Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Estonia

Resolutions

792 ingested resolutions from Estonia. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.

Looking for a topic instead of a record type? Browse subjects in Estonia.

Resolution· OE445avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 27 May 2024

Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liige Jaak Valge on. 5. veebruaril teatanud ametist tagasiastumisest. EKRE fraktsioon teeb ettepaneku nimetada Jaak Valge asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Rene Koka.

Resolution· OE431avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine"

Estonia · Riigikogu · 8 May 2024

Otsuse eelnõu võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Eelnõu kohaselt langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Eelnõu esitanud Riigikogu liikmed toetavad tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. See hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.

Resolution· OE409tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“

Estonia · Riigikogu · 3 April 2024

Seletuskirjas märgitakse, et lapse õiguste konventsioon, mille osapooleks Eesti Vabariik on, paneb artiklis 3 riikidele kohustuse seada igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes lapse huvid esikohale ning tagada lastele nende heaoluks vajalik kaitse, rakendades selleks muu hulgas kohaseid seadusandlikke ja administratiivseid meetmeid. Samad põhimõtted on sätestatud ka lastekaitseseaduses, mille kohaselt on riik kohustatud tegutsema laste igakülgset arengut soodustava ja lapsi toetava ühiskondliku keskkonna kujunemise nimel. Neist aluspõhimõtetest lähtudes on Eesti Vabariigis igati põhjendatult kehtestatud seaduslik kord, mille kohaselt ei tohi pornograafilise sisuga materjalid (sarnaselt alkoholile ja tubakale) olla alaealistele vabalt kättesaadavad. Täpsemalt on pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) paragrahv 3 punktis 1 sätestatud, et pornograafilise sisuga teoste pakkumine peab olema korraldatud viisil, mis ei võimalda alaealistel selliste teostega tutvuda.

Resolution· OE383tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis"

Estonia · Riigikogu · 15 February 2024

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2024 tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele.

Resolution· OE373tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“

Estonia · Riigikogu · 6 February 2024

Eelnõuga tehakse ettepanek töötada hiljemalt käesoleva aasta 1. maiks välja vajalikud õigusaktid, et tagada koalitsioonilepingus kokku lepitud õpetajate palga jõudmine 120 protsendini Eesti keskmisest palgast ning kehtestada alates 2025. aastast õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel, mis on seotud nii töötasu tõusu kui ka koormusarvestuse ja lisatööülesannetega.

Resolution· OE371tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Ukraina sõja ajal Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks"

Estonia · Riigikogu · 5 February 2024

Komisjoni ülesanne on välja selgitada, millist Eestist lähtuvat äritegevust Venemaaga on Ukraina sõja ajal aetud ja välja selgitada, kas äritegevus, mis toetab Venemaa sõda Ukraina vastu, on toimunud seaduslikult. Samuti tehakse valitsusele ettepanek nimetatud küsimuses poliitika kujundamiseks, sealhulgas Euroopa Liidu ja piiririikide koostöö tasemel.

Resolution· OE372avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 5 February 2024

Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat. Vadim Belobrovtsevi Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks nimetamise põhjus on Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu senise liikme Andre Hanimägi Eesti Keskerakonna fraktsioonist lahkumine, mille on Riigikogu juhatus registreerinud 5. jaanuaril 2024.

Resolution· OE365tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid“

Estonia · Riigikogu · 22 January 2024

Eelnõuga tehakse valitsusele kohustuseks likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid. Eestis on kodulehtede venekeelsed versioonid Vabariigi Valitsusel, kõigil üheteistkümnel ministeeriumil ja rohkem kui pooltel teistel valitsusasutustel. Seletuskirjas märgitakse, et riigikeele mittevaldamine tähendab ka Eesti avalikust teaberuumist eemalolekut. Seetõttu ei muutu ka muukeelse elanikkonna poliitilised hoiakud. Seega tuleb riigikeele oskuse parandamiseks ette võtta senisest tõhusamaid meetmeid: Eesti avalik ruum tuleb muuta eestikeelseks. Ilma selleta ei parane riigikeele oskus ja Eesti ühiskond ei muutu eestikeelseks.

Resolution· OE361tagasi voetud taiskogul menetlemata

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate palgatõusu rahastamise kohta"

Estonia · Riigikogu · 17 January 2024

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek leida 10 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks 2024. aastaks vastavalt Eesti Haridustöötajate Liidu kompromissettepanekule. Samuti viia läbi haridustöötajate kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimised järgmise kolme aasta palgakokkuleppe üle ja sõlmida kollektiivleping Eesti Haridustöötajate Liiduga ning töötada kiiresti välja tõhusad meetmed haridustöötajate töötasu ja töökoormuse kaasajastamiseks ning piisava õpetajate järelkasvu tagamiseks, et tagada kvaliteetse hariduse jätkusuutlikus Eestis.

Resolution· OE358tagasi voetud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele astuda vajalikud sammud õpetajate streigi ärahoidmiseks ja teha selleks vajalikud ettepanekud palgafondi suurendamiseks ning õpetajate töökoormuse reguleerimiseks ja karjäärimudeli uuendamiseks alates 2025. aastast"

Estonia · Riigikogu · 8 January 2024

Eelnõu algatajad peavad tähtsaks koolide, huvikoolide ja lasteaedade häireteta tegevust ning peavad õpetajate streigi ära hoidmist valitsuse ülesandeks. Kuigi Eesti Haridustöötajate Liit on tähtajatu streigi algusaja juba 22. jaanuarile 2024 määranud, on valitsusel ka nüüd veel piisavalt aega langetamaks otsus õpetajate riikliku palgaeraldise piisavaks suurendamiseks läbirääkimispartneri poolt taotletud tasemele. Seetõttu tehakse valitusele ettepanek astuda vajalikud sammud õpetajate streigi ärahoidmiseks ja teha selleks vajalikud ettepanekud palgafondi suurendamiseks ning õpetajate töökoormuse reguleerimiseks ja karjäärimudeli uuendamiseks alates 2025. aastast.

Resolution· OE354avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 13 December 2023

Riigikogu liikme Ester Karuse omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumise tõttu lõpevad tema volitused ennetähtaegselt. Lähtudes rahvusooperi seadusest Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse uue liikme ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni. Kultuurikomisjon nõustus Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekuga nimetada Ester Karuse asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov. Uue nõukogu liikme volitused algavad Riigikogu otsuse jõustumisest ehk selle allkirjastamisel. Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu liikmete seast Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul. Rahvusooperi nõukogu liikme volituste tähtaeg on rahvusooperi seaduse kohaselt neli aastat. Seoses rahvusooperi nõukogu liikmete volituste lõppemisega ja lähtudes rahvusooperi seadusest, otsustas Riigikogu 2023. aasta 27. mail jõustunud otsusega nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Ester Karuse, Signe Kivi ja Kadri Tali.

Resolution· OE348avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 21 November 2023

Eelnõuga nimetatakse Eesti Panga Nõukogu liikmeks valdkonna asjatundja Toomas Tamsar. Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat.

Resolution· OE342avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 8 November 2023

Eelnõu näeb ette nimetada Riigikogu liige Andre Hanimägi Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks. Tema nimetamise põhjus on nõukogu senise liikme Tõnis Mölderi lahkumine Eesti Keskerakonna fraktsioonist. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat.

Resolution· OE336avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks"

Estonia · Riigikogu · 23 October 2023

Eelnõuga tehakse ettepanek toetada Euroopa Investeerimispanga (EIB) poolt Ukraina toetamiseks loodud fondi (EU4U) 10 miljoni euro suuruse riigigarantiiga. Garantii andmine toetuse asemel võimaldab hajutada kulusid tulevikku, olles samal ajal solidaarne teiste riikidega Ukraina toetamisel. Garantii suurus on samas suurusjärgus Läti ja Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis. Koostöös teiste ELi liikmesriikidega aitab Eesti kaasa Ukraina makromajandusliku stabiilsuse taastamisele ning riigi kohese vastupanu- ja taastumisvõime tugevdamisele. See aitab tagada Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ja riigi võimet täita oma finantskohustusi. EIB kaudu tegutsemine on tõhusam, et saavutada abi piisavalt suur mõjuala ja tulemuslikkus, samuti aitab see vältida Ukraina ametiasutuste halduskoormuse suurendamist. Euroopa Liidu eelarve tagatised, millega ka EIB tegevusi Ukrainas on varem toetatud, on 2023. aastaks ammendunud. Loodud fondi kogutava rahaga saab EIB jätkata oma tegevust Ukrainas, mida hetkel EIB-l oma jõul pole võimalik teha. Fondi saavad panustada ELi liikmesriigid, Euroopa Komisjon, huvitatud riigid ja partnerid. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.

Resolution· OE331tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks ka vajadusel finantsabi“

Estonia · Riigikogu · 11 October 2023

Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse ettepanekut, et võttes arvesse hiljutist terrorirünnakut Iisraelis rahumeelsete kodanike vastu, mille esmase tõrjumisega said Iisraeli kodanikud hakkama tänu sellele, et nad omasid kodus kaitsevahendeid, ja arvestades ka meie agressiivset idanaabrit ja tema vallutustegevust Ukrainas, peame vältimatult vajalikuks tõsta esmast Eesti Vabariigi kaitsevõimet nii diversioonijõukude kui viienda kolonni väljaastumiste vastu ja näeme seda ühe osana nn laiapindsest riigikaitsest

Resolution· OE309avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide täitmisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2022. aasta lõpu seisuga vara 23,99 miljardi euro väärtuses, millest suurem osa moodustas põhivara. Vara tervikuna kasvas aastaga 4,56 miljardi euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2022. aasta lõpus 17,07 miljardi euroni, mis on 2,98 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 6,95 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,12 miljardit eurot.

Resolution· OE310avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Pärast ISIS-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias. Ameerika Ühendriikide lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks ning Ameerika Ühendriikide ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR raames seejärel peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärgiks on aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel (Syrian Democratic Forces, SDF) ISIS-e vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas jätkatakse ka ISIS-e juhtfiguuride tabamist. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides demonstreerib Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas ning toetab Eesti julgeolekupoliitilisi eesmärke. Terrorismivastane võitlus on Ameerika Ühendriikide üks julgeolekupoliitika prioriteetidest. Jätkates osalust Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil nende jaoks olulises piirkonnas Lähis-Idas panustab Eesti väga heasse Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelisse liitlassuhtesse ning kaitse- ja julgeolekualasesse koostöösse. Samuti annab panustamine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

Resolution· OE311avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile Lähis-Idas. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Resolution· OE312avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis. NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq - NMI) loodi oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides. Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Resolution· OE313avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning aidanud tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Resolution· OE314avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab 2024. aastal Eestil NRF-i raames anda valmidusse kuni 76 kaitseväelast. Pärast NRF lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse, kuhu kuuluvad nii SNF kui ARF, kuni 76 kaitseväelasega (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhuosaväe juhatustes ning erioperatsioonide sihtüksus). Kuna miinijahtija antaks valmidusse SNF koosseisus, kuid seda saaks vajadusel kasutada ka ARF-is, siis on vaja Riigikogult saada SNF ja ARF jaoks ühine mandaat. Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model, NFM) kinnitamisega NATO kaitseministrite kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul NRF ja NATO valmidusinitsiatiiv (NATO Readiness Initiative, NRI). Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses läbi viima sõjalisi operatsioone nii SACEURi vastutusala sees kui väljas. Senises NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (NATO Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada. Alates 2024. aastast lõpetatakse osalemine NRI-s, sest senine Scoutspataljonil põhinev panus soomusjalaväekompanii ning toetuselemendiga ei ole enam võimalik ega põhjendatud. Scoutspataljoni inimressurss kulub suuresti vähendatud jalaväekompanii mehitamiseks operatsioonil Inherent Resolve. Lisaks peatavad Suurbritannia ja Taani vastavalt oma brigaadi ja pataljoni osaluse NRI-is, mille koosseisu kuulus ka Eesti kompanii. Seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 aktiveeris Põhja-Atlandi Nõukogu esmakordselt NRF-i alliansi kaitseks ning selle erinevaid kiires valmiduses osiseid siirati heidutuse ja kaitse eesmärkidel liitlasriikide territooriumile.

Resolution· OE315avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk väga heale ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi üha tugevnev sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik otsustanud määrata kriisi ning sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava lahinguvalmiduses brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. JEF võimaldab ka jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga. Samuti on JEF välja arendamas sõjalisi tegevusvariante, mis Eesti eesmärkide kohaselt toetaksid koherentselt nii NATO regionaalsete kaitseplaanide kui rahvusliku kaitseplaani elluviimist. Kaitseväele tähendab JEF potentsiaalselt olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit.

Resolution· OE316avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique. Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juuli 2021 otsusega 2021/1143/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis. EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste Euroopa Liidu lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik on Portugal. Alates 16.12.2021 panustab Eesti ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanneteks on EUTM Mozambique'i ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes.

Resolution· OE317avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti võimekus kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, sest konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab 2024. aastal Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Resolution· OE318avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini. Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Resolution· OE322tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. Riigikaitse arengud peavad olema vastavuses ja ka ennetavad kaasaegse sõja vajadustega ja arvestama agressiivsest naaberriigist lähtuva seni muutumatuna püsiva ohuga. Eesti riigikaitse võimekuste areng saab toetuda ennekõike kvaliteedile ja teaduspõhisele riigi sõjalise võimekuste arengutele.

Resolution· OE324tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine"

Estonia · Riigikogu · 9 October 2023

Eelnõu näeb ette moodustada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mille koosseisu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni ülesanne on kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

PreviousPage 4 of 16Next