63 ingested laws from Estonia introduced in 2026. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga muudetakse kultuuri- ja spordipreemiate süsteem paindlikumaks. Edaspidi nähakse seaduses ette preemiate piirarv, mitte konkreetne number. Preemiate suurus hakkab sõltuma riigieelarve võimalustest.
Uuest aastast hakkab preemiate arvu ja rahalise mahu üle otsustama spordipreemiate puhul valitsus ning kultuuripreemiate puhul kultuuriminister. Nii valitsus kui ka kultuuriminister teevad laureaatide otsused vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide andmed tuleb ministeeriumi kodulehel avalikustada hiljemalt 1. veebruaril.
Kultuuriminister saab ka kultuuripreemiate komisjoni moodustamise pädevuse. Seni kinnitas komisjoni liikmed valitsus. See lihtsustab menetlust ja vähendab halduskoormust.
Eelnõuga kaotatakse senised riiklikud kultuuri- ja spordistipendiumid. Vabanevad vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et kasutada raha sihipärasemalt.
Viimaste aastate praktika näitab, et huvi kultuuristipendiumite vastu on olnud väike ning osa stipendiume on jäänud välja andmata. Spordistipendiumide kaotamisel jõuab riigi tugi sportlasteni teiste toetuste kaudu. Edaspidi ei pea enam taotlema spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
Muudatustega väheneb halduskoormus nii stipendiumide taotlejate kui ka kultuuriministeeriumi jaoks. Kaob vajadus eraldi stipendiumivoorude korraldamiseks ja taotluste menetlemiseks.
Möödunud aastal määrati 156 spordistipendiumi kogusummas 140 400 eurot. Kultuuristipendiumi sai 20 inimest kogusummas 46 000 eurot.
Stipendiumideks ette nähtud vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et muuta rahakasutus paindlikumaks.
Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma 1. aprillil 2026.
Eelnõust lähtuvalt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-keeletaseme eksami. Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-tasemel eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Tasemeeksamile mitteilmumisel või keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus rakendada kutsealuse suhtes kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid.
Eelnõus sätestatud nõue on vajalik, et minimeerida keeleoskamatuse tõttu tekkida võivaid eluohtlikke olukordi, sest alla B1-tasemel eestikeele oskusega ajateenija ei suuda omandada relvade, laskemoona või lõhkeaine ohutusega seotud informatsiooni. Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest.
Eelnõu eesmärk on tugevdada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist Rahvusringhäälingu kõrgeimas juhtorganis ning vältida praegu ja tulevikus olukordi, kus nõukogu koosneks ainult ühest soost isikutest.
Seadust muudetakse, et anda keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasirelva, külmrelva ja käeraudu. Seoses volituste laiendamisega nähakse keskkonnainspektoritele ette täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui jätkukoolitustest.
Praegu on keskkonnaametil salaküttimise ja kalastamise järelevalves õigus kasutada eriolukorras tulirelva. Eelnõu ei laienda tulirelva kasutamise õigust, see jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve juurde. Eelnõuga lahendatakse probleemi, kus igapäevases töös inspektoril abivahendeid ei ole. Erikoolituse läbides saavad nad õiguse kasutada nii gaasi kui külmrelva.
Keskkonnaametis töötab 132 keskkonnainspektorit. Muudatuse eesmärk on tagada nende turvalisus ja anda neile piisavad vahendid keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele reageerimiseks. Näiteks olukordades, kui tuleb katkestada ohtlike jäätmete põletamine, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmine. Inspektoritel peab olema võimalus viivitamatult reageerida, rikkumine lõpetada ja rikkuja kinni pidada. Gaasi- või külmrelva saab kasutada äärmise meetmena, kui muud abinõud ei anna tulemust.
Seaduse muutmisega rakendatakse ELi alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlev määrus. Eesmärk on parandada ülevaadet ja ligipääsu elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristule ning muuta roheenergial põhinev liikumine lihtsamaks ja kindlamaks kogu Euroopa Liidus.
Seaduse muutmine võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.
Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Mõju avaldub eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.
Pädevaks asutuseks määratakse Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.
Tasakaalustamaks mõningast halduskoormuse suurenemist muudetakse autoveoseadust, edendades e-asjaajamist.
Seadust muudetakse, et tugevdada maksualast halduskoostööd ja teabevahetust ELi liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused, mida tuleb rakendada alates 1. jaanuarist 2026.
Seaduse jõustumisel muutub krüptovara maksustamine läbipaistvaks. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Muuhulgas võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda.
Muudatusega laieneb finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele. Ühtlasi täpsustatakse aruandluse sisu, et esitatav teave oleks ühtlasemalt struktureeritud ja paremini kasutatav.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis asendab varasema samasisulise direktiivi ja kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga.
Direktiiv ajakohastab reeglid vastavalt olukorrale, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset kaugmüügi ehk sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja kasutajale arusaadavalt ka väiksel ekraanil. Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda online asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.
Olulise uuendusena kehtestatakse veebilepingute puhul taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. See peab andma tarbijale võimaluse loobuda 14-päeva jooksul ostust sama lihtsalt kui internetipoest paari klikiga asja soetamine. Praegu on e-poes ostmine tehtud ülilihtsakssaks, aga taganemine on sageli keeruline ja peidetud blankettide või juhiste taha.
Eesti allkirjastas konventsiooni detsembris 2025 Haagis koos 33 teise riigi ja Euroopa Liiduga. Ratifitseerimine on järgmine samm panna Venemaa vastutama agressiooniga tekitatud laastavate kahjude eest Ukraina riigile, elanikele, ettevõtetele ja keskkonnale.
Loodava rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni ülesanne on hinnata Venemaa agressiooniga põhjustatud kahjusid Ukrainas ja määrata kindlaks hüvitissummad, mis kuuluvad väljamaksmisele. Komisjon tegeleb registreeritud kahjunõuete sisulise kontrolli ja õiguspärasuse hindamisega. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 25 allakirjutanut.
Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest terviklikust rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist. Esimene sammas on kahjude register, mis loodi 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu raamistikus ja mis kogub ning registreerib kahjunõudeid koos tõenditega. Praeguseks on registrisse kantud üle 80 000 kahjunõuet 13 kategoorias. Teine sammas on nüüd loodav kahjunõuete komisjon, mis kontrollib registreeritud nõuete õiguspärasust ja määrab hüvitatavaid summasid. Kolmas samm on kompensatsioonifond, mis tuleb tulevikus luua ja mis hüvitab Ukrainale komisjoni kinnitatud nõuded.
Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Konventsioon on avatud liitumiseks kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes toetasid ÜRO Peaassamblee vastavat resolutsiooni. Venemaa saab komisjoniga ühineda vaid juhul, kui ta tunnistab oma vastutust agressiooni eest ja nõustub kahjud hüvitama.
Seadust muudetakse, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge. Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge.
Muudatuse mõte on vedada ühe sõiduga rohkem kaupa. Kaks 25,25 meetri pikkust autorongi veaks sama koguse kaupa, mille vedamiseks oleks muidu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid oleksid lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus möödasõiduks on hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna–Tartu–Luhamaa, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaanteed. Kasutuselevõtt on kavandatud järk-järgult, et liiklejad saaksid uue lahendusega harjuda.
Eriloa tingimustes nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded, mis puudutavad sõiduki tähistamist, võimsust, rehve ja keskkonnanorme. Loa andjal on võimalus kehtestada ka ajapiiranguid.
Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduse § 1 lõike 5 ülamärkes 1 toodut ja lisatakse piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamisele ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Muudatuse eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust, parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti. Eelnõu kohaselt jõustub uus nõue 1. jaanuaril 2031, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega. Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks, ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.
Eelnõuga kõrvaldatakse tehniline viga ja tagatakse selgus, et õnne- ja osavusmängude maksustamine kaughasartmänguna toimub ühetaoliselt. Muudatus võimaldab eemaldada seaduses tehnilise vea, mis võib anda alust ekslikele vaidlustele. Kiire jõustamine aitab taastada olukorra, millega turuosalised ja maksuhaldur arvestasid, ehk ühtne maksumäär mõlemale mänguliigile. Eelnõuga tehtav muudatus jõustub seaduse vastuvõtmisel Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Selline lahendus võimaldab kiiret õigusselguse taastamist.
Eelnõuga muudetakse hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning vähendatakse nii hankijate töö- kui ka pakkujate halduskoormust. Oluliselt lihtsustatakse alla rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete reegleid. Selleks kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Samuti tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud majandusolukorraga. See muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust.
Riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine lihtsustab ligikaudu 49% kõikidest riigihangetest, mis statistiliselt tähendab üleminekut keskmiselt 87-päevaselt menetluselt oluliselt kiiremale, ligi 50-päevasele menetlusele. Piirmäärade tõstmisega kasvab ka nn väikeostude osakaal, mille puhul on menetlus veelgi lihtsam. Suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Administratiivset ressurssi hoitakse kokku just väiksemate hangete arvelt.
Lisaks tehakse mitmeid väiksemaid, kuid olulise mõjuga muudatusi bürokraatia vähendamiseks. Näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks lisatakse seadusesse täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks. Need muudatused vähendavad nii hankijate kui ka pakkujate jaoks toimingute arvu ja säästavad aega.
Eelnõuga kiirendatakse riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist. Muudatuste vajalikkus on tingitud julgeolekuolukorrast ning liitlaste vastuvõtmise ja riigi kaitseplaanide rakendamise vajadusest. Samuti aitab uus regulatsioon tagada riigikaitseks vajaliku taristu ja tootmise ning väljaõppevõimekuse rajamist.
Eelnõu kohaselt saab valitsus kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel määrata hoone riigikaitseliseks ehitiseks. Riigikaitselise ehitise eesmärk on tagada riigi julgeolek ja sõjaline kaitse. Riigikaitseliseks ehitiseks võib olla nii ministeeriumide valitsemisalas olev hoone kui ka strateegilist või sõjalist kaupa tootva ettevõtte tootmishoone.
Riigikaitseliste ehitiste kavandamisel jäetakse ära planeerimismenetlus, keskkonnamõju hindamine ja metsateatise esitamine, mis tähendab, et sisuliselt saab ehitamisega alustada pärast loamenetluste, näiteks ehitus- ja keskkonnalubade ning kui tegemist on vastava alaga, siis ka Natura mõju hindamise, läbimist. Pooleliolevad planeeringud viiakse lõpuni senise korra alusel.
Sama eriregulatsioon laieneb ka side- ja eelhoiatamissüsteemidele, sõjalise väljaõppega seotud rajatistele, harjutusväljadele ja lasketiirudele ning sõjaväelinnakute ja ladustamisega seotud ehitistele.
Eelnõuga nähakse ette ka vaidluste kiirem lahendamine. Riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada eelisjärjekorras nelja kuu jooksul, erandjuhul kuni kuue kuu jooksul. Esialgset õiguskaitset saab edaspidi taotleda üksnes koos kaebuse, apellatsiooni või kassatsiooniga, mitte eraldi või abstraktselt. Vaidlustamine on võimalik juhul, kui esineb oht oluliseks keskkonnahäiringuks; subjektiivsete õiguste kaitse jääb alles.
Kohalike omavalitsuste roll ruumiotsustes väheneb riigimaad puudutavate riigikaitseliste ehitiste puhul: valitsus saab peatada planeeringud ja määrata maa sihtotstarbe, kuid kohaliku omavalitsuse arvamust küsitakse alati.