Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kompenseerida AS-ile Elering 2021. aasta taastuvenergiatoetuse maksmise kulud täies mahus, mis võimaldaks vabastada kõik elektritarbijad ajutiselt taastuvenergiatasust.
Eelnõu näeb ette, et elektri hinnatõusu leevendamiseks tuleb tühistada elektrienergia taastuvenergia tasu tarbijatele ning katta taastuvenergia tasud tootjatele riigieelarve eraldisena CO2 emissiooni kvootide tulust. Seetõttu tehakse valitsusele ettepanek algatada vastav eelnõu. Lisaks tehakse valitsusele ettepanek algatada 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu selliselt, et selle tulud ei näe ette kütuse- ja elektriaktsiisi praeguste määrade tõstmist.
Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Johannes Kert ja nimetada delegatsiooni juht Sven Sester delegatsiooni asendusliikmeks. Eelnõu näeb ette nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert ning liikmed Urmas Espenberg, Marek Jürgenson ja Üllar Saaremäe. Eelnõu näeb nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets.
Kultuurikomisjon teeb ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmiselt: Tartu Südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus.
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste jõustruktuuride käitumise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse välja selgitamiseks, et edaspidi välistada põhiseaduslike kodanikuvabaduste meelevaldne ja seadusevastane piiramine.
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Priit Sibul seoses nõukogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa volituste ennetähtaegse lõppemisega.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu senine liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits esitas avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks omal soovil. Riigikogu Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku nimetada nõukogu uueks liikmeks Priit Sibul.
Otsusega annab Riigikogu heakskiidu ELi nõukogu (nõukogu) otsusele omavahendite süsteemi kohta. Selles sätestatakse ELi taaskäivitamise kava rahastamine ühenduse laenu teel, mille maksavad tagasi kõik liikmesriigid ELi eelarve sissemaksete kaudu alates hiljemalt 2027. aastast kuni 2058. aasta lõpuni ning uue omavahendina võetakse EL eelarve rahastamiseks kasutusele ringlusse võtmata plastpakendijäätmete põhine omavahend.
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku maksta COVID-19sse nakatunutele ja lähikontaktsetele haigushüvitist alates esimest päevast 100 protsenti nende eelnevast töötasust kuni töövõime taastumise või karantiini lõpetamise päevani. Nendele isikutele, kellel ei ole õigus haigushüvitisele või kui see on madalam kui 500 eurot, maksta ühekordset toetust summas 500 eurot.
Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 56 lõikele 11 nimetatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) nõukogu liikmetest neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Keskkonnakomisjon on otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku kutsuda SA KIK nõukogust tagasi Merry Aart ja Priit Sibul ning nimetada SA KIK nõukogusse uuteks liikmeteks Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Martin Repinski.
Vastavalt metsaseaduse § 49 lõikele 3 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu üheksaliikmeline, kuhu kuulub kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Sama seaduse § 49 lõike 5 kohaselt nimetab Riigikogu oma otsusega nõukogu liikmed keskkonnakomisjoni ettepanekul. Keskkonnakomisjon on otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku kutsuda RMK nõukogust tagasi Andres Metsoja ja nimetada RMK nõukogusse Riigikogu liige Yoko Alender.
Eelnõu näeb ette lõpetada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus ja tegeleda vastavate sisuteemadega edasi nii Riigikogus, eeskätt sotsiaalkomisjonis ning sotsiaalministeeriumis, kui ka sise-, kultuuri ja välisministeeriumis. Seletuskirjas märgitakse, et Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon dubleerib Riigikogu sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaal-, sise-, haridus- ja välisministeeriumide tööd. Seetõttu pole probleemkomisjoni olemasolu vajalik, mõistlik ega ka majanduslikult otstarbekas, kuna komisjoni töö nõuab lisaks märkimisväärseid lisakulutusi riigieelarvest. Olukorras, kus riigi eesmärgiks on avaliku sektori kulutuste kärpimine, on Riigikogu poolt kokkuhoiukohtade leidmine vajalik eeskuju. 2021. aasta jaanuaris kaotati ka rahvastikuministri koht ja ametnikud viidi üle ministeeriumidesse, kus vastavate poliitikatega varasemalt tegeleti.
Eelnõu esitamine tuleneb ajaolust, et senine Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liige Andres Sutt nimetati 26. jaanuaril ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriks ning tema volitused Riigikogu liikmena peatusid.
Eelnõu näeb ette moodustada uurimiskomisjon, mille töösse kaasatakse kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Eesmärgiks seatakse välja selgitada rakendatud toetusmeetmete otstarbekus ning tõhusus, toetuse andmise või finantsinstrumendi rakendamise otsuse tegemise protsessi mõjutanud isikute ring ning nende mõju otsuse kujunemisele. Samuti ka toetuse saajate ning nendega seotud isikute annetused ja muud soodustused erakondadele, nende juhtorganite liikmetele ning nendega seotud isikutele.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek seada strateegiline eesmärk viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul vähemalt 10 000 tonni juurdekasvuni lähtudes põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette maismaa kalakasvatustes. Nimetatud eesmärgi elluviimiseks tuleb soodustada ja toetada tänapäevaste ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamist vesiviljeluses, seejuures lähtudes põhimõttest, et arendused ei halvendaks mereala seisundit ega seoks ohtu hea seisundi saavutamist. Eelnõu on esitatud tulenevalt vajadusest teha valdkonna arendamiseks põhimõtteline otsus soodustada riiklikul tasandil keskkonnasäästlikku vesiviljelust ja isevarustatuse tagamist kodumaise kasvatatud kalaga ning saada riiklikul tasandil selgus vesiviljeluse valdkonna arenguvõimaluste osas.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek koostada 1. maiks 2021analüüs ja esitada selle põhjal Riigikogule ettepanekud raha mõju ja raiskamise vähendamiseks Euroopa Parlamendi valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, Riigikogu valimistel ning rahvahääletustel, sealhulgas ülempiiri seadmise valimiskuludele ja valimisreklaami mahule.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja muudatused haiguspäevade hüvitamise tingimuste ja korra muutmiseks, mis jõustuvad hiljemalt 1. detsembril 2020.
Küsida 2021.aasta 18. aprillil korraldataval rahvahääletusel Eesti Vabariigi kodanike seisukohta, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks.
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Anti Poolamets seoses nõukogu liikme Urmas Reitelmanni volituste ennetähtaegse lõppemisega.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja riiklik vesinikustrateegia, et kasutada vesinikutehnoloogiate võimalusi süsinikuheite vähendamiseks ja majanduse dekarboniseerimiseks. Vesinikustrateegia annab aluse vesinikutehnoloogiate integreerimiseks riiklikesse kliimadokumentidesse “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” ja “Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030”.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 75 kaitseväelaseni.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel rahuvalvemissioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) Liibanonis 2021. aasta 31. detsembrini.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni viie kaitseväelaseni. Ühtlasi näeb eelnõu ette panustada samaks perioodiks Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTUM Mali (European Union Training Mission in Mali) kuni kümne kaitseväelasega.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 2021. aasta 31. detsembrini.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni kümne kaitseväelaseni
Eelnõu näeb ette kasutada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vajaduse korral Kaitseväe kuni 70 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus ja NATO Kaitseväe kuni 200 kaitseväelast NATO uude valmidusinitsiatiivi NRI (NATO Readiness Initiative) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 kaitseväelast 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2021. aasta 31. detsembrini ning suurendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni 40 kaitseväelaseni.
Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Eelnõu näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel 2021. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni kolme kaitseväelaseni.
Eelnõu võimaldab panustada kuni 46 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis.
Eelnõu näeb ette kasutada Kaitseväe kuni kuute kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Euroopa Liit käivitas 22. juunil 2015 Vahemere keskosas sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia, tõkestamaks ja ennetamaks inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse. EUNAVFOR Med/Sophia lõpetati k.a 21. märtsil ning selle asemel on missioon EUNAVFOR Med/Irini, Missiooni eesmärk on jäänud sarnaseks, kuid operatsiooniala vähenenud ning põhieesmärk on suunatud ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüale ning illegaalse naftaekspordi tõkestamisele Liibüast ja Liibüa piirivalve ja mereväe väljaõppele. Lisaks tegeletakse inimkaubanduse tõkestamisega.
Strateegiaga luuakse raamistik, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad; seob pikaajalise strateegia rahastamisega, st arvestab riigi rahanduse väljavaadetega ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel, sh struktuurivahendite planeerimiseks ja kasutamiseks; annab aluse Eesti seisukohtade kujundamiseks rahvusvahelistes koordinatsiooniprotsessides (sh Euroopa Liidu poliitika planeerimises osalemise tasemel). Strateegiaga luuakse tingimused riigi strateegilise ja tulemusjuhtimise paremaks korraldamiseks, sh strateegiadokumentide arvu vähendamiseks ning ÜRO säästva arengu eesmärkide keskseks integreerimiseks riigi arengudokumentidesse.
Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.
Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks, mis kindlustaks ühiskonna sidususe ja tagaks, olenemata noorte emakeelest, nende konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu hariduses ja tööturul. Kindlustades muukeelsetele õpilastele nende emakeele- ja kultuuriõppe.
Üleminek ühtsele alusharidusele on korraldatud 2024. aastaks, mis on eelduseks üleminekule ühtsele eestikeelsele kooliharidusele 2030. aastaks.
Seletuskirjas märgitakse, et esimese sammuna tuleb 2024. aastaks ühtsele eestikeelsele õppele viia alusharidus. Erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näitavad, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus keel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. Sellele järgneks loogilise sammuna üleminek täielikult eestikeelsele üldharidusele.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja Haridus-ja Teadusministeeriumi valitsemisalas alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamise kava COVID-19 viiruse oludes, koos vajalike muudatuste rakendamise juhistega ühtsetel alustel kogu Eestis, tagades õpilastele ja õpetajatele turvaline koolikeskkond.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek seadusandlike muudatuste väljatöötamiseks pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks, mis tagaks inimkeskse hoolekandekorralduse kõigile abivajajatele.
Ettepanekut põhjendatakse, et Eesti elanikkond vananeb ning eakate ja erivajaduste inimeste arv järjest suureneb. Eesti pikaajalise hoolduse korraldamise süsteem vajab kiiremas korras põhimõttelisi muudatusi, mis vähendaks pereliikmete hoolduskoormust ning tagaks hooldusvajadusega inimestele vajadustele vastava abi.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve taotluses tuuakse esile, et Urmas Volens on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine töökogemus Justiitsministeeriumi erinevatel ametikohtadel, advokaadibüroodes vandeadvokaadina ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilprotsessi dotsendina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.
Eelnõuga tehakse ettepanek moodustada komisjon, kes hakkab analüüsima kevadel 2020 Eestit tabanud viiruse COVID-19 epideemiaga võitlemist.
Ettepaneku põhjenduse kohaselt on ekspertidest moodustatav sõltumatu komisjon vajalik, et analüüsida saadud kogemusi, kaardistada õnnestumisi ning kohad kus tehti vigu ning mida saab tulevikus paremini korraldada. Komisjoni loomine on vajalik juba selle pärast, et nii mõnedki vahetult kriisi lahendamist juhtinud ametnikud on vallandatud või omal soovil lahkunud, ning saadud kogemused tuleb kaardistada, et parimini valmis olla tulevikus sarnaste epideemiate ohjeldamisel.