvaliteeti ning ülikoolide lõpetanute vastavust Eesti tööturu nõudmistele. Eelnõu muudatused ei takista välismaa tippõppejõudude kasutamist Eesti ülikoolides, kuna keeleseaduse kohaselt loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimub eesti keeles.
Estonia · Riigikogu · 18 April 2023
Estonia · Riigikogu · 17 April 2023
Eelnõu näeb ette suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses olevaid puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust, õppetoetust ja täienduskoolitustoetust. Eelnõuga tõstetakse kõiki eelnimetatud toetusi kaks korda.
Estonia · Riigikogu · 13 April 2023
Eelnõuga muudetakse seaduste 1. juulil 2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 1. juulist jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.
Estonia · Riigikogu · 12 April 2023
Eelnõu näeb ette tõsta neljal järgneval aastal pensione lisaks indekseerimisele erakorraliselt 50 euro võrra.
Estonia · Riigikogu · 11 April 2023
Eelnõuga tõstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute mõjutusvahenditega. Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
Estonia · Riigikogu · 11 April 2023
Eelnõu eesmärgiks on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine jne. Ühesõnaga, otseselt kõik see, mida volikogu liige vajab volikogu töös, istungitel ja erinevates komisjonides.
Estonia · Riigikogu · 11 April 2023
Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õppekvaliteedi toetamine, samuti välistamine, et ülikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks eesmärgiks on täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mille mõistlik reguleerimine ongi eelnõu peamiseks eesmärgiks.
Estonia · Riigikogu · 11 April 2023
Eelnõu eesmärk on piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üldse kodakondsus. Tegemist on maailmapraktikas üliharva olukorraga, reeglina on valimisõigus piiratud kodakondsusega. Taoline kord ehk hääletamisõiguse andmine elamisloa alusel ei ole teinud riigi valitsemist paremaks, pigem vastupidi. On omavalitsusi, kus mittekodanike suure osakaalu tõttu on võimul jõud, mis esindavad mõtteviisi, mis on vaenulik põlisrahva suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis antud riigi aluspõhimõtete austamise asemel tunnistavad mittekodanikud hoopis teisi väärtuste hierarhiaid, mis on oht Eesti riigile ja kultuurile.
Estonia · Riigikogu · 15 February 2023
Estonia · Riigikogu · 16 January 2023
Eelnõuga kehtestatakse uue terviktekstina teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse regulatsioon. Kaasajastatakse valdkonna strateegilist juhtimist ja täpsustatakse valitsust ja ministreid nõustavate kogude töökorralduse aluseid. Muudetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna finantseerimise korraldust. Kui seni on kõikidele teadus- ja arendusasutustele tagatud vahendid eelkõige baasfinantseerimisega, siis eelnõuga tagatakse see tegevustoetusega, mis on ette nähtud välishindamise läbinud avalik-õiguslikele ülikoolidele, haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olevatele riigi rakenduskõrgkoolidele ning avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks. Riigi asutatud teadus- ja arendusasutuste puhul peab vajaliku rahastuse tagama vastav ministeerium. Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused hakkavad saama toetust riigi prioriteetsetes valdkondades, mille tingimused sätestatakse ministri määrusega. Nõuded evalveerimisele jäävad samaks. Uusi ülesandeid saab juurde SA Eesti Teadusagentuur, näiteks seoses teaduseetikakomitee moodustamisega.