Eelnõuga luuakse asenduskohtuniku institutsioon ning muudetakse kohtujuristi palga regulatsiooni. Asenduskohtunikku võib igal ajal määrata ükskõik millise esimese või teise astme kohtu teenistusse ning määramine ei vaja isiku nõusolekut. Vajadus asenduskohtuniku järgi võib erinevates kohtutes tekkida seoses kohtunike ajutiselt teenistusest eemal viibimisega, näiteks lapsehoolduspuhkuse, enesetäiendamise vajaduse või haiguse tõttu. Eelnõu järgi peab asenduskohtunik vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele.
Eelnõu näeb ette siduda kohtujuristi palga suurus lahti esimese astme kohtuniku palgast. Kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtujuristi palk olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast, samuti ületada esimese astme kohtuniku ametipalka. Eriregulatsioon kaotatakse, mille tulemusel kohtujuristi palk ei pea moodustama poole esimese astme kohtuniku palgast. Kohtujuristidele on kohtunike järelkasvuks võimalik kohtusüsteemi siseste kokkulepetega tagada jätkuvalt konkurentsivõimeline palk.
Eelnõuga ajakohastatakse välisteenistuse seadust. Kehtiv välisteenistuse seadus on vastu võetud 2007. aastal, viimane muudatus töötati välja 2016. aastal. Kogu süsteemi muutub välisteenistujate jaoks lihtsamaks ja selgemaks, vähendatakse oluliselt bürokraatiat ja halduskoormust. Seaduse ajakohastamine muudab kogu välisteenistuse süsteemi tõhusamaks.
Eelnõu eesmärk on lubada Riigikogu valimistel esitada kandidaate ka erakondade valimisliitudel. Seletuskirjas märgitakse, et 1990. aastatel oli see võimalik, kuid praegu kehtiv seadus seda ei võimalda.
Eelnõu näeb ette seada valitsuse liikmete ülempiiriks 12 liiget. Seletuskirjas märgitakse, et ühe ministeeriumi dubleerivad ministri ametid tuleb taasliita. See puudutab majandus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal- ja rahandusministeeriumi valdkondi. Samuti soovitatakse liita keskkonna- ja maaeluministeeriumid. Ehk optimaalne valitsuse suurus võiks olla 11-12 liiget, mis arvestab Eesti vähenevat elanikkonda ja tööjõupuudust erasektoris.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) muutmisega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse SoVS-i kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet. Ettepaneku eesmärk on aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele Eestis.
Eelnõuga soovitakse vähendada Riigikogu liikmete mandaadist vabatahtliku loobumise kompensatsiooni kolme kuu ametipalgalt ühe kuu palgale, mida makstakse juhul kui saadik on töötanud Riigikogus vähemalt kaks aastat.
Eelnõu näeb ette tõsta vastava sunniraha ülemmäära 640 eurolt 6400 euroni, et Keeleinspektsioonil oleks võimalus paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi. Eelnõuga soovitakse parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse.
Eelnõu kohaselt saavad ühistranspordikeskused õiguse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava bussiliikluse liiniveo piletihinna kehtestamiseks ja ka täiendavate sõidusoodustuste tegemiseks. Eelnõuga soovitakse suurendada piirkondlike ühistranspordikeskuste pädevust bussiliikluse ühistranspordi korraldamisel.
Eelnõuga nähakse ette väikeaktsionäride huvide parema kaitse tagamise kaitseks mitmed muudatused äriseadustikus. Eelnõuga antakse väikeosanikele ja -aktsionäridele senisest ulatuslikum õigus saada teavet, õigus teatud tingimustel nõuda dividendide maksmist (nn sunddividendi nõue), õigus panna maksma äriühingu nõudeid äriühingu juhatuse liikmete vastu, õigus teatud juhtudel äriühingust välja astuda ja nõuda oma osaluse eest õiglast hüvitust, sh juhul, kui aktsiaselts, mille aktsiad on seni olnud kaubeldavad väärtpaberiturul, võtab vastu otsuse aktsiate väärtpaberiturul kauplemise lõpetamiseks.
Eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirang, mille kohaselt peab alates 2020. aasta 1. aprillist apteegi tegevusloa omaja enamusosalus kuuluma proviisorile, kes on vähemalt ühes endale kuuluvas apteegis juhatajaks. Ühtlasi soovitakse tunnistada kehtetuks keeld, mille kohaselt ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla lisaks seni piiratud isikute ringile ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja.
Eelnõu kohustab Vabariigi Valitsust erahuvides algatatud eriplaneeringu korral tegema koostööd kohaliku omavalitsuse üksustega. Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsuse üksustele suurem kaasarääkimise õigus, kui taotletakse eriplaneeringut erahuvides.
Seletuskirjas märgitakse, et tööstusega seotud ja erahuvides algatatud eriplaneeringute suhtes ei pea kehtima sarnased tingimused riiklikes huvides ja Eesti riigikaitset ning julgeolekut puudutavates küsimustes planeeritavate kaitserajatiste rajamisega.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamist. Riigikogu liikmete kuluhüvitiste määra langetatakse 10%-ni Riigikogu liikmete ametipalgast.
Seaduse eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumine eri õigusvaldkondades. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus.
Eelnõuga soovitakse luua võimalus riikide-ülese kohaliku omavalitsuse üksus moodustamiseks nimetusega „kreis“. Tingimuseks on, et nendel kohaliku omavalitsuse üksustel peab naaberriigiga olema ühine piir, need riigid peavad kuuluma NATO-sse ja Euroopa Liitu, kasutama sama valuutat ning omama identset viisarežiimi.
Eelnõu eesmärk on rakendada Eesti õiguses ELi-i isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.
Eelnõus kajastuvad seaduses isikuandmete töötlemise põhimõtted, järelevalve ja vastutuse sätted. Isikuandmete kasutamist reguleerib põhiosas otsekohalduv üldmäärus. Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada riigisiseselt isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Eelnõuga kehtestatakse ühtne õigusraamistik uurimisasutustes, prokuratuuris, vanglates jm isikuandmete kaitsmise kohta. Seadusega muutub isikuandmete kaitse tõhusamaks. Paraneb inimeste võimalus kontrollida, kuidas ja kelle poolt tema isikuandmeid töödeldakse ja kellele edastatakse.
Eelnõu näeb ette võimaldada omandireformi reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus või selle tagajärjel tekkinud elamumajanduse ja mahajäetud ehitiste probleemide lahendamiseks ning sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.
Eelnõuga luuakse võimalus direktorite töö- ja arengualaseks keskseks hindamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et kuna Riigikogu on seadusega määranud direktori ülesanded ja valdkonna eest vastutav minister kehtestanud kvalifikatsiooninõuded, siis tuleb mitte üksnes kooli pidajal, vaid ka valdkonna eest vastutaval ministril olla kindel, et ülesandeid täidetakse tulemuslikult ning ametikohal töötav direktor on ametikohal pädev. Hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt koolijuhtide esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ning kooli pidajate esindaja. Kõiki põhikooli ja gümnaasiumi direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele sh riigikeele oskuse nõude täitmist ja juhtimiskompetentse. Kompetentsi all peetakse käesolevas dokumendis silmas direktori tegevust oma organisatsiooni ja hariduspoliitika eesmärkide täitmisel.
Eelnõu näeb ette asendada seaduses läbivalt sõnad „Euroopa Liidu asjade komisjon“ sõnadega „Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi asjade komisjon“ vastavas käändes. Eelnõuga soovitakse viia Riigikogu alatise komisjoni – ELAK-i nimi kooskõlla muutunud reaalsusega, muutmata sealjuures komisjoni seniseid ülesandeid ja pädevust.
Eelnõuga seatakse kohalikule omavalitsusele piirangud kasutada avalikku raha ajakirjanduslike saadete, reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmiseks. Sellega soovitakse tagada eelarveliste vahendite sihipärasem kasutamine ning vähendada võimalusi administratiivse ressursi kuritarvitamiseks.
Avalduses väljendatakse tänu ja lugupidamist neile, kes on võidelnud Eesti riigi loomise, kaitsmise, hoidmise ning ka taastamise nimel. Tänu just neile inimestele on meil võimalik täna siin minna vastu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele vaba riigina.
Eelnõu näeb ette alandada lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Need on aktsiisimäärad, mis võeti vastu 2015. aastal. Seletuskirjas märgitakse, et 2016. aastal kehtestatud ning 2018. aastal veidi muudetud täiendavad lahja alkoholiaktsiisi tõusud on järsult suurendanud piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustanud Eesti tootjaid, kaubandust ja maksulaekumist.
Seaduse eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seadusega kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“
Eelnõu täpsustab erakonna ja valimisliidu nimekirja esindajate määramise korda volikogu komisjonides. Eelnõu näeb esiteks ette, et volikogu komisjoni koosseisu moodustamisel peab arvestama erakonna ja valimisliidu esindajate proportsiooni volikogus. Teiseks, erakonna või valimisliidu nimekirja esindajad määratakse komisjonidesse erakonna või valimisliidu taotluste alusel ja kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Põhjendusena tuuakse, et kui siiani oli ainult komisjoni esimehe asi komisjon moodustada, siis nüüd antakse poliitilistele jõududele roll, et põhimõtet proportsionaalsuses täita.
Seaduse muutmise eesmärk on suurendada nooremate kui kuueteistaastaste laste kaitset seksuaalkuritegude eest. Eelnõu kohaselt luuakse mitme paragrahvi muudatuse tulemusel maksimaalmääraks esmakordse kuriteo sooritamise korral kümme aastat vangistust ja mitmendal korral kuni viisteist aastat vangistust.
Eelnõuga kehtestatakse kriminaalseadustikus regulatsioon olukordadeks, kus kannatanud kohalik omavalitsus pole esitanud kahju korvamiseks avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Taolisel juhul võib selle esitada riigi nimel prokuratuur. See tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise.
Eelnõu eesmärgiks on kirjutada Riigikogu valimise seadusesse valimisringkondade moodustamise ja nende vahel mandaatide jaotamise selged põhimõtted – praegu neid seaduses kirjas ei ole. Sellega kaasnevaks eesmärgiks on kustutada seadusest valimisringkondade nimekiri, mis praegusel kujul on muutnud sobimatuks ja mida seaduses tulevikus ei ole vaja. 2019. aasta valimiste uued valimisringkonnad tuleb moodustada uue põhimõtte alusel.
Eelnõu näeb ette muuta üleriigiline nimekiri kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu valimistel avatuks. See tähendaks erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule ning arvestades valimisringkonna suurust. Seletuskirjas märgitakse, et selle tulemusena kaob võimalus, et Riigikogusse või Tallinna volikogusse pääseks kandidaat üksnes tänu oma paigutusele üleriigilises nimekirjas, kui nimekirjas temast tagapool oleva kandidaadi häälte osakaal vastava ringkonna lihtkvoodist on suurem.
Eelnõu näeb ette tühistada 2016. aasta lõpus kehtestatud järsud alkoholi aktsiisimäärade tõusud ja taastada need aktsiisid 2015. aastal otsustatud tasemel. Seletuskirjas märgitakse, et sellega väheneb maksu mittelaekumise risk riigieelarvele, paraneb Eesti tootjate ja kaupmeeste turupositsioon ning maksumäärades saabub kiirem õigusselgus. Eelnõu muudatustega nähakse positiivset mõju eelkõige Lõuna- ja Põhja-Eesti kaubandusele ja turismile, Eesti tootjatele ning Eesti riigieelarvele.
Kehtivate seaduste järgi ei saa kohalike omavalitsuste volikogude, Riigikogu, Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida üksnes isik, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab reaalset vanglakaristust. Sealhulgas tingimisi vanglakaristus ja eelnev karistatus kandideerimist ei takista. Eelnõu eesmärk on lõpetata ebaeetiline olukord, kus süüdi mõistetud või kehtiva ametialase kuriteo karistusega isikul on võimalik kandideerida.
Avalduses kutsutakse kõiki osapooli Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi läbiviimisel säilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja teineteisest lugupidav asjaajamine. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu näeb ette anda võimalus suursaarte (Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa) kohalikele omavalitsustele korraldada parvlaeva-ning lennuliiklust. Seletuskirjas märgitakse, et haldusreformi tulemusena on omavalitsused suuremad ja võimekamad ning teavad kõige paremini kohalike elanike soove ning kuidas korraldada kohalike inimeste liikumisi.
Eelnõu näeb ette luua võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid, et tagada turvaline ja õppimist soodustav koolikeskkond. Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette võimaluse koolil rakendada täiendavalt kahte mõjutusmeedet. Esiteks, võtta kooli hoiule esemed ja ained, mis on koolis keelatud või millega võib seada ohtu enda või teiste turvalisuse või mis on kohandatud vara rikkumiseks või hävitamiseks. Teiseks viia läbi turvakontroll vaatlemise ja kompimise teel ning õpilase esemete läbivaatus.
Jäätmeseaduse uus versioon on ette valmistatud keskkonnaõiguse korrastamise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse.
Elanikkonna ja jäätmekäitlusettevõtete jaoks on üks olulisem muudatus olmejäätmete veo teenuse hinna kujunemine. Selleks, et motiveerida inimesi senisest enam sortima jäätmeid, tuleb uue korra järgi prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on oluliselt odavam segaolmejäätmete äraandmisest, saab arvel hinna erinevuse väljatoomisel kliente motiveerida näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama. Selleks, et muuta selgemaks avalike kogumismahutite kasutamine, ühtlustatakse seaduses prügikonteinerite värvilahendused vastavalt pakendijäätme liigile, mida sinna tohib visata. Uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid peavad olema sinised, klaaspakendijäätmete mahutid rohelised ning segapakendi jäätmete mahutid kollased. Olemasolevaid kogumismahuteid üle värvima ei pea, kuna see on liiga kulukas.
Täpsustatakse tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Probleemtoote tootja rahaline tagatis peab katma nii tema poolt turule lastud toodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kulud. Näiteks, kui metsast leitakse rehvihunnik, siis see koristatakse ja kulud kaetakse tagatisest.
Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise ja taaskasutamise korraldamises. Edaspidi on nende toodete tootjad ehk valmistajad või maaletoojad, kohustatud liituma või sõlmima lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga. Seni oli see vabatahtlik.
Eelnõu näeb ette taastada tulumaksuseaduses võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Praktikas tähendab see seda, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised liidetakse.
Eelnõu näeb ette alandada lasteaia kohamaksu, millega soovitakse ühtlustada ja parendada olukorda Eesti erinevate piirkondade vahel. Seletuskirjas märgitakse, et seoses mitmekordsete vahedega lasteaia kohamaksudes ja alampalga määra tõusuga on vajalik piirata kohatasude ülempiiri.
Eelnõu eesmärk on piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega ning anda kohalikel valimistel valimisõigus vaid neile, kes on näidanud soovi integreeruda Eesti ühiskonda ning selle tõestuseks sooritanud keele- ja kodakondsuseksami.
Eelnõu näeb ette vähendada turule toodava pakendi koguseid ning suunata tootjaid ja maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendit. Selleks muudetakse pakendiaktsiis kaheastmeliseks. Maksustama hakatakse pakendite turule toomist ning jätkatakse kehtiva sihtarvudeni taaskasutamata jäetud pakendi maksustamist.
Maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäära astmed sõltuvad sellest, kas ja kui palju jook suhkrut või magusainet sisaldab. Maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse näiteks teiste jookide, toidu ja ravimite tootmiseks. Maksu eesmärk on maksustada joogid nende Eesti turul esmakordsel kättesaadavaks tegemisel. Selleks, et tootjatel oleks aega oma toodete retsepte muuta ja tarbijatel harjuda uute maitsetega, kehtestatakse maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg. Üleminekuajal on maksumäärad samad, kuid madalama määraga maksustatakse suuremat suhkrusisalduse vahemikku.