Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kasutusele tõhusad meetmed, et kaitsta reaalselt alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu kehtiv seadus seda nõuab.
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel eraldi uurimiskomisjon juhtunu kõigi asjaolude välja uurimiseks. Uurimiskomisjoni laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.
Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks töötada välja niisugused õigusaktid, mis annaksid omavalitsustele, kuhu jäävad hajaasustusega piirkonnad, kindlustunde, et suudetakse vajalikke väikekoole alles hoida.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek langetada 5-le protsendile toidukaupade (välja arvatud alkohol) käibemaks. Samuti tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile ravimite käibemaks.
Erinevad maksutõusud ja ka planeeritav automaks paneb inimestele veelgi suurema maksukoormuse ning ilmselgelt ei suuda kõik oma rahalisi kohustusi täita.
Selgituskirjas märgitakse, et teatavasti järgneb sellele kohtutee, kus võlgnikelt hakkavad rahalisi vahendeid sisse nõudma kohtutäiturid, kes saavad vastavalt Kohtutäiturite seaduse § 35 järgi sissenõude summast sõltuvat põhitasu. Arvestades seda suurenevad kohtutäiturite sissetulekud hüppeliselt, mis pole aga õiglane ja proportsionaalne taotletud eesmärgiga. Seetõttu tuleb vähendada Kohtutäiturite seaduse § 35 toodud kohtutäiturite põhitasu määrasi poole võrra.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule eelnõu taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.
Eelnõu eesmärgiks on teha Vabariigi Valitsusele ettepanek luua sisekaitsereserv siseministeeriumi valitsemisalas, et Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet suudaksid oma riigikaitseülesandeid täita ka kriisi- ja sõjaajal.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek alandada vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite käibemaksumäära 5%-le, nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele.
Seletuskirjas märgitakse, et transpordi- ja logistikasektor on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu vajadusele lubada Eesti teedele pikemad ja suurema täismassiga autorongid. Muudatus võimaldab leevendada veokijuhtide puudust sektoris. Lisaks eelnimetatule annab selliste sõidukite kasutamise seadustamine kasu põllu- ja metsasektorile ning transpordi valdkonnale üldisemalt. Ettepaneku rakendamine ning Liiklusseaduse muutmine parandab maanteetranspordi kuluefektiivsust ning mõjutab positiivselt ka kaupade transpordikulu lõpptarbijale.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus, millega kehtestada ukraina sõjapagulaste lastele Eestis õppimisel õppekeeleks ukraina keel.
Eelnõu eesmärgiks on kohustada valitsust viima seadusandlusesse sisse õigus Justiitsministeeriumil teostada prokuratuuri üle teenistuslikku järelevalvet ilma kitsendavate piiranguteta ja laiendada distsiplinaarmenetluse algatamiseks taotluse esitamise õigust omavate isikute ringi.
Seletuskirjas märgitakse, et referendumi korraldamine kõnealuses küsimuses on seda olulisem, et Eesti Vabariigis ei ole juba 20 aastat pakutud rahvale ühtegi võimalust rahvahääletusel osaledes riigielu küsimuste otsustamisel kaasa rääkida. Otsuse eelnõuga kohustatakse valitsust alustama referendumi korraldamiseks ettevalmistustöid.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek ajutise kaitse saanud inimeste toetamise paketi välja töötamiseks.
Seletuskirjas põhjendatakse ettepanekut, et ajutist ja rahvusvahelist kaitset, millega kaasnevad kõik Eesti püsielanike sotsiaaltagatised, on Eestis hetkeseisuga saanud 41 tuhat Ukraina kodanikku. Nende suhtarv meie rahvastikust on üks maailma suurimaid kui mitte kõige suurem. Neist üle 41 tuhandest isikust teame vaid nende sugu ja vanust. Teadmata on isegi rahvus, ehkki see on Ukraina passis kirjas. Puudub teadmine kaitse saanud isikute Eestis ja Eestist väljapoole liikumise, Eestis töötamise ja terviseseisundi, edasiste kavatsuste jms kohta.
Ukraina laenu intressikulude katmise otsusega võtab Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024-2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses. ELi vastava määrusega loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid ELi liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna ELi eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule ELi kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele andes võimaluse riigi majandust toetada.
Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas (ingl k Council of Europe Development Bank, edaspidi CEB) 9 872 000 euro võrra, millest sisse tuleb maksta 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital on 7 084 147 eurot.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule rahvahääletuse eelnõu, muuta valitsuse õigusakte ning alustada korraldustöid selleks, et korraldada referendum abielu mõiste küsimuses.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek luua õiguslik võimalus, et viia elektri üldteenuse kliendid universaalteenuselt automaatselt börsipaketile, kui börsihind on soodsam.
Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Raimond Kaljulaid, Tõnis Mölder, Valdo Randpere, Marek Reinaas, Priit Sibul ja Varro Vooglaid.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Vastavalt seadusele nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Peeter Espak, Viktor Trasberg, Sulev Valner ja nõukogu esimees Rein Veidemann
Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub 7 liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat. Lisaks nimetab nõukogusse ühe liikme kultuuriminister ning ametikoha järgselt kuulub nõukogusse Riigikogu Kantselei direktor.
Eelnõu näeb ette nimetada Vahur-Peeter Liin Riigikohtu liikmeks alates 2. oktoobrist 2023. Riigikohtu esimees Villu Kõve märgib kaaskirjas, et lisaks pikaajalisele teenistuskäigule kohtusüsteemis on Vahur-Peeter Liin panustanud märkimisväärselt ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppetöösse, täites seal alates 2009. aastast õppeülesandeid tsiviilkohtumenetluse ja tööõiguse valdkonnas. Ta on osalenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel. V-P. Liin on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline ning mitmekülgne töökogemus kohtusüsteemis ja Tartu Ülikooli õppejõuna võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek nimetada kuu jooksul peale vastava otsuse vastuvõtmist Kaliningrad tagasi Köningsbergiks ja viia läbi kõik nimemuutmisest tulenevad toimingud.
Eelnõuga tehakse ettepanek kutsuda SA KIK nõukogust tagasi Kalvi Kõva, Kaido Höövelson, Erkki Keldo ja Üllar Saaremäe ning nimetada SA KIK nõukogusse Reili Rand, Maido Ruusmann, Tarmo Tamm ja Mart Maastik.
Vastavalt keskkonnatasude seadusele nimetatakse SA KIK nõukogu liikmetest neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. SA KIK nõukogusse kuuluvad lisaks Riigikogu poolt nimetatutele veel neli asutajaõiguste teostaja poolt nimetatud liiget. Keskkonnaminister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks, kusjuures nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda.
Eelnõuga tehakse ettepanek nimetada RMK nõukogusse Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovski.
Vastavalt metsaseadusele kuulub RMK nõukogu koosseisu kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seaduste eelnõud, millega luuakse keskkond, mis toetab sündimuse kasvu Eestis.
Käesoleva eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogu menetlusse eelnõu kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mida kasutatakse mitmetes teistes riikides: uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi.
Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus uute maksude kehtestamiseks ja leida alternatiivseid võimalusi omavalitsustele tulubaasi tugevdamiseks.
Tulenevalt rahvusooperi seaduse § 6 lõike 2 punktist 1 ja lähtudes Riigikogu 2019. aasta 27. mai otsusest, esitab Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu otsuse eelnõu ettepanekuga nimetada rahvusooperi nõukogusse Riigikogu liikmed Ester Karuse, Signe Kivi ja Kadri Tali.
Tulenevalt Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 8 lõikest 2 ja lähtudes Riigikogu 2019. aasta 27. mai otsusest, esitab Riigikogu kultuurikomisjon Riigikogu otsuse eelnõu ettepanekuga nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeks Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Anti Poolamets ja Vilja Toomast.
Soovitakse valitsuse otsust, et kõik okupatsioonivõimude punamonumendid, sh. Pronkssõdur, tuleb tervel Eesti territooriumil koheselt maha võtta. Otsus tuleb viivitamatult ellu viia.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/794 tulenevalt kontrollib Euroopa Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust, tuginedes ELi toimimise lepingu artiklile 88. Selleks loovad EL liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse ühiskontrolli töörühma.
Ühiskontrolli töörühma liikmed valitakse iga parlamendi (või koja) poolt eraldi ja liikmete nimetamisel tuleks arvestada valdkonna ekspertteadmistega, järjepidevusega ning võimalusel määrata nad kogu parlamendi mandaadi ajaks.Töörühma näol on tegemist konsensuse põhimõttel töötava töörühmaga.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 artikli 51 kohaselt teostatakse Europoli üle poliitilist järelevalve. Töörühmas käsitletakse Europoli tegevuse eelarve aspekte, Europoli ülesehitust ning võimalike uute üksuste ja erikeskuste loomist. Samuti arutletakse vähemalt kord aastas koos Euroopa Andmekaitseinspektoriga Europoli tegevusega üle, mis on seotud füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, eriti isikuandmete kaitsega jms küsimusi. Lisaks võib koostada kokkuvõtlikke järeldusi Europoli tegevuse üle poliitilise järelevalve teostamise kohta (sealhulgas anda mittesiduvaid soovitusi Europolile) ning esitada need järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele. Lisaks konsulteeritakse töörühmaga Europoli mitmeaastase programmiga seoses, mille võtab vastu Europoli haldusnõukogu.
Õiguskomisjoni ettepanek on nimetada Europoli tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeteks Riigikogu liikmed Kert Kingo ja Urve Tiidus.
Riigikogu rahanduskomisjon esitab Riigikogule ettepaneku nimetada Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikmed. Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis teostab järelevalvet Eesti Panga tegevuse üle. Nõukogu koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest.
Tagatisfondi nõukogu on Tagatisfondi kõrgeim juhtorgan, mille üheksast liikmest kaks nimetab Tagatisfondi seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu.
Riigikogu rahanduskomisjon esitab Riigikogule ettepaneku nimetada Tagatisfondi nõukogu liikmeteks Aivar Sõerd ja Martin Helme.