Eelnõu näeb ette langetada pliivaba bensiini aktsiisimäära üheks aastaks Euroopa Liidu miinimumtasemele, ehk 359 euroni 1000 liitri kohta.
Eelnõus pakutakse selline aktsiisilangetus välja üheks aastaks alates 1. maist 2022 kuni 1. maini 2023.
Eelnõu näeb ette vabastada tulumaksust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina toetuseks tehtud annetused ja kingitused. Mainitud maksuvabastus on plaanitud üheks aastaks.
Eelnõuga luuakse selgem õiguslik alus epideemilise levikuga nakkushaiguse korral meetmete ja piirangute kehtestamiseks.
NETS-i ja teiste seaduste muudatuste eesmärk on teha epideemiatega seotud otsused ettenähtavamaks ja läbipaistvamaks ning anda Riigikogule suurem roll kriiside lahendamisel. Eelnõuga luuakse selleks minimaalne vajalik õiguslik regulatsioon.
NETSi muutmisega luuakse valitsusele selgem raamistik epideemia olukorras tegutsemiseks, sh juhised, milliseid meetmeid valitsus võib määrusega nakkushaiguste tõrjeks, eelkõige eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse tõrjeks kohaldada, sh nt kohustus järgida nakkusohutuse ettevaatusabinõusid, kanda kaitsemaski, kohustus esitada terviseseisundit kinnitav tõend, kohustus anda analüüs eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks. Kui valitsus soovib kehtestada muid meetmeid kui seaduses otsesõnu loetletud, tuleb selleks edaspidi kuulata ära Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht ja teavitada Riigikogu juhatust.
Seni kehtinud uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsioon asendatakse ohtliku nakkushaiguse tõrje regulatsiooniga, mille kohaselt ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske ning mille levik toob kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle ohu.
Eelnõuga luuakse selgem volitusnorm, mille alusel valitsus kehtestab vajalikke meetmeid just määrusega. Eelnõuga kavandavate muudatuste jõustumisel saab õiguskantsler võimaluse teha järelevalvet Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruste ja rakendatud piirangute üle. Nimetatud muudatusega lahendatakse senine probleem üldkorralduse kui haldusakti sobivusest pikaajaliselt kestva pandeemia meetmete kehtestamiseks.
Ühtsed alused nakkushaiguste levikuga tegelemiseks on olulised, et olla valmis nii taastekkivate kui ka tuleviku uute nakkushaigustega tegelemiseks. Epideemia tingimustes on riigil kohustus tagada kõigi inimeste elu ja tervis seeläbi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ei suureneks.
Oluline avalik huvi on vältida eelkõige tervishoiusektori ülekoormamist ning näha ette täiendavad meetmed juhuks kui riigis on tervishoiualane hädaolukord või selle oht. Seetõttu on ohtlikku nakkushaigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks õigustatud kohaldada teatud piiranguid, aga ka kehtestada erandeid, kellele või millele nõuded kehtivad või mitte, nt erivajaduse, terviseseisundi, vanuse, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise vm põhjusel.
Paindlikkuse tagamiseks jääb Terviseametile õigus ohule reageerida näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas või asutuses avastatud väiksema haiguskolde korral on vaja operatiivselt reageerida. Nakkushaiguse epideemilise leviku korral vajalikke karantiini määramise reegleid ja viiruse tõkestamiseks vajalikke meetmeid reguleeritakse edaspidi seaduse ja määruste tasemel.
Eelnõu näeb ette põhimõtte, mille järgi töölepingu seaduses ette nähtud puhkustele lisanduvad rahvuspüha ja riigipühade päevad, mis langevad iganädalastele puhkepäevadele.
Eelnõu näeb ette võimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist ka omandireformi käigus tagastatud ja muinsuskaitse alal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on 12 muinsuskaitseala ajaloolistes linnasüdametes (Tallinnas, Valgas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Viljandis, Kuressaares, Rakveres, Haapsalus ja Lihulas) ja samuti Rebalas.
Eelnõuga sätestatakse, et põhikooli lõpetamiseks on vajalik sooritada kõik lõpueksamid vähemalt rahuldava tulemusega. Põhikooli lõpueksamite otsustamine peaks olema Riigikogu pädevuses
Eesmärk 55 kliimapakett omab laiaulatuslikku mõju Eesti ettevõtluse konkurentsivõimele, tarbijatele, koduomanikele ning töötajatele. Seetõttu on tähtis, et oleks olemas selgus selle paketi tegelike mõjude kohta.
Arvestades paketi määratult suurt mõju, on oluline, et just Riigikogu avalduse tasemel antakse poliitiline käsitlus, millistest põhimõtetest lähtudes Eesti Vabariik läbirääkimistel oma positsioone nimetatud ettepaneku suhtes käsitleb. Valitsuse positsioonidele mandaadi andmine ELi asjade komisjoni tasemel pole piisav.
Avalduse eelnõus on Eesti rahvuslike huvide osas rõhutatud vajadust mõjuanalüüsi järele ning pandud ette esialgsed positsioonid, mis algatajate meelest toetavad meie rahvuslikke huvisid selle küsimuse käsitlemisel.
Eelnõuga täiendatakse presidendi ametihüve seaduses loendit, millistel juhtudel ametist lahkunud president ei saa ametihüvesid kasutada. Loendisse lisatakse juhtumid, kui ametist lahkunud president kandideerib või osutub valituks Riigikokku, Euroopa Parlamenti või ta nimetatakse ministri ametikohale.
Seletuskirjas tuuakse esile, et kehtiva seaduse kohaselt on ametist lahkunud presidendil õigus tema erilise staatuse tõttu teatud hüvedele. Hüvedeks on õigus saada oma kasutusse elu-, esindus- ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest; saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujad; saada ühekordset hüvitist ühe aasta ametipalga ulatuses; kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid; saada seaduses nimetatud korras hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest. Pärast ametivolituste lõppemist makstakse presidendile ka ametipensioni, mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalgast.
Eelnõuga suunatakse tööandjaid kasutama Eestis kohalikku tööjõudu ja värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Selle eesmärgi nimel tõstetakse üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Samas, real tingimustel, kõnealune palgakriteerium ei kohaldu.
Eelnõuga korrastatakse ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.
Eelnõuga ühtlustatakse VõrdKS-i kohaldamisala selliselt, et usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel oleks diskrimineerimine keelatud samas ulatuses nagu rahvuse, rassi ja nahavärvuse puhul.
See tähendab diskrimineerimise keeldu lisaks töö- ja kutseõppe valdkondadele sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel; hariduses; ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses. Seaduse muutmisega saavad kõik nimetatud rühmad pöörduda võrdõigusvoliniku poole. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulil 2023.
Lisaks seaduse kohaldamisala laiendamisele sisaldab eelnõu paari normitehnilist või täpsustavat muudatust, sh puudega inimeste õiguste ja vabaduste tagamise meetmeid, seoses jõustuva toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiiviga. Muudatus laiendab võrdõigusvoliniku pädevust, tagades parema õiguskaitse diskrimineerimisjuhtumite korral abi saamiseks. Muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras.
Eelnõu näeb ette anda iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäev järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval.
Seletuskirjas märgitakse, et riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest Soomes on 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha.
Seletuskirja kohaselt näeb eelnõu ette ingliskeelestumise peatamise Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides. Esimesel astmel õppijate puhul jääb võõrkeelte osakaal samaks, teisel ja kolmandal õppeastmel tuleb aga võõrkeeles õppijate osakaalu järk-järgult vähendada. Eelnõus on selleks seatud erinevad üleminekuajad. Eelnõu ei takista välismaa tippõppejõudude kasutamist Eesti ülikoolides, kuna keeleseaduse kohaselt loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimub eesti keeles.
Eelnõu näeb ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani. Alates 1. juulist 2022 on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning edaspidi aastas 7848 eurot. Maksuvaba tulu kasvuga soovitakse parandada madalapalgaliste toimetulekut, suurendada motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendada koormust sotsiaalsüsteemile.
Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu eesmärgiks on reageerida kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele, et tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Eelnõuga luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid. Kaitse saamiseks on nõutav, et isikul on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas kõnesoleva seadusega.
Riigikogu avalduses kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ühtlasi rõhutatakse, et Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel riikidel puudub nendes küsimustes sõnaõigus.
Eelnõu eesmärk on välistada juhtumid, kus kohalikud volikogud hakkavad esimese asjana pärast valimisi arutama ja otsustama oma esimeeste töötasude tõstmist ja ka valitavate linnapeade ning vallavanemate palkade suurendamist samale koosseisule. Seetõttu näeb eelnõu ette, et volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid järgmise volikogu koosseisu kohta.
Eelnõu näeb ette vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu üheksale protsendile, et seeläbi vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijatele ja ettevõtetele.
Eelnõu näeb ette luua õiguslik alus massilise ebaseaduslike piiriületuste või piiriületuste katsete tõkestamiseks ja piiri ületanud välismaalaste tagasisaatmiseks välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid.
Muudatustega sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületus, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest ja saata ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalased tagasi välisriiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid.
Samuti sätestatakse, et kui toimub massiline ebaseaduslik piiriületuse katse, on Politsei- ja Piirivalveametil julgeolekukaalutlustel kohustus see tõkestada ning keelduda rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisest.
Eelnõuga esitatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, mis asendab seni kehtinud rahvatervise seaduse teksti.
Eelnõu näeb ette tervikliku rahvatervishoiu meetmete süsteemi. Ajakohastatakse ja täiendatakse ministeeriumide, nende seas Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ülesanded rahvatervishoiu meetmete elluviimisel sätestatakse senisest selgemalt. Eelnõu tugevdab eri osapoolte rolli hinnata oma tegevuste ja otsuste mõju rahvastiku tervisele.
Eelnõu ajakohastab ka koolieelsetele lasteasutustele, koolidele ja sotsiaalteenuste osutajatele kehtivaid tervisekaitse-, sealhulgas toitlustamise nõudeid. Muu hulgas suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel ning sätestatakse tema ülesandena kehtestada nõuded ja piirangud haridusasutuses müügiks pakutavale toidule. Eelnõu muudab ka sotsiaalhoolekande seadust, et oleks üheselt arusaadav, millistele sotsiaalteenustele rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuded kehtivad.
Eelnõuga keelatakse alla 18-aastastele solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine ning ajakohastatakse teistelegi ilu- ja isikuteenustele kehtivaid nõudeid.
Seletuskirjas põhjendatakse, et solaarium kuulub WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad selle käigus kasutatavatest värvainetest.
Eelnõu muudab ka reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle. Eelnõu ajakohastab veel maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid, et need oleksid piisavalt mõjusad.
Eelnõuga kujundatakse ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendatakse seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendatakse piirangute hulka ja ulatust kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset.
Kehtiv looduskaitseseadus näeb kaitstavate loodusobjektide ja kaitstavate looma- ja taimeliikide isendi kaitse kõrval ette veel eraldiseisvad ja konkreetsest loodusväärtustest mittesõltuvad omandipiirangud rannal ja kaldal.
Eelnõu näeb ette omandipiirangute korrastamise, et igal omandipiirangul veekogu rannal või kaldal oleks konkreetne põhjendus, mis tugineb oluliste loodusväärtuste kaitsele vastavalt looduskaitseseadusele, vee kaitsele vastavalt veeseadusele või ruumilise arengu põhimõtetele vastavalt planeerimisseadusele.
Ühtlasi koondatakse senine looduskaitseseaduses sisaldunud veekogu ranna või kalda ehituskeeluvööndi regulatsioon veeseadusesse, kuna selliste piirangute peamine eesmärk on seotud vee kaitsega. Selliselt tagatakse suurem õigusselgus, õigusnormide korduste vältimine ja ühtlasi omandipiirangute proportsionaalsus ja eesmärgipärasus. Omandipiirangute leevendamisega tagatakse laiemalt isikute omandiõigust, tõstetakse veekogu äärsete kinnisasjade atraktiivsust ja kasutatavust ning luuakse eeldusi majanduse ja maapiirkondade arenguks, kahjustamata samas olulisi loodusväärtusi või -ressursse.
Eelnõu näeb ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani, et 2022. aastast on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning aastas 7848 eurot. Seletuskirjas märgitakse, et maksuvaba tulu kasv parandab madalapalgaliste toimetulekut, suurendab motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendab koormust sotsiaalsüsteemile.
Eelnõu näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine.
Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.
Eelnõu näeb ette, et võimaldada Keeleinspektsioonil paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi ja samaaegselt motiveerida juriidilisi isikuid nõudma oma töötajatelt eesti keele oskust, soovitakse vastava sunniraha ülemmäära juriidiliste isikute puhul tõsta 640 eurolt 6400 euroni.
Eelnõuga piiratakse jalakäijate liiklusohutuse huvides osadel teedel kergliikurite liikumiskiirust ning antakse kohalikele omavalitsutele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid.
Eelnõuga kehtestatakse liiklusohutuse suurendamiseks kergliikuritele ja pisimopeedidele jalgteel ja kõnniteel liikumiseks kiirusepiirang 10 km/h. Jalgrattarajal, jalgrattateel, sõiduteel selle parema ääre lähedal või teepeenral sõites jääb kehtima senine kiirusepiirang 25 km/h. Jalgratta- ja jalgteel sõites jääb samuti kehtima 25 km/h kiirusepiirang, kuid kohalikule omavalitsusele antakse õigus vähendada kergliikurite suurimat lubatud sõidukiirust olenevalt liiklus- ja teeoludest ning ohutusest.
Eelnõu näeb ette jätta ka pärast 30. aprilli 2022 kehtima senine elektriaktsiisi määr 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel jääb ära 1.maiks 2022 kavandatud elektriaktsiisi 4,47 kordne suurendamine ning sellega kaasnev elektri hinna tõus.
Eelnõuga lõpetatakse erakondadesse kuuluvate isikute nimede avalikustamine.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et isikute nimede avalikustamine ei ole mõistlik ega põhjendatud, sest erakondlik kuuluvus võib mõjutada inimese väljavaateid tööturul.
Eelnõuga muudetakse tubakaseadust eesmärgiga sätestada regulatsioon seni täpselt reguleerimata tubakavabale huuletubakale, et seeläbi tagada toodete ohutus. Eelnõuga korrigeeritakse ka seaduse sätteid, mis seatud eesmärgile vastupidiselt on kaasa toonud salakaubanduse ja terviseriskide kasvu. Samuti muudetakse sätteid, mille tõttu on vähenenud vähem kahjulike toodete kättesaadavus võrreldes kahjulikumate toodetega.
Eelnõu näeb ette toetada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses ning vältida olukorda, kus riigipoolset täiendavat toetust võiks hüppeliselt vähendada. Selleks nähakse ette, et riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. Samuti soovitakse eelnõuga vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta.
Eelnõu eesmärk on lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga ei taastata täpselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse varasemaid sätteid, vaid eelnõus on need sõnastatud nii, et võimaldavad kohaliku omavalitsuse volikogudel kehtestada võimaluse kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda.
Eelnõuga kaotatakse eluasemelaenu intresside maksuvabastus. Intresse pole enam võimalik maksustatavast tulust maha arvata 2023. aastast esitatavates deklaratsioonides 2022. aasta kohta.
Eelnõuga tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni töös.
Seletuskirjas märgitakse, et kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige, kes töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, satub olukorda, kus kontrollides ja hinnates oma tööandja – valla või linnavalitsuse ametiasutuse või selle hallatava asutuse – tegevust, asub teostama järelevalvet oma otsese ülemuse üle. Seega satub valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötav kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige huvide konflikti ning korrektne on end niisuguses olukorras taandada.
Eelnõu näeb ette hoida Riigikogu eelarves kokku vajalik summa, et päästa kärbetest pikaajaline arenguseire, mis on oluline osa teadmispõhisest otsustamisest. Selle asemel hoitakse eelnõu järgi vajalik summa kokku Riigikogu liikmete kuluhüvitiste arvelt
Riigikogu avalduse eesmärgiks on juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes, mis on viimastel aastatel eriti hoogustunud.
Avalduses mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni võimude poolt ellu viidav venestamispoliitika. Riigikogu avaldusega soovitakse toetada kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust. Ühtlasi rõhutatakse vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ning tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas.
Eelnõu muudab nõukogusse ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate nimetamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärgiks on tagada ERR tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest protseduurist. Eelnõu kohaselt jääb Riigikogu liikmetest nõukogu liikmete nimetamise korraldus muutmata – Riigikogu nimetab ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.
Eelnõuga viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.
Eesmärk on, et palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.
Kehtiva korra peamiseks probleemiks on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, millest tulenevalt on võimalik väikesel grupil kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele.
Eelnõuga muudetakse ka ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust, täpsustatakse tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis kui usaldusisikuid on rohkem kui üks.
Lisaks muudetakse töölepingu seadust, suurendatakse töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.
Samuti muudetakse avaliku teenistuse seadust, suurendatakse teenistussuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitis olukorras, mil teenistussuhe öeldakse ilma seadusest tuleneva aluseta üles raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega, alla seitsmeaastast last kasvatava või ametnike esindajast ametnikuga.
Veel tehakse tehnilisi muudatusi nii kollektiivlepingu seaduses kui Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses, millega ei kaasne muudatusi senises praktikas.
Eelnõu teise lugemisega lisandusid tööturuteenuste- ja toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse ajutised muudatused, mille eesmärk on abistada registreeritud töötuid, makstes täiendavat ühekordset töötutoetust või töötuskindlustushüvitist 60 päeva, kui töötutoetuse maksmise ajavahemiku või töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused:
1) registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%;
2) töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar.
Eelnõuga luuakse võimalus erakondadel ja üksikkandidaatidel seada ennast valimisteks üles ilma selle eest kautsjoni tasumata. Selleks vabastatakse kautsjoni tasumise nõudest need erakonnad, kes esitavad vähemalt kahe protsendi hääleõiguslike Eesti Vabariigi kodanike toetusallkirjad.
Eelnõu üheks eesmärgiks on taastada võimalus juriidiliste isikute sundlõpetamiseks, kes on toime pannud karistusseadustiku §-s 137prim või §-s 138 sätestatud teo. Karistusseadustikku täiendatakse §-s 137prim, mis näeb karistusena sundvaktsineerimise eest füüsilisele isikule ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse ning juriidilisele isikule rahalise karistuse või sundlõpetamise.
Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust eesmärgiga hoida ära 2022. aasta aprillis kehtima hakkav aktsiisitõus ning leevendada sellega kaasnevaid majandusmõjusid ettevõtetele ja eratarbijatele.
Eelnõu eesmärk on vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine. Eelnõuga soovitakse tagada nende kõnniteede koristamine omavalitsuste poolt.
Praegu kehtiva ehitusseadustiku paragrahvi 97 lõige 6 kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud linnas, alevis ja alevikus korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Tegemist on seadusega koduomanikele pandud kohustusega, mida ei hüvitata. Kõnniteede korrashoid on avalikes huvides, et kõigil oleks turvaline seal liikuda. Kõnniteede korrashoiu kohustuse panemine koduomanikele on ebaõiglane ja paljudel juhtudel teostamatu ülesanne.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada oma teede ja tänavate korrashoidu. Teeseaduse paragrahvi 2 lõike 2 punkti 1 kohaselt hõlmab tee mõiste ka kõnniteed.
Eelnõu muudatuste kohaselt sätestatakse regulatsioon, mille kohaselt lapsehoolduspuhkuselt naasnud lapsevanemale, kellel puudus eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tulu oli väiksem vanemahüvitise suurusest, maksatakse hooldushüvitist 80 protsenti eelmisel kalendriaastal makstud vanemahüvitise suurusest. Kui lapsehoolduspuhkusel viibinud isik sai eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitisele ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli kõrgem vanemahüvitise suurusest, lähtutakse hooldushüvitise maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulust.
Eelnõuga soovitakse vähendada väikelastega perede haavatavust ja parandada nende majanduslikku toimetulekut. Eelnõu näeb ette lapsehoolduspuhkuselt naasnu vanemahüvitise suuruse arvestamist hooldushüvitise maksmisel. Praegune kord, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud lapsevanem saab haigestunud lapsega hoolduslehte võttes hüvitist vaid alampalgalt, on väikelastega perede suhtes ebaõiglane.
Eelnõu muudatusega tunnistatakse kehtetuks ehitusseadustiku § 97 lõige 6, mille kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Kinnistuga külgneva kõnnitee korrashoiukohustus peaks olema mitte kinnistuomanikul, vaid kõnnitee omanikul ehk omavalitsusel, kellel on võimalik see ülesanne anda üle lepinguga teenuseosutajale.
Eelnõu näeb ette vabastada kinnistu omanikud kõnniteede korrashoiukohustusest ning anda see kohustus üle kohalikele omavalitsustele. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 6 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ja maksukorralduse seaduse (MKS) muutmise seaduse eelnõu on seotud valitsuse moodustamise kokkuleppega, milles on muu hulgas märgitud, et koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamiseks.
Eelnõuga tehakse muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, eelkõige tagada ülesannete täitmiseks vajalikke andmevahetusi riiklike registrite vahel. Eelnõuga täiendatakse nakkushaiguste registri andmekoosseisu. MKS-is tehakse muudatus, mis võimaldab töödelda isiku töökohaga seotud andmeid nii Terviseametil (tegevuslubade register, nakkushaiguste register) kui ka Sotsiaalministeeriumil (tervise infosüsteem).
Eelnõuga reguleeritakse nende välismaalaste Eestis viibimise ja Eestisse õppima ning elama asumise tingimusi, kes on võimelised panustama Eesti arengusse ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega.