Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, mis teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.
Eelnõu näeb ette moodustada korruptsioonivastane erikomisjon, kuhu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjon täidab korruptsioonivastase seaduse §-s 9 sätestatud ülesandeid ja kasutab oma ülesannete täitmiseks korruptsioonivastasest seadusest ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevaid õigusi.
Eelnõu kohaselt on komisjoni ülesanne uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks läbi kvaliteetsete õppevahendite, õppekavade ja metoodikate ettevalmistamise.
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks.
Seletuskirjas märgitakse, et seadused, mille muutmine näib vajalik, on koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuste seadus, erakooliseadus, huvikooliseadus, noorsootöö seadus ja täiskasvanute koolituse seadus. Lisaks tuleb keelelise regulatsiooni küsimustes ilmselt muuta põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava, muuta kõik riiklikud eksamid eri kooliastmetel eestikeelseteks, keelekümblusprogrammi lõpetanud suunata eestikeelsesse kooli.
Seletuskirja kohaselt peaks üleminekuga alustama lasteaedadest alates 1. septembrist 2020, tagades seal iga päev eestikeelsed tunnid, kokkupuute eestikeelsete lastega, vähemalt ühe eestikeelse õpetaja rühma kohta ja eestikeelse koolivalmiduse.
Eelnõuga vabastatakse riigikohtunik Jaak Luik kohtunikuametist. Kaaskirjas märgitakse, et 25. jaanuaril 2019 esitas riigikohtunik Jaak Luik Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepanek tema ametist vabastamiseks alates 1. detsembrist 2019 omal soovil seoses pensionile jäämisega.
Eelnõuga tehakse ettepanek muuta Eesti lähtekohti Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks ning töötada välja põhjendused ja ettepanek Eesti kaheks territoriaalüksuseks jagamise kohta EL-i vastava määruse alusel. Eelnõuga tehakse ettepanek taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel, lähtudes suurtest sotsiaal-majanduslikest erinevustest Tallinna ja muu Eesti vahel.
Eelnõu näeb ette nimetada Villu Kõve Riigikohtu esimeheks alates 4. veebruarist 2019. President põhjendab oma ettepanekut, et Riigikohtunik ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, õigusteaduste doktor Villu Kõve on väga tugeva akadeemilise tausta ja pika kohtunikutöö kogemusega jurist. Enne riigikohtuniku ametisse nimetamist 2002. aastal töötas ta vandeadvokaadina ja enne seda ametnikuna Justiitsministeeriumis eraõiguse osakonnas. Ta on osalenud enamike tsiviil- ja äriõigust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel ning nende kommenteerimisel. Villu Kõve on andnud olulise panuse Eesti juristide ettevalmistamisele, õpetades ülikoolides ja juhendades mitmeid väitekirju. Riigikohtus juhatab ta alates 2014. aastast tsiviilkolleegiumi.
Eelnõu näeb ette vabastada Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist alates 4. veebruarist 2019 omal soovil seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadiks. Seletuskirjas märgitakse, et lähtuvalt kohtute seaduse § 581 lõikest 1 ei vabastata kohtunikku tema töötamisel rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis kohtuniku ametist, vaid kohtuniku volitused ja teenistussuhe Eesti Vabariigi kohtunikuna peatuvad. Seega säilib Priit Pikamäel õigus pärast Euroopa Kohtu kohtujuristi ametiaja lõppemist pöörduda tagasi Riigikohtu kohtunikuks Riigikohtus vaba kohtunikukoha olemasolul.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kehtestada seoses Vene Föderatsiooni õigusvastase relvastatud ründega Ukraina aluste vastu Kertši väinas Mustal merel ja nende aluste meeskondade vangistamisega sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile ning kogu Schengeni konventsiooni piirkonda Vene Föderatsiooni kodanikele, kes on agressiooni soodustanud või aktiivselt õigustanud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Riigikogu otsuse „Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035“ eelnõu lähtub dokumendist „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“. Põhialuste dokument määratleb Eesti rahvastikupoliitika üldise eesmärgi ja põhimõtted ning sõnastab alaeesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades kuni 2035. aastani, teadvustades riigi vajadust osutada suuremat tähelepanu Eesti ühiskonna kestlikkuse ja arengu kindlustamisele.
Eelnõuga kehtestatakse riigireformi ja hea halduse põhialused, millest lähtudes tähendavad riigireform ja hea haldus valitsussektori töö parandamist selliselt, et olulisele keskendudes lahendatakse probleemid kiirelt ning loobutakse ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest. Lähtutakse jõukohasest ja tõhusast haldusest, mis toetab üldist heaolu ning majanduskasvu. Eesmärgi täitmisel lähtutakse otsuse eelnõus kirjeldatud halduse ja valitsemiskorralduse põhimõtetest, mis kehtivad ühel ajal ja kõikides valdkondades.
Eesti Reformierakonna fraktsioon esitab Riigikogule heakskiitmiseks Riigikogu otsuse eelnõu, millega Vabariigi Valitsuse saab ülesande Eesti alus- ning koolihariduse muuta eestikeelseks. Seadusandja poolt ei ole sellele takistusi, kuid tal tuleb autorite hinnangul anda täitevvõimule ülesanne koostada sellekohasele poliitilisele otsusele kõikehõlmav rakendusplaan, sealhulgas koostööst omavalitsustega.
Eelnõuga tehakse ettepanek katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta tagasi oma allkiri eelpool nimetatud piirilepingult.
Eelnõu näeb ette suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (The International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) 202 aktsia võrra.
Õigusloomepoliitika põhialustes nähakse ette Eesti õigusloomepoliitika pikaajaline visioon ja hea õigusloome põhimõte, mis on aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel järgneva kümmekonna aasta jooksul.
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ning muuta Eesti lähtekohti Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks. Ettepanekut põhjendatakse, et see võimaldab eurotoetuste tõhusamat kasutamist ning suurte sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamist Tallinna regiooni ja muu Eesti vahel.
Eelnõu näeb ette osalemise kuni 52 kaitseväelasega NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eesti on varem panustanud NRFi NATO alaliste mereväeüksuste (NATO Standing Naval Forces − SNF) koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. Eelnõu alusel kavatseb Eesti panustada 2019. aastal NRFI eriüksuste ja staabiohvitseridega.
Eelnõu näeb ette pikendada Kaitseväe kuni kuue kaiteväelase kasutamise tähtaega 2019. aastaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2018. Rahutagamismissiooni aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50 ning Eesti kaitseväelased osalevad sellel missioonil vaatlejate ja staabiohvitseridena juba aastast 1997. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni.
Eelnõu näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. Eesti jaoks oli liitumine JEFiga loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele sidemele Ühendkuningriigiga. Eelnõu alusel kavatseb Eesti panustada 2019. aastal improviseeritud lõhkeseadmete vastase võitluse meeskonna, strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, meedikute meeskonna, õhutulejuhi, miinituukrimeeskonna ja toetuselemendiga.
Eelnõu näeb ette osalemise kuni 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil „Barkhane“ Malis. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Alates 2018. aastast osaleb Eesti operatsioonil kokku kuni 50 kaitseväelasega.
Eelnõu näeb ette kuni kolme kaitseväelase osalemist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). Eesti osales UNIFILis aastatel 1996–1997, mil panustati rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). Alates 2015. aasta kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti jalaväerühma ja toetuselemendiga Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus UNIFILis Liibanonis. Eelnõust lähtuvalt jätkatakse sellel missioonil osalemist senise 50 kaitseväelase asemel kuni kolme kaitseväelasega.
Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Eesti on osalenud NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAF (International Security Assistance Force) operatsioonil Afganistanis 11 aastat (2003−2014) ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täitmist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil RSM (Resolute Support Mission) senises mahus.
Eelnõu näeb ette kasutada vajadus korrall Kaitseväe kuni 50 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil esmakordsel panustamisel. Sellise mandaadi andmine tuleneb vajadusest võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruda võivale olukorrale, näiteks kui Eesti julgeolekupoliitiline huvi nõuab Kaitseväe üksuste kiiret lähetamist operatsioonile, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). 2018. aastal panustas Eesti samuti kuni 50 kaitseväelasega.
Eelnõu näeb ette kuni kuue kaitseväelase panustamist operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia. EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks. Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ning jätkab eelnõu kohaselt osalemist ka järgmisel aastal.
Eelnõu näeb ette jätkata kuni kümne kaitseväelasega osalemist Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis (EUTM Mali) ning jätkata kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamis missiooni Malis (MINUSMA). Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti riigi üks prioriteet on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste liitlastega. Mali missioonist on kujunenud ELi üks tähtsamatest sõjalistest operatsioonidest. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISILi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda nii Iraagis kui ka piirkonnas laiemalt. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016.
Eelnõu näeb ette osaleda kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil NMI (NATO Mission Iraq) Iraagis. Uus mittelahinguline väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioon loodi tänavu 11.-12. juulil NATO tippkohtumisel Brüsselis. Selle aluseks on Iraagi valitsuse palve osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga.
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Yoko Alender ja Aadu Must.
Muudatused tehakse seoses nõukogu liikme Igor Gräzini Riigikogu liikme volituste lõppemisega ja Riigikogu liikme Toomas Väinaste nõukogu liikme kohalt tagasiastumisega.
Eelnõuga soovitakse nimetada riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni asendusliikmeks Liisa Oviiri asemel Kalvi Kõva.
Eelnõuga tehakse valitsusele teepanek algatada käibemaksuseaduse § 15 muutmine, millega valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade meditsiiniseadme seaduse tähenduses ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule on maksustatud nullprotsendilise käibemaksuga.
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Enn Meri, arvata nõukogu koosseisust välja Kultuuriministeeriumi esindajana nõukogu liikmeks nimetatud Paavo Nõgene ning nimetada tema asemele nõukogu liikmeks Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits.