Perehüvitiste seaduse muudatustega tehakse ema vanemahüvitise ülempiiri puudutavas sättes tehniline parandus.
Sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisatakse toimetulekutoetuse raames arvesse võetavate eluasemekulude nimekirja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mille hulgas on ka laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse. Muudatuse eesmärgiks on toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnastel alustel nende peredega, kes tasuvad igakuiselt eluaseme kasutamise eest üüri, vähendades nii majanduslike raskuste ulatust (sh täiendavate võlgnike lisandumist) ja vältides eluaseme kaotamist.
Lisaks täiendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri regulatsiooni, lisades sellesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitse saanud isiku kohta tema abivajaduse hindamiseks ja talle abi pakkumiseks töödeldavad andmed ning rahvusvahelise kaitse saanud isiku või perekonna eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses nimetatud kulude katmise andmed.
Täiendatakse ka üksi elava pensionäri toetuse maksmise sätteid, makstes inimesele üksi elava pensionäri toetust, kui toetusele õigustatud pensionär võtab enda juurde elama ajutise kaitse saaja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole pensionäril sellisel juhul toetusele õigust.
Samuti täiendatakse seadust kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisusega 2022. aasta kohta.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus on koostatud eelkõige põgenike massilise sisserändega seotud meetmete elluviimiseks ning ka sõjas haavata saanute isikute ravi tagamiseks.
Eelnõuga muudetakse seadust langetades käesoleva aasta 1. maist kuni 31. detsembrini eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Kehtiv aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele on 100 eurot 1000 liitri kohta.
Eelnõuga vähendatakse ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 9 protsendilt 5 protsendile. Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud käibemaksumäär 5 protsenti nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et uutes, järsult halvenenud oludes koostas Vabariigi Valitsus kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Nendega seotud vajaduste rahastamine vajab 2022. aasta lisaeelarve heaks kiitmist. Lisaks otsustasid 3. märtsil 2022 ELi siseministrid käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn. ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamise. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest.
Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 803,0 mln eurot käibemaksuga (779,9 mln eurot käibemaksuta) sh eraldatakse laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 mln eurot (käibemaksuga), energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot (käibemaksuga) ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 mln eurot (käibemaksuga). Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning suurendatakse reservi täiendavalt 68,4 miljoni euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.
Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsusele võimalus lõpetada rahvastikuregistris inimese elukoha andmete kehtivus, kui elukoha aadress on rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kindlaks teinud, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud rahvastikuregistri seaduses nimetatud viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid. Seletuskirjas märgitakse, et Ukraina sõjapõgenike puhul on olnud juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksused kõhklevad, kas kanda KOV-i täpsusega elukoha andmed rahvastikuregistrisse, kuna puudub võimalus lõpetada nende kehtivus ilma uut elukohateadet esitamata. Rahvastikuregistri seaduse muutmine on vajalik, et anda kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus kohaliku omavalitsuse üksusest ja ka Eestist lahkunud isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris lõpetada. Lisaks Ukraina sõjapõgenikele kehtib see ka kõigi teiste isikute kohta, kellel on KOV-i täpsusega elukoht.
Eelnõuga tehakse riigihangete seaduses muudatused, mis võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või hankelepingu täitmist jätkata isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja. Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kinnitusi, andmeid ja tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist.
Teiseks muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasi lükkamise alust selliselt, et hõlmatud oleksid ka võimalikud sanktsioonid. Kolmandaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, kus on osalisteks rahvusvahelise sanktsiooni subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. juunile 2022.
Seletuskirjas märgitakse, et 25. aprilli 2022 seisuga on tulnud Eestisse Ukrainas aset leidva sõja tõttu ca 33 500 inimest, kellest suur osa on lapsed, kellel on east tulenevalt täita koolikohustus ning kellel on õigus õppida üldhariduskoolis. Selleks, et nimetatud välisriigist tulnud lastele tagada jõukohane õpe, on osadel juhtudel vajalik laste suhtes neile toe tagamiseks koolidele soovituste andmine koolivälise nõustamismeeskonna poolt, osadel juhtudel aga tagada õppes osalemise võimalus viisil, mis ei ole osa tasemeõppest. Kuna tasemeõppest osavõtmine on kõigi laste jaoks riigikeele oskuse puudumise tõttu äärmiselt keeruline.
Eelnõu näeb ette lahendada need kitsaskohad – tagada kooliväliste nõustamismeeskondade poolt menetluse läbiviimine praktikas mõistuspärasemalt ja kiiremalt, viisil, kus kaasatakse üksnes need spetsialistid, kelle osalemine on vajalik; luuakse Ukrainast saabunud lastele võimalus saada osa ka lisaõppest, mis on põhiharidusele järgnev õpe, kuid mis ei ole osa tasemeõppest ehk, et ei ole osa gümnaasiumiõpingutest. Täna on selline võimalus loodud üksnes haridusliku erivajadusega Eestis õppinud õpilastele.
Eelnõuga nähakse ette ka muudatused, mis tagavad võimaluse rakendada lisaõpet lisaks haridusliku erivajadusega õpilastele ning Eestis riikliku õppekava järgi lõpetanutele ka neile, kes on põhihariduse omandanud välisriigis. Lisaõppe sihtrühma laiendamine aitab lahendada Ukraina kriisiga tekkinud olukorda ja rakendussäte on esialgu kavandatud üksnes järgmiseks õppeaastaks.
Eelnõuga kaasajastatakse valitsusega seotud regulatsioone.
Tulenevalt GRECO soovitusest lisatakse valitsusliikmetele tegevuspiirangud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis tegutsemiseks pärast volituste lõppu valitsuse liikmena ja täpsustatakse valitsusliikmete ametis olemise ajal kehtivaid tegevuspiiranguid.
Tööandja eluruumi saamise asemel tekib valitsuse liikmel võimalus hüvitada palgast 15 protsendi ulatuses eluaseme üürimisega seotud kulud, kui ministri põhielukoht asub ministeeriumist kaugemal. Sellega muutub regulatsioon sarnaseks Riigikogu liikmete eluaseme toetusega. Riigikogu liikmetele sarnasemaks muutub ka valitsusliikme volituste lõppemisel makstav hüvitis, samuti täpsustatakse aluseid, millal hüvitist ei maksta. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste juhtidele nähakse ette tähtajaline töösuhe 5 aastaks.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi. Näiteks peaministril on võimalik ministri tagasiastumisavaldus üks kord tagasi lükata, seadusesse lisatakse sätted valitsuse ja peaministri pädevuse kohta Euroopa Liidu asjades, tunnistatakse kehtetuks kohustus anda valitsuse istungi päevakorra kinnitamiseks korraldus ja täpsustatakse, et uue sõnastuse kohaselt peaminister otsustab päevakorra. Seaduses täpsustatakse ka Riigikantselei ülesandeid.
Eelnõuga tehakse muudatused, et näha ette gaasituru toimimine ja turuosaliste rollid maagaasi võimaliku tarnekriisi ja defitsiidi tingimustes.
Eelnõuga nähakse ette gaasivarude hoiustamisega seotud kulude katmine. Väljapakutu kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Kuna gaasivaru moodustatakse tänavu neljandaks kvartaliks, kaetakse esimese aasta hoiustamise kulud riigieelarvest.
Eelnõuga täpsustatakse LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust. Selle hulgas lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG terminali haldaja kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna konkurentsiameti eelarvesse.
Eelnõuga muudetakse perekonnaseisutoimingute seadust. Eesmärk on laiendada abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise viise. Kui kehtiva seaduse kohaselt saab nii abiellumis- kui ka lahutusavaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses kohapeal, siis eelnõu kohaselt võimaldatakse esitada avaldus ka turvalises veebikeskkonnas. Abiellumisavalduse ja abielu lahutamise avalduse saab turvalise veebikeskkonna kaudu esitada ka notarile.
Eelnõuga muudetakse sujuvamaks Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks riigilõivu tasumise kohustusest Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialase tööga ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha.
Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma registreerimise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot. Lisaks tuleb sama palju tasuda ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest.
Kavandatud muudatust on planeeritud rakendada tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022, kui Venemaa relvajõud alustasid laiaulatuslikku sõjategevust Ukrainas.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga.
Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Lisaks täpsustatakse, et ehitusvaldkonna töötaja saab võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Kehtiva korra kohaselt saab töötasu nõuda lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul liiga lai mõiste. Töötaja peab esmalt töötasu nõudega pöörduma teda lähetanud tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, siis saab töötasu nõuda töötaja tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötasu selle terves ulatuses, kuid tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta, mis on praegu 654 eurot. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.
Eelnõuga lisatakse töölepingu seadusesse sarnane regulatsioon, mille kohaselt vastutab ehitustööde tegemiseks alltöövõtu tellinud isik töötaja tööandja töötasu maksmise eest.
Eelnõu näeb ette viia alates 1. juulist psühhiaatrilise sundravi rahastamine riigieelarvest Eesti Haigekassasse ja ravi lisada rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu.
Haigekassa kontrollib lepingu alusel juba praegu kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sh tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest tervishoiuteenuse osutajatele. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse ka kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka.
Eelnõu näeb ette korraldada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks ja muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas ülesannete jaotust. See võimaldab koondada riigikaitseks vajalike varade haldamise ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise üheks tervikuks.
Kaitseressursside amet, mis seni tegeles muuhulgas riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormamisega, korraldab edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid.
Lisaks tehakse laevastike ühendamisega seotud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatus, millega sätestatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesandeks õhuruumi ja merepiiri valvamine ning merereostustõrje korraldamine.
Samuti muudetakse paindlikumaks ja kiiremaks riigivara üleandmine või ajutisse kasutusse andmine asutusele, kes vajab seda hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et tänu muudatustele suureneb Eestis valdkondlik olukorrateadlikkus ja võime kiiresti reageerida Euroopa ja maailma julgeolekuolukorrale.
Seaduseelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse (konsolideeritud) struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu. Vangistusseadus (VangS) annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse määrata ülesannete jaotus Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Samas ei ole vangistusseaduses kirjeldatud pädevuste ja volituste ulatust, mida ülesannete jaotamisel arvesse võtta. Pädevusi ja volitusi saab määrusega kehtestada üksnes ulatuses, mis on seadusega ette nähtud. Seetõttu täpsustatakse muudatusega vangistusseaduse sätteid nii, et oleks selge, milline on ülesandega kaasnev pädevus, volitus ja vastutuse ulatus. Muudatused võimaldavad suurendada paindlikkust ja säästlikkust juhtimistasandite konsolideerimise abil.
Eelnõuga kaasajastatakse vangistusseaduse teenistusõiguse norme. Teenistusõiguse muudatused on seotud 2015. aasta vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega (VangS VTK) ja 2017. aasta avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega. Töötasustamise põhimõtte olulisemaks muudatuseks on kahekordsest töötasust loobumine vanglaametniku puhkepäevadel töölerakendamise korral. Muudatuse tulemusel lähtutakse ka vanglaametnike puhkepäevadel töölerakendamisel avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Lisaks kaotatakse vangistusseaduse erisused seal, kus on otstarbekam lähtuda avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Muudatuse eesmärk on muuta vanglaametnike töötasustamine sarnasemaks teiste riigiametnike tasustamisega seal, kus erisus ei ole tingitud otseselt tööülesannete sisust.
Eelnõus tehakse muudatused karistusregistri seaduses, karistusseadustikus ja lastekaitseseaduses, mille eesmärgiks on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut. Muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. Samuti aitavad eelnõu muudatused kaitsta õiguskorda.
Eelnõuga antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni. Kodakondsus võetakse ära, kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Ukraina sõja kontekstis tähendab see näiteks kodakondsuse äravõtmist isikutelt, kes lähevad sõdima Vene poolele. Valitsus saab õiguse mitte ära võtta Eesti kodakondsust, kui inimese teenistus välisriigis Eesti julgeolekut ei ohusta, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas Eesti riik ei soovita, et Eesti kodanikud läheksid ühegi välisriigi eest sõdima, kuna riik ei saa tagada Eesti kodanike kaitset sõjaliste konfliktide piirkonnas. Valitsus saab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt selle talt ära võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (576 SE), ehk eelnõuga, mis puudutab karistusi agressiooni toetamise ja sellega seonduva vaenutegevuse eest.
Konventsiooni eesmärk on raskete kuritegude ära hoidmiseks luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis tõhustab kurjategijatelt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmist. Eesti allkirjastas konventsiooni 7. märtsil 2013. a. Konventsiooni on allkirjastanud 42 Euroopa Nõukogu liikmesriiki, kellest 37 on selle ratifitseerinud. Eesti õigus vastab konventsiooni põhimõtetele ega nõua rakendamiseks täiendavaid ressursse.
Eelnõuga täiendatakse sätteid, mis reguleerivad ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutitega seonduvat. Keelustatakse nende edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites.
Kehtiva seaduse alusel on äärmiselt raske leida ja karistada neid isikuid, kes veebikeskkonnas või muude kaugmüügi vahendite kaudu nimetatud mahutites F-gaase pakuvad. Ebaseadusliku turu piiramiseks on vaja rakendada tõhusamaid järelevalvemeetmeid ja mõjuvamaid karistusmäärasid.
Riikliku järelevalve erimeetmena võimaldatakse teha kontrolltehinguid, mis annab Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile rohkem võimalusi tuvastada fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumisi. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida.
Eelnõuga tõstetakse ka karistusmäärasid. Muudetavad trahvimäärad puudutavad juriidilisi isikuid. Maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Trahvimäärade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõjust ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad.
Tööstusheite seaduses tõstetakse samuti juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni.
Muudatused välisõhku ja müra reguleerivates sätetes tulenevad seaduse rakendamisel tekkinud praktilisest vajadusest.
Eelnõuga ühildatakse senised killustunud andmekogud, et tagada senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine uue infosüsteemi kaudu. Sisuliselt liidetakse olemuslikult üksteisega põimunud registrid üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks.
Lisaks nähakse ette tervishoiutöötajate digitaalse registreerimise võimalus. Tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaali kaudu. Kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, ei pea Terviseametile täiendavaid tõendeid esitama, tervishoiutöötajana registreerimine otsus tehakse automaatselt. Praegu tuleb lisaks taotlusele esitada haridust tõendavaid dokumente paberil või fotokoopiana. Inimestele, kellel Eesti isikukoodi ei ole, jääb registreerimisprotsess võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega samaks.
Eelnõuga lisatakse seaduse alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide hulka ka ELi tagasipöördumistunnistus.
ELi tagasipöördumistunnistus väljastatakse kolmandas riigis või ELis olevale esindamata liikmesriigi kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav või näiteks ka reisil sündinud lapsele. Esindamata on inimene juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda.
ELi tagasipöördumistunnistuse väljastamine on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. Siiani on ELi Nõukogu otsust rakendatud välisministeeriumi põhimääruse ja sellele tugineva välisministri käskkirja alusel.
Eelnõu kohaselt muudetakse ka riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kulutustega. Samuti kaasajastatakse PPA toimingutega seotud riigilõivusid puudutavat regulatsiooni ja diferentseeritakse PPA teenindustes, posti või e-posti teel või iseteeninduskeskkonnas esitatavate taotluste eest võetavate riigilõivude määrasid.
Muudatustega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. See võimaldab laevaomanikele ja nende esindajatele ühelt poolt teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ning kehtivatest tunnistustest. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus, kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Infosüsteemi kaudu saab elektrooniliselt väljastada tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid.
Laevade infosüsteemis olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud andmete alusel veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas näiteks isikkoosseis on teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne.
Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023.
Muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub Kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas asub haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse ka riigisisestele partneritele (nt PPA, Transpordiamet). Kuigi merepääste jääb jätkuvalt PPA ülesandeks (st PPA juhib seda), osaleb Kaitsevägi merel otsingu- ja päästetöödel üleantavate laevadega. Lisaks hakkab kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal.
Reformi eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine Kaitseväe koosseisu tagab tänaste laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ohuolukorras. Ohuolukorra ajal on üleantavatel laevadel nii julgeoleku- kui tsiviilroll.
Eelnõuga luuakse lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemele uus, ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „Ennetusnõukogu“. Vajadus ühise koordineerimise ja ühtse suuna seadmise järele tuleneb sellest, et Eestis on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetuse elluviimine asutuste vahel killustatud ja ressurssi paigutatakse ennekõike riskikäitumise tagajärgedega tegelemisse. Samuti on ühise valitsuskomisjoni vajadus tekkinud sellest, et praeguses kolmes valitsuskomisjonis on kattuvaid liikmeid kolmandiku ulatuses (eelkõige ministrite ja asutuste juhtide näol). Uue nõukogu eesmärk on juhtida valdkonnaülest ennetust, sh kujundada eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldada eri ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Ennetusnõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sh andes valitsusele nende teemade kohta nõu. Valdkonnaüleses koostöös liigutakse edasi pikemaajalise mõju saavutamise eesmärgil, et laste ja noorte riskikäitumist ennetada ja vähendada eri asutuste koostöös.
Eelnõu eesmärgiks on muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks. Selleks kehtestatakse uus tervikseadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida. Eelnõu kohaselt algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus tulevikus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisikuks saab vastava eksami läbimisel. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast. Lisaks füüsiliste isikute maksejõetuse küsimustele reguleeritakse ka juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutse andmist ja antakse pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks on tavaline, et võlgniku konto suletakse pankroti väljakuulutamisel, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.
Eelnõuga antakse Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule. Kuna hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega, lõpetatakse selle tegevus eraldiseisva riigiasutusena.
Teenuste ühendamine loob eeldused kasutajakeskseks teenuste innovatsiooniks ja sidusaks arenduseks ja vähendab raamatukoguteenuse killustatust.
Muudatus aitab parandada nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimeste ligipääsu väljaannetele ja digitaalsele teabele, mida praegu pärsib teenuste eraldatus. Rahvusraamatukogu uude renoveeritud hoonesse on ka kavandatud pimedate raamatukogule vajalikud ruumid ning parem ligipääsetavus.
Asutuste füüsiline ühendamine ei ole eeldatavasti päevakorral 2025. aastani, mil peaks lõpule jõudma rahvusraamatukogu hoone renoveerimine. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandavasse pärandihoidlasse ning pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides Tõnismäel.
Eelnõuga ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ja võetakse selleks üle ELi vastavad mitmed direktiivid.
Eelnõuga lisatakse investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nö kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema siduvat pakkumist. Eelnõuga muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi FIs. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro, nende üle FI üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Kokku on FI tänaseks registreerinud 55 väikefondivalitsejat. Eelnõuga nähakse ette, et eurofondi fondivalitsejad peavad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkusriskid on sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud (corporate governance) ja keskkonnaalaseid tingimused, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust.
Eelnõuga täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete – väärtpaberite – väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuse eesmärkidega konkreetne väärpaber sobib.
Eelnõuga võimaldatakse pensionifondidel investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Seni ei ole sellistesse instrumentidesse investeerimine lubatud olnud. Eelnõu kohaselt võib seda edaspidi teha kuni 25% ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Selliseks väärtpaberiks võiks olla nt tuletisväärtpaber, eelkõige futuurid, mille alusvaraks on nafta, erinevad põllumajandussaadused.
Eelnõuga antakse pensionifondidele paindlikumad võimalused teha oma investeeringuid läbi enda kontrolli allolevate äriühingute (SPVde).
Eelnõuga muudetakse krediidiandjate suhtes kehtivaid nõudeid, mis seonduvad eelkõige tegevusloa režiimiga. ELi õiguse kohaselt võib finantsjärelevalveasutus krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada muuhulgas juhul, kui viimane ei ole väljastanud krediiti eelneva 6 kuu jooksul. Eestis oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Muudatusega viiakse kehtiv seadus kooskõlla direktiivi nõuetega.
Eelnõuga muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutusele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kui asendatav ei naase.
Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millele oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning millel osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita.
Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsioon ja nähakse ette võimalus ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi.
Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust.
Lisaks näeb eelnõu ette, et kui ametnik hukub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud.
Muudatused tulenevad sellest, et avaliku teenistuse seadus jõustus 1. aprillil 2013 ning seaduse rakendamisel on üheks enim kriitikat saanud teemaks konkursid.
Alates 28. jaanuarist kohaldatakse veterinaarravimitele ELi vastavat määrust, mis on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Määruse eesmärkide saavutamiseks ja paremaks rakendamiseks tuleb muuta ravimiseadust ning lisaks täpsustada ravimitega seotud sätteid veterinaarseaduses.
Alates 28. jaanuarist kehtivad veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusload kogu ELis. Selles tulenevalt on eelnõuga plaanitud anda veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele õigus Eestisse sisse vedada veterinaarravimeid ELi veterinaarravimite hulgimüüjatelt. Seni on veterinaararstid saanud ravimeid osta Eesti veterinaarravimite hulgimüüjalt.
Samuti ei pea veterinaararstid eelnõu kohaselt enam taotlema müügiloata veterinaarravimi kasutamiseks Ravimiametilt eraldi luba. Müügiloata ravimite kasutamisel veterinaarias tuleb veterinaararstil lähtuda nimetatud määruses sätestatud nõuetest. Esmase valikuna tuleb siiski jätkuvalt kasutada müügiloaga veterinaarravimit vastavalt müügiloa tingimustele.
Eelnõuga täpsustakse veterinaarravimite valdkonna pädevate asutuste, Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid, kaasajastatakse Ravimiameti tasude regulatsiooni ning antakse Ravimiametile õigus lubada erandeid veterinaarravimi pakendi nõuete osas.
Küberturvalisuse seaduse (KüTS), avaliku teabe seaduse (AvTS) ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga volitatakse valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS). Muudatuste käigus tunnistatakse kehtetuks ka valitsuse määruse volitusnorm AvTS-is infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varasemalt KüTS-iga sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuse üleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme. Muudatus võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) asendada uue E-ITS-iga.
ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ning auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastast alates ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogude põhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele AvTS-i tähenduses. E-ITS-i määrus plaanitakse vastu võtta 2022. aasta alguses, mistõttu on sellele eelnevalt vajalik volitusnormi uuendamine.
E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine KüTS-is ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ning struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just KüTS-i eesmärk on ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisuse tagamine ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise koordineerimine.
Eelnõu peamine eesmärk on teha riigisiseses õiguses muudatused, mis on vajalikud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (edaspidi EES-i) kasutusele võtmiseks.
EES-i eesmärk on tõhustada välispiiride haldamist, vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning aidata ennetada ja tõkestada terrorismi ja muud rasket kuritegevust. EES hõlbustab seaduslike reisijate piiriületust, suurendades samal ajal võimalust tuvastada viibimisaja ületajad ja ebaseaduslikud rändajad ning hõlbustades tagasisaatmisotsuste täitmist. Kuna EES sisaldab nii sõrmejälje- kui ka näobiomeetriat, tagatakse ühtlasi välispiiri ületava kolmanda riigi kodaniku tõsikindlam tuvastamine ja avastatakse inimesed, kes kasutavad mitut identiteeti.
EES sisaldab automaatkalkulaatorit, mis näitab EES-is registreeritud kolmanda riigi kodaniku maksimaalset lubatud viibimisaega. EES võimaldab kolmanda riigi kodaniku lahkumisel riigist kontrollida, kas ta on pidanud kinni lubatud viibimisajast, kontrollida kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise seaduslikkust, aidata tuvastada isikuid, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise või neis viibimise tingimusi, ning aidata analüüsida kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid.
Eelnõuga muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks, muu hulgas tagatakse üldarstiabi kättesaadavus ning parandatakse nimistute teenindamise järjepidevust.
Eelnõuga sätestatakse üldarstiabi korraldaja roll alates 1. juulist 2022. Üldarstiabi korraldusega seonduvaid ülesandeid hakkab Terviseameti asemel täitma Eesti Haigekassa.
Eelnõuga täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Muudatusega lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS) elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.
Eelnõuga võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel hoida nimistu väiksem, kui on seaduses sätestatud nimistu ülemine piirmäär, et anda alustavale perearstile aega nimistuga tutvumiseks ja kohanemiseks.
Eelnõuga sätestatakse perearsti teeninduspiirkond kohaliku omavalitsuse üksus(t)e, linnaosade või osavaldadena. Kehtivas TTKS-is on perearsti teeninduspiirkond sätestatud kui Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mis on kitsendanud perearsti teeninduspiirkonna kohati majapõhiseks.
Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajaduse korral vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.
Eelnõuga nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita.
Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (eriõde) samas ulatuses, nagu see kehtib praegu pereõdedele. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õiguse õele. Töövõimetuslehe võivad välja kirjutada kõik tervishoiutöötajad, välja arvatud kiirabi osutamisel.
Eelnõu sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest.
Eelnõuga sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK ) teenuse hinna mõistlikkuse põhimõtted ja selle kujundamise alused. Uudsena on sätestatud ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlike ainete ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni. Täiendatud on ka lepingu rikkumisest tulenevaid lepingu peatamise ja lõpetamise aluseid, ÜVVK teenuse osutamise jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning ÜVVK teenuse hinna vaidlustamise aluseid.
Eelnõu näeb ette tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Oluline on ÜVVK teenuse osutamine tarbijale taskukohase hinnaga, tagades samal ajal teenuse järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja teenuse osutamise kvaliteedi.
Eelnõu korrastab riikliku lennunduse nõudeid, loob aluse peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastab riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid, samuti tagab lahtiste lasketiirude kohal ohutu lendamise madalalt (nt kuni 305 m kõrgusel) lendavatel õhusõidukitel.
Eelnõuga antakse geograafilise ala kehtestamise õigus lendamise piiramiseks valitsusele ning seadusega sätestatud juhtudeks ka ajutise geograafilise ala kehtestamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), Päästeametile, Kaitsepolitseiametile, Maksu- ja Tolliametile ning Kaitseväele kas avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, mis tuleneb asutusest ja tema ülesannetest või nende asutuste seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks.
Teatud juhtudel (nt tulekahju, lennuõnnetus, liiklusõnnetus, VIP isikute kaitse) tekib vajadus piirata kiiresti eelkõige mehitamata õhusõidukite lendamist, mis tähendab, et ka lennupiirangud mehitamata õhusõidukitele teatud õhuruumi osas ajutise geograafilise alana tuleb kehtestada kiiresti.
Riikliku lennunduse nõuete korrastamise käigus muudetakse riikliku õhusõiduki definitsiooni ning lisatakse riikliku lennunduse, kaitselennunduse ja kaitselennunduse õhusõiduki mõisted.
Võrreldes kehtiva lennundusseadusega (LennS) lisanduvad riikliku lennunduse õhusõidukite hulka ka Päästeameti, Keskkonnaameti ja Kaitsepolitseiameti õhusõidukid. Kaitselennunduse õhusõidukite hulka arvatakse ka Välisluureameti ja Kaitseliidu õhusõidukid.
Samuti täpsustatakse, millised nõuded LennSist kohalduvad riiklikule lennundusele ja eraldi kaitselennundusele. Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt riiklik lennundus järgib üldjuhul tsiviillennundusele kehtestatud nõudeid (nt lennukõlblikkus, rajatised, pilootide ja meeskonnaliikmete kvalifikatsiooninõuded) ja kaitselennundus peamiselt lennundus-määrustikuga kehtestatud nõudeid.
Olulise muudatusena lisatakse eelnõusse mehitamata tsiviilõhusõiduki suhtes riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatavad meetmed (nn droonitõrje meetmed). Nimetatud meetmed on peamiselt seotud avaliku korra tagamise ja riigi julgeoleku kaitsmisega, mistõttu neid ei saa kohaldada iga juhtumi korral.
Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) määratakse riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. Kuidas LLT täpselt Kaitseväge aitab, pannakse paika Kaitseväe juhataja kehtestatava õhuruumi kontrolli plaaniga.
Lennuohutuse tagamiseks muudetakse ka relvaseadust (RelvS), millesse lisatakse säte, et lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või -paiga kasutusele võtmist edastama Transpordiametile lasketiiru koordinaadid. See on oluline, et piloodid ja kaugpiloodid teaksid, kus sellised lasketiirud ja -paigad asuvad, et nad saaksid sellega marsruudi ja lennukõrguste valikul arvestada.
Eelnõuga tehakse seaduses muudatused, et jätkata leevendatud tingimustel loometoetuse maksmist vabakutselistele loovisikutele kuni 2022. aasta lõpuni. Loometoetuste taotlemist ja maksmist jätkatakse sarnaselt tingimustega, mis kehtisid kuni 2021. aasta lõpuni tulenevalt COVID-19 kriisi tingimustest.
Eelnõuga kaotatakse 2022. aasta lõpuni nõue, mille kohaselt loometoetust saanud inimene ei või kahe aasta jooksul uut taotlust loometoetuse saamiseks esitada. Samuti on 2022. aastal loometoetust võimalik saada ka juhul, kui loovisik teenib loometoetuse taotlemise perioodil lisaks sissetulekut ühes kuus kuni ühe töötasu alammäära suuruses summas, näiteks võlaõigusliku lepingu alusel.
Eelnõuga tehakse ka püsivaid muudatusi loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimustes. Näiteks täpsustatakse sissetuleku mõistet ja suurust, mida arvestatakse loometoetuse saamiseks. Eelnõu järgi saab loometoetust taotleda vabakutseline loovisik, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool töötasu alammäärast. Kehtiva seaduse üldine sõnastus saadud tulude kohta on tekitanud praktikas tõlgendamisprobleeme.
Lisaks täpsustatakse loometoetuse maksmisest keeldumise aluseid, kui toetuse maksjaks on Kultuuriministeerium. Kui kehtiva regulatsiooni järgi on sätestatud, et loometoetuse maksmisest keeldutakse muuhulgas ka alusel, kui taotleja ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal tegutsenud, siis eelnõu näeb ette, et seda kolmeaastast perioodi vastavalt pikendatakse aja võrra, mil isik saab vanemahüvitist, on lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses.
Eelnõuga täpsustatakse ka loometoetuse maksmise lõpetamise aluseid. Eelnõu järgi saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta loometoetuse taotlemise tingimustele.
Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära suurune toetus sissetuleku ajutiselt kaotanud eberegulaarsetes või -standardsetes töövormides tegutsevale kultuuritegijale. Loometoetus tagab miinimumsissetuleku kõrval ka sotsiaalsed garantiid, ennekõike ravikindlustuse.
28. novembril 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust.
Määrustega kohustatakse liikmesriike sisestama SIS-i hoiatusteade iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.
Eelnõuga viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus nimetatud määruste nõuetega kooskõlla.
Lisaks tehakse muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmise valdkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Austria vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamine, vastavale kokkuleppele kirjutasid riigid Viinis alla 13. detsembril 2021.
Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.
Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on üksteist riigisiseste jõustumistoimingute lõpetamisest teavitanud. Välisministeerium edastab Austria Vabariigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist.
Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Kavandatud muudatused suurendavad nii töötajate kui ka ametnike kaitset töö- või teenistussuhtes ning aitavad tagada, et neid teavitatakse olulistest töö- ja teenistustingimustest töö- või teenistussuhte võimalikult varajases faasis.
Töölepingu seaduses täiendatakse nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat tööandja pakutavast koolitusest, hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest, samuti maksusid ja makseid saavatest asutustest ning nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval.
Samuti nähakse ette, et töö tegemise takistuse korral pikeneb katseaeg võrdeliselt eemal viibitud ajaga, näiteks ajutise töövõimetuse korral. Töötajale antakse õigus taotleda sobivaid töötingimusi, näiteks taotleda osalise tööaja asemel täistööajaga töötamist ja saada tööandjalt taotlusele vastus. Lisaks nähakse ette kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele. See tähendab, et töötajale ei tohi õiguste eest seismise tõttu järgneda negatiivseid tagajärgi, näiteks kui töötaja pöörab tähelepanu, et tööandja ei taga töö- ja puhkeajanõudeid, ei tohi tööandja rakendada töötaja suhtes ebasoodsaid tagajärgi.
Eelnõuga muudetakse ka avaliku teenistuse seadust ja täiendatakse samuti andmete hulka, mida tuleb ametiasutuse töökorralduslikes aktides ja palgajuhendis ametnikule esitada. Ka nähakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses ette teabe hulk, millest tööandja peab Eestisse lähetatud töötajat pikema kui ühe kuulise lähetuse korral kirjalikult teavitama, näiteks teave tasu suuruse ja vääringu, riigist tagasipöördumise kohta. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust täiendatakse töötaja kohustusega tagada, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Täiendus on oluline, et juhtida töötaja tervisekaitse eesmärgil tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele.
Eelnõuga luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Eelnõuga kehtestatakse patsiendikindlustus, mis kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kohustuslikku vastutuskindlustust. Eelnõuga sätestatakse TTO kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine.
Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot.
Eelnõuga kehtestatakse muu hulgas ka miinimumnõuded patsiendiohutuse korraldusele, seal hulgas luuakse teabe analüüsi süsteem, et ennetada ohu- ja kahjujuhtumeid.
Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.
Teiseks muudetakse eelnõuga ravimiseadust ja nähakse ette vaktsiinikahjude sundkindlustus ehk vaktsiinikindlustus.
Vaktsiinikindlustuse eesmärk on lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Seda juhul, kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Hüvitis on ette nähtud ka juhul kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel inimene sureb.
Regulatsiooniga luuakse inimesele, kes on saanud vaktsineerimise järgselt rasket tervisekahju, võimalus nõuda kahju hüvitamist seaduses kehtestatud määras sõltuvalt kahju raskusastmest. Vaktsiinikindlustusega kehtestatakse vaktsiinide turustajale kindlustusmakse kohustus, mille suurus sõltub Eestis kasutamiseks turustatud dooside arvust ja valitsuse kehtestatud maksemäärast. Kindlustusmaksetest kaetakse hüvitiste maksmise ja menetlemise kulud nii Haigekassa kui Ravimiameti poolt.
Vaktsiinikindlustuse reeglid on kavandatud jõustuma 1. maist 2022. 2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid.
2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sealhulgas immuniseerimiskava vaktsiinidele, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinidele.
Põhjuslikku seost tervisekahju ja vaktsineerimise vahel peab hakkama hindama Ravimiamet, kes on teinud seda ka praegu, kuid mitte sellisel eesmärgil ja mahus. Taotluste hulka prognoosida on keeruline, kuid arvatavalt tõstab hüvitise saamise võimalus pöördumiste arvu.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis algas Covid-19 vastu vaktsineerimine 27. detsembril 2020. Sellest kuupäevast alates on Ravimiametile teatatud vaktsiinidega võimalikest kõrvaltoimetest 6405 (31.12.21 seisuga) korral. Vaktsineerimisega tõenäoliselt seotud tõsist kõrvaltoimet on detsembri alguse seisuga tuvastatud 237-l korral ja surma neljal korral.
Vaktsiinikahjude hüvitiste kulu on 2022. aastal prognoositud 1 miljon eurot, süsteemi haldamise ja IT kuludega kokku 1,4 miljonit eurot. Alates 2023. aastast kaetakse süsteemi kulud kindlustusmaksetest.
Kolmandaks luuakse ravikindlustuse seaduses võimalus lisada haiguste loetellu lisaks hinnakokkuleppe või piirhinna olemasolul ka selliseid haigusi, mille ravimiseks kasutatavate ravimite hind kujuneb Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes. Haigekassal tekib võimalus inimesele ravimite hüvitamisel arvestada Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud ravimi hinda. Tegemist on tehniliste muudatustega, kuid need on olulised ravimite hüvitamise õigusselguse tagamiseks. Muudatus puudutab lähiajal turule saabuvaid COVID-19 retseptiravimeid, mis on mõeldud koduses ravis kasutamiseks. Need muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. maist 2022.
Eelnõu muudab investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Samuti vähendab regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõstab hoiuste tagamise hüvitamise määra. Eelnõuga võetakse üle kaks vastavat ELi direktiivi.
Eelnõu näeb ette Finantsinspektsiooni õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõuded vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Muudetakse investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi, mis praegu on samuti reguleeritud sarnaselt pankadele.
Ühtlasi vähendatakse eelnõuga regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele.
Eelnõuga nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.
Eelnõu on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik. ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Käesolevas eelnõus olev virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seetõttu hõlmab käesolev eelnõu virtuaalvääringute teenuse osas üksnes neid muudatusi, mis on viivitamatult vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks enne ÜMIVS-i jõustumist.
Eelnõuga ühtlustatakse võimalikult palju politseiametnike ja päästeteenistujate ning teiste eriteenistujate teenistusregulatsioone ning Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalseid tagatisi. Eelnõu järgi muudetakse ka politseiametnike palgasüsteemi. Eelnõu peamine eesmärk on tagada eriteenistujate võrdne kohtlemine, mõjutades samas teenistujate motivatsiooni, suurendades asutuste vahelist koostööd ja teenistujate rotatsiooni, vähendada bürokraatiat, ametiasutuste töökoormust ning hoida kokku eelarvelisi vahendeid.
Eelnõuga tehakse Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduses (edaspidi Prümi seadus) tehnilised muudatused, mis puudutavad Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepingu (edaspidi Prümi leping) kohaste riiklike kontaktpunktide, riiklike kontakt- ja koordineerimispunktide ning pädevate asutuste ja ametnike määramise deklaratsiooni tegemist ja muutmist.
Muudatusega jäetakse seadusest välja riiklikud kontaktpunktid, riiklikud kontakt- ja koordineerimispunktid ning pädevad asutused ja ametnikud ning antakse Vabariigi Valitsusele volitus otsustada nende määramise deklaratsiooni tegemine ja muutmine. See annab vajaduse korral paindlikuma muutmisvõimaluse, kui asutuste nimed või kontaktpunktid muutuvad.
Võrreldes nn Prümi seadust ja Vabariigi Valitsuse korralduse kavandit muutub see, et Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna asemel on edaspidi riiklik kontakt- ja koordineerimispunkt Politsei- ja Piirivalveamet (arvestades nn Prümi lepingu artikleid 19 ja 26), kes neid ülesandeid ka praktikas täidab ning Maanteeamet asendatakse Transpordiametiga (arvestades nn Prümi lepingu artikli 12 lõiget 2).
Eelnimetatud Siseministeeriumi osakonda ei ole Siseministeeriumis enam aastast 2012. Samuti ei ole enam asutust nimega Maanteeamet, kuna alates 1. jaanuarist 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks.
Eelnõuga nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste. Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid.
Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustustest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud oma vanavanema hoolduse eest tasuma.
Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse õigus omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. KOV-i üksus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning KOV-i üksus peab omal algatusel välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt.
Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on luua KOV-ile õigus saada terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu enda murega peaks pöörduma.
Muudatuse tulemusena saab KOV proaktiivselt perede poole pöörduda, pakkudes vajadusel abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Loodava süsteemi eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ning parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Kuigi loodav süsteem võimaldab KOV-il puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, vastutab inimene oma heaolu tagamise eest eeskätt ise ja seetõttu on inimesel õigus abi vastuvõtmisest keelduda.
Eelnõus on lisaks mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust, vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.
Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi vastav direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.
Eelnõuga nähakse ette tagada igale erivajadusega inimesele, et ta ei jää toodete ja teenuste kasutamisel hätta, vaid et ta leiab alternatiivse formaadi toote kasutamiseks ning teenuse tarbimiseks. Seeläbi on eesmärk kujundada kaasavam ühiskond, et lihtsustada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut.
Eelnõuga nähakse ette ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded, ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamiseks, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamine ja vastavuseeldus ning riiklik järelevalve ja vastutus. Samuti võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ning mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.
Eelnõu kohaselt tuleb ligipääsetavaks muuta näiteks iseteenindusterminal selliselt, et sularahaautomaati saab mugavalt kasutada ratastoolis liikumispuudega inimene, aga ka laps, lühikest kasvu täiskasvanu ja eakas.
Eelnõu muudatused puudutavad ettevõtjat, kellele seatakse kohustus kavandatavate nõuete täitmiseks. Nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutajale ehk alla 10 töötajaga ettevõttele, kelle aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad elatisabi maksmist ning vanemapuhkuste ja - hüvitiste süsteemi 1. aprillil 2022 jõustuva regulatsiooni täpsustusi.
Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi.
Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtumenetluse kui täitemenetluse ajal.
Probleem tekib juhul, kui võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Kui täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, siis see tähendab seda, et lapsel ei ole enam võimalik täitemenetlusaegset elatisabi saada.
Pankrotimenetlus võib kesta kauem kui aasta ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada.
Kehtiv perehüvitiste seadus ei sisalda aluseid ega regulatsiooni, mis lubaks maksta elatisabi pankrotimenetluse ajal.
Eelnõuga muudetakse erikohustustega isiku kohustusi konkreetsemaks, et tagada rahvusvaheliste sanktsioonide puhul hoolsusmeetmete kohaldamine, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatutega, võttes arvesse finantssanktsioonidele omaseid riske. Eelnõu näeb ette tagada olukorra, et erikohustustega isikud käsitleksid ka finantssanktsiooniga seotud riske süstemaatiliselt.
Äriregistri seadus sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.
Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.
E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.
Eelnõu eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register uudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist.
Eelnõuga parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist. Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist.
Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.
Eelnõuga luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades.
Seaduse jõustumine on jagatud kolme etappi, kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja ühes etapis jõustumine poleks seetõttu võimalik. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ja ärinime broneerimine ning kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.