156 ingested bills from Estonia introduced in 2026. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni (TI) juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mida juhivad seaduses sätestatud tingimustele vastavad juhid, kelle nimetavad ametisse valdkonna eest vastutavad ministrid.
Eelnõuga muudetakse töövaidluskomisjonide juhatajate värbamise ja arendamise korda, et pöörata senisest rohkem tähelepanu nende teadmistele ametisse asumisel ning oskuste hoidmisele ja arendamisele. Eestis tegutseb kaheksa töövaidluskomisjoni, mis lahendavad kohtuväliselt töötajate ja tööandjate vaidlusi
Eelnõuga muudetakse selgemaks, millal ja mis eesmärgil võib ilma inimese nõusolekuta kasutada tema isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringutes, avaliku sektori uuringutes ning riikliku statistika koostamisel. Praeguste reeglite rakendamisel on tekkinud ebaselgust, mistõttu täpsustatakse, kes ja millistel tingimustel võib selliseid andmeid kasutada. Üks olulisemaid muudatusi puudutab avaliku sektori asutusi. Praegu saab isikuandmeid uuringuteks kasutada eelkõige poliitika kujundamiseks. Edaspidi saaks neid analüüsida laiemalt avalike ülesannete paremaks täitmiseks, näiteks teenuste arendamiseks ja innovatsiooniks. Näiteks saaks riigiasutus analüüsida teenuste kasutajate andmeid, et selgitada välja, millistes piirkondades või milliste inimrühmade jaoks on teenus raskemini kättesaadav, ning saadud teadmiste põhjal teenust parandada või töötada välja uusi lahendusi. Isikustatud andmete kasutamisele jäävad selged piirangud. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) tuleb teavitada, kes, milliseid andmeid ja mis eesmärgil töötleb. Isikustatud andmeid võib kasutada ainult siis, kui uuringu eesmärki ei ole ilma nendeta võimalik saavutada. Samuti peab uuringuks olema ülekaalukas avalik huvi ning inimeste õigusi ei tohi ülemäära kahjustada. Tundlikumate ehk eriliiki isikuandmete, näiteks terviseandmete kasutamisel säilib täiendav kontroll. Sõltuvalt uuringust peab andmete töötlemise tingimused enne uuringu alustamist üle vaatama eetikakomitee või AKI. Eelnõuga täpsustatakse ka eetikakomiteede staatust: edaspidi peab selline komitee olema moodustatud seadusega või seaduse alusel Praegu eetikakomitee moodustamist reguleeritud pole. Innovatsiooni ja andmepõhiste lahenduste arendamiseks luuakse lisaks võimalus kasutada kõrge andmekaitsetasemega ja AKI poolt eelnevalt kontrollitud andmetöötlussüsteemi. Sellises turvalises keskkonnas saaks isikuandmeid uuringuteks ja analüüsideks kasutada kiiremini, ilma et iga projekti puhul oleks üldjuhul vaja läbida eraldi eelkontrolli. Näiteks võimaldaks see teha turvalises keskkonnas kiiremini eri andmestikke ühendavaid analüüse, mille põhjal saab arendada uusi avalikke teenuseid või katsetada innovaatilisi lahendusi.
Seaduse muutmise eesmärk on parandada alaealiste liiklejate liiklusohutust kergliikurite ja sarnaste elektrisõidukite kasutamisel. Eelnõu koostamise ajendiks on asjaolu, et nende sõidukitega juhtuvatesse õnnetustesse satub märkimisväärselt palju alaealisi. Probleemiks on riskirühma, sh alaealiste ligipääs sõidukitele, mh rendi- ja üürisõidukite kättesaadavus ning liiklejate teadmiste ja oskuste puudulikkus.
Kuigi rendi- ja üüriteenuse osutajad on üldjuhul kehtestanud vanusepiiranguks 18 eluaastat, puudub kontroll selle järgimise üle. Näiteks saavad alaealised teenust kasutada teiste kontode kaudu. Ka naaberriikide, näiteks Läti kogemus on näidanud, et kontrollimatu ligipääs rendi- ja üürisõidukitele, näiteks pisimopeedidele, on oluliseks riskiks traagiliste tagajärgede tekkimisel.
Eelnõuga pannakse rendi- ja üüriteenuse osutajatele kohustus kontrollida teenuskasutaja isikusamasust ja vanust ning juhtimisõiguse olemasolu. Samuti nähakse ette vastutus kergliikuri ja pisimopeedi omanikule või valdajale, kes lubab sõidukit juhtima isiku, kellel puudub juhtimisõigus või kes ei vasta kehtestatud vanuse alammäärale.
Teiseks laiendatakse 10–15-aastastele kergliikurijuhtidele juhtimisõiguse omamise kohustus kõigil teedel sõitmisele. Seni kehtis kergliikurijuhile jalgratta juhtimisõiguse nõue ainult sõiduteel sõitmiseks, edaspidi kehtib see nõue ka kergliiklusteel ja kõnniteel sõitmise korral. Pisimopeedidega sõitjatele on juba kehtivas seaduses kehtestatud vanuse alammääraks 14 aastat ning 14- ja 15-aastasele pisimopeedijuhile on kehtestatud jalgratta juhtimisõiguse nõue.
Uuendusena sätestatakse, et kui isikul ei ole jalgratta juhtimisõigust, aga tal on olemas AM kategooria ehk mopeedi juhtimisõigus, siis lubatakse kergliikurit ja pisimopeedi juhtida ka mopeedi juhtimisõigusega. Kehtivas seaduses seda sätestatud ei ole, samas on võimalik mopeedi juhtimisõigust anda 14-aastasele noorele.
Eelnõuga muudetakse meresõiduohutuse seaduse veeteetasude regulatsiooni. Muudatustega kehtestatakse veeteetasu soodustused laevade keskkonnanäitajate alusel, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja investeeringuid rohetehnoloogiatesse.
Merematkelaevade ühikuhinda ja ühe laevakülastuse eest makstava veeteetasu ülempiiri tõstetakse, et ühtlustada need teiste laevatüüpide tasumääradega.
Lisaks kaotatakse erand, mille kohaselt oli ankrualal punkerdamine veeteetasu maksmisest vabastatud. Kuna tegemist võib olla keskkonnaohtliku tegevusega, ei ole erandi säilitamine põhjendatud. Samas jääb veeteetasust vabastus kehtima alternatiiv- ja taastuvkütuste punkerdamisel.
Eelnõu eesmärk on tagada Häirekeskuse toimepidevus. Muudatustes nähakse ette võimalus peatada Häirekeskuse tööd häiriv tegevus ja teatud juhtudel ka võimalus isikuid karistada Häirekeskuse töö häirimise eest. Piiritletakse Päästeameti rolli kiirabibrigaadi abistamisel. Antakse õiguslik alus Päästeameti abi kaasamiseks kiirabiväljakutsete käigus (nt. abistada kiirabi valdusesse sisenemisel ust või väravat füüsilise jõuga avada või muud takistust kõrvaldada).
Eelnõuga vähendatakse oluliselt ettevõtjate kestlikkusaruandluse kohustust. Edaspidi peavad kestlikkusaruande esitama ainult väga suured äriühingud, kelle eelmise aasta müügitulu oli üle 450 miljoni euro ja kellel oli majandusaasta jooksul keskmiselt üle 1000 töötaja. Eestis puudutab see hinnanguliselt umbes 10 raamatupidamiskohustuslast.
Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja muuta aruandluskohustus proportsionaalsemaks. Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad soovi korral kestlikkusaruandeid jätkuvalt koostada vabatahtliku standardi alusel. Samuti kaitstakse suurte kestlikkusaruandjate väärtusahelasse kuuluvaid väiksemaid ettevõtjaid liigse aruandluskoormuse eest: kuni 1000 töötajaga ettevõtjalt saab küsida üksnes vabatahtliku kestlikkusstandardi kohast teavet.
Kohustusest vabanevate ettevõtjate jaoks võib aruandlus- ja audiitorkontrollikulu vähenemine anda kuni 30 miljoni euro suuruse koondmõju, kuigi tegelik sääst võib olla väiksem, kui osa ettevõtjaid jätkab aruandlust vabatahtlikult.
Lisaks täpsustatakse kestlikkusaruande auditeerimise reegleid. Edaspidi saab kestlikkusvandeaudiitor olla ainult inimene, kellel on ka finantsvandeaudiitori kutse. Kuna kestlikkusaruandlus on tihedalt seotud ettevõtte finantsseisundi ja riskidega, soovitakse sellega tagada audiitorkontrolli parem kvaliteet.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, mille eesmärk on vähendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust. Muudatustega laiendatakse kaugmüügi erikorra (OSS) kasutamise võimalust, nii et ettevõtja saab teistes liikmesriikides tekkiva käibemaksukohustuse täita oma asukohariigi kaudu ega pea end igas riigis eraldi käibemaksukohustuslasena registreerima.
Eelnõu seadusena jõustumine muudab kindlustusturu paindlikumaks ja vähendab ettevõtjate halduskoormust.
Olulisema muudatusena saavad kindlustusmaaklerid hakata kindlustuse pakkumisel kasutama esindajaid. See loob klientidele uue võimaluse kindlustuslepingu sõlmimiseks ja aitab suurendada kindlustuse kättesaadavust. Esindajatele kehtivad samad kindlustuse turustamise nõuded nagu maakleritele ja agentidele ning nende tegevuse eest vastutab kindlustusmaakler. Esindajatele laieneb samuti finantsinspektsiooni järelevalve.
Lisaks lihtsustatakse piiriülest kindlustustegevust. Teise riigi kindlustusandja saab edaspidi Eestis püsivalt tegutseda ilma siin filiaali asutamata ning sama võimalus tekib Eesti kindlustusandjatel teistes riikides tegutsemisel.
Halduskoormuse vähendamiseks kaotatakse ka kindlustusmaakleri kohustus avaldada majandusaasta aruanne oma veebilehel ja asukohas.
Eelnõuga luuakse Eestis õiguslik raamistik energeetikasektori metaaniheite vähendamiseks ning võetakse üle Euroopa Liidu vastava määruse nõuded. Keskkonnaamet määratakse pädevaks asutuseks, kes hakkab kontrollima nõuete täitmist, tegema järelevalvet ja inspektsioone ning tegema koostööd teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga. Samuti kehtestatakse vastutus määruse nõuete rikkumise eest.
Muudatustega kehtestatakse gaasivõrguettevõtjatele rangemad nõuded metaaniheite mõõtmiseks ja aruandluseks ning metaanilekete avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Samuti tuleb hakata täpsemalt aru andma imporditud fossiilkütustega seotud metaaniheite kohta. Eesmärk on vähendada tugeva kasvuhoonegaasi heidet ning aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.
Eelnõu suurendab gaasivõrguettevõtjate halduskoormust ja lisab Keskkonnaametile uusi ülesandeid. Kui nende täitmiseks riigieelarvest lisaraha ei eraldata, kaetakse kulud ministeeriumi olemasolevatest vahenditest.
ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta erinevates valdkondades. ELi ainupädevuses oleva kaubanduse vahelepinguga luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mercosuri kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kahe eraldiseisva lepingu sõlmimine lepiti kokku läbirääkimiste tulemusena, et kiirendada ELi ainupädevusse jäävate kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist. Kaubanduse vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid see asendatakse hiljem partnerluslepinguga, kui kõik lepinguosalised on partnerluslepingu jõustamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpule viinud. Märtsi 2026. a alguses andis Euroopa Komisjon teada, et kavatseb kaubanduse vahelepingu kohaldamisega edasi minna.
Partnerlusleping loob maailma suurima vabakaubanduspiirkonna enam kui 720 miljoni elanikuga turul, pakkudes ELi ettevõtjatele esimese turuletulija eelise ning soodustades nii tööstus- kui põllumajandustoodete ekspordi kasvu, tariifide järkjärgulist kadumist ja seadusliku raamistiku paranemist turulepääsuks piirkonnas, kus varem esines kõrgeid tollimakse ning muid kaubandustõkkeid. Partnerlusleping tugevdab ELi ja seetõttu ka Eesti positsiooni ülemaailmses konkurentsis, mitmekesistab tarneahelaid, tihendab poliitilisi ning majanduslikke sidemeid sarnaselt meelestatud ja usaldusväärsete partnerite vahel, tuginedes ühistele universaalsetele väärtustele, nagu demokraatia ja inimõigused. Tegemist on tänapäevase lepinguga, mis seisab avatud ja reeglitel põhineva kaubanduse eest, astub vastu protektsionismile ja edendab kestlikku arengut. Tihedama koostöö kaudu avab see suure vastastikuse kasu võimalusi. Sellest saab tähtis samm teineteist valinud partnerite vaheliste sidemete tihendamise suunas, mis võimaldab tugevdada ELi rolli mitte ainult Mercosuri riikides, vaid Lõuna-Ameerikas tervikuna.
ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta erinevates valdkondades. Lisaks partnerluslepingule sõlmivad EL ja Mehhiko ka ELi ainupädevuses oleva Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubanduse vahelepingu (edaspidi vaheleping), millega luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mehhiko kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kahe eraldiseisva lepingu sõlmimine lepiti kokku läbirääkimiste tulemusena, et kiirendada ELi ainupädevusse jäävate kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist. Vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid see asendatakse hiljem partnerluslepinguga, kui kõik lepinguosalised on partnerluslepingu jõustamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpule viinud.
Eelnõu eesmärk on luua inimesekeskne rehabilitatsioonisüsteem, kus inimese funktsioneerimisvõime ja abivajadus on terviklikult hinnatud ning vajalik abi õigeaegselt kättesaadav. Siht on lihtsustada inimese teekonda abini, viia teenuse sisu kooskõlla inimese tegeliku abivajadusega ning vähendada dubleerimist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis.
Muudatused toetavad tervishoiusüsteemi arengut inimese tervikliku heaolu suunas – oluline pole üksnes ravimine, vaid ka funktsioneerimisvõime taastamine, säilitamine ja parandamine kõigis eluetappides. Praegune rehabilitatsiooniteenus on killustunud sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel ning teenuse saamine on sõltunud formaalsetest hindamistest, mitte tegelikust vajadusest. Sarnase sisuga teenuseid pakutakse kahes valdkonnas ning nende rahastus ja korraldus toimub erinevatel alustel.
Eelnõu kohaselt integreeritakse rehabilitatsiooniteenus senisest tihedamalt tervishoiusüsteemiga nii esmatasandi tervishoius kui ka haiglates. Rehabilitatsiooniteenust hakatakse ostma Tervisekassa kaudu koordineeritult tervishoiuteenustega. See võimaldab luua sihtrühmapõhised rehabilitatsioonimeeskonnad, vähendada bürokraatiat, kasutada tõhusamalt spetsialistide ressurssi ning tagada inimese jaoks ühtne ja loogiline teenusteekond.
Eelnõu eesmärk on siduda praegu eraldi toimivad tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ühtsemaks tervikuks ning parandada abi korraldamist inimestele, kes vajavad korraga mõlema valdkonna tuge. Praegu on tervishoid peamiselt riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused kohalike omavalitsuste vastutusel, mistõttu erinev töökorraldus ja puudulik andmevahetus võivad põhjustada abi hilinemist või dubleerimist. Muudatuste vajadust suurendavad ka rahvastiku vananemine, krooniliste haiguste sagenemine ja kasvavad kulud.
Reformiga luuakse maakondlikud heaolupiirkonnad ja koostöökogud ning igasse piirkonda tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koostööorganisatsioon ehk TERVIK. See ühendab kohalikud omavalitsused, perearstid ja haiglad ühiste eesmärkide nimel tegutsevaks koostöövõrgustikuks. Tervise- ja heaoluprofiili abil hakatakse siduma piirkonna elanike vajadusi teenuste kasutuse ja kuludega. Tervisekassa roll laieneb ravi rahastamiselt ka piirkondliku koostöö, ennetuse ja tervise edendamise toetamisele.
Kompleksse teenusevajadusega inimestele luuakse koordinatsiooniteenus ja terviseteejuhi roll. Terviseteejuht koostab inimesele heaoluplaani, koondab tervise- ja sotsiaalvaldkonna info ning koordineerib vajalikke teenuseid ja infovahetust. Reform suurendab käivitusfaasis kohalike omavalitsuste ning tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate töökoormust, kuid pikemas vaates peaks ühtne töökorraldus koos koordinatsiooniteenuse ja digilahendustega vähendama dubleerimist ning spetsialistide ajakulu.
Piirkondlikud koostööorganisatsioonid luuakse 1. novembriks 2027 ning tulemusrahastamine ja koordinatsiooniteenus rakenduvad 1. maist 2028. Reformi hinnanguline kogukulu aastatel 2026–2032 on ligi 64 miljonit eurot, millest rahastatakse peamiselt terviseteejuhtide teenust, koostööorganisatsioonide juhtimist, IT-lahendusi, koolitusi ja Tervisekassa lisatööjõudu. 2030. aastaks on vaja ligikaudu 231 spetsialisti, keda plaanitakse ette valmistada järk-järgult.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldust, tugevdada patsiendiohutust ning anda Terviseametile paremad võimalused hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti. Tegevusloa andmisel saab Terviseamet edaspidi lisaks vormilistele nõuetele hinnata ka teenuse sisu, töökorraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamist. Samal ajal lihtsustatakse tegevusloa menetlust, kasutades rohkem registrites juba olemasolevaid andmeid ja vähendades dubleerivat asjaajamist.
Täpsustatakse ka tervishoiutöötaja registreeringu peatamise aluseid. Terviseamet saab sekkuda, kui tervishoiutöötaja rikub oluliselt või korduvalt kutse- või erialanõudeid või tema tegevus ohustab patsiendi turvalisust või ravi kvaliteeti. Enne registreeringu peatamist saab leebema meetmena nõuda täienduskoolituse läbimist ning peatatud registreeringu taastamiseks tuleb edukalt sooritada teooria- ja praktikaeksam. Samuti täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust: kiirabi seotakse selgemalt Häirekeskuse väljasõidukorraldusega ning eristatakse tavalisest patsiendiveost ja muudest tugiteenustest.
Tervishoiuteenuste osutamine kriisiolukorras muudetakse paindlikumaks. Terviseametiga kooskõlastatult saab vajaduse korral muuta teenuse osutamise kohta, osutada teenust ilma tavapärase tegevusloata ning kaasata abi osutamisse välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi. Tegevusloa taotlemisel võib ettevõtjate halduskoormus esialgu mõnevõrra suureneda, kuid digitaliseerimine ja registriandmete suurem kasutamine peaksid seda kokkuvõttes vähendama.
Lisaks täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust ja luuakse võimalus kasutada eriotstarbelisi brigaade. Kiirabiks loetakse edaspidi Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel osutatavat abi, mis aitab seda selgemalt eristada näiteks patsiendiveost ja ürituste meditsiinilisest julgestamisest. Samal ajal võivad haiglad kasutada operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade, näiteks reanimobiili raskes seisundis patsiendi transportimiseks ühest haiglast teise. Kaitseväe tervishoiule ei kohaldata edaspidi perearstiabi reegleid ning kriisiolukorras saab tervishoiuteenuste osutamisse paindlikumalt kaasata ka välisriikide ja rahvusvaheliste vabatahtlike meditsiiniorganisatsioonide arste ja õdesid.
Eelnõu eesmärk on lihtsustada erihoolekandeteenuste taotlemist, inimese abivajaduse hindamist ja teenusele suunamist. Praegu peavad inimene, kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet sageli samu andmeid korduvalt esitama või koguma ning abivajadust paralleelselt hindama. Muudatusega võimaldatakse kohalikel omavalitsustel ja Sotsiaalkindlustusametil olemasolevaid hindamisandmeid ristkasutada ning erihoolekandeteenuste menetlused viiakse STAR-i. Teenusele suunamisel hakatakse senisest enam arvestama ka inimese abivajaduse kiireloomulisust.
Inimese ja tema lähedaste jaoks tähendab muudatus vähem asjaajamist ja andmete korduvat esitamist ning paremat võimalust saada abi vastavalt vajaduse kiireloomulisusele. Samuti toetatakse kodulähedaste teenuste arengut: kohalikud omavalitsused saavad enda loodud teenusekohti pakkuda eelkõige oma piirkonna elanikele. Lihtsamaks muutub ka inimese omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamine.
Teenuseosutajate jaoks paraneb ülevaade inimese abi- ja toetusvajadusest ning suureneb õigusselgus teenuste korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti jaoks peaks vähenema dubleeriv hindamine, andmete korduv kogumine ja muu menetlustega seotud töökoormus. Menetluste viimine STAR-i võimaldab andmeid paremini ristkasutada ja protsesse digitaliseerida, muutes erihoolekandeteenuste korraldamise tervikuna lihtsamaks ja vajaduspõhisemaks.
Eelnõuga luuakse Eestis valmisolek rakendada Euroopa Liidu ühtseid reegleid, mis aitavad hoida siseturgu toimimas ka suuremate kriiside ajal. COVID-19 pandeemia, energiakriisi ja Venemaa agressioonisõja kogemustele tuginevate reeglite eesmärk on ennetada kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise takistusi ning oluliste kaupade ja teenuste puudust.
Eestis hakkab kriisidega seotud teabevahetust ja koostööd koordineerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes kaasab praktiliste ülesannete täitmisse Eesti Varude Keskuse. Kriisi korral võimaldavad uued reeglid muu hulgas jälgida oluliste kaupade tarneahelaid, korraldada ühishankeid ning viimase abinõuna küsida ettevõtetelt vajalikku teavet või paluda eelistada kriisi lahendamiseks oluliste kaupade tootmist ja tarnimist.
Muudatused puudutavad eelkõige riigiasutusi ning kriitiliste kaupade ja teenustega seotud ettevõtteid. Ettevõtjatele võivad lisakohustused tekkida eeskätt suure kriisi ajal.
Platvormitöö seaduse eelnõuga on kavandatud terviklik õigusraamistik digitaalse tööplatvormi kaudu tehtava töö reguleerimiseks Eestis. Eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta, mis sätestab platvormihaldurite, platvormitöö tegijate ning vahendajate õigused ja kohustused.
Eelnõu eesmärk on rakendada Euroopa Liidu vastavat määrust, mis loob raamistiku kaubaveoga seotud teabe elektrooniliseks vahetamiseks ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel. Sellega võimaldatakse kaubaveoandmete esitamine ja vastuvõtmine digitaalsel kujul, vähendatakse paberdokumentide kasutamist ning toetatakse transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimist.
Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule. Selleks täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma. Lisaks viiakse sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viite kaotatud tööharjutuse teenusele.
Uus kutse- ja oskusseadus seob senisest tihedamalt hariduse, tööturu vajadused ja oskuste prognoosimise, et Eesti oskuste süsteem vastaks paremini muutuva töömaailma ootustele. Kutsestandardite kõrvale luuakse paindlikumad kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad kiiremini ajakohastada tööelus vajalike oskuste kirjeldusi. Eelnõuga luuakse esmakutse süsteem, mille järgi saab õppija kutse juba kooli lõpetamisel, kui õppekava on koostatud töömaailma vajadustest lähtudes ja vajalikud kompetentsid on omandatud. Samuti tugevneb varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) roll, et töö käigus omandatud oskused oleksid senisest paremini tunnustatud.
Muudatustega väheneb märgatavalt halduskoormus nii õppijatele, õppeasutustele kui ka ettevõtjatele, sealhulgas väheneb kutsestandardite arv ligi poole võrra. Ühtlasi muudetakse kutsesüsteemi juhtimine tõhusamaks, ühendades dubleerivad nõukogud ja eksperdikogud ühtsemaks tervikuks. Reform aitab kokku hoida ka avalikke vahendeid, võimaldades suunata rohkem ressursse kutseharidusse ja oskuste arendamisse. Muudatused rakenduvad järk-järgult ja täies mahus 2029. aastast.
Eelnõuga tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks töökoha vahetusel, kui eelmisel töökohal saadud oskusteave, kontaktid, jne mõjutavad oluliselt uuel positsioonil tehtavaid otsuseid, toiminguid.
Eelnõu kohaselt tugevdatakse Eestis parlamentaarset kontrolli, laiendades praegu kehtivaid Riigikogu uurimiskomisjonide õigusi Riigikogu erikomisjonidele ning tõhustades Riigikogu uurimis- või erikomisjoni töö takistamise eest karistamise võimalust. Riigikogu uurimis või erikomisjonile teadvalt valeteabe esitamine muudetakse karistatavaks karistusseadustiku alusel.
Kohtute seaduse muutmise ettepaneku kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseks ja selle tegevuseks põhimõttelise õigusliku aluse loomiseks. Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga -halduskohtuga - üldise pädevusvaldkonnana ja jätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate kohtumenetluse seaduste reguleerimisalasse. Eelnõus on siiski selgelt väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumõistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatud juhtudel ja korras täita õigusemõistmisfunktsiooni rahu ajal.
Eelnõu eesmärk on suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 292 eurolt 350 euroni kalendriaastas.
Eelnõuga antakse Vabariigi Valimiskomisjonile võimalus tühistada valimistulemused osaliselt või täielikult juhul, kui on tuvastatud välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine ja kui see mõjutab hääletustulemust oluliselt. Muudatuse eesmärk ei ole laiendada hääletustulemuste kehtetuks tunnistamise aluseid, vaid täpsustada olemasolevat regulatsiooni, tuues seaduses sõnaselgelt välja võimalikud rikkumised, mille mõju tuleb hääletustulemuste hindamisel arvesse võtta.
Eelnõu eesmärk on parandada viljatusravi kättesaadavust, arvestades meditsiini arengut ning sünnitusea kasvu. Praegu on Tervisekassa poolt tasutav viljatusravi kättesaadav kuni 40aastastele naistele. Eelnõuga tagatakse, et viljatusravi oleks tasuta ka vanematele kui 40aastastele naistele, juhul kui raviga on alustatud enne 40aastaseks saamist.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada perehüvitiste seaduses sätestatud sünnitoetuse ja lapsendamistoetuse määrasid. Seletuskirjas märgitakse, et toetuste suurendamine aitab parandada perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi. See on eriti oluline noorte perede ja paljulapseliste perede puhul, kelle kulud kasvavad järsult. Perede suurem turvatunne toetab pikaajaliselt positiivseid demograafilisi arenguid ning aitab kaasa laste heaolu ja sotsiaalse sidususe tugevdamisele.
Eelnõuga täiendatakse riigikaitseseadust sättega, mille kohaselt on rahuajal tuumarelvade Eesti Vabariigi territooriumile toomine, seal hoidmine või muul viisil Eesti Vabariigi territooriumil viibimine lubatud üksnes Riigikogu otsuse alusel ja vastavas otsuses sätestatud tingimustel.
Eelnõu eesmärk on tegevväelaste piirvanuse ja eripensionide taastamise näol tagada Eesti kaitsevõime pikaajaline toimivus, säilitades Kaitseväe personali, juhtimispädevuse ja sõjalise kompetentsi jätkusuutlikkuse. Eelnõuga ei kaasne veel aastakümneid riigieelarvele kulu kuivõrd tegevväelaste eripensioniõigus taastatakse neil kaitseväelastel, kes asusid tegevteenistusse alates 2020. aastata 1. jaanuarist. Ühtlasi suurendatakse eelnõuga tegevväelaste sotsiaalseid tagatisi. Lisaks sätestatakse eelnõus kaitseväelastele ja reservi arvatud isikutele täiendavad sotsiaalsed tagatised, mis on seotud posttraumaatilise stressihäire või muu teenistusest tulenenud vaimse tervisehäire või töövõimetusega. Seega lähtub eelnõu põhimõttest, et riik hoiab oma inimesi kogu teenistuskarjääri vältel ega jäta toetuseta neid tegevväelasi ja veterane, kelle tervis on saanud kahjustada Eesti teenimisel.
Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10; edaspidi KaLS) ja kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17; edaspidi KVTS), et luua selge õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete (edaspidi: NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige) paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. KaLS muudatused ühtlustavad kaitseväelise vormiriietuse kandmise aluse Kaitseliidu liikmetele ning laiendavad toetajaliikmete kaasamist KaLS § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. KVTS muudatused võimaldavad üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmel vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse (KVTS § 10), ning võimaldavad ta nimetada Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
Eelnõu näeb ette, et tagamaks kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras, tuleb Kaitseväe Luurekeskusele anda julgeolekuasutuse staatus
Eelnõus tehakse muudatusettepanekud keelevaldkonna õigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust teeninduses. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel.
Olulisemad muudatused puudutavad platvormitööd tegevatele isikutele keelenõuete kehtestamist. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena. Huvikooli seaduse muudatusega sätestatakse, et õppetöö huvikoolis toimub eesti keeles.
Eelnõu eesmärk on langetada soojusenergia erinevate liikide käibemaksumäära 24 protsendilt 9 protsendile. Selline lahendus aitaks nii kaugkütte tarbijaid kui ka kodude omanikke, kes eluruumide kütmiseks kasutavad maagaasi, küttepuid, puitbriketti, puidugraanuleid ja hakkpuitu. Eelnõu eesmärk on langetada soojusenergia erinevate liikide käibemaksumäära. Selline lahendus aitaks nii kaugkütte tarbijaid kui ka kodude omanikke, kes eluruumide kütmiseks kasutavad maagaasi, küttepuid, puitbriketti, puidugraanuleid ja hakkpuitu.
Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna riigipoolseks toetuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.
Eelnõuga tehakse loomakaitseseaduses kaks sisulist muudatust. Esiteks muudetakse seaduses munatootmiseks peetavate kanade heaolu tagavaid nõudeid. Eelnõuga tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil peetavate kanade, sealhulgas kanatibude ja noorkanade (edaspidi koos munakanad) pidamine puuris.
Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja munakanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri. Seega tuleb toidumunade tootmisega tegeleval ettevõtjal alates 2027. aastast kasutusele võetav tootmissüsteem ehitada ja sisustada selliselt, et selles oleks võimalik pidada munakanu puurivabalt.
Eelnõuga ajakohastatakse tarbijakrediidi reegleid vastavalt Euroopa Liidu uuele tarbijakrediidi direktiivile. Muudatuste eesmärk on tugevdada tarbijakaitset, ennetada ülelaenamist ning viia regulatsioon kooskõlla turu arengute ja digiüleminekuga. Samal ajal luuakse krediidiandjatele ühtsemad konkurentsitingimused kogu Euroopa Liidus.
Olulise muudatusena laieneb tarbijakrediidi regulatsioon ka nn „osta nüüd, maksa hiljem“ ehk tasuta krediidilepingutele. Edaspidi peavad selliste teenuste pakkujad hindama tarbija krediidivõimet, esitama lepingueelse teabe ning järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid samamoodi nagu teiste krediiditoodete puhul.
Muudatustega võetakse kasutusele ühtne Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning täpsustatakse krediidivõime hindamise reegleid. Näiteks tuleb kaaslaenutaotlejate puhul arvestada nende ühist tagasimaksevõimet, teatud juhtudel suunata tarbija võlanõustamisse ning teavitada teda automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamisest.
Eelnõu mõjutab eelkõige krediidiandjaid, kes peavad kohandama oma IT-lahendusi, protsesse ja dokumentatsiooni uute nõuetega vastavusse viimiseks. Tarbijate jaoks tähendab muudatus suuremat läbipaistvust, paremat kaitset ja teadlikumaid laenuotsuseid. Samuti täpsustatakse maksehäireregistri pidamise korda ning järelevalveasutused saavad selgemad alused nõuete täitmise kontrollimiseks.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi, mille eesmärk on tugevdada võrdõigusasutuste rolli ja parandada inimeste kaitset diskrimineerimise eest. Eestis puudutavad muudatused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku ning tema kantseleid. Muudatustega laienevad voliniku õigused ja ülesanded. Edaspidi saab volinik esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada poolte soovil diskrimineerimisvaidlusi, koguda põhjalikumat statistikat ning teha senisest rohkem teavitus- ja ennetustööd. Samuti sätestatakse nõuded teenuste ja teabe kättesaadavusele ning rõhutatakse vajadust arvestada põimdiskrimineerimise mõjuga. Eelnõu tugevdab ka voliniku institutsionaalset sõltumatust, täpsustades ametisse nimetamise korda ja eelarvega seotud tagatisi. Suurendatakse tegevuse läbipaistvust, nähes ette avalikud tegevuskavad, nelja-aastased tööprogrammid ning regulaarsed aruanded Riigikogule ja avalikkusele. Seadusemuudatuste mõju ettevõtjatele ja avalikule sektorile on hinnanguliselt väike, kuna suurem osa koostööst volinikuga toimub juba praegu. Suurim mõju avaldub voliniku kantselei töökorraldusele, kuna lisanduvad uued ülesanded ja vastutus, mille täitmiseks nähakse ette täiendavad ressursid.
Eelnõuga muudetakse planeerimis- ja ehitusmenetlused kiiremaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Muudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust ning lühendada planeeringute menetlemisele kuluvat aega, säilitades samal ajal kvaliteetse ruumilise planeerimise.
Eelnõuga kujundatakse ümber maa- ja ruumiameti senine planeeringute heakskiitmise menetlus ning asendatakse see kooskõlastamise põhimõttel toimiva lahendusega. Samuti täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, nende ulatust ja vajalikkust ning kehtestatakse selgemad tähtajad nii planeeringu algatamiseks kui ka menetluse vaheetappideks.
Menetluste läbipaistvuse suurendamiseks hakatakse detailplaneeringu algatamise taotlusi esitama planeeringute andmekogu kaudu. Lisaks sätestatakse põhimõte, et menetluses osalevad asutused peavad esitama oma ettepanekud ja märkused võimalikult varases etapis, et vältida hilisemaid viivitusi.
Muudatused on ajendatud senise süsteemi kitsaskohtadest. Praegu kestab detailplaneeringu menetlus keskmiselt 2,2 aastat, kuid praktikas ulatuvad menetlusajad mõnest kuust kuni 18 aastani. Eelnõu eesmärk on muuta menetlused ühtlasemaks, prognoositavamaks ja tõhusamaks nii arendajatele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigiasutustele.
Eelnõu kohaselt muudetakse keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus kiiremaks, tõhusamaks ja vähem bürokraatlikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada arendajate, tegevuslubade andjate ja menetluses osalevate asutuste halduskoormust, andmata järgi keskkonnakaitses.
Eelnõuga jäetakse ära dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud ning lihtsustatakse keskkonnamõju hindamise protsessi. Näiteks saab teatud juhtudel jätta ära KMH programmi ehk lähteülesande koostamise, kui varasemate samalaadsete hindamiste põhjal on mõju ulatus ja olemus juba teada. See võib lühendada menetlust kuni viie kuu võrra.
Muudetakse ka keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse reegleid. Mitme tegevuse puhul asendatakse automaatne KMH kohustus eelhinnangu andmise kohustusega, et põhjalik keskkonnamõju hindamine toimuks ainult siis, kui olulise mõju oht seda tegelikult nõuab. Samuti ühtlustatakse eelhinnangu koostamise korda, mis aitab kiiremini otsustada, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik.
Lisaks parandatakse avalikkuse kaasamist, viies KMH aruande avaliku arutelu avaliku väljapaneku perioodi sisse. Muudatuste eesmärk on kiirendada arenduste elluviimist ja muuta menetlused selgemaks.
Muudatusega liidetakse Tervisekassa andmekogu (KIRST) (raviarved) ja retseptikeskus (RETS) (retseptid) tervise infosüsteemiga (TIS) (tervisedokumendid) ning täpsustatakse TIS-i pidamist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS), Tervisekassa seaduses (TerKS), ravimiseaduses (RavS) ja selle muudatusega seonduvalt teistes seadustes, samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad KIRST-u ja RETS-i pidamist.
Andmekogude liitmine lihtsustab terviseandmete edastamist ja kasutamist. Muudatustega vähendatakse andmeesitajate koormust andmete esitamisel ning korrastatakse TIS-i pidamisega seotud õigusruumi. Muudatused aitavad vähendada dubleerimist, parandada terviseandmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja kättesaadavust, toetavad tõhusama järelevalve tegemist ning võimaldavad tulevikus andmete esitamist tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) jaoks lihtsustada. Samuti luuakse muudatustega eeldused tervishoiu korralduses tulemuspõhise rahastamise rakendamiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.
Kehtivas õiguses on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilised, rahastuse ja retseptide andmed koondatud eraldi andmekogudesse, mille eesmärgid ja kasutus on sisuliselt läbipõimunud, kuid õiguslikult ja korralduslikult lahus. Seetõttu ei toeta kehtiv regulatsioon piisavalt andmepõhist, tõhusat ja läbipaistvat tervishoiu juhtimist ning vajab muutmist.
Eelnõu näeb ette muuta läbipaistvaks esinduskulude maksmine Vabariigi Valitsuse liikmetele ning luua kontrolli võimalus esinduskulude eesmärgipärase kasutamise osas.
Eelnõuga kehtestatakse abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) uus terviktekst. Eelnõu eesmärk on tõhustada abipolitseinike kaasamist politsei ülesannete toetamisel, laiendades abipolitseinike kaasamise võimalusi ja suurendades nende panust eri valdkondades. Muudatustega tugevdatakse politsei suutlikkust tagada avalikku korda ja turvalisust, säilitades politsei kui üldkorrakaitseorgani põhiseadusliku ja seadusjärgse rolli. Abipolitseinike ülesannete laiendamine loob paremad võimalused turvalisema riigi tagamiseks.
Eelnõuga lahendatavad probleemid on, et Eestis sündiv kodakondsuseta laps, kes kehtiva regulatsiooni kohaselt jääb kodakondsuseta, saab edaspidi Eesti kodakondsuse. Samuti tagatakse muudatustega, et Eesti kodakondsuse taotlejatel on tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, mis aitab paremini veenduda, et Eesti kodakondsuse taotlejad täidavad Eesti Vabariigi seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Samuti on vajalik luua Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätete õigusselgus. Eeltoodust tulenevalt on eelnõu eesmärk võimaldada igal Eestis sündival ja vanematega siin elaval lapsel omandada Eesti kodakondsus. Muudatus puudutab neid Eestis sündivaid kodakondsuseta lapsi, kelle vähemalt üks kodakondsuseta vanem on lapse sündimise ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja teine kodakondsuseta vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel. Samuti tagada, et Eesti kodakondsuse taotlejatel oleks tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, ning veenduda, et nad täidavad Eesti Vabariigi seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda.
Seaduse eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu õigusaktide (eelkõige menetluse üleandmist käsitleva määruse) nõuetekohane rakendamine Eestis ning lahendada praktikas esilekerkinud kitsaskohad ja vähendada üleliigset bürokraatiat rahvusvahelises koostöös ELi liikmesriikidega, täita kehtivas õiguses ilmnenud lüngad ning lihtsustada rahaliste karistuste tunnustamise süsteemi.
Seadusemuudatusega viiakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) keskkonnakuritegude direktiivi
täiendatud ja ajakohastatud versiooniga - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203 11. aprill 2024, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L 2024/1203, 30.04.2024, lk 1–28). Eelnõu eesmärgiks on tagada karistusõigusliku sekkumise abil keskkonna, sealhulgas loodusvarade, loomastiku ja taimestiku kõrgetasemeline kaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Keskkonnavastase kuritegevuse spekter, levik ja „tulusus“ on aastate jooksul suurenenud ning see on tinginud vajaduse uue ja ajakohastatud direktiivi järele. 2024. a direktiiv näeb ette selliste keskkonnaalaste kuritegude täiendatud ja täpsustatud nimekirja. Uuena loetelus on näiteks looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine, nende levitamine või kasvatamine, kui sellega ohustatakse oluliselt kohalikke liike või kahjustatakse muul moel oluliselt ökosüsteemi tasakaalu. Samuti on uus säte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik käitlemine, nt külmainete ebaseaduslik import, mis toob kaasa olulise keskkonnakahju või selle ohu. 2008. a direktiivist ja muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevalt on Eesti kehtiv karistusõigus osaliselt juba 2024. a direktiiviga kooskõlas. Käesoleva eelnõuga nähakse ette vajalikud seadusetäiendused ja -muudatused, et viia kehtiv õigus ka ülejäänud ulatuses 2024. a direktiiviga kooskõlla.