Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek leida lahendus õpilaste kooliväliste õppekäikude traditsiooni segamatuks jätkumiseks võttes arvesse võttes 6. aprillil 2026. aastal tehtud kultuuri- ja haridusasutuste ning õpetajate pöördumist, mis on toodud kriitikas Haridus- ja Teadusministeeriumi regulatsioonile “Juhendmaterjal: Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides” rakendamise kohta.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks. Selleks soovitakse, et valitsus esitaks eelnõud perede kindlustunde taastamiseks, mis käsitlevad erinevaid pereloomet ja sündmust mõjutavaid valdkondi nagu perede majanduslikku kindlustatust, eluasemepoliitikat, haridust, tervist jne. Meetmete paketi kokkupanekul pannakse ette tugineda teadlaste ettepanekutele ja Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsile „Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud“, pöörates tähelepanu terviklikult kõigile selles sisalduvatele teemavaldkondadele ja probleemkohtadele.
Eelnõu näeb ette kohustada valitsust leidma kiire ja toimiv lahendus, et hüvitada Vene - Ukraina sõjast tulenevad võimalikud varakahjud Eestis elavatele inimestele.
Eelnõu näeb ette kutsuda Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogust tagasi Riigikogu liige Anti Allas ning nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Diana Ingerainen.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kiiresti vastu konkreetsed otsused ja rakendada vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis, et tugevdada energiajulgeolekut, parandada varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna stabiilsusele ja langetamisele.
Valitsusele tehakse ettepanek alandada mootorikütustele rakendatav käibemaksumäär 13 protsendile üheks aastaks ja jätta ära 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõus mitmetele kütuseliikidele.
Väliskomisjon teeb sotsiaalkomisjoni ettepanekul nimetada Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks Helmen Kütt seoses Riina Solmani Riigikogu liikme volituste lõppemisega.
Balti Assamblee on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon, julgeoleku- ja kaitsekomisjon ning heaolukomisjon. Eesti delegatsioon on moodustatud põhimõttel, mille kohaselt kuulub Balti Assamblees moodustatud komisjoni Riigikogu sama valdkondliku alatise komisjoni kaks esindajat. Seega kuulub 12-liikmelise Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kümme esindajat komisjonidest ning lisaks delegatsiooni juht ja asejuht
Rahanduskomisjon teeb ettepaneku alates 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2028 nimetada Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
Eelnõu näeb ette moodustada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, millesse kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni ülesanne on kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Selle saavutamiseks analüüsib komisjon rahvastikuprobleeme terviklikult, hindab kehtivaid ja kavandatavaid poliitikaid ning teeb ettepanekuid pikaajalisteks ja süsteemseteks lahendusteks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed laste huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks, mis võimaldaksid paremat ligipääsu huviharidusele.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti inimarengu aruanne 2026 „Haridus ühiskonna peeglis“ toob ühe fookusena välja huvihariduse kättesaadavuse probleemid. Huviharidust ei võeta Eestis veel piisavalt olulise osana haridussüsteemist, kuigi huviharidust ei tohiks kuidagi võtta lihtsalt vaba aja veetmise viisina, vaid kogu ühiskonda turvalisemaks ja paremaks tegeva ennetusmeetmena.
Eelnõu näeb ette anda valitsusele ülesanne töötada välja terviklik ja peresõbralik maksusoodustuste pakett, mis parandab perede, eeskätt lastega perede, majanduslikku toimetulekut, suurendab kindlustunnet ning toetab pikaajalisi ühiskondlikke eesmärke, sealhulgas Eesti demograafilise olukorra parandamist, sündimust, töö- ja pereelu ühitamist ning eluaseme kättesaadavust.
Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja elektrihinna kriisi leevendamise pakett, mille eesmärk on leevendada erakordselt kõrgete elektrihindade mõju Eesti elanike ja ettevõtjate toimetulekule, tagada energiajulgeolek ning säilitada majanduslik stabiilsus.
Seletuskirjas märgitakse, et arvesse võttes 2026. aasta jaanuari elektrienergia hüppelist hinnatõusu, mis tulenes muuhulgas oluliselt suurenenud tarbimisest, elektrituru korraldamatusest ja regulatiivsest mõjudest, tehakse eelnõuga valitsusele ettepanek kehtestada tarbijatele teatud hinnataseme ületanud elektrienergia tarbimise eest tähtajaline tagasimakse elektrienergia müüjate kaudu.
Eelnõu eesmärgiks on suunata valitsust looma püsiv rahastus jääteede rajamiseks ja hooldamiseks ning kehtestada valmisoleku rahastamismudel, mis võimaldab jääteid edaspidi avada kiiresti ja ohutult. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline, et jääteede valmisoleku ja avamise kulud oleksid eraldi eelarvereana sätestatud riigieelarves viisil, mis ei vähenda riigiteede tavapärast tee- ja korrashoiu rahastust.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seadusandlik lahendus, millega kehtestataks taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti, likvideerimise või projekti võõrandamise korral.
Euroopa Parlament kontrollib koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust, tuginedes ELi toimimise lepingu artiklile 88. Selleks on loodud EL liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi pädev komisjoni poolt parlamentaarne ühiskontrolli töörühm. Otsuse eelnõu eesmärk ongi nimetada Europoli tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeteks Riigikogu liikmed Anti Haugas ja Andre Hanimägi.
Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest.
Seletuskirjas põhjendatakse, et Rail Balticu projekt on muutunud märkimisväärselt kallimaks võrreldes algsete prognoosidega, suurendades sellega põhjendamatult Eesti maksumaksjate kanda jäävat koormust. Samuti on ilmne, et projekt ei valmi õigeks tähtajaks ning on ilmne, et ta ei tasu isegi sotsiaalmajanduslikku aspekti arvestades ennast kunagi ära. Lisaks tuleb arvestada üha selgemaks muutuvat asjaolu, et Rail Balticu kaudu ei pruugi kunagi tekkida algselt lubatud kujul otseühendust Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga. Ilma kindla ühenduseta Euroopaga muutub projekt regionaalseks taristuks, mis ei tasu ennast strateegiliselt ega majanduslikult ära. Tänases olukorras ei ole põhjendatud jätkata sedavõrd kuluka ettevõtmisega, mille elluviimine on majanduslikus vaates ebamõistlikult riskantne.
Eelnõu kohaselt moodustatakse Riigikogu uurimiskomisjon, mille ülesandeks on süstemaatiliselt välja selgitada ja analüüsida välisriikide Eesti huvide vastast mõjutustegevust, selle rahastamise viise, seotust Eesti avaliku sektoriga ning erinevaid propagandaprojekte koos nendega kaasnevate riskidega. Algatajate hinnangul on välisriikide Eesti huvide vastane mõjutustegevus osa laiematest strateegiatest, mille eesmärk on nõrgendada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet. Selline tegevus on suunatud Eesti elanikkonna ja ühiskondliku sidususe vastu ning levitab narratiive, mis kahjustavad Eesti riiki ja tema liitlasi.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek muuta senist poliitilist kurssi ning töötada välja terviklik, pikaajaline ja peresõbralik demograafiapoliitika, mille eesmärk on sündimuse suurendamine, perede kindlustunde taastamine ning Eesti riigi kestliku tuleviku tagamine.
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks. Komisjon moodustatakse fraktsioonide võrdse esindatuse printsiibist lähtudes selliselt, et iga fraktsioon määrab sinna ühe esindaja.
Komisjoni ülesandeks on selgitada välja ja anda hinnang, kas Elmar Vaherile, Eerik Heldnale ja Aivar Alaverele süüdistuse esitamine ja selle kaitsmine läbi kolme kohtuastme oli õiglane ning kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepaneku töötada välja laste heaolu ja vaimse tervise kaitseks konkreetsed abinõud, mis ennetavad ning vähendavad sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevaid probleeme. Eelnõu kohaselt peab valitsus tagama, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostaks järelevalvet sotsiaalmeedia platvormide üle nagu digiteenuste määrus ette näeb, aga mida suures osas Eesti praegu ei täida.
Seletuskirja kohaselt näitavad uuringud, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ning privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu. Eestis puuduvad senini tõhusad meetmed. mis aitaksid ennetada sotsiaalmeedia kasutamisest tingitud tervise probleeme lastele.
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside, seotuse Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojektide ning nendega kaasnevate riskide süstemaatiliseks väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et Venemaa mõjutustegevus Eestis on osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive.
Komisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide moodustamisel. See tähendab, et koalitsiooni ja opositsiooni esindajad on tasakaalus. Sellest tulenevalt on koalitsioonifraktsioonidel kummalgi 2 kohta ja opositsioonifraktsioonidel 1 koht komisjonis.
Otsusega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni denonsseerimine.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse Eestis astmeline tulumaks alates 1. juulist 2026. Eelnõu kohaselt asendatakse senine ühetaoline tulumaksusüsteem astmelise süsteemiga. Tulumaksu astmed ja määrad määratakse selliselt, et madalama sissetulekuga isikute maksukoormus väheneks, samas kui kõrgema sissetulekuga isikute panus suureneks.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2026–2028. Maksu määr oleks 30% panga aastasest kasumist. Juhul, kui pank lõpetab majandusaasta kahjumiga, väheneb järgneva aasta solidaarsusmaks vastavalt kahjumi määrale.
Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek töötada välja seadusemuudatused ja rakenduslik kord, mis lihtsustaksid kodulaenude refinantseerimist ning muudaksid selle laenusaajatele soodsamaks. Viimaste aastate intressimäärade tõus on oluliselt suurendanud paljude perede kodulaenu kulusid. Kuigi laenude refinantseerimine võiks olla üks lahendus intressikoormuse vähendamiseks, on selle protsess Eestis praegu keerukas, kallis ja aeganõudev. Laenusaaja kaitse ning konkurentsi suurendamine finantsturul aitaksid tagada õiglasemaid tingimusi ja leevendada majapidamiste finantsraskusi.
Eelnõu eesmärk on kohustada Vabariigi Valitsust hindama ja rakendama meetmeid, mis tagaksid Eesti elanike ja riigi julgeoleku. Kontrolljoone sulgemine on üks võimalus vähendada riske, vältida ettenägematuid vahejuhtumeid ja tugevdada ajutise kontrolljoone kaitset.
Koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogul kontrollida valitsuse tegevust.
Valitsus saab võimaluse selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule informatsiooni uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Eelnõuga nähakse ette moodustada erakondade ülene Riigikogu uurimiskomisjon Kaitseministeeriumi valitsemisala rahakasutuse kontrollimiseks. Komisjoni kuulub igast fraktsioonist üks liige.
Komisjoni ülesanne on selgitada välja Kaitseministeeriumi valitsemisalas ilmnenud rahakasutuse alaste süsteemsete puuduste ulatus ja põhjused ning teha ettepanekud olukorra parandamiseks, et taastada maksumaksjate usaldus kaitsevaldkonna suhtes. Komisjoni moodustamine on oluline, et Kaitseministeeriumi rahakasutuse osas tõusetunud küsitavused ei mõjutaks negatiivselt Eesti inimeste kaitsetahet ning valmisolekut riigikaitsesse panustada.
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kuue kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini, mille eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist.
Operatsioon kasutab mereväe, õhu- ja satelliidivõimeid ning kontrollib rahvusvahelistes vetes laevu, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide vedamises Liibüasse või sealt välja.
2025. aasta märtsis laiendati operatsiooni mandaati ka kriitilise merealuse taristu kaitseks vajaliku olukorra ülevaate loomisele, samuti toetatakse ÜRO meetmete elluviimist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks, Liibüa mereväe ja piirivalve ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise vastu võitlemist.
Operatsioonil osaleb 23 EL-i liikmesriiki ning selle peakorter asub Roomas; mandaati on pikendatud kuni 31. märtsini 2027.
Eesti suurendab 2026. aastal oma panust kahe staabiohvitserini, lisaks senisele ametikohale asutakse mehitatama ka operatsiooni planeerimisgrupi ülema ametikohta.
Operatsioonil osalemisega näitab Eesti solidaarsust teiste liikmesriikidega ning tugevdab EL-i kaitsekoostööd ja julgeolekut, aidates kaasa stabiilsusele Euroopa Liidu lõunapiiril.
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega EL merendusjulgeoleku operatsioonile EUNAVFOR Aspides, mis loodi vastuseks Punase mere kriisile ja mille eesmärk on tagada meresõiduvabadus.
Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024 ning selle mandaat kestab vähemalt 28. veebruarini 2026, vajadusel pikendatuna. Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi vetealasid.
Aspidese tegevus keskendub merelise kohaloleku ja olukorrateadlikkuse saavutamisele ning turvalise meresõidu tagamisele piirkonnas.
Operatsioonil osaleb 21 EL-i liikmesriiki, juhtriigiks on Kreeka.
Eesti on 2025. aastal panustanud ühe kaitseväelasega operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohal ning 2026. aastal suurendatakse panust kuni kolme kaitseväelaseni.
Eelnõu annab 2026. aastaks mandaadi kasutada vajaduse korral kuni 100 kaitseväelast NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil esmakordsel osalemisel. Konkreetse panuse suuruse ja ulatuse otsustab valitsus vastavalt operatsiooni vajadustele. Sellise mandaadi eesmärk on tagada Eesti võimekus reageerida kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkondades, kus olukord võib ootamatult eskaleeruda. Otsusega kinnitab Eesti valmisolekut panustada rahvusvahelisse stabiilsusesse ja julgeolekusse, kaitstes samal ajal ka oma riiklikke huve.
Mandaadi andmine loob võimaluse reageerida olukordadele, mis ei mahu teiste riigikaitseseaduses sätestatud kiire reageerimise erandite, näiteks NATO reageerimisjõudude kasutamise alla.
Eelnõu võimaldab Eestil panustada 2026. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonile EUMAM Mosambiigis.
Missioon loodi algselt 2021. aastal väljaõppemissioonina EUTM Mozambique eesmärgiga arendada Mosambiigi relvajõudude võimet võidelda Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmituste vastu.
2024. aasta märtsiks saavutati esialgne strateegiline eesmärk – kiirreageerimisüksuste väljaõpe ja juhtimisstruktuuride loomine – ning sama aasta septembris alustas tööd uuendatud mandaadiga missioon EUMAM, mille fookus on relvajõudude nõustamine väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel.
EUMAMis osalemine toetab Eesti välis- ja kaitsepoliitilisi eesmärke, sealhulgas panustamist Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisesse ning koostöö arendamist liitlastega EL-i lõunatiival.
Missiooni juhtriik on Portugal ning Eesti oli üks esimestest, kes oma panustamissoovist teatas. Alates 2021. aastast on Eesti panustanud kokku kaheksa õigusnõunikuga, samuti on osalenud reservväelased ja tsiviilteenistuja. Kuna Eesti õigusnõunikud on saanud vajalikud kogemused, alustatakse 2025. aasta sügisest osalemist operatsioonide juhtimise eriala ametikohal, mis vastab paremini Kaitseväe vajadustele.
2026. aastal jätkab Eesti ühe kaitseväelasega, kuid mandaati taotletakse kuni kolme kaitseväelase kaasamiseks
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid, et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust.
2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks.
2024. aasta detsembris võõrustas Eesti ka JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.
JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt.
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI).
NMI loodi 2018. aastal vastuseks Iraagi valitsuse palvele toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e tagasipöördumise takistamiseks ning riigi stabiliseerimiseks.
Missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku nõuniku bürooga ning kuni 2025. aasta septembrini ka USA juhitava rahvusvahelise ISISe-vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve. NMI juhtriik on 2025. aastal Prantsusmaa, kes võttis selle rolli üle Hollandilt. NMI-s osalevad NATO liikmesriigid ning partneritena Austraalia ja Austria.
Eesti alustas panustamist NATO operatsiooni 2017. aasta novembris, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase. 2019. aastal lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aastal panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga Taani üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, selliselt plaanib Eesti jätkata ka 2026. aastal.
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.
Alates 2024. aasta 1. juulist kaotati senisel kujul NATO reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) ja NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative, NRI) konseptsioonid. Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks nii NATO Euroopa vägede ülemjuhataja SACEUR-i (Supreme Allied Commander Europe) vastutusala sees kui väljaspool. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel heidutus- ja kaitsetegevuste läbiviimine. Kuni 2024. aasta juulini kehtinud NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada.
Eesti on varem NATO reageerimisväe NRF koosseisu panustanud SNF-i koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, sõjaväepolitsei ja demineerimisüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. 2026. aastal on Eesti valmis panustama NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja staabiohvitseridega. Kuna miinijahtija antakse valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab vajadusel kasutada ka ARF-is, siis antakse Riigikogu mandaat ühiselt SNF-i ja ARF-i jaoks kuni 76 kaitseväelasega panustamiseks.
Eelnõu võimaldab 2026. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, et tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. Operatsiooni peamised ülesanded on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO poolt 7. juunil 2000. aastal kinnitatud piirijoon Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 300 rahuvalvaja 47 riigist.
Operatsiooni mandaati pikendatakse igal aastal. Julgeolekunõukogu resolutsiooni kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2025. aasta 31. augustini. Suure tõenäosusega pikendatakse mandaati ka käesoleval aastal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on olnud Eesti jaoks oluline ning demonstreerib Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
2026. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe kaitseväelasega, kelle ülesanne on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi Iisraeli, Hezbollah’ ning Liibanoni võimude vahel ning suurendada olukorrateadlikkust.
Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce Supervision Organizatio) Lähis-Idas.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948. a vastu resolutsiooni, kus kutsuti üles lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos, Damaskuses ja Beirutis. UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO liikmesriigist. Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal.
UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks. Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga.
Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2026. aastal on ÜRO vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht. Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiiri vähemalt 300 euroni kuus. Hetkel on kehtiva seaduse kohaselt üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot. Igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele on toimetulekupiir 160 eurot ja igale alaealisele lapsele 240 eurot. Viimati tõsteti toimetulekupiiri 200 euroni 1. juunist 2022 sama aasta lisaeelarvega.
Eelnõuga tehakse ettepanek peatada e-hääletamise läbiviimine Eesti Vabariigis kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Seletuskirjas viidatakse ODIHR (OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo) 2025. aasta õiguslikule hinnangule Eesti e-hääletamise kohta, mis annab põhjaliku ja kriitilise analüüsi meie internetipõhise valimissüsteemi kohta. Raportis tunnustatakse edusamme, kuid osutatakse ka tõsistele puudustele, mis ohustavad süsteemi usaldusväärsust, läbipaistvust ja valijate usaldust.
Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord ja määrata iga-aastase ühekordse pensionilisa suuruseks sada eurot
Seletuskirjas põhjendatakse, et Eesti sideturul kehtiv hinnakujundus ja numbriliikuvuse korraldus ei taga tarbijatele piisavat läbipaistvust ega võrdseid võimalusi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti statistika järgi katkestati 2024. aastal üle 50% mobiilinumbri teisaldamise algatustest, mis viitab, et olemasolevad sideettevõtted teevad sooduspakkumisi alles siis, kui klient soovib lahkuda.
Selline praktika viitab sellele, et paljud lojaalsed kliendid maksavad teenuste eest rohkem kui uued liitujad või need, kes väljendavad soovi operaatorit vahetada. Tegu on nähtusega, mis kahjustab ausa ja toimiva konkurentsi põhimõtteid.
Numbriliikuvuse kiiremaks muutmine – soovitatavalt reaalajas või vähemalt ühe tööpäeva jooksul – võimaldab tarbijatel lihtsalt ja kiirelt teenusepakkujat vahetada, mis loob tõelise hinnasurve ja ausama konkurentsikeskkonna.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest.