Nõukogu liikmete esitamise ettepanek lähtub asjaolust, et Eesti Panga Nõukogu varasema koosseisu volitused on lõppenud. Tulenevalt seadusest nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Samas esitas tulenevalt seadusest iga fraktsioon rahanduskomisjonile fraktsiooni nõukogus esindava saadiku nime koos tema kirjaliku nõusoleku ja kirjaliku kinnitusega, et ta vastab Eesti Panga seaduses nõukogu liikmele sätestatud nõuetele.
Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt annab Riigikogu Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 48 716 500 eurot ELi Nõukogu määruse, millega COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel.
Eelnõu võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega Ammerika Ühendriikide juhitavasse operatsiooni Sentinel.
Ameerika Ühendriigid tegid 2019. aasta suvel algatuse luua rahvusvaheline merejulgeoleku koalitsioon IMSC (International Maritime Security Construct), mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus ja laevade turvalisus Hormuzi väinas ning edendada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Selle saavutamiseks on IMSC käivitanud operatsiooni Sentinel Hormuzi väina piirkonnas.
Hormuzi väin ühendab Pärsia ja Omaani lahte ning eraldab Araabia poolsaart Iraanist, seda läbivad olulised naftatransiitteed. Alates suvest 2019 on Iraan suurendanud oma tegevust Hormuzi väina piirkonnas, sealhulgas korraldanud rahvusvahelistes vetes agressiivseid intsidente alustega ja hõivanud laevu.
Eesti prioriteet on rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevad rahvusvahelised suhted, kaasa arvatud meresõiduvabaduse tagamine. Operatsioonil osalemisega annab Eesti oma panuse Lähis-Ida piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku suurendamisse.
Eesti panustaks 2020. aasta sügisest ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Bahreinis. Operatsioonil Sentinel osalemisega jätkab Eesti väga head kahepoolset koostööd rahvusvaheliste operatsioonide vallas strateegiliste partnerite Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga.
Seoses Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete Agu Uudelepa, Paavo Nõgeneni ja Pille Pruulmann-Vengerfeldti volituste lõppemisega ja lähtudes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest näeb eelnõu ette nimetada nõukogu liikmeteks järgmised Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad: Peeter Espak, Priit Hõbemägi ja Viktor Trasberg.
Riigikogu liikmetest kuuluvad Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Marika Tuus-Laul (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Valdo Randpere (RE) ja Urmas Reitelmann (EKRE).
Eelnõu näeb ette nimetada Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 2020. aasta 1. juunist kuni 2022. aasta 31. maini Aivar Kokk, kes on ka käesoleval ajal kontrollkomitee liige
Eelnõu järgi tuleb korrastada strateegiline planeerimine ja tõhustada riigiülesannete täitmist. Riigi keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende asutused tegutsevad partnerluse põhimõttel ja teevad avalike teenuste pakkumisel igakülgset koostööd.
Vabariigi Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku võtta stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses kasutusele. Otsuse tulemusena on võimalik kaasata stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele 2020. ja 2021. aasta jooksul
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja majandusmeetmete pakett koroonaviiruse mõjude leevendamiseks meediasektoris.
Algatajad peavad vajalikuks kaaluda vähemalt eriolukorra kehtimise ajaks ajalehtede kojukannete dotatsioonide suurendamist mahus, mis võimaldaks langetada kojukande hindu poole võrra. Postiettevõtte Omniva omanikuna võiks riik kaaluda kojukande arvete tasumise tähtaja edasi lükkamist eriolukorra lõpuni. Samuti tasuks kaaluda meediaväljaannete digitellimustele madalama käibemaksumäära kehtestamist.
Kavandatavad meetmed peaksid aitama meediaettevõtteid ja selle töötajaid ning tagama meedia jätkuva toimimise.
Eelnõu näeb ette nimetada Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Raimond Kaljulaid Indrek Saare asemel. Ettepaneku vahetuseks tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.
Eelnõu eesmärk on ära hoida lõpptarbija taastuvenergia tasu rohkem kui 20%, mis kaasneks juhul kui Eesti Energial tekib õigus saada elektrituruseaduse § 59 alusel Tootsi tuulepargis taastuvenergia toetust. Samuti luua tingimused järgnevatel aastatel taastuvenergia tasude vähenemiseks lõpptarbija jaoks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek seadusandlike muudatuste väljatöötamiseks pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks, mis tagaks inimkeskse hoolekandekorralduse kõigile abivajajatele.
Eelnõu näeb ette nimetada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast.
Väliskomisjonis toimunud arutelude käigus esitati komisjoni liikmete poolt ettepanek nimetada Eesti delegatsiooni tegevuse tugevdamiseks kolmas asendusliige järgides ENPA põhikirjas toodud nõuet arvestada poliitiliste jõudude jaotust ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust rahvusparlamendis. Sellest tulenevalt tegi Eesti Reformierakonna fraktsioon ettepaneku nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Jaak Madison ja nimetada delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann.
Riigikogu moodustas käesoleva aasta 5. juuni otsusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisus: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm.
Seoses Jaak Madisoni Riigikogu liikme volituste lõppemisega arutas väliskomisjon oma 9. septembri istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekut nimetada tema asemel delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann.
Tulenevalt seadusest määrab audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku nimetada Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevust kontrollima AS Deloitte Audit Eesti.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Kadri Simson ja nimetada delegatsiooni juhiks Kerstin-Oudekki Loone, samuti arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeks Andres Metsoja ning arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Sven Mikser ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Jevgeni Ossinovski.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Mart Nutt ja nimetada delegatsiooni juhiks Sven Sester ning arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Kerstin-Oudekki Loone ja nimetada delegatsiooni liikmeks Marko Šorin.
Eelnõu näeb ette kiita heaks riigi auditeeritud 2018. aasta majandusaasta koondaruanne, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
UNIFIL-i ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ning koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust neis küsimustes. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ning toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.
Eesti osales UNIFIL-is aastatel 1996–1997, mil panustas rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). 2015. aasta kevadest 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga – kokku 38 kaitseväelasega – Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Alates 2018. aasta sügisest panustab Eesti ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Naqouras. 2020. aastal jätkab Eesti UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega.
Eelnõu võimaldab jätkata panustamist kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia.
EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on tõkestada illegaalset migratsiooni Vahemerel ning tõsta Liibüa rannavalve ja mereväe võimekust ja anda teostada nende väljaõpet. Samuti kogutakse informatsiooni Liibüast illegaalselt transporditava nafta kohta vastavalt ÜRO JN resolutsioonile 2146 (2014) ja resolutsioonile 2362 (2017) ning tõhustatakse inimkaubandusega seotud infovahetust EL-i liikmesriikide, FRONTEX-i ja EUROPOL-i vahel. Operatsiooni mandaadi viimasel pikendamisel märtsis 2019 lõpetati laevade osalemine operatsioonil, millega kadus reaalne võime päästa Vahemerel inimelusid.
Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega EL-i sõjalisse operatsiooni, mis aitab kaasa Euroopasse suunduva illegaalse migratsiooni tõkestamisse, suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonil mitmekülgseid kogemusi.
Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil NMI Iraagis. NATO Brüsseli tippkohtumisel juulis 2018 loodi uus väljaõppemissioon, mis aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides.
Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 20 kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISIL-i vastane toetus ja toetav sõjaline tegevus. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.Eesti osalemine operatsioonil algas augustis 2016.
Eelnõu võimaldab jätkata panustamist kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. Missioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist.
Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti
Eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras.
Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et tagada rahvusvaheline stabiilsus ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).
NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.
Eelnõu võimaldab jätkata panustamist kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.
EL-i Nõukogu moodustas 17. jaanuari 2013 otsusega 2013/34/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) Malis. Sellest missioonist on kujunenud EL-i üks tähtsamatest sõjalistest missioonidest, millesse koos Eestiga panustab ligi 600 kaitseväelasega 27 riiki, sealhulgas EL-i 22 liikmesriiki. EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist suurendamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. Saheli piirkonda laiemalt toetab EUTM Mali läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tõhustamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.
25. aprillil 2013 loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2100 (2013) rahuvalvemissioon MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe elluviimist, suunates oma jõupingutused üha enam poliitilise dialoogi toetamisele ning Mali riigivõimu taastamisele Kesk-Malis, kus on suurenenud vägivald. ÜRO missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukonna sisest vägivalda ning tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis.
Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. See aitab suurendada Eesti nähtavust ÜRO-s. Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti üks prioriteete on aktiivselt osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Läbi osalemise nendel missioonidel panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.
Eelnõu näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force ehk JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid riike, kel ühine ohutunnetus ja kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse.
Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Missiooni tegevus on suunatud Afganistani julgeolekuküsimustega seotud ministeeriumitele ja julgeolekujõududele, keskendudes sõjaväe ja politsei kõrgemale juhtimistasemele. Eesti osales operatsioonil ISAF Afganistanis 11 aastat (2003-2014), RSM-il alates 2015. aastast ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täimist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus. Panustades NATO suurimasse käimasolevasse sõjalisse operatsiooni aitab Eesti kaasa rahvusvahelise julgeoleku olukorra parandamisse.
Eelnõu võimaldab jätkata Malis panustamist Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane. Ühtlasi suurendatakse Eesti kaitseväelaste arvu kuni 95 kaitseväelaseni.
Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Lisaks eeltoodule aitab panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis.
Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) ning Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 4500). Operatsiooni strateegiline eesmärk on Saheli piirkonnast lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, immigratsioon) ohjamine. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel.
Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhjamaadele. Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.
Kriminaalpoliitika põhialuste eelnõu näol on tegemist riigieelarve seaduse §-s 20 nimetatud strateegilise arengudokumendiga, mille võtab vastu Riigikogu. Tegu on riiklikke väärtusi kandva pikaajalise arengudokumendiga, millest madalama taseme poliitikadokumendid peavad lähtuma. Näiteks Vabariigi Valitsuse vägivalla ennetamise arengukava, noortevaldkonna arengukava, siseturvalisuse arengukava (uus koostamisel), laste ja perede arengukava, rahvastiku tervise arengukava (uus koostamisel). Sama taseme arengukavadest on kriminaalpoliitika põhialustega seotud näiteks Riigikogu Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ja kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Kriminaalpoliitika põhialused ei sisalda detailseid tegevusi, rahastamisprognoosi ega mõõdikuid. Seega, tegemist on visioonidokumendiga, mis väljendavad kriminaalpoliitika ees seisvaid peamisi küsimusi ja prioriteete.
Õigusloomepoliitika põhialuste (ÕPPA) ülesandeks on leppida kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis saavad edaspidi olema aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning õigusloomealase koostöö ja arendustegevuse korraldamisel. ÕPPA suundade selge sõnastamine ja jõustamine on oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, selleks, et tagada õiguspoliitika ettenähtavus ja avatus.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek astuda järgnevaid samme ning sealhulgas töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035, et tagada, säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes ja huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis ja igapäevaelus.
Eesti Panga Nõukogu esimees teeb ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogusse Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane.
Eelnõu näeb ette nimetada Tagatisfondi nõukogu liikmeteks Dmitri Dmitrijev ja Aivar Sõerd. Tagatisfondi eesmärk on krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse tagamine ning seeläbi finantssektori usaldusväärsuse ja stabiilsuse suurendamine.
Eelnõu näeb ette moodustada Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Aadu Must, delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert, liikmed Urmas Espenberg, Helle-Moonika Helme, Marek Jürgenson, Signe Kivi, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Üllar Saaremäe, Erki Savisaar, Sven Sester ja Urve Tiidus.
Balti Assamblee moodustati kui konsultatiivne ja koordineeriv institutsioon ühist huvi pakkuvate küsimuste ja projektide arutamiseks. Balti Assamblee seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol. Balti Assamblee tööorganid on istungjärk, presiidium, komisjonid ja sekretariaat. Balti Assamblee on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon, õigus- ja julgeolekukomisjon ning heaolukomisjon. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu näeb ette moodustada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestil, kui Euroopa Nõukogu täisliikmel, on vastavalt organisatsiooni põhikirja artiklile 26 õigus moodustada parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon. Delegatsiooni liikmete arv on proportsionaalne rahvaarvuga. Samuti on õigus määrata vajadusel kuni kolm asendusliiget. Delegatsioon moodustatakse arvestades poliitiliste jõudude ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust Riigikogus. Delegatsiooni asendusliikmetel on õigus osaleda kõikidel assamblee täiskogu ja komiteede istungitel. Hääletamistel on Eesti delegatsioonil kolm häält.
ENPA täiskogu käib koos neli korda aastas - jaanuaris, aprillis, juunis ja septembris. Olulisemad dokumendid on õiguslikult siduvad kokkulepped ja konventsioonid ning soovitused liikmesriikide valitsustele põhilistes ühiskonnaküsimustes. Assamblee ametlikud töökeeled on inglise ja prantsuse keel. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu näeb ette moodustada Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Kadri Simson, liikmed Ants Laaneots ja Sven Sester ning asendusliikmed Leo Kunnas ja Sven Mikser.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestil, kui NATO PA liikmel, on tulenevalt organisatsiooni põhikirja artiklist 1 õigus moodustada parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning vajadusel nimetada ka asendusliikmeid. Delegatsioon moodustatakse arvestades poliitiliste jõudude esindatust Riigikogus.
NATO PA Eesti delegatsiooni eesmärgid on kaitsta Eesti välispoliitilisi huve, osaleda aktiivselt assamblee üritustel ja komisjonide töös, tagada Eesti julgeolekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu näeb ette moodustada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Mart Nutt, liikmed Kerstin-Oudekki Loone ja Heljo Pikhof ning asendusliikmed Johannes Kert ja Anti Poolamets.
Seletuskirjas märgitakse, et OSCE PA tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks, esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat, omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi.
Tähtsaks osaks OSCE töös on vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid.
Vastavalt OSCE põhikirja protseduurireeglitele on Eestil õigus moodustada organisatsiooni parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning määrata kolm asendusliiget. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks järgmised Riigikogu liikmed: Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Jevgeni Ossinovski, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Marika Tuus-Laul.
Seaduse kohaselt nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmeid käesoleva otsusega ei nimetata, kuivõrd nende volitused kestavad viis aastat.
Eelnõu näeb ette nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Helle-Moonika Helme ja Urve Tiidus. Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete seast. Nõukogusse kuuluvad veel kaks kultuuriministri nimetatud liiget, üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige, üks rahandusministri nimetatud liige, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige, üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige, üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige ning üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige.
Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning Eesti Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko.
Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub 7 liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat.
Eelnõu näeb ette nimetada Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 2019. aasta 1. juunist kuni 2020. aasta 31. maini Aivar Kokk.
Eelnõu näeb ette moodustada riigieelarve kontrolli erikomisjon, kuhu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni eesmärk on tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll Vabariigi Valitsuse üle riigieelarve täitmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise osas.