127 ingested laws from Estonia introduced in 2018. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõu annab võimaluse piirata kaitseväekohustuse täitmisest (ajateenistuskohustus ja õppekogunemised) kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist. Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet saavad hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Lisaks kaitseväeteenistuse seaduse muudatusetele täiendatakse vastavas osas teisi seadusi, mis viidatud erinevate õiguste ja lubade taotlemise ning kehtivuse korda käsitlevad.Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Seejuures rakendatakse eelnimetatud sunnimeetmed vaid halduskohtu otsusel ja need on pigem erandiks, mida kasutatakse eelkõige ajateenistusest korduvalt kõrvalehoidjate suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud.Samuti on võimalik neid sunnimeetmeid rakendada Kaitseväe õppekogunemistelt korduvalt kõrvalehoidjate suhtes.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 kohaselt on kõik kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Eesti riigikaitse ja kaitsevõime baseerub reservväel, mis moodustub ajateenistuses väljaõpetatud isikutest, kelle oskusi säilitatakse ja täiendatakse õppekogunemisel.
Eelnõu eesmärk on võimaldada ametiühingute seaduses ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses ette nähtud tööandja kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele juriidilist isikut. Karistuse ülempiiri määramisel (kuni 3200 eurot) on võetud eeskuju teistest kollektiivseid töösuhteid reguleerivatest seadustest.
Eelnõu näeb ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt kuuele. Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister, Vabariigi Valitsuse nimetatud kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul ning ühe nõukogu liikme Eesti Ametiühingute Keskliidu ja ühe nõukogu liikme Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.
Tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid. Nõuandvate komisjonide kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni esindatud haigekassa nõukogus.
Kehtiva haigekassa seaduse alusel moodustati juba veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Lisaks luuakse ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa juhatuse juurde tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta. Alates 2018. aasta jaanuarist on Sotsiaalministeeriumist viidud haigekassa juurde üle ka ravimikomisjoni tegevus.
Eelnõu näeb ette täiendavad nõuded Vabariigi Valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada Eesti Haigekassa nõukogus huvide konflikti võimalusi.
Eelnõuga viiakse sisse muudatused, mis puudutavad liikmeks astumise lihtsustamist, Kaitseliidu liikmete üle arvestuse pidamist, tervisekontrolli, sotsiaalseid tagatisi, esmaabi osutamist Kaitseliidus jmt.
Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel vabastatakse tervisekontrollist lapseealised poisid ja tüdrukud. Samuti ei pea edaspidi Kaitseliiduga liitumisel tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba või kellele on tehtud tervisekontroll tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseinikuna ja kellel on seetõttu õigus kanda sõjaväe- või tulirelva.
Kaitseliidu liikmete üle hakatakse arvestust pidama andmekogus, mis liidestub X-teega ning saab edaspidi vajalikke andmeid riiklikest registritest, mis parandab kogutavate andmete kvaliteeti. Kehtiva õiguse kohaselt peetakse liikmete arvestust Kaitseliidu ülema asutatud asutuse andmekogus, mille andmevahetus riiklike registritega oli piiratud ja toimus üksikpäringute kaudu.
Seaduses sätestatakse ka Kaitseliidu liikme kohustus teavitada organisatsiooni oma terviseseisundi halvenemisest kui see ei pruugi enam vastata ettenähtud nõuetele. Sätte eesmärk on juhtida Kaitseliidu liikmete tähelepanu vajadusele teavitada oma terviseseisundi muutumisest, kui see mõjutab Kaitseliidu tegevliikmena Kaitseliidu ülesannete täitmises osalemise võimet.
Lisaks nähakse ette, et õigus ravikulude hüvitamisele on ka Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmisel, kaasatuna Kaitseliidu koosseisus päästesündmuse või hädaolukorra lahendamisse, politseitegevusse, riigikaitseobjekti vastase ründe või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamisse. Kehtiva õiguse kohaselt kaetakse ravikulud vaid Kaitseliidu tegevliikmel, kes on saanud vigastada sõjaväelise väljaõppe ajal.
Muudatustega korrastatakse Kaitseväe struktuuri ja selle kehtestamise tasandeid, et muuta Kaitseväe tegevus paindlikumaks ja võimaldama kiiremini reageerida uutele ülesannetele.
Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste nimetused ja nende ülesanded sätestatakse edaspidi sarnaselt teiste valitsusasutustega põhimääruse tasemel. Muudatuse jõustumise järel jäävad endiselt seaduse tasemel reguleerituks Kaitseväe ülesanded ja õigused ning kohustused. Senine regulatsioon ei võimalda Kaitseväe ülesehitust operatiivselt ja paindlikult muuta.
Seadusest jäetakse välja ka valitsuse kohustus kehtestada väeüksuste tüüpsuurus, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki, samuti väeüksuste jagunemine alalises valmiduses väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses väeüksusteks. Sellega antakse Kaitseväe juhatajale suurem tegutsemisruum väeüksuse ülesannete täitmise korraldamisel. Samuti jäetakse kaitseväeteenistuse seadusest välja Kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ametinimetused ja asendatakse need viitega, et tegemist on valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetatava ametikohaga. Seadus käsitleb edaspidi vaid Kaitseväe juhataja nimetamist.
Kavandatava kaitseväe põhimääruse muudatuse kohaselt ei looda juurde valitsuse poolt nimetatavaid ametikohti, kuid valitsusele jäetakse võimalus neid ette näha. Kaitseminister nimetab kaitseväe juhataja asetäitja, kaitseväe peastaabi ülema, mereväe ülema, õhuväe ülema, erioperatsioonide väejuhatuse ülema, luurekeskuse ülema ja toetuse väejuhatuse ülema. Põhimääruse kavandis nähakse ette anda kaitseministrile uue õigusena nimetada küberväejuhatuse ülem ja sõjaväepolitsei ülem.
Eelnõu näeb ette võimaluse kaasata reserviste rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, et suurendada kaitseväe võimekust reageerida kiiremini vahetutele ohtudele.
Eelnõuga sätestatakse ka väärteokaristused kaitseväe loata mehitamata sõiduki kasutamise eest Kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi või kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel. Eelnõuga muudetakse ka tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid.
Eelnõu kohaselt saavad kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse ja infoalase tegevuse sektori ettevõtjad teatud tingimuste täitmisel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga. Soodsam aktsiisimäär on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi 9 korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta. Potentsiaalselt võib muudatus puudutada ligi 240 ettevõtjat.
Eelnõu näeb ette tasustatud hoolduspuhkuse täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale. Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks, sh ka näiteks arsti juures käimiseks.
Eelnõu kohaselt on töötajal õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.
Seletuskirjas märgitakse, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile.
Eelnõu menetlemise käigus viidi Sotsiaalkomisjoni ettepanekul eelnõusse sisse muudatused, mille eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja võimalikud lahendused puhkuseõiguse laiendamiseks isikutele, kes teevad tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Vastava analüüsi peab valitsus koostama 2020. aastaks.
Samuti peab valitsus koostama 2020. aastaks analüüsi selgitamaks, milliste kriteeriumite alusel isikute hooldusvajadus tuvastatakse ning kuidas määratletakse hooldusvajadusega isikuid.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded. Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset.
Ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad (näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA) kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad (internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad) peavad seaduse jõustumisel rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Samuti seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest Riigi Infosüsteemi Ametit.
Avalikus sektoris (sh KOV üksustes) laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Eelnõuga ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest.
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus asendab kehtivat kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Eelnõu soodustab maaomanikuga kokkuleppele jõudmist ja seeläbi kiirendab avalikes huvides rajatise valmimist. Maaomanikule nähakse ette täiendavad hüvitised, kui saadakse kokkuleppele ning kiirmenetlus väga väikeste äralõigete puhul. Lisaks saab edaspidi maaomanikule pakkuda omandamise tasu asemel erinevaid alternatiive nagu kinnisasja vahetamist või maakorralduse ehk kinnisasja piiride muutmise menetlust. Lisaks hüvitatakse maaomanikele asjaajamiskulu.
Seletuskirjas märgitakse, et kinnisasja omandamise menetluses pakutakse kinnisasja omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Tasule lisanduvad täiendavad hüvitised. Kui saavutatakse kokkulepe, lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, kuid mitte vähem kui 0,8-kordse ja mitte rohkem, kui 50-kordse eelmise aasta keskmise brutopalga suurus. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, nähakse eluaseme kaotuse eest ette täiendav hüvitis kaasneva emotsionaalse kahju korvamiseks, mis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest. Väga väikeste lõigete korral tehakse pakkumine kiirmenetluseks, mille käigus hindamist läbi ei viida ja tasu on fikseeritud ning seotud 0,3-kordse keskmise brutokuupalgaga (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.
Eelnõu kohaselt on ette nähtud ka alternatiivid. Kinnisasjade vahetamisel lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning asuma sarnases turupiirkonnas.
Maakorralduse käigus muudetakse omanike kokkuleppel kinnisasjade piire. Kuna ümberkruntimine võimaldab lahendada ka maakasutuse probleeme näiteks uute maanteede või raudteede puhul ning aitab vältida maakasutuse killustumist, ribasust ja kiildumist, aitab see kaasa maaomanikega kokkulepete saavutamisele, mis lubab vältida sundvõõrandamist. Maakorraldusega kaasneva maa väärtuste vahe hüvitavad osalised. Kui kinnisasja omanikuga kokkulepet ei saavutata, teeb valdkonna eest vastutav minister või kohaliku omavalitsuse üksus sundvõõrandamise otsuse. Lähtutakse eelnevas menetluses välja selgitatud tasust.
Eelnõuga täiendatakse seadust punktiga, mis sätestab riikliku tähtpäevana 1. oktoobri omavalitsuspäevana. Seaduse eesmärk on luua õiguslik alus omavalitsuse kui põhiseadusliku institutsiooni väärikaks märkimiseks Eesti riigi loomisel ning taastamisel ja arendamisel. Teisalt oleks see võimaluseks omavalitsuse olemust, probleeme ja tegevust paremini tutvustada, et efektiivsemalt kaasata kogu ühiskonda nii praeguste kui tulevaste väljakutsete lahendamisse.
Eelnõu võtab välismaalaste seadusesse üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidu piires. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.
Eelnõu võtab üle Euroopa Liidu (EL) nõukogu direktiivi, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides. Direktiivi eesmärk on täpsustada, millal ja kuidas on väljaspool ELi asuvas riigis hättasattunud ELi kodanikel õigus saada abi teiste ELi liikmesriikide saatkondadest või konsulaatidest. Direktiivi rakendamistähtajaks on 1. mai 2018.
Seaduses täpsustatakse, et EL liikmesriigi esindamata kodanikud saavad edaspidi Eesti välisesindusest konsulaarabi Eesti kodanikega samadel tingimustel. Eelnõus määratletakse, kes on esindamata kodanik. Samuti sätestatakse, et hädasolev esindamata kodanik võib esitada konsulaarabi palve Eesti välisesindusele otse, ilma kodakondsusjärgse liikmesriigi taotluseta. Samuti nähakse ette finantsmehhanism rahalise kohustuse hüvitamiseks teisele ELi liikmesriigile Eesti kodanikku hõlmava konsulaarabi juhtumi korral. Juhul, kui ELi liikmesriik annab tagatiseta rahalist abi kolmandas riigis viibivale hädasolevale Eesti kodanikule, peab hädasolija tagatiseta saadud rahalise abi Eesti riigile tagasi maksma 90 päeva jooksul tagasimaksmise nõude saamise kuupäevast.
Lisaks direktiivist tulenevatele nõuetele täiendatakse seadust kahe uue konsulaarteenusega, mida konsulaarametnikud hakkavad välisesindustes osutama inimestele, kellel on vaja taastada isikutunnistuse, elamisloakaardi või digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide kehtivus või kellele on vaja väljastada uued koodid (PIN-ümbrik), samuti hakatakse neid teenuseid pakkuma Eestisse akrediteeritud diplomaatidele, kellel on diplomaatiline isikutunnistus.
Kuna eelnõu kohaselt kehtestatakse digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavate sertifikaatidega seotud toimingud, mida tehakse isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, muudetakse ka isikut tõendavate dokumentide seadust. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu kohaselt täiendatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses väljaantavate dokumentide loetelu Euroopa tagasisaatmise reisidokumendiga, ning antakse nimetatud reisidokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise pädevus Politsei- ja Piirivalveametile.
Eelnõuga luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergete väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki.
Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele maksimaalselt 80 eurot. Lühimenetluses menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta. Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019.
Eelnõu soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.
Töötaja tervisekontrolli vajadus seotakse senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi nelja kuu jooksul tööle asumisest. Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.
Eelnõu eesmärk on anda töötajatele kiirem ja lihtsam võimalus tööandja maksejõuetuse korral saada töötukassast maksejõuetushüvitis ning tagada õigusselgus ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise ajas ja arvestamise metoodikas. Kohtule pannakse kohustus hinnata tööandja maksejõulisust töötaja esitatud andmete põhjal juba siis, kui kohus teeb määruse pankrotiavalduse menetlusse mittevõtmise kohta. Selle määrusega saab töötaja pöörduda töötukassase maksejõuetushüvitise taotlemiseks. Varatutes pankrotimenetlustes antakse kohtutele õiguslik alus tasuda pankrotihaldurile ka tunnitasu alusel. Ühtlasi võimaldatakse ajutisel halduril esitada tasu- ja kulutuste hüvitise nõue sissemakseta osaühingu osaniku vastu.
Eelnõuga leevendatakse elektrijaama ja tarbija vahel otseliini ning suletud jaotusvõrkude rajamise kriteeriume.
Eelnõuga muudetakse taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi põhimõtteid (sisaldusid varasemalt eelnõus (290 SE) (elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu)). Eelnõuga eristatakse olemasolevad tootjad, kes saavad 12aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate toetusmäärade alusel toetust edasi.
Seadusesse lisatakse rahvusvaheliste koostöömehhanismide regulatsioon, mis soodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Eelnõuga sätestatakse senisest täpsemad võrgutasude metoodika koostamise alused, mis peaks tagama võrguettevõtjate investorite ja tarbijate makstavate võrgutasude arvutamisel suurema õiguskindluse ning -selguse.
Eelnõus sätestatakse täiendavad meetmed korruptsiooniohtude tõhusamaks ennetamiseks ning huvide konfliktide vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksuses. Samuti täpsustatakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel küsimusi tekitanud regulatsioone.
Mõõteseadus käsitleb nõudeid mõõtevahenditele, nende kasutamisele ja vastavushindamisele, tagamaks mõõtetulemuse usaldusväärsus ja jälgitavus. Nõuetele vastava mõõtevahendi kasutamine on usaldusväärse mõõtmistulemuse saavutamise oluline alus. Mõõtevahendid, võrreldes tõsteseadmete või lõhkematerjali käitlemisega, ei kujuta endast potentsiaalset ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale, seetõttu on mõõteseaduses sätestatud nõuete kehtestamisel lähtutud põhiliselt mõõtmise ja selle tulemuse usaldusväärsuse kaitsmise vajadusest.
Eelnõuga uuendatakse terviklikult praegu kehtivat mõõteseadust, et kõrvaldada praktikas esinevad kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid, samuti ebamõistlikud piirangud. Uus seadus on lihtsam, praktilisem ning üheselt mõistetavam. Ühtlasi haakub seadus paremini teiste seonduvate õigusaktidega, nagu näiteks korrakaitseseaduse ning toote nõuetele vastavuse seadusega.
Euroopa Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist.
Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.
Euroopa Metsainstituudi konventsioon koostati 28. augustil 2003. aastal Soomes, Joensuus ning see jõustus rahvusvaheliselt 4. septembril 2005. aastal. 2017. detsembri seisuga on konventsioonil 28 lepinguosalist.
Piiriülese õhusaaste vähendamine on oluline rahvusvaheline eesmärk, mida aitavad saavutada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsioon ja selle protokollid. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel ning protokolli muudatuste heakskiitmine tõstab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil.
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Raskmetalle seostatakse keskkonna saastumise ja toksilisusega. Raskmetallid plii (Pb), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) levivad atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride. Protokolli eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning tõenäoliselt avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat. Eelnõu eesmärk on digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja pikendamise kaudu muuta digitaalse isikutunnistuse kasutamine ja taotlemine senisest mugavamaks, samuti ühtlustada isikut tõendavate dokumentide kehtivusaegu.
Eelnõuga tagatakse riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine. Eelnõu on seotud vajadusega muuta riigivaraseadust, et oleks börsil oleks võimalik noteerida AS Tallinna Sadama aktsiaid.
Eelnõuga sätestatakse, et riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud börsil või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, ei kohaldata neid riigivaraseaduse sätteid, mis on vastuolus väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega. Kehtiv seadus ei ole piisav, et ühemõtteliselt tagada riigi osalusega börsil oleva äriühingu juhtimine väärtpaberituru reeglite järgi ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.
Eelnõu muudatuste kohaselt ei saa valitsus edaspidi küsida äriühinguga seotud otsuste tegemiseks äriühingu mitme aasta strateegiat ja finantsplaane. Samuti ei ole hea tava, et börsil oleva äriühingu iga-aastane dividend otsustatakse valitsuse tasandil. Edaspidi ei ole riigil õigust äriühingu erikontrolli läbiviimiseks kasutada oma struktuuriüksust ega ministril õigust saada nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, mida käsitletakse siseinfona. Kohaldada ei saa ka nõuet, et riigi osalusega äriühingute osalemine teistes äriühingutes peab olema otsustatud üldkoosoleku poolt.
Seletuskirjas märgitakse, et riigil on 2017. aasta detsembri seisuga osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus. Valitsusel plaanis börsil noteerida AS Tallinna Sadama ja AS Enefit Green aktsiad.
Kaitseministeerium on välja töötanud eelnõude paketi, mis kirjeldab elutähtsat teenust osutavas ettevõttes riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramist ja sätestab nende üle arvestuse pidamise korra. Riigikaitseseadus näeb ette, et riigil on võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal rakendada riigikaitselist töökohustust töökohtadel, mis on reeglina seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse tagamisega. Riigikaitselise töökohaga kaasneb töökohustus tööandja ees ja see inimene on vabastatud mobilisatsioonist.
Kehtiva õiguse järgi rakendatakse riigikaitselist töökohustust üksnes avalikus sektoris ning puudub rakendusakt, mis võimaldaks (hädaolukorra seaduse alusel) elutähtsa teenuse osutajateks määratud ettevõttes riigikaitselise töökohustusega ametikohti määrata.
Ettevalmistatud eelnõude kohaselt kooskõlastab elutähtsat teenust korraldav asutus Kaitseministeeriumiga elutähtsat teenust osutava ettevõtte riigikaitseliste töökohtade arvu ning kannab ettevõte vastava personali kohta märke töötamise registrisse. Samuti peetakse vastavate tööandjate üle arvestust tsiviiltoetuse registris.
Seadusemuudatus loob eeldused valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ kehtestamiseks ja rakendamiseks ettevõtteid võimalikult vähe koormaval moel.
Eelnõuga kehtestatakse sundkoormiste määramise ja täitmise kord riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Kuna riigikaitseõiguse revisjoni analüüside põhjal on justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi hinnangul sundkoormiste korraldamisega seotud õigusaktide muutmine ulatuslik ja ajamahukas protsess, siis tehakse riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine kahes etapis. Praegu tehakse esmased ja eelkõige sõjalise riigikaitse korraldamise seisukohalt olulised muudatused sundkoormiste määramiseks ja nende täitmise ettevalmistamiseks. Teises etapis tehakse riigikaitseõiguse revisjoni (2017–2019) raames põhjalikumad muudatused.
Eelnõu täpsustab kehtivas riigikaitseliste sundkoormiste seaduses haldusorgani ja isikute õigussuhteid sundkoormiste määramise ja täitmise korraldamisel.
Eelnõuga lisatakse elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalik vara loetelusse, mida sundkoormata ei tohi. See on elutähtsa teenuse osutajate selline vara, mida neil läheb kriisi ajal teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vaja.