Skip to content
PoliticalRepoPoliticalRepo

Estonia

Resolutions

792 ingested resolutions from Estonia. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.

Looking for a topic instead of a record type? Browse subjects in Estonia.

Resolution· OE42tagasi voetud taiskogul menetlemata

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist leevendada Eesti kodakondsuse saamise tingimusi"

Estonia · Riigikogu · 8 May 2023

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastataks 2023 - 2027 on fikseeritud: ,,Muudame kodakondsuse seadust, et võimaldada Eestis sündinud alaealistel lastel, kelle vanemad või vanem ei ole Eesti kodanikud, saada sünnijärgsele kodakondsusele lisaks ka Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras juhul, kui nende vanemad või last üksi kasvatav vanem on Eestis püsivalt elanud enne 20. augustit 1991." Sellist lähenemist ei saa õigeks pidada. Seetõttu tehakse otsuse eelnõuga Vabariigi Valitsusele ettepanek loobuda plaanist leevendada Eesti kodakondsuse saamise tingimusi.

Resolution· OE775avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine"

Estonia · Riigikogu · 24 January 2023

Uuendatud julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2023. aasta alguse seisuga, selgitada Eesti eesmärke pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldada seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme. Eelmised julgeolekupoliitika alused võeti vastu 2017. aastal. Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt iga nelja aasta järel. Seletuskirjas märgitakse, et praeguse ehk viienda julgeolekupoliitika aluste uuendamisega alustati 2021. aastal. Pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas tekkis vajadus hinnata uuesti julgeolekukeskkonna muutusi ning täiendada julgeolekupoliitika põhimõtteid ja töösuundi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2022–2023 nägi ette julgeolekupoliitika aluste uuendamist lähtudes eesmärgist tugevdada laiapindset julgeolekut. Viies julgeolekupoliitika aluste eelnõu valmis seetõttu 2022. aasta lõpus. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on märkimisväärselt halvenenud. Venemaa Föderatsioon alustas Ukraina vastu täiemahulist agressiooni. Sellele eelnenud COVID-19 pandeemia näitas tsiviilkriisiga kaasnevate mõjude olulisust. Need suundumused on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist nii Eestis kui ka lääneriikides laiemalt. See tingib riigis ja ühiskonnas tervikuna vajaduse olla valmis varem mõeldamatuna tundunud riskideks. Eesti peab tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks. Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on julgeolekupoliitika alustes fikseeritud erakondadeülese kokkuleppena sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine.

Resolution· OE776avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” muutmine"

Estonia · Riigikogu · 24 January 2023

Eelnõu näeb ette muuta vastavalt Riigikogu 2022. aasta 7. detsembri otsust. Muudatuse tulemusel pikendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2021. aasta 8. detsembri otsuses sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2023. aasta 31. detsembrini ning suurendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel operatsioonil kuni 110 kaitseväelaseni. Selleks sätestatakse eelnõus punktis 1 Riigikogu otsuse uus terviktest ning vastavalt muudetakse punkti 2.

Resolution· OE774i lugemine lopetatud

Riigikogu otsus „Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine“

Estonia · Riigikogu · 19 January 2023

Arengukava seab peaeesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkuse. Selleks tuleb metsanduses tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise ning kohanemine kliimamuutuste mõjuga. Metsasektor peab olema majanduslikult konkurentsivõimeline. Metsanduspoliitika peab olema kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Arengukava koostamisel on keskne roll olnud mitmel juhtkogul, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogul, arengukava algatamiseks moodustatud töörühmal, rahva esindajatest koosnenud metsakogul, huvirühmadel, samuti muul tagasisidel. Arengukava annab põhjaliku ülevaate metsanduse olukorrast. Eesti metsamaa pindala on 2,3 miljonit hektarit, mis moodustab üle poole kogu Eesti maismaa (koos siseveekogudega) pindalast. Eesti metsamaa pindala on järjepidevalt suurenenud peamiselt endiste põllumajanduslike maade varal. Viimasel kümnendil on suurenenud ka looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal. 2021 a andmeil on riigimetsamaa 1,08 miljonist hektarist nüüdseks range kaitse all rohkem kui kolmandik ning kogu Eesti metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,5 protsenti. Metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid, näiteks raievanus, langi maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm, et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu aastasest raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata. Erametsade uuendamine sõltub metsaseadusega määratud kohustuse järgimisest, et uuendusraiega raiutud puistud uuendataks õigel ajal, erametsaomanikule tehtud tulumaksuseaduse erisusest, metsa uuendamise toetustest ja metsapuutaimede kättesaadavusest turul. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Käesolev arengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja on jätkuks „Eesti metsanduse arengukavale 2011–2020“.

Resolution· OE769avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 20 December 2022

President märgib seletuskirjas, et praegune riigikontrolör Janar Holm asus ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees 9. aprillil 2018. Seega lõpevad tema volitused tähtajaliselt 8. aprillil 2023. Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktist 11, teen ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks (2023–2028) riigikontrolöriks Janar Holmi. Praegugi riigikontrolörina töötaval Janar Holmil on juhtimiskogemust ligi 25 aastat. Riigikontrolöri ametis oldud aeg, vahetu ja pidev suhtlus Riigikogu, selle komisjonide ja Vabariigi Valitsusega on andnud talle väga hea arusaamise riigi toimimisest ning probleemidest. Riigikontrolli juhina on Janar Holm pidanud oluliseks otsesuhtlust erineva tasandi otsustajate ja avalikkusega, et selgitada riigi kõrgeima auditiasutuse seisukohti, ning rõhutanud vajadust probleemide teket ennetada ja riske võimalikult efektiivselt maandada.

Resolution· OE752avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Margit Vuti Riigikohtu liikmeks nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 29 November 2022

Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul on Margit Vutt kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline ning mitmekülgne töökogemus kohtusüsteemis ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektorina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ning Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse. Kõve teeb ettepaneku nimetada Vutt Riigikohtu liikmeks alates 17. juulist 2023.

Resolution· OE751tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile"

Estonia · Riigikogu · 23 November 2022

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek langetada 5-le protsendile toidukaupade, jookide ja muude selliste inimestele tarbimiseks mõeldud toorainete, välja arvatud alkohol ja tubakatooted, ja nende valmistamiseks või säilitamiseks kasutatavate maitseainete, säilitusainete, värv- ja muude lisaainete käibemaks. Samuti tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile sööda- ja segasööda ning nende valmistamiseks kasutatavate tooraine- ja lisaaine, loomade toiduainena kasutatavate tööstuse jäätmed ning sööda tooraine käibemaks. Tehakse ka ettepanek langetada 5-le protsendile restorani- ja toitlustusteenuste käibemaks.

Resolution· OE748avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 16 November 2022

Eelnõu näeb ette nimetada delegatsiooni liige Urve Tiidus delegatsiooni juhiks ja senine delegatsiooni juht Aadu Must delegatsiooni juhi asetäitjaks ning arvata delegatsiooni koosseisust välja senine delegatsiooni juhi asetäitja Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeks Vilja Toomast.

Resolution· OE730tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele"

Estonia · Riigikogu · 24 October 2022

Ajutise kaitse andmisel tuleb selgitada, kas tegemist pole illegaalselt Ukrainast lahkunutega. Viimastele tuleb ajutisest kaitsest keelduda ning nad Ukrainasse tagasi suunata. Isikud, kellele on antud ajutine kaitse, kuid kellel pole olnud õigust Ukrainast lahkuda, tuleb välja selgitada ning nad samuti Ukrainasse tagasi suunata.

Resolution· OE716tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja energiakriisi päästepakett"

Estonia · Riigikogu · 11 October 2022

Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja tasuta elektripakett kodutarbijatele 130 kWh ulatuses ühes kuus kuni 30. aprill 2023, samuti viia ettevõtete elektrienergia ja maagaasi võrgutasud 0 euroni kuni 30. aprill 2023 ning laiendada elektri universaalteenust keskmise suurusega ettevõtetele ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

Resolution· OE682tagasi lykatud

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava maapiirkondades elamise toetamiseks"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava Eesti elanike maapiirkondades elamise toetamiseks. Selleks tehakse ettepanekud töötada välja täiendavad meetmed Eesti maapiirkondadesse eluaseme soetamise ja eluasemete rekonstrueerimise toetamiseks; eraldada riigieelarvest rahalised vahendid üürielamute programmiga jätkamiseks ja täiendada hajaasustuse programmi riikliku toetusega kaugtöö võimaluste parandamiseks ning kiire internetiühenduse loomiseks.

Resolution· OE686avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest (valitsussektori finantsülevaade, tegevuste ülevaade ning ülevaade ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Resolution· OE687avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires. Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve.

Resolution· OE688avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist. Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2022 oli kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.

Resolution· OE689avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique. Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juulil 2021 väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis. EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik Portugal. Eesti oli üks esimestest riikidest, kes teatas Portugalile oma soovist panustada ning alates 16.12.2021 panustame ühe õigusnõunikuga. Eesti kaitseväelase ülesanneteks on EUTM Mozambique ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Resolution· OE690avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt. Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Aastal 2023 on kavas jätkata panustamist operatsiooni Inherent Resolve ühe staabiallohvitseriga ning mandaadi piirmäär võimaldab vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Resolution· OE691avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Resolution· OE692avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 5 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis. NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq - NMI) loodi 2018. aasta oktoobris. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides. Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Resolution· OE693avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

Eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni 285 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. NATO reageerimisjõud (NATO Response Force − NRF) on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele. Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele.

Resolution· OE694avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning toetanud meie rolli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Resolution· OE695avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias"

Estonia · Riigikogu · 26 September 2022

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Resolution· OE672avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 19 September 2022

Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja ning nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Lotman, nimetada delegatsiooni juht Marko Šorin delegatsiooni liikmeks ja nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma.

Resolution· OE674avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine"

Estonia · Riigikogu · 19 September 2022

Eelnõu näeb ette nimetada Maria Jufereva-Skuratovski asemel delegatsiooni juhiks Eerik-Niiles Kross ning nimetada Maria Jufereva-Skuratovski delegatsiooni liikmeks. Samuti arvati delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm ja nimetati delegatsiooni asendusliikmeks Heiki Hepner. Seoses sellega nimetati delegatsiooni asendusliige Indrek Saar delegatsiooni liikmeks ja nimetati delegatsiooni liige Urmas Reitelmann delegatsiooni asendusliikmeks.

Resolution· OE669avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 14 September 2022

Eelnõu näeb ette  kutsuda Eesti Rahvusraamatukogu nõukogust tagasi Peeter Rahnel seoses tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega ja nimetada nõukogu liikmeks Ruuben Kaalep. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on Eesti Rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub seitse liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat. Riigikogu 2019. aasta 27. mai otsuse kohaselt nimetati Eesti Rahvusraamatukogu nõukogusse Riigikogu liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko. Ametikoha järgi kuulub nõukogusse Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht ning kultuuriminister on nimetanud nõukogu liikmeks Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevatsi.

Resolution· OE670avaldatud riigiteatajas

Riigikogu otsus „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine"

Estonia · Riigikogu · 14 September 2022

Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Sulev Valner seoses nõukogu senise liikme Priit Hõbemägi volituste lõppemisega. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast liikmeteks on käesoleval hetkel Peeter Espak, Viktor Trasberg ning Rein Veidemann.

PreviousPage 6 of 16Next