Valitsusele tehakse ettepanek esitada keeleseaduse, meediateenuste seaduse, reklaamiseaduse, karistusseadustiku ja teiste vajalike õigusaktide muutmise eelnõud, millega: lubatakse Eesti Vabariigi avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute nendes tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt. Eelnõu kohaselt võib lisada eestikeelse teksti tõlke võõrkeelde, mis ei tohi olla vene keel. Seejuures peab eestikeelne tekst olema esikohal ning paremini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. Vaja on tagada ka kontroll ja vastutus ülaltoodud nõuete täitmise üle.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja tegevusava, kuidas rahastada juba kohustusena võetud Tallinna Haigla ehitust, soetada hädavajalikud meditsiinikopterid ja rajada Rohuküla raudtee Turba – Risti vaheline lõik.
Eelnõuga tehakse ettepanek valitsusele tulla välja uue toetusmeetmete paketiga kõrgete energiahindade hüvitamiseks eesootavaks kütteperioodiks alates 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta maini nii kodutarbijatele kui juriidilistele isikutele.
Eelnõuga tehakse ettepanek kaotada lõpptarbijatele mainitud perioodiks elektrienergia ja maagaasi võrgutasud ning määrata kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale lagi 2021. aasta esimese poolaasta taseme järgi ning hüvitada ajavahemikul 2022. aasta september – 2023. aasta mai kõigile elektri lõpptarbijatele 80% kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale määratud hinnalage ületavast osast.
Eelnõu kohaselt tehakse Riigikogu 5. aprilli 2017 otsuses ˮKliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ muudatused, mis näevad ette, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti näeb muudatus ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ning vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.
Seletuskirjas märgitakse, et põhialustega lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Vahepealsed muudatused kliimapoliitikas ja selle eesmärkides nii ELis kui ka Eestis on põhjustanud vastuolu kehtivate kliimapoliitika põhialustega. Eelnõu eesmärk on viia põhialused kooskõlla ELis kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega.
Kehtivas põhialuste tekstis on kirjas, et Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Tänaseks on ELis ja Eestis astutud sammud, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne EL.
Eelnõu näeb ette nimetada teiseks ametiajaks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Rein Veidemann.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raimond Kaljulaid ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Indrek Saar.
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Jevgeni Ossinovski ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Jaak Juske.
Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks tõsta 2023. aasta septembriks üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk 120 protsendini riigi keskmisest palgast.
Venemaa tegevus, pidades jätkuvalt vallutussõda Euroopas, rikkudes massiliselt inimõigusi ja õhutades rahvustevahelist vaenu, on lubamatu ja õigustamatu. Samal ajal eksisteerivad meie riigi territooriumil olematu väärtusega, kuid jõuliselt vene imperialismi- ja sõjapoliitikat õigustavad mälestusmärgid.
Seoses eelöelduga tuleks valitsusel luua õiguslikud alused, millised võimaldavad korrektselt teisaldada avalikust ruumist, sealhulgas omavalitsuste territooriumitelt mälestusmärgid, millised on otseselt seotud Eesti Vabariiki okupeerinud vene armee tegevuse õigustamise, kiitmise, tänamise või heroiseerimisega ning vastavad mälestusmärgid avalikust ruumist eemaldada.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanekud riigikaitse kiiremaks arendamiseks, mis näevad ette märkimisväärselt suurendada riigikaitsekulusid, tõsta 2022-2025 aasta riigieelarve strateegias arvestatud investeeringud kahekordseks ja astuda riigikaitse arendamise nimel NATOs vajalikud sammud. Eelnõus on kirjeldatud konkreetseid samme.
Eelnõu kohaselt peaks valitsus langetama otsuse hiljemalt aasta lõpuks, kui ei kehtestata ELi ühist sõjasanktsiooni Venemaale varem, lõpetama pöördumatult Venemaa gaasi kasutamise Eestis. Selleks on vajalik valitsusel välja töötada tegevuskava, mis hõlmaks nii LNG terminali rajamist kui alternatiivsete energiavarustuse võimaluste pakkumist tarbijatele, eriti tööstustarbijatele, pidades silmas näiteks biometaanile ülemineku suuremat toetamist.
Eelnõuga tehakse ettepanek kehtestada viivitamatult valitsuse poolt rahvuslik sanktsioon Venemaale suunduvatele ja sealt saabuvatele maismaa transpordivedudele ning samuti Eesti sadamate kasutamisele Venemaale suunduvatele ja sealt saabuvatele laevatranspordivedudele.
Samuti tehakse valitsusele ettepanek taotleda meie regiooni Euroopa Liidu riikidelt sama sisuga rahvuslike sanktsioonide kehtestamist ja valitsusel näha 2022. aasta lisaeelarves vajadusel ette mõistlikus ulatuses vahendid sanktsioonist tulenevate võimalike majanduslike probleemide leevendamiseks Eesti ettevõtjatele.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek eraldada kohaliku omavalitsuse üksustele rahalisi lisavahendeid Ukrainast saabunud laste ja noorte haridustee jätkamise toetamiseks, mis on vajalik eesti keele õppe kättesaadavuse suurendamiseks vastavalt laste ja noorte vajadustele; huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ning õpetajate ja tugispetsialiste palgafondi suurendamiseks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule tegevuskava Eesti kaitseplaani täiendamiseks seoses rahvusvahelise olukorraga.
Eelnõuga tehakse valitsusel ettepanek esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule Eesti kaitseplaan ja selle rahaline maht ning ettepanekud rahastamisvajaduse katmiseks eesmärgiga kahekordistada riigikaitse kulutusi suhtena SKT-sse. Samuti tehakse valitsusele ettepanek taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega erisust Euroopa Liidu eelarve tasakaalu põhimõttest, et Eesti riigikaitsesse tehtavaid kulutusi oleks võimalik käsitleda eelarve tasakaalu reegli väliselt. Valitsusele pannakse ette taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega kaitsekokkuleppe sõlmimist, millega kahekordistatakse Euroopa Liidu kaitsevõimet.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tulenevalt põhitoiduainete kiirest hinnatõusust korrigeerida riigieelarvest eraldatava koolilõuna toetuse suurust ning algatada vastav riigieelarve muutmise eelnõu.
Eelnõu näeb ette kinnitada elektrituru reformi põhimõtted, mille kohaselt on elektrimüüjatel uue universaalteenusena sätestatult kohustus pakkuda väiketarbijatele börsivälist elektrienergia paketti, mille hinnakujundus kooskõlastatakse Konkurentsiametiga.
Eelnõu näeb ette, et Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas turgu valitseval elektritootjal on kohustus müüa otse, ilma börsi vahenduseta, elektrimüüjatele elektrit, mis on vajalik uue universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Hinnakujundusel lähtutakse elektrienergia tootmise kuludest ning kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ning hinnad kooskõlastatakse Konkurentsiametiga.
Eelnõu kohaselt kompenseerib riik eelarvelise eraldisena elektri tootjatele universaalteenusena toodetava elektri CO2 kvoodi kulud.
Eelnõu näeb ette, et Vabariigi Valitsus peab koostama eelpool toodut arvestades elektrireformi elluviimise kava hiljemalt ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ning esitama selle Riigikogu fraktsioonidele.
Eelnõu näeb ette nimetada Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 2022. aasta 1. juunist kuni 2024. aasta 31. maini Aivar Kokk.
Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada seaduse eelnõu, millega määratletaks kalapüügiseaduses õiguslikult randlase kui veepiiri omavas asustusüksuses püsivalt elava ning lautrit ja paati kasutava inimese mõiste ning laiendataks randlastele kalapüügiloa andmise korda sarnaselt püsiasustusega väikesaarte püsielanikele.
Samuti tehakse ettepanek töötada välja randluse toetusprogramm, mille vahendid näha ette 2023. aasta riigieelarve eelnõus ning mille juhtrühm moodustatakse rannakogukondade esindajaid kaasates.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek rakendada adekvaatseid ja tõhusaid meetmeid Eesti-vaenuliku propaganda tõkestamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja Venemaa agressiivset mõjutustegevust naaberriikides tuleb ümber vaadata tänane seadusandlus ja meetmed, mis puudutavad vaenulikke, sõjategevust õhutavaid telekanaleid Eestis
Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Ivi Proos. Eelnõu esitamine tuleneb ajaolust, et Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme Kaie Keremi volitused lõppesid ennetähtaegselt.
Eelnõuga esitatakse valitsusele plaan, kuidas kaitsta inimesi lubamatult kõrgete elektri- , maagaasi- ja küttearvete eest ning kuidas seda kõrget hinda kompenseerida.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek peatada vähemalt aastaks Eestis elektrituru börs ning kehtestada riiklikult reguleeritud hind; peatada vähemalt aastaks Eesti osalemine CO2 kauplemissüsteemis ehk ETS mehhanismis.
Eelnõu näeb ette, et valitsusel on vaja töötada välja ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest väiketarbijate kaitseks elektrituru reformi kava seoses energiakriisist tuleneva erakorralise elektrienergia hinnatõusuga.
Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 ja ta astus ametisse vande andmisega Riigikogu ees 31. märtsil 2015. Seega lõpevad tema volitused 30. märtsil 2022.
Vabariigi President teeb ettepaneku nimetada õiguskantsleriks Ülle Madise uueks ametiajaks. Kaaskirjas märgib president, et viimased seitse aastat õiguskantsleri ametit väärikalt kandnud Ülle Madise on tugeva akadeemilise tausta ja pikaaegse riigihalduse kogemusega jurist. Varasem töökogemus on tal õigusloome alal Justiitsministeeriumis ja Riigikogu põhiseaduskomisjonis, samuti on ta töötanud Riigikontrolli peakontrolörina ning Vabariigi Presidendi õigusnõunikuna. Ta on tegelenud põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse probleemidega ning on järjekindlalt juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata õiguste piiramise proportsionaalsust. Ta on seisnud selle eest, et riigivõimu tarvitamine oleks ka kriisi ajal kooskõlas põhiseadusega.
Ülle Madise on näidanud end Eesti avaliku õiguse mõtestaja ja reformijana. Ta on osalenud kõikide Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel, viimaste väljaannete puhul peatoimetajana. Madise on olnud Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige, olles praegu IOI maailma tasandi juhatuse liige.
Riigikohtu esimees Villu Kõve teeb ettepaneku nimetada alates 1. märtsist 2022 Riigikohtu liikmeks Heili Sepp.
Kõve märgib kaaskirjas, et Heili Sepa pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse.
Lisaks pikaajalisele teenistuskäigule avalikus sektoris on Sepp avaldanud arvukalt õigusteemalisi artikleid ja arvamuslugusid. Samuti on ta üks Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kaasautoritest. Sepa panus karistusõigust ja kriminaalmenetlus puudutavate eelnõude ning seadusmuudatuste väljatöötamisel on olnud märkimisväärne. Oma teadmisi on ta edasi andnud nii iga-aastastes loengutes ja seminarides Tartu Ülikoolis ning Sisekaitseakadeemias kui ka kohtunike ja kohtujuristide koolitustel. Sepp kuulub OECD ja GRECO ekspertide nimistusse kui ekspert õiguskaitse- ja justiitssüsteemi ning kriminaalmenetluse ja korruptsioonivastaste meetmete alal.
Eelnõuga tehakse ettepanek arutada teemat kiiremas korras Riigikogus ja anda valitsusele ülesanne koroonaviiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjude kahjude hüvitamise fondi loomiseks.
Ettepanekut põhjendatakse, et valitsuse piirangud on Eesti elanikkonnale mitmed vaba aja veetmise ja sportimise võimalused sidunud vaktsineerimisega. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on ulatuslik ja vaktsiinide kasutamise aeg on olnud lühike, mistõttu on vajalik eraldi fondi loomine, mille kaudu hakatakse hüvitama vaktsineerimise kõrvalmõjude võimalikke kahjusid.
Eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Eelnõu võimaldab järgmisel aastal panustada kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.
Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil EUTM Mozambique osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Missiooni juhtriigiks on Portugal, kelle jaoks on Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise nähtavusega ning üks Portugali juunis lõppenud EL-i eesistumise prioriteetidest. Eestile on oluline olla solidaarne Portugaliga, kuna Portugal on panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse, panustades NATO Balti õhuturbe missiooni neli korda Leedust, Šiauliaist 2007, 2014, 2016 ja 2018 ning plaanib naasta septembris 2021 ja võimalusel ka tulevikus. Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi.
Eelnõu võimaldab panustada kuni 10 kaitseväelasega USA juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.
Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.
Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.
Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (10) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.
Eelnõu võimaldab panustada kuni 5 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.
NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon NMI loodi Bagdadis oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.
Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.
Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide läbiviimist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2021 kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.
Eelnõu võimaldab panustada kuni 280 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.
NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.
Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele.
Eelnõu võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni viie kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.
EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist, et Mali oleks võimeline ise panustama riigi elanikkonna ja territooriumi kaitsmisesse, ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist, tõhustamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. EUTM Mali toetab Saheli piirkonda laiemalt läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tihendamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.
EUTM Mali mandaat kehtib kuni 18. maini 2024 ning operatsiooniala laiendati kogu Mali territooriumile teistele Saheli riikidele, keskendudes esmajoones Burkina Fasole ja Nigerile.
MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe rakendamist. Missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukondadevahelist vägivalda ning taastamaks riigivõimu ja tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis. MINUSMA kohandab mandaadi elluviimisel oma tegevusi, arvestades piirkonnas toimuvaid arenguid ning tõhustades koordinatsiooni teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike ühenduste ning G5 Saheliga.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Mali väljakutseteks on stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine kogu riigis ning Eesti aitab sellesse panustada läbi osalemise rahvusvahelises väljaõppealases koostöös. Läbi selle koostöö panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.
Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes täidavad staabiohvitseri ja sõjalise vaatleja ametikohti. Kuni kuue kaitseväelasega jätkatakse ka 2022. aastal.
Eelnõu võimaldab panustada kuni 75 kaitseväelasega Prantsusmaa juhitud sõjalisse operatsiooni sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris.
Osalemine operatsioonil selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd.
Lisaks sellele aitab osalemine operatsioonil ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist Malis ja Nigeris. Mali kaitseväelaste väljaõpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, k.a. võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas.
Eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse alusel valitsuse korraldusega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse üldkorras Riigikogu otsusega.
Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).
Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Eelnõu eesmärk on tõkestada ebaseaduslikku sisserännet kolmandatest riikidest Euroopa Liidu riikidesse. Möödunud suvel ja alanud sügisel on see probleem jõudnud teravalt ka Lätisse, Leedusse ja Poolasse, kuhu üle Valgevene piiri on hakanud saabuma suurearvuliselt ebaseaduslikke sisserändajaid. Kuigi Eestil puudub ühine piir Valgevenega ei saa Eesti suhtuda toimunusse ükskõikselt, sest meie ajutine kontrolljoon on faktiliselt ka Euroopa Liidu välispiir ja meie piirinaabriks on agressiivne Venemaa, kes mõni aasta tagasi organiseeris ebaseaduslikku rännet Vene-Norra piiril.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek ebaseadusliku rände tõkestamiseks ehitada Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele kiirkorras füüsiline tõke ning näha selleks ette vahendid 2022. aasta riigieelarves ja järgnevate aastate riigieelarve strateegias.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek näha 2022. aasta riigieelarves ette vahendid kohalikele omavalitsustele jalgrattastrateegiate loomiseks ja ellu viimiseks.