Eelnõuga tehakse ettepanek nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu tunnustatud eksperdist liikmeteks Paavo Nõgene ja Raul Rebane.
Nõukogu ekspertidest uute liikmete nimetamine tuleneb asjaolust, et 2020. aastal nõukogu liikmeteks nimetatud Peeter Espaki ja Viktor Trasbergi volitused lõpevad 27. mail. Kahe ülejäänud asjatundjast liikme, nõukogu esimehe Rein Veidemanni ja Sulev Valneri volitused algasid 2022. aastal ja kestavad 2027. aastani.
Rahvusringhäälingu nõukokku kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused. Selleks tehakse ettepanek mitte maksustada kuni 19-aastaste noorte töötasu sotsiaalmaksuga ravikindlustuse 13% ulatuses.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja pettuste vastane tegevuskava, et võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettuselaine vastu.
Valitsusele tehakse ettepanek alustada viivitamatult läbirääkimisi Läti, Leedu ja Poola valitsustega, et koostada ühispöördumine Euroopa Komisjoni poole eesmärgiga taotleda erakorraliste olude tõttu energiatootmise ettevõtete ajutist vabastamist kasvuhoonegaaside heitkoguste lubatud ühikute (CO2 kvootide) ostmise kohustusest vastavalt ELi vastavale direktiivile.
Eelnõu näeb ette teha valitsusele ettepanek esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu vähemalt 300 miljoni euro ulatuses riigi valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal, kusjuures ei vähendata riigikaitsekulusid, õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasusid.
Eelnõuga soovitakse, et Riigikogu teeks Vabariigi Valitsusele ettepaneku hankida venitusteta vajalik laskemoon ning teavitada Riigikogu jooksvalt moonahanke kava elluviimisest.
Seletuskirjas peavad algatajad oluliseks, et Vabariigi Valitsus taotleks moonahanke kulude osalist rahastamist ELi Eestile ette nähtud pikaajalise rahastamiskava ning saatekaubanduse tulude vahendite arvelt. Lisaks pannakse ette katta osaliselt moonahanke kava riigikaitsevõlakirjade emiteerimise teel. Täpselt samasisuline ja sama algataja poolt esitatud eelnõu (540 OE) ei toetanud Riigikogu 21.01.2025 istungil istungil toimunud hääletusel. Eelnõu sai toona 20 poolthäält, Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 poolthäält.
Eelnõu eesmärk on anda Vabariigi Valitsusele kohustus tõsta reservteenistuses oldud aja eest makstav toetus teenistujaid motiveerivale tasemele ja seeläbi tugevdada Eesti kaitsevõimet.
Praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt makstakse reservväelastele õppekogunemisel osalemise aja eest toetust sõdurile 37 eurot päevas, allohvitserile 40 eurot päevas ja ohvitserile 50 eurot päevas. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal on need summad vastavalt 75 eurot, 80 eurot ja 100 eurot päevas. J
Eelnõu eesmärk on kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kaotamine Euroopa Liidus ja seega ettevõtteid koormava bürokraatia vähendamine.
Ka Eesti ettevõtjate esindusorganisatsioonid on kestlikkusaruannete esitamise kohustust kritiseerinud ja teinud ettepaneku kohustuse täitmine edasi lükata. Kohustatud ettevõtete jaoks on tegemist väga mahuka ja kuluka tööga. Väidetavalt võib kestlikkusaruande koostamine kaasa tuua ühele ettevõttele lisakulusid keskmiselt 100 000 eurot. Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtteid on Eestis umbes 350.
Eelnõu algatajad on seisukohal, et hiiglaslike toetusskeemide kavandamist tuleb parlamendi tasemel kiiresti ja põhjalikult uurida, et välistada tulevikus valitsuse isetegevus hiigelinvesteeringute kavandamisel. Komisjoni ülesandeks on selgitada välja, millistel asjaoludel tekkis plaan toetada meretuuleparkide rajamist Eestis avalikest vahenditest 2,6 miljardi või enama euroga.
Eelnõu näeb ette panna 2025. aasta 1. augustil korraldatavale rahvahääletusele järgmine muu riigielu küsimus: „Kas Eestis tuleb loobuda põlevkivi kasutamisest energeetikas 2040. aastaks?“
Eelnõuga tehakse ettepanek langetada 9-le protsendile põhitoidugruppide käibemaks, mis puudutab juur- ja köögivilju, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooteid.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2025. aastaks tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele.
Eelnõu näeb ette uurimiskomisjoni moodustamise, mille eesmärk on analüüsida e-valimistega seotud riske ja seaduspärasust ning leida võimalikud lahendused süsteemi parandamiseks.
Balti Assamblee on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon, julgeoleku- ja kaitsekomisjon ning heaolukomisjon. Eesti delegatsioon on moodustatud põhimõttel, mille kohaselt kuulub Balti Assamblees moodustatud komisjoni Riigikogu sama valdkondliku alatise komisjoni kaks esindajat. Seega kuulub 12-liikmelise Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kümme esindajat komisjonidest ning lisaks delegatsiooni juht ja asejuht.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek peatada ajutiselt seoses kõigi tuuleparkidega algatatud planeeringute menetlemine edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni.
Riigipiiri seadus annab Vabariigi Valitsusele õiguse peatada riigi julgeoleku huvides riigipiiri ületamine. Eelnõuga tehaksegi ettepanek sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon.
Arvestades julgeolekuolukorda ning toimunud rünnakuid ja prognoositavat ohtu, oleks asjakohane valitsusel langetada lühikese etteteatamisajaga otsus Eesti-Vene maismaapiiri sulgemise kohta. Sel otsusel oleks kaal vastusammuna Venemaa kasvavatele vaenulikele tegevustele.
Eelnõuga soovitakse luua alus põhjalikuks analüüsiks ja vajalike sammude määratlemiseks, et tagada noorte tervis, turvalisus ja digipädevus tasakaalustatud viisil.
Seletuskirjas märgitakse, et sotsiaalmeedia kasutamine on noorte seas muutunud universaalseks nähtuseks, kuid selle liigne ja kontrollimatu kasutamine võib põhjustada mitmeid probleeme, nagu küberkiusamine, vaimse tervise probleemid, sõltuvuskäitumine ja keskendumisvõime langus.
Eesti peab hindama, millised meetmed on meie noorte ja ühiskonna jaoks kõige asjakohasemad. Hetkeolukorra analüüsi tulemusel saab välja töötada tasakaalustatud meetmed, et suurendada noorte ja lapsevanemate teadlikkust sotsiaalmeedia mõjudest; tugevdada koolides ja noorte asutustes digipädevuse õpetamist; soodustada vanusele sobivate veebikeskkondade loomist ja kasutamist; kaaluda võimalikke regulatsioone, mis piiraksid laste ja noorte juurdepääsu sotsiaalmeediaplatvormidele, tuginedes rahvusvahelistele eeskujudele.
Pärast analüüsi tulemuste esitamist saab hinnata seadusandlike muudatuste vajalikkust, võttes arvesse noorte turvalisust ja digitaalse arengu vajadusi.
Seletuskirjas märgitakse, et tulenevalt juhtimisvigade tõsidusest ning Nordicasse varasematel perioodidel suunatud märkimisväärsetest investeeringutest, on vajalik koheselt moodustada Riigikogu uurimiskomisjon. Uurimiskomisjoni enda usaldusväärsuse ja laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma igast Riigikogu fraktsioonist vähemalt üks esindaja.
Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Pangas 403 sissemakstava aktsia ulatuses koguväärtuses 4 030 000 eurot vastavalt panga juhatajate nõukogu 15. detsembri 2023.a resolutsioonis nr 265 märgitud tingimustele. Vabariigi Valitsust volitatakse tegema aktsiate märkimiseks vajalikke toiminguid. Otsus jõustub selle allakirjutamisel.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduse eelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2025–2027.
Riigi majandusaasta koondaruandest saab ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisust ja -tulemusest, samuti rahavoogudest ja see võimaldab Riigikogul kontrollida valitsust.
Eelnõuga tehakse ettepanek eraldada vahendid Tallinna Haigla kaasfinantseerimiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti vajab kaasaegse ruumilahendusega Tallinna Haiglat, mis arvestab tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, suurendab tervishoiusüsteemi võimekust kriisiolukordades, võimaldab meie piiratud meditsiinipersonali paremat koostööd ja parandab patsientidele raviteenuste kättesaadavust.
Eelnõu eesmärgiks on kutsuda rahvusooperi nõukogust tagasi Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ning nimetada rahvusooperi nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin.
Eelnõuga tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile toidukaupade, jookide ja muude selliste inimestele tarbimiseks mõeldud toorainete (välja arvatud alkohol ja tubakatooted) ja nende valmistamiseks või säilitamiseks kasutatavate maitseainete, säilitusainete, värv- ja muude lisaainete käibemaks. Samuti tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile sööda- ja segasööda ning nende valmistamiseks kasutatavate tooraine- ja lisaaine, loomade toiduainena kasutatavate tööstuse jäätmed ning sööda tooraine käibemaks. Veel tehakse ettepanek langetada 5-le protsendile ka restorani- ja toitlustusteenuste käibemaks.
Eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks osalejate piirarvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile esmakordseks panustamiseks. Mandaadi piirmäär on sama, mis 2024. aastal. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse seaduse alusel.
Eelnõu võimaldab jätkata kuni kolme kaitseväelasega panustamist sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini (European Union Naval Force Mediterranean/Irini).
Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES (European Union’s Naval Force Operation ASPIDES) Punase mere regioonis.
Eelnõu võimaldab jätkata kuni kolme kaitseväelasega panustamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
Eelnõu võimaldab panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste, sh kiirreageerimisväe ARF (Allied Reaction Force) ja alaliste mereväeüksuste SNF (Standing Naval Forces), koosseisu.
Eelnõu võimaldab jätkata kuni kolme kaitseväelasega panustamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Lähis-Idas.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduse eelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2025–2027.
Eelnõuga tehakse ettepanek nimetada justiits- ja digiministriks asunud Liisa Pakosta asemel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juhiks Kadri Tali.
Lisaks arvatakse eelnõu kohaselt delegatsioonist välja senised asendusliikmed Reili Rand ja Ants Frosch ning nimetatakse uuteks asendusliikmeteks Hanah Lahe ja Martin Helme. Delegatsiooni liikmetena jätkavad Aleksei Jevgrafov ja Eerik-Niiles Kross ning asendusliikmena jätkab Tõnis Lukas. Väliskomisjon otsustas eelnõuga tehtavad muudatused fraktsioonide ettepanekuid arvestades.
ENPA delegatsioon esindab Eestit ja kaitseb riigi huvisid Euroopa Nõukogus, mille eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu näeb ette Riigikogu ettepaneku tegemise Vabariigi Valitsusele heisata Eesti lipud Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele suurpõgenemise 80. aastapäeval, 19.09.2024.
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon, mille ülesanne on kontrollida projekti vastavust 2017. aastal Riigikogu poolt ratifitseeritud Rail Balticu lepingule; selgitada välja projekti kogueelarve, rahastamise võimalused jm; teha vajadusel Riigikogule ja valitsusele ettepanek, millisel viisil saab projektiga edasi minna. Lõpparuanne 01.12.2024.
Eelnõu näeb ette, et seoses Jevgeni Ossinovski Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme volituste lõppemisega nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Anti Allas.
Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liige Anti Allas on 26. veebruaril teatanud ametist tagasiastumisest. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon teeb ettepaneku nimetada Anti Allase asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Ester Karuse.
Eelnõu kohaselt suureneb Eesti kvoot kvoodiülevaatuse järel 121,8 miljonilt IMFi arveldusühiku SDRi võrra, see on umbes 150 miljonit eurot. Kokku saab Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDRi ehk umbes 450 miljonit eurot, mis on aluseks Eestile kriisi korral antava laenumahu arvestamisel. SDRi väärtuse aluseks on viiest valuutast koosnev korv, kuhu kuuluvad USA dollar, euro, inglise nael, jaapani jeen ja hiina jüaan.
Kvoodisuurenduse maksab IMFile Eesti Pank, seetõttu pole sel mõju riigieelarvele. Kuni Eesti ei vaja IMFi laenu, ei mõjuta kvoodisuurendus ka Eesti Panga bilanssi.