Eelnõu eesmärgiks on parandada laste heaolu ning kaitsta alaealisi seksuaalse kuritarvitamise eest. Eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise vanusepiir 16 eluaastale. Eelnõus muudetakse KarS § 145 prim (alaealiselt seksi ostmine), § 175 prim (lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine), § 178 (lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine ), § 178 prim (seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks) ja § 179 (lapseealise seksuaalne ahvatlemine).
Eelnõuga suurendatakse Eesti elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel turul ning luuakse võimalused täiendavateks investeeringuteks energiamahukatesse sektoritesse. Eelnõu loob eeldused kõigi lõpptarbijate elektri lõpphinna vähendamiseks – potentsiaalselt suurenev tarbimine tähendab nii taastuvenergia eelarvesse panustajate suurenemist kui ka seab alused võrguteenuse hinna vähenemiseks.
Eelnõu muudatustega täiendatakse ravikindlustuse seadust uue täiendava ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumiga, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusse COVID-19, mille korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti inimese sissetulekust. Muuhulgas muudetakse 1. jaanuaril 2021 jõustunud tähtajaline haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna tänase seisuga ei ole teada, millal viirusepuhang taandub.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid.
Põhiseaduse järgi valib Vabariigi Presidendi kas Riigikogu või valimiskogu. Kui Vabariigi President ei osutu valituks Riigikogus, kutsutakse kokku valimiskogu, mis koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi vähenes oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste arv. Seetõttu väheneb kehtiva seaduse järgi oluliselt ka volikogude esindajate arv valimiskogus. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Presidendi valimistel valimiskogus esindajate arvu määramise reeglistikku selliselt, et säiliks senine, enne 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi kehtinud vahekord Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.
Muudatuse eesmärgiks on suurendada alaealiste kaitset seksuaalse kuritarvitamise eest. Eesti on hetkel kehtiva karistusseadustiku alusel vähemuses Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus täiskasvanud isik võib olla seksuaalsuhtes vähemalt neljateistaastase alaealisega. Arvestades alaealiste vastaste seksuaalkuritegude hulka kõikidest seksuaalkuritegudest, on vajalik suurendada alaealiste kaitset kuritegevuse eest, mis avaldab pikaajalist mõju laste arengule ja psüühikale. Hetkel kehitva seaduse alusel on ka maksimaalsed karistusmäärad ebaproportsionaalselt väikesed. Eelnõu kohaselt luuakse mitme paragrahvi muudatuse tulemusel maksimaalmääraks esmakordse kuriteo sooritamise korral kümme aastat vangistust ja mitmendal korral kuni viisteist aastat vangistust.
Riigikogu rõhutab avalduses, et Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on seatud kaitsma liikmesriikide huvisid rahvusvahelistes suhetes, lähtudes meie ühistest demokraatlikest väärtustest.
Riigikogu on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet.
Riigikogu toonitab, et suhetes Venemaaga on rasketest teemadest rääkides eriti oluline säilitada selgus ja põhimõttekindlus ning Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema tõsiseid järeldusi hiljutisest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli Moskva visiidist, mis ei vastanud neile nõuetele.
Riigikogu kutsub üles Euroopa Liidu liikmesriike ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarsed arengud Venemaal ja tema agressiivsed välispoliitilised suundumused.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaa-poliitika kujundamisel peab Euroopa Liit tegema tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega.
Riigikogu on arvamusel, et Venemaaga peetava sisulise ja üksteisest lugupidava dialoogi eelduseks on rahvusvaheliselt võetud kohustuste täitmine Venemaa poolt ja naaberriikide territoriaalset terviklikkust lõhkuvast agressiivsest välispoliitikast loobumine.
Riigikogu tuletab meelde Venemaa poolt 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks astumisel võetud kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, täita Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning tagada oma kodanikele inimõigused ning meediavabadus.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa jõustruktuuride vägivalla oma kodanike suhtes, kes on avaldanud meelt korruptsiooni vastu ja nõudnud põhiseaduslike kodanikuvabaduste tagamist.
Riigikogu nõuab Venemaa linnades toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel vahistatud või oma meelsuse avaldamise eest kinnipeetute, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vabastamist.
Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles rahvusvahelisel tasemel karmistama sanktsioone eesmärgiga avaldada reaalset mõju Venemaale rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamiseks.
Riigikogu kutsub avalduses üles Euroopa Liidu liikmesriike toetama ja kaitsma kodanikuühiskonda Venemaal.
Muudatuse eesmärk on viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadusemuudatus puudutab neid välismaalasi, kes esitavad vaide viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale. Kuigi Euroopa Liidu õigus kohustab võimaldama kohtulikku kontrolli üksnes Schengeni viisa otsuste suhtes, siis õigusruumi selguse ja ühtsuse eesmärgil on asjakohane laiendada sama süsteemi ka Eesti pikaajalisi viisasid ja viisavaba viibimist puudutavatele otsustele.
Schengeni viisa taotluste suhtes tehtud otsuste vaidlustamisega seotud muudatused tuleb Eesti seadusandlusesse viia tulenevalt Euroopa Kohtu 2017. aasta otsusest, mille kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama negatiivsete viisaotsuste vaidlustamist kohtus. Praegu on välismaalastel, kes vaidlustavad viisaga seotud otsuseid, võimalik kasutada kaheastmelist vaidlustamise süsteemi. Esimese vaide üle otsustab asutus, kes otsuse tegi – näiteks politsei- ja piirivalveamet või välisesindus, ning juhul kui vaiet ei rahuldada, on võimalik pöörduda uue vaidega vastavalt kas sise- või välisministeeriumi poole. Edaspidi on võimalik peale kohustuslikku kaheastmelist vaidemenetlust esitada kaebus halduskohtusse. Muudatus ei anna välismaalasele õigust viisat saada, samuti ei anna kohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine kaebuse läbivaatamiseks välismaalasele õigust tulla või jääda Eestisse.
Eelnõu näeb ette tühistada ühele osale alaealisena Eesti kodakondsust taotlevatele isikutele kehtestatud põhjendamatud bürokraatlikud takistused, mis muudavad kodakondsuse saamise kuni 18 aasta pikkuse ooteajaga protsessiks.
Eelnõu kohaselt hakatakse kodakondsusseaduse § 13 lõikes 41 nimetatud alaealisi kohtlema Eesti kodakondsuse omandamisel sarnaselt teiste alaealisena Eesti kodakondsuse omandanud isikutega ning neile võimaldatakse mitme kodakondsuse omamine täisealiseks saamiseni. Kodakondsuse seaduse § 3 lg 1 sätestab, et kui isik saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab ta 18-aastaseks saamisest kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest
Eelnõuga muudetakse seaduse § 51 lõike 1 punkt 2 ja sätestatakse, et kindlustatud isikule makstakse karantiini korral haigushüvitist, välja arvatud juhtudel, kui isiku suhtes on karantiin kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 sätestatud alusel ning seetõttu, et ta keeldus nakkushaiguse diagnoosimisest ja diagnoosimise nõue oli kehtestatud isiku riiki sisenemise eeltingimusena või kohustusena teha seda viivitamatult pärast riiki sisenemist.
Seletuskirjas märgitakse, et vältida ulatuslikumaid piiriülese liikumise piiranguid, on asjakohane kehtestada üldine testimispõhimõte. Seda põhimõtet toetas ka teadusnõukogu. Varasema sellise süsteemi mitterakendamine on tulenenud sellest, et ravikindlustuse seadus näeb ette diagnoosimisest keeldumisel haigushüvitisega tasustatava karantiini rakendamise. Samas, kehtiva tagurpidise eneseisolatsiooni süsteemi puhul eneseisolatsioonis oleku eest haigushüvitist ei maksta.
Sellise süsteemi võimaldamine asetab põhirõhu üldise testimise kehtestamisele piiriüleses liikumises ning loobub õigusliku võimalusest taotleda reeglite ühtlustamist ennekõike meie regiooni riikidega.
Eelnõu eesmärk on tõsta demokraatliku poliitika usaldusväärsust, suurendades kontrolli erakondade rahastamise läbipaistvuse üle. Selleks täpsustab eelnõu ERJK õigusi ning muudab selgemaks rikkumiste eest rakendatavad sanktsioonid. Täiendavate ülesannete täitmiseks nähakse ette ka ERJK eelarve suurendamist.
Eelnõuga viiakse 9. oktoobril 2014 vastuvõetud kooseluseadusega reguleeritud kooseluleping perekonnaseadusesse (PKS) ja kooseluseadus tunnistatakse seetõttu kehtetuks.
Seletuskirjas märgitakse, et kooseluseadus jõustus 1. jaanuaril 2016, kuid ei ole tegelikult tänaseni saavutanud oma algselt plaanitud mõju – endiselt on vastu võtmata erinevate seaduste muudatused, mis tagaksid kooselulepingu sõlminud isikutele sarnased õigused omavahel abielus olevate isikutega (seda küll teatud erisustega nt lapsendamise teatud aspektid) ja isikud peavad oma õiguste kaitsmiseks pöörduma kohtusse. See aga on isikutele äärmiselt koormav. Viidatud asjaolust tulenevalt võrdsustakse eelnõuga kooseluleping abieluga – eelnõust tulenevalt on edaspidi kooselulepingu sõlminud isikutel samad õigused, mis abielus olevatel isikutel, kui seaduses ei ole tehtud erisust. Eelnõu kohaselt ei kinnita vaimulikud kooselulepingu sõlmimist.
Eelnõuga seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade kaitseks kitsendused, millega kohaliku omavalitsuse üksus peab üld- või detailplaneeringu koostamisel arvestama, et tagada nende muldade säilimine ja võimalus tagada riigi toiduga varustatus pikemas perspektiivis. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemehhanismide rakendumise kaudu on eeldatavasti pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil ühtlaselt tagatud põllumajanduslik maakasutus ja maaelu jätkusuutlikkus ning selle kaudu toidu varustuskindlus.
Eelnõu näeb ette taastada Eesti kodakondsus isikutele, kes lahkusid Molotov-Ribbentropi pakti tõttu enne 1940. aastat, kes ei kaotanud oma de jure Eesti kodakondsust mitte 1939 sellest vormiliselt loobudes, vaid 1992. aastal, kui Eesti Vabariik seadis kodakondsuse taastamise piirajaks 1940. aasta suve.
Eelnõuga võimaldatakse mittetulundusühingutel, sealhulgas ametiühingutel, maksta oma liikmetele toetust tulumaksuvabalt, vältimaks toetuste topelt maksustamist tulumaksuga.
Eelnõu eesmärk on luua regulatsioon, mis annab aluse kohustada kõiki kohalikke omavalitsusi kasutama üleriiklikku veebipõhist lemmikloomade registrit, mida haldaks riik või riigi poolt välja valitud koostööpartner.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg on 21. detsember 2020.
Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks. Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt.
Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel.
Eelnõu muudab psühhiaatrilise abi seaduse § 3, millega kehtestatakse piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmine isiku enda soovil või teadval nõusolekul.
Eelnõu ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.
Luuakse uus keskkonnaandmeid koondav veebileht keskkonnaportaal, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe veebilehe kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist. Keskkonnaportaalist saab üks ja ainus värav kõikidele valitsemisala avalikele andmetele.
Iseseisva andmekoguna asutatava EELISe eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. EELISe andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis. Kuna EELISe olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, on paralleelselt seadusega alustatud ka uue EELISe arendamisega.
Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Kuna senine keskkonnaregister asendub veebilehega ent valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka edaspidi kogutud EELISesse, antakse õiguslik alus seni registri alaminfosüsteemidena tegutsenud EELISele ja ka maavarade registrile. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud avaliku teabe seaduse järgi.
Eelnõu mõju on eelkõige riigiasutuste töökorraldusele ja keskkonnainfo avalikule kättesaadavusele. Eelnõuga ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi. Eelnõu ajakohastab keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korda ja tunnistab õigusselguse ja parema halduse huvides keskkonnaregistri seaduse kehtetuks.
Eelnõuga soovitakse luua Eesti Rahvusringhäälingu tegevuses õigusselgus, mis vastaks avalik õigusliku meediateenuse põhimõtete rakendamisele ning Eesti Rahvusringhäälingu seaduse korrelatsioon Äriseadustikuga.
Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning vähendatakse ettevõtjate ja isikute halduskoormust.
Eelnõuga tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus, arusaadavus ning õigusselgus. Peamised muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad riigiasutustele, näiteks Veeteede Ametile, Maanteeametile, Terviseametile, sadamatele ning laevaomanikele.
Olulise mõjuga muudatused on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või selle asendamine majandustegevusteate esitamisega. Veeteede Ameti läbi viidud analüüsi tulemusel selgus, et mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine tegevusloa saamise protsess on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik.
Veeteede Amet saab hakata reederitele väljastama tunnistust, mis tõendab Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise või kindlustuse olemasolu, ning ballastvee konventsiooni alusel vabastust ballastvee ja selle setete käitlemise nõudest.
Eelnõu näeb ette tagada hooldekodukoht igale hädasolijale sõltumata tema enda ja ta perekonna rahalistest võimalustest.
Selgituse kohaselt näeb lahendus ette, et hooldekodu muutub seda vajavatele eakatele pensioni eest kättesaadavaks. Hooldekodu hinnavahe on eelnõu järgi riigi ja omavalitsuse kanda. Täpse rahastusmudeli väljatöötamine jääb aga valitsuse ülesandeks.
Seaduse eesmärk on täita 2008. aasta Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsust võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega (Nõukogu raamotsus 2008/913/JSK).
Eelnõu näeb ette taastada Eesti kodakondsus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.
Eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu eesmärgiks on parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö.
Eelnõu eesmärgiks on tagada riigieelarve parem läbipaistvus ja arusaadavus ning parandada eelarve täitmise aruandlust, et tugevdada Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel ja täitmisel ning tagada õigeaegne reageerimine võimalikele kõrvalekalletele kinnitatud riigieelarvest.
Eelnõu eesmärk on krediidiasutuste arvelduskontoga seonduvat lepinguvabaduse põhimõtted viia kooskõlla põhiseadusega ning tagada isikute põhiõigustes sätestatud kohustuse täitmine, mille järgi ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt.
Eelnõuga täpsustatakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses rahvahääletuse korraldamise tingimusi, et tagada regulatsiooni vastavus põhiseadusega. Seletuskirjas märgitakse, et kaob võimalus panna seaduseelnõusid rahvahääletusele muu riigieluküsimusena. Sellega tagatakse põhiseaduses sätestatud nõude täitmine, et rahvahääletusele pandud seaduseelnõu tagasilükkamisel korraldatakse Riigikogu erakorralised valimised.
Eelnõu näeb ette hüvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvitab Haigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja. Sealt edasi üheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga Haigekassa.
Seletuskirjas põhjendatakse, et haiguspäevade hüvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus.
Eelnõu on välja töötatud, et tagada nende välismaalaste Eestis viibimine ja Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega, samuti et tõhustada võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist.
Eelnõu eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.
Seaduse eesmärk on suurendada füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) ja füüsiliste isikute omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust (millest on tehtud lubatud mahaarvamised) täiendavalt maha arvata senise kuni 2877 euro asemel kuni 5000 eurot.
Eelnõu täpsustab kohanimede määramist. Eelnõu järgi ei ole lubatud kasutada kohanimedeks Eesti ajaloo ja kultuuriloo sobimatuid nimesid. Täpsustatakse Kohanimenõukogu ja vastava ministri rolli kohanimede vastavuse määramisel ning määrab tähtajad, millega Eesti kohanimed viiakse vastavusse seadusega.
Eelnõu näeb ette parandada ravimite kättesaadavust, lihtsustada ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning parandada apteegiteenust. Ühtlasi kaasajastatakse ravimite müügilubade regulatsiooni ja viiakse ravimireklaami nõuded kooskõlla EL õigusega. Tarbijatel on tulevikus lihtsam ära anda kõlbmatuid ravimeid.
Eelnõu näeb ette võimaluse väljastada erandkorras müügiloata ravimite sisseveoks lubasid erilistel põhjustel selliste patsientide rühmale, kes põevad kroonilist, raskelt kurnavat või eluohtlikku haigust ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega rahuldavalt ravida. Muudatus annab Eesti patsientidele juurdepääsu kliiniliste uuringute staadiumis olevatele ravimitele olukorras, kus see on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks.
Eelnõuga lihtsustatakse ravimitega reisimise korda. Schengeni alal kehtivaid vastavaid tunnistusi teatud rohtudele hakkab Ravimiameti asemel välja andma apteek.
Apteegil võimaldatakse väljastada tarbijale mõnes teises apteegis valmistatud või müüdud ravimeid. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks lubatakse maapiirkonnas asuvas haruapteegis, mille läheduses ei ole ühtegi teist apteeki, pakkuda apteegiteenust ka videokõne vahendusel.
Muudatusega kaasajastatakse ravimireklaami tingimusi ning kaotatakse piirang, mille kohaselt võib ravimireklaami teha või tellida üksnes müügiloa hoidja või tema esindaja. Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja ehk isik, kes rikkumise toime paneb.
Eelnõu näeb ette laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Sellisel juhul rakendatakse töötuskindlustushüvitise maksmisele 30 kalendripäeva pikkust ooteaega.
Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt tõuseb töötuskindlustushüvitise määr töötuse esimesel 100. päeval 70 protsendini, 101. päevast edasi 50 protsendini töötaja keskmisest töötasust.
Eelnõu näeb ette tagada riigipoolne teadus- ja arendustegevuse stabiilne finantseerimine tasemel üks protsent SKPst.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu seadusena vastuvõtmisel suureneb kindlus teaduse rahastamisel ning kolme aastaga jõutakse Eesti 2020 tegevuskavas ning Ühiskondlikus kokkuleppes Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks sätestatud finantseerimise tasemeni.
Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste ja –toetuste seadust tõstes töötutoetuse määra vähemalt 60 protsendini eelmise aasta alampalga suurusest. Ühtlasi sätestatakse, et kui töötutoetuse määr on suurem kui töötuskindlustushüvitis, makstakse hüvitist töötutoetuse määras.
Eelnõu näeb peamise muudatusena ette erakondade rahastamise järelevalve komisjoni asendamise uue kontrolliorganiga – Riigikontrolliga. Seletuskirjas põhjendatakse, et kontrollitegevuse professionaalsuse tõusu tõttu muutub sihtrühma jaoks erakondade rahastamise kontroll arusaadavamaks ning suureneb rahastamise läbipaistvus. Valijate informeeritus on teadlike valimisotsuste tegemise eelduseks. Sihtrühmaks on erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Muudatus mõjutab kogu sihtrühma. Kontrolliorgani muutumine ei too kaasa muudatusi rahastamise nõuetes. Sihtrühma tuleb piisava ajavaruga teavitada organi muutusest ning vajadusest esitada aruandeid uuele organile. Pooleliolevaid kontrollitoiminguid jätkab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) asemel Riigikontroll, samuti osaleb Riigikontroll õigusjärglasena ERJK asemel käimasolevates kohtumenetlustes.
Eelnõuga pikendatakse 17. märtsi seisuga Eestis tööd omavate välistööjõu töölube 31.detsembrini 2020. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidab vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Kõige teravam on olukord põllumajanduses hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu.
Muudatusega lühendatakse eriolukorras arupärimiste vastamise tähtaega, et parandada infovahetust Valitsuse ja Riigikogu vahel. Eelnõu seadusena vastu võtmisel paraneb Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse infovahetus ning Riigikogu roll täitevvõimu suunamisel ja poliitika kujundamisel. Muudatuste tulemusena tekib valitsusliikmete kohustus eriolukorras vastata Riigikogu liikmete arupärimisele kiiremini.
Eelnõuga kaotatakse lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu. Eelnõu eesmärgiks on tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht.
Eelnõus tehtud muudatuste kohaselt ei pea lapsevanemad maksma lasteaia kohatasu, vastav kulu jääb riigi kanda. Saamata jäänud tulu kompenseerib riik kohalikele omavalitsustele.
Eelnõu näeb ette lisada lipupäevana riiklike tähtpäevade hulka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev. Samuti muudetakse lipupäevaks vanavanemate päev, mida tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval. Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on kehtestatud neliteist riiklikku tähtpäeva, neist kuus on lipupäevad.
Eelnõuga viiakse seadusesse sisse „eriolukorra“ mõiste, mis võimaldaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade koefitsientide vähendamist lisaks kõrgema kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juhtudele ka eriolukorra ajal. Teise muudatusena antakse Riigikogule õigus ajutiselt vähendada kõikide seaduse §-s 3 loetletud kõrgematel riigiteenijate ametipalkade koefitsiente.
Seletuskirjas märgitakse, et enne astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamist on Eesti maksuõiguses läbi aegade kehtinud põhimõte, et abikaasad saavad esitada ühise tuludeklaratsiooni. Sisuliselt tähendab see, et ühises tuludeklaratsioonis kõik tulud ja mahaarvamised liidetakse. Ühine tulumaksudeklaratsioon tuleneb kehtivast perekonnaseadusest ning abikaasade ühisvara loogikast. Abielu tähendab tavaliselt lepingut ühise vara ja kohustuste kohta sh õigust ühisele tuludeklaratsioonile.
Eelnõuga lõpetatakse põhikooli esimeses ja teises astmes kirjeldava sõnalise hinnangu teisendamine numbriliseks, et lõpetada ära kirjeldavat sõnalist hindamist kasutavate õpetajate töö dubleerimine. See omakorda vähendab nende õpetajate töökoormust. Kui õpilase koolivahetuse käigus õpilast vastu võttev kool siiski soovib kujundavate hinnangute teisendamist viiepallisüsteemi hinneteks, saavad koolid seda teha omavahelise kokkuleppe põhjal.
Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb õpilase koolist lahkumise korral või hiljemalt teise kooliastme lõpul kirjeldavad sõnalised hinnangud teisendada viiepallisüsteemi hindeskaalasse.
Eelnõu näeb ette taastada aastaks 2022 lihtne maksusüsteem, kus kehtib üks tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kuus ning üks tulumaksumäär. Üleminek 500-eurosele tulumaksuvaba miinimumile kuus toimub kahe aasta jooksul. Residendist füüsilisetele isikutele, kelle sissetulek on suurem kui 20 400 eurot aastas (ehk keskmiselt 1700 eurot kuus), jääb esimesel ehk üleminekuaastal kehtima tänane süsteem. 2022. aastast kaotatakse ära aastatulu suurusest sõltuv maksuvabatulu määr ja kehtestatakse kõigile ühtne maksuvaba miinimum 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.