Eelnõuga võetakse üle direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega.
Osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine on võimalik ka kehtiva äriseadustiku kohaselt, eelnõuga muudetakse selle võimaluse tingimusi. Uute võimalustena lisatakse piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine Eesti äriregistrisse kantud osaühingutele ja aktsiaseltsidele. Piiriüleses liikumises ei ole võimalik osaleda muudel äriühingutel, sealhulgas tulundusühistul, samuti likvideerimisel oleval äriühingul, kui on alustatud tema varade jaotamist, samuti siis, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülesesse ühinemisse, jagunemisse ja ümberkujundamisse kaasata äriühingu töötajad.
Piiriülene liikumine, nii kehtivas äriseadustikus olemas olev piiriülene ühinemine kui lisatavad jagunemine ja ümberkujundamine, muutuvad senisest õiguskindlamaks. Täiendatakse puudutatud isikute (osanikud, aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huvide kaitse norme ja täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive, lisandub ka kohustus teha tõendi väljaandmisel koostööd teise asjaomaste asutustega, minimeerimaks piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel või kuritegelikel eesmärkidel.
Seadusesse lisatakse volitusnorm, mis võimaldab anda ELi toetuse või välisabi meetmete rakendamine halduslepingiga riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi.
Ühinemise seaduse eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega. Ühinemise seaduse eesmärk on ühineda lepinguga, et võimaldada lepingu jõustamine. Pärast lepinguga ühinemist antakse ühinemiskiri hoiule Šveitsi valitsusele.
Asutamiskokkuleppega ühinemine võimaldab Eestil saada EMBLi täisliikmeks
Muudatuste eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.
Eelnõu sätestab võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Samuti täpsustakse eelnõus tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid ning täiendatakse maapõueseaduses kehtivat maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise regulatsiooni taastuvenergiaehitise ja seotud taristu maardlatele tähtajalise ehitamise võimalusega.
Järgmiseks aastaks vähendatakse meresõiduohutuse seaduses nimetatud veeteetasude määra 25 protsenti, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab.
Muudatuste eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.
Veeteetasude prognoositav laekumine 25% vähendatud määraga 2023. aastaks on ca 10 miljonit eurot, 2022. aasta lõpuks kehtiva 50% määraga prognoositavalt 8,1 miljonit eurot.
Eelnõu näeb ette suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 230 eurolt 292 euroni kalendriaastas.
Senine toetus suuruses 230 eurot kehtib 2018. aastast. Arvestades vahepeal toimunud tarbijahinna muutumist ja elukalliduse tõusu tuleb toetust tõsta. Hinnanguliselt on toetuse saajaid 2023. aastal vähem kui 8000 inimest.
Eelnõu näeb ette rahastada alates 2024. aasta 1. juulist tervishoiuteenuste osutamist vanglates Eesti Haigekassa kaudu. Selleks antakse seni Justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha üle Haigekassale. Pärast eelnõu jõustumist Justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat. Lisaks osaletakse rahvusvahelises koostöös vanglate tervishoiukorraldust puudutavate erisuste asjus.
Muudetakse biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust, samuti viiakse seaduse sätted kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine).
Uute riigilõivumäärade arvutamisel on aluseks võetud terviseameti ametniku tunnitasu 2021. aasta personali- ja majanduskulude alusel ning tööks kuluv aeg. Kemikaalivaldkonna ametniku keskmine tunnitasu on 19,91 eurot ning üldine halduskulu tunni kohta 7,22 eurot. Lepingulise eksperdi võimalikku maksimaalset tunnitasu suurendatakse 150 eurolt 200 euroni.
Lisaks tehakse biotsiidiseaduses tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid (nõue käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas, võimalus avalikus kohas desovahendite konteinereid avatud pakendist täita).
Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla. Mõne toote puhul kontrollib praegu sama toodet mitu ametit, näiteks terviseamet kontrollib toote mõju tervisele, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kontrollib tooteinfo vastavust nõuetele.
Eelnõuga kaasnevad terviseametile seoses järelevalveülesannete muutmisega täiendavad kulud alates 253 250 eurot aastas. Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juunil.
Eelnõuga tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis alates 26. maist kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja kehtetuks tunnistatud valdkonda seni reguleerinud direktiivid. ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ELis ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ja Terviseameti õigusi ja ülesandeid ELi määruste rakendamisel.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad meditsiiniseadme kasutajaid (tavakasutajad ja professionaalsed kasutajad), ettevõtjaid (sponsorid, tootjad ja nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad) ja riigiasutusi (Terviseamet ja Ravimiamet). Eelnõuga lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis, millega kaasneb ettevõtjatele täiendav halduskoormus, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid (sh võltsitud või ohtlikke) meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada.
Ohvriabi seaduse (OAS) eelnõu eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks.
Eelnõuga sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nende eesmärk ja sisu ning nõuded teenuseosutajale. Kehtivas seaduses puuduvad järgmised, käesolevas eelnõus sätestatud teenused: psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Täpsustatakse neid teenuseid, mis on kehtivas seaduses juba olemas, kuid mille tingimused on kohati ebaselgelt sõnastatud või vastupidi, need on liiga detailsed: inimkaubandusohvrite teenus ja naiste tugikeskuse teenus. Esmakordselt on eelnõus sätestatud psühhosotsiaalse abi andmine. Ohvrite abivajadusele vastamiseks on vajalik laiahaardeline lähenemine, mis sisaldab sotsiaalsete, psühholoogiliste ja emotsionaalsete aspektidega arvestamist ning inimese terviklikku käsitlemist. Psühhosotsiaalse abi tagamine võib sisaldada psühholoogilise esmaabi pakkumist äsja avalikus kohas ründe ohvriks langenud inimesele, pikemat tuge turvatunde taastamisel ja oma elu paika sättimisel perevägivalla ohvrile, aga ka ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi korral kümnete inimeste elu mõjutavate protsesside käivitamist. Eelnõuga sõnastatakse kõikide ohvriabiteenuste osutajate kohustus pakkuda püshhosotsiaalset abi.
Kehtivas seaduses on ebapiisavalt sätestatud SKA kohustused ohvriabi osutamisel ja korraldamisel. Eelnõu sõnastab ohvriabiteenuste eesmärgi ja sisu ning sätestab SKA ülesanded ohvriabi korraldamisel. Eelnõu kõikides asjakohastes paragrahvides sätestatakse ohvriabi osutamise erisused alaealise ohvri puhul. Kõik nimetatud täpsustused on olulised, et tagada selgus, milliseid teenuseid ja kuidas tuleb osutada, arvestades ka laste vajadusi ja õigusi.
Eelnõu eesmärk on anda ka ohvriabi osutamise ühised põhimõttelised alused, mida erinevad vägivallaohvrite õigusi puudutavad direktiivid ja konventsioonid esile toovad. Kehtiv seadus selliseid põhimõtteid ei esita, kuigi ohvri kogetud vägivalla iseloomu ja ohvri esmavajaduste arvestamine, taasohvristamise vältimine, ärakuulamise tagamine, ohvri kaasamine kõikides abistamise etappides jms on ohvri taastumise seisukohalt äärmiselt olulised.
Eelnõuga sätestatakse andmete vahetamise õiguslikud alused ohvrile ohvriabi tagamiseks. Praegu jõuab ohvriabisse oluliselt vähem ohvreid kui menetlusse kuritegusid. Eelnõu eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras olevatelt ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsimisega tegeleda. Andmevahetuse alused antakse nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega ohvrite, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui teiste ohvrite, sealhulgas alaealiste puhul. Lisaks sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus, st ohvriabi osutamisel teatavaks saanud andmed ohvri ja vägivalla toimepanija kohta peavad olema hoitud.
Olulisel kohal eelnõus on sätestada ohvriabi osutajate hariduse ja täiendkoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.
Eelnõu eesmärk on lisaks eeltoodule tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi (kehtivas seaduses sõnastatud kui psühholoogilise abi kulu hüvitis) ka nendele seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud asitõendite puudumise, kuriteo aegumise vm tõttu, kuid kelle abivajadus on säilinud ja kogetud trauma takistab eluga edasi minekut.
Vägivallakuriteo ohvritele makstava hüvitise osas on eesmärk muuta hüvitis kättesaadavamaks ja taotlemine kasutajasõbralikumaks. Selleks muudetakse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi (kohaliku omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension, töövõimetoetus), tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, teatud juhtudel ei ole vaja kuludokumente esitada.
Eelnõuga kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates 1. juulist 2023.
Seni peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda olevas teenuse katmises hakkab edaspidi osalema avalik sektor. Kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) katab teenust saama õigustatud isiku teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ja teenuse saaja tasub majutuse- ja toitlustuskulud ja muud teenuseosutamisega seotud kulud.
KOVi suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse KOVile laekuva tulumaksu määra selliselt, et tulumaksu jaotamisel hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu kokku on prognoositult 2023. aastal 40 miljonit eurot ning 2024. aastal 57 miljonit eurot, mis võimaldab võimaldavad KOVidel ka kodus elamist toetavate teenuste arendamist ja pakkumise suurendamist.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 2020. aasta 1. maist algselt kaheaastaseks perioodiks elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrad langetati, et leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. a lõpus võeti vastu seadus, millega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.
Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate järsu hinnakasvu. Kujunenud olukorras on oluline, et riik toetaks nii kodumajapidamisi kui äritarbijaid. Seetõttu on põhjendatud 1. mail 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata ning saavutada aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. aastal. Muudatus põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingul.
Eelnõu on kohaselt tõstetakse tulumaksuvaba tulu 654 euroni kuus. Lisaks pikendatakse eelnõuga tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Muudatus põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingul.
Eelnõu kohaselt tõstetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu 6000 eurolt 7848 euroni aastas, st 500 eurolt 654 euroni kuus. Muudatus ei puuduta vanaduspensioni saajaid, kellele hakkab järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses ja kelle tulule regresseeruv maksuvaba tulu ei kohaldu. 2022. aasta suveprognoosi kohaselt on 2023. aasta keskmine vanaduspension 704 eurot.
Eelnõuga kiirendatakse maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud kogumispensioni 4% maksete kompenseerimist, mis sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal – 2023. aasta jaanuaris.
Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.
Eelnõu eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusakti nõuetega. Puudujäägid on toodud välja Euroopa Komisjoni algatatud kahes rikkumismenetluses ning samuti on seaduse täiendamise vajadus ilmnenud praktikas.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Muudatusettepanekutega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel.
Eelnõuga kehtestatakse mikro- ja väikeettevõtetele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. See võimalus laieneb ka kuni üks gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele. Regulatsioon kehtib 2023. aasta lõpuni.
Eelnõu peamine eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel.
Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.
Eelnõuga muudetakse jäätmeseadust, pakendiseadust ja tubakaseadust, et vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale ja võtta üle vastav ELi vastav direktiiv.
Direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.
Muutmise eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale.
Eelnõu järgi keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab: vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse.
Eelnõuga nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90 protsendi ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine.
Samuti nähakse ette teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi.
Eelnõuga ajakohastatakse vajalikud viited ELi õigusele, muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketile, tuginedes EL-i ÜPP abinõude rakendamiseks vajalikele eeldustele, rakendamise kontrollile ning seirele. Tehakse muudatusi põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine viiakse vastavusse ELi muudetud vastava määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.
Eelnõuga nähakse ette kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte jaoks. Keskne vastaspool (ing k central clearing counterparty, CCP) on isik, kelle vahendusel viiakse läbi väärtpaberitehinguid, eelkõige tuletistehinguid. Keskne vastaspool täidab vahendajana iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises.
Eelnõuga luuakse töötuskindlustushüvitis, mille maksmise pikkus sõltub sellest, kuidas Eesti majandusel ja tööturul läheb.
Praegu sõltub hüvitise maksmise periood nii majanduslanguse kui ka majanduskasvu ajal üksnes kindlustatu tööstaažist ja hüvitist makstakse staaži pikkusest sõltuvalt 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, mis pakub nõrka kaitset majanduslanguse ajal ning tugevat kaitset majanduse kasvu faasis.
Kui majandus ei ole tõusu- ega langusfaasis, pikeneb nimetatud kindlustatutel hüvitise maksmise periood 60 päeva. Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood maksimaalselt 120 päeva võrra.
Alla viie aastase kindlustusstaažiga inimestel jääb hüvitise saamiseks nõutav kindlustusstaaž samaks (hüvitist makstakse 180 kalendripäeva) ja tavapärase tööpuuduse korral hüvitise maksmise periood ei pikene. Majandusolukorra halvenedes pikeneb hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ka neile 60 kalendripäeva võrra.
Eelnõuga täpsustatakse esindusõiguse küsimusi Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ning lihtsustatakse patendivoliniku esindusõiguse tõendamist.
Eelnõu kohaselt ei hakata ka leiutiste valdkonnas patendivolinikult Patendiametiga suheldes enam nõudma volikirja esitamist.
Eelnõuga täpsustatakse patendi taotlejate või õiguste omajate endi seast määratud ühise esindaja esindusõiguse ulatust.
Seoses muudatustega esindamises ning üleminekuga elektroonilisele asjaajamisele täpsustatakse ka Patendiameti teadete edastamise korda. Muutub ka riigilõivu tasumise kord.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks. Tänu asukohapõhisele ohuteavitusele saab inimestele saata käitumisjuhiseid kriisiolukordades, näiteks keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu või ka metsatulekahjus ja muu ohu korral.
Ohtude korral, mis on varakult tuvastatavad, annab varajase hoiatuse olemasolu inimestele võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi. Näiteks enne kriisi laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda.
Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi saadab sideettevõtja ohuteavituse kõigile oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele SMS-i sõltumata sellest, kus inimene viibib.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka ELi direktiivist tulenev vastav kohustus. Ülevõtmise tähtaeg oli 21. juunil 2022.
Eelnõu näeb ette ratifitseerida Ülemaailmse Postiliidu kongressidel vastu võetud välislepingud, mis muudavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ja üldeeskirja ning kehtestavad postikonventsiooni uues sõnastuses.
Muudatuste eesmärk on postialaste mõistete selgem reguleerimine, osamaksude süsteemi paindlikumaks muutmine ning Ülemaailmse Postiliidu struktuuriüksuste ülesannete ja nõuete täpsustamine.
Postikonventsiooni muudatustega täpsustatakse seniseid reegleid, et teha nende järgimine arusaadavamaks ja paindlikumaks.
Eelnõu kohaselt pannakse seoses elektrituru reformiga riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates käesoleva aasta oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Eelnõuga sätestatakse universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise alused.
Muudatustega luuakse börsihinnast lähtuvatele pakettidele alternatiiv ja antakse kodutarbijale võimalus osta elektrit börsiväliselt.
Kodutarbijad, kes on varasemalt sõlminud elektrienergia lepingu, saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda.
Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit.
Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembrikuu keskpaigas, kui seaduse muudatused on vastu võetud ja Konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab.
Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud.
Universaalteenus ei ole mõeldud tasuta või ülisoodsa elektri pakkumiseks, vaid tegemist on riigipoolse valikmeetmega, mis aitab inimesi tuleva talve vaates ja tagab selle, et ei tuleks maksta elektri tipuhindasid.
Eelnõuga muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et aastaks 2030 moodustab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti senise 40 protsendi asemel. Kogu tarbitavast energiast, kuhu arvestatakse ka näiteks transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel.
Eesmärgi täitmiseks kavandatakse lisaks toimunud vähempakkumistele viia 2024-2025 läbi täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt 1 TWh mahus. Lisaks peaks eesmärgi saavutamisele muu hulgas kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ning meretuuleparkide lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisarahastust elektrivõrkude valmisoleku kiireks tõstmiseks ning otsitakse võimalusi elektrivõrgu arengu pikaajaliseks suunamiseks suuremale valmisolekule uute taastuvelektri tootmisseadmete võrguga liitmiseks.
Eelnõu eesmärgiks on elatisnõuete sissenõudmise korra senisest efektiivsemaks muutmine. Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab edaspidi anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Muudatusega täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik elatist vabatahtlikult ei maksa.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokoll. Protokolliga täiendati ja pikendati 2009. aastal jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet kümne aasta võrra. Samuti lisati protokolli kohaselt senisesse kokkuleppesse uued koostöövõimalused.
Eelnõu eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonnas kerkinud praktilised probleemid läbi õiguslike võimaluste. Viimastel aastatel on muutunud ja arenenud nii teadus kui ka tehnika ja ekspertiiside tellimise vajadus, tuleb ajakohastada ka kohtuekspertiisi puudutavaid õigusakte. Uue regulatsiooni üheks eesmärgiks on kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus. Paindlikkus tagab eelkõige parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt. Ühtlasi luuakse kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele.
Kokkuleppe eesmärk on lõpetada kahepoolne investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping Norraga. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ja Norra investorite võrdne kohtlemine.
Eelnõu muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes. Eelnõu näeb ette, et korteriomandite moodustamise tehing kinnisasja omaniku poolt peab edaspidi olema notariaalselt tõendatud. Kehtiva õiguse järgi on näiteks arendajal võimalik esitada korteriomandite moodustamise avaldus kinnistuportaalis, tulevikus tuleb selline tehing tõestada notariaalselt. Muudatusega võimaldatakse kuni kümne korteriga korteriühistutel teha raamatupidamist kassapõhiselt. Kaob kohustus esitada majandusaasta aruanne. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, millel on valitseja.
Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele võimalus moodustada korteriomandite ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusorgan, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Kuna kohtuvaidlused võivad kesta kaua ning olla kulukad, on lepitusorgan kiirem ja soodsam võimalus vaidluste lahendamiseks.
Kavandatava seaduse eelnõu eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse ning edendada tegevusala ettevõtjate, riigiasutuste ja KOV-ide koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks. Eelnõuga nüüdisajastatakse kogu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon ning kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad, tõlgendamisprobleemid ja ebamõistlikud piirangud.
Eelnõuga luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks selleks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ja avalik kord.
Eelnõuga reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.
Sihtettevõtjate ring, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on piiritletud, nende seas on näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.
Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste, seal hulgas julgeolekuasutuste, esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Uue regulatsiooni rahastamisvõimaluste üle on kavas arutada 2023-26 aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis.
Eelnõu näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Eelnõuga kaasajastatakse maakohtute juhtimisstruktuuri. Kohtumaja juhtide asemel nimetatakse ametisse tsiviilosakonna või süüteoosakonna juhatajad. Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ja moodustatakse eestkoste järelevalve osakond Pärnu Maakohtusse. Eelnõus nähakse ette kohtunikele tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga tagatakse kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. Eelnõuga ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Eelnõu muudatuste kohaselt hakkab ka kohtunikuabisid ametisse nimetama maakohtu esimees. Kohtulike registrite jätkusuutlikkuse ja töö väärtusele vastava palga tagamiseks tõstetakse kohtunikuabide ametipalka.
Eelnõuga muudetakse PTS-i, täiendades riiklike tähtpäevade loetelu eesti kirjanduse päevaga. Samuti täiendatakse nimetatud tähtpäevaga ELS-is esitatud lipupäevade loetelu. Lisaks eeltoodule täiendatakse lipupäevade loetelu Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ettepanekul üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevadega.
Eelnõuga muudetakse turvaseaduses sätestatud vanusenõudeid valve- või turvatöötajale, langetades kehtivat miinimumvanust 19 aastalt 18 aastale.
Seadusemuudatuse jõustumise korral oleks 18-aastastel noortel võimalik alustada karjääri turvaettevõttes ühe aasta jagu varem. Turvaettevõtete kasvu piiravaks teguriks on paraku tööjõupuudus, mida valve- või turvatöötajana tegutsemise vanuse alampiir kunstlikult suurendab. Seaduse muutmine võimaldaks valdkonna ettevõtetel paremini värvata tööjõudu.
Muudatuste eesmärk on tõhustada karistusandmete vahetamist Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel ning reguleerida karistusandmete vahetamist isikute kohta, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud.
Eelnõu muudatused parandavad kohtute ja haldusasutuste vahelist koostööd ning lihtsustavad lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades, samuti muutub sujuvamaks ELi vastava määruse kohaldamine.
Kohaldatav määrus (Brüssel IIb) on ELi otsekohalduv õigusakt, mis reguleerib kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist.
Eelnõuga pannakse paika, et Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) täidavad keskasutustena kohaldatavas määruses ette nähtud kohustusi. Ministeeriumi vastutada jäävad kohtute ja kohtulahendite tunnustamise ja täitmisega, samuti rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvad ülesanded. SKA vastutada jäävad lastekaitsealane rahvusvaheline koostöö ja laste teisest liikmesriigist Eestisse paigutamisega seonduv.
Eelnõuga kaotatakse last puudutavas asjas lapse ärakuulamise vanusepiir ning sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas isiklikult lapse ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtul ära kuulata vähemalt 10-aastane laps. Kohus võib siiski loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Kui lapsele ei ole antud võimalust olla ära kuulatud, siis ei pruugi teised liikmesriigid seda lahendit kohaldatava määruse alusel tunnustada.
Eelnõuga sätestatakse täpsem kord, kuidas toimub teisest liikmesriigist Eestisse lapse paigutamiseks nõusoleku andmise menetlus ning koostöö SKA ja eri asutuste vahel vajaliku teabe kogumiseks ja vahetamiseks. Brüssel IIb määruse alusel on lapse paigutamiseks teise liikmesriiki alati vaja teise riigi eelnevat nõusolekut, välja arvatud juhul, kui laps paigutatakse oma vanema juurde.
Eelnõuga määratakse Harju Maakohtu ja Viru Maakohtu erialluvus lapseröövi asjades. Kuna lapseröövi juhtumeid on vähe, möödunud aastal viis menetlust, tagab kohtunike spetsialiseerumine lapse tagastamise menetluse lõpuleviimise võimalikult kiiresti.
Samuti pannakse paika, et Brüssel IIb määruse alusel väljastavad abieluasjades, vanemlikku vastutust käsitlevates asjades ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta tõendeid kohtud. Kohtud väljastavad lisaks tõendeid mittetäidetavuse ja piirangute kohta. Eelnõuga täpsustatakse ka Brüssel IIb määruses ettenähtud taotluste ja avalduste esitamise ning vaidlustamise korda.
Eelnõuga korrastatakse kaitseväeteenistuse sätteid. Eelnõu muudatustega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides, sätestatakse väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.
Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ja senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside ameti (KRA) ja Kaitseväe poolt määratud arstidele.
Eelnõu näeb ette, et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstid vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääsu keelata.
Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise järelevalve tõhustamiseks täpsustatakse, et kaitseväeteenistusvälistel inimestel ei ole õigust kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke kasutada, välja arvatud juhul kui see on õigusaktidega lubatud. Samuti keelatakse kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistamine ilma Kaitseväe loata.
Eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse kontseptsiooni ning muudetakse asendusteenistuse mõistet. Uues loodavas süsteemis jaguneb asendusteenistus kolmeks: esmane asendusteenistus, mida varasemalt mõisteti üldise asendusteenistusena; reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus. Asutustel tekib võimalus kutsuda pärast esmase asendusteenistuse läbimist isik uuesti reservasendusteenistusse asutuse või isiku väljaõppes osalemisele või erakorralisse reservasendusteenistusse, mis toimub eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kus asendusteenistuja teeb tööd selle asutuse hüvanguks.
Asendusteenistujale makstakse esmase asendusteenistuse läbimisel igakuist toetust, mille suuruseks on töötasu alammäär, praegu 654 eurot. Reservasendusteenistusel ja erakorralisel reservasendusteenistusel osalemise toetuse hüvitab täies ulatuses reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse toimumiskoha asutus. Väljamakseid teeb ka edaspidi KRA.
Eelnõuga korrastatakse samuti tegevväelaste palgatingimusi teisele ametikohale nimetamisel ja ületunnitöö hüvitamisel, ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist ning lihtsustakse muid tegevväelastega seotud personalitoiminguid. Riigikaitseseadusest tuuakse kaitseväeteenistust puudutavad sätted üle kaitseväeteenistuse seadusesse, millega seoses on vaja täiendada maksukorralduse seadust, relvaseadust, sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust.
Eelnõu eesmärgiks on, et tööandja saaks võimaluse sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid töötuna arvel oleva inimesega.
Eelnõu näeb ette, et tööandjal on võimalik töötuga kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni 8-kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku maksimaalselt kaks korda või pikendada ühe korra. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sellisel juhul jääb töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest. Näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, tööohutuse nõudeid. Muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid, kes võtavad ajutiselt tööle töötuna arvel olevaid inimesi, kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajale suurema kaitse.
Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ajutist tööd, ilma et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks, see on nn tööampsude tegemine. Töötuna arveloleku ajal on lubatud töötada võlaõigusliku lepingu või töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Lepingu kestus on maksimaalselt kaheksa päeva, lubatud töötamise päevade arv ühes kuus on kaheksa.
Eelnõuga parandatakse töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.
Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab lisaks senisele töötajate tervisekontrolli korraldamisele ka töötervishoiuarsti poolset ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimist ja ettepanekute tegemist töötingimuste parandamiseks, samuti tööandjate nõustamist töökeskkonna parandamisel ja töötajatele terviseedendamiseks soovituste andmist.
Muudatused soodustavad ettevõtetes töötervishoiule süsteemset lähenemist, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga.
Eelnõuga nähakse ka ette tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.
Eelnõuga reguleeritakse töötaja terviseandmete töötlemist, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, töötaja alkoholijoobe tuvastamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Kuna ükski nimetatud kohustusest ei ole uus, siis sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata, vaid muudetakse terviseandmete töötlemine osapooltele selgemaks.
Lisaks on eelnõuga kavandatud muudatused, millega vähendatakse tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Tööandjatele luuakse töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis väheneb paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.