Eelnõuga sätestatakse alusharidusseaduses kohalikele omavalitsustele antava alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad. Muudatus tuleneb riigieelarve seaduse muutmisest, mille kohaselt tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2027 kehtetuks senine õiguslik alus, mis võimaldas neid arvnäitajaid kehtestada toetusfondi määruses. Eelnõuga ei muudeta toetuse eesmärki ega seniseid toetuse eraldamise põhimõtteid ning sellega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks ELi kindlustusdirektiivi (ülevõtmistähtaeg 29. jaanuar 2027). Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ja muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.
Eelnõu üheks eesmärgiks on lihtsustada nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea väike ja mittekeerukas kindlustusandja koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume, tema riske ja maksevõimet hakatakse hindama mitte iga-aastaselt, vaid iga kahe aasta järel, samuti ei pea ta hindama makromajanduslikke tegureid.
Eelnõu muudatuste eesmärk on anda konkurentsiametile (KA) selged õiguslikud alused koostööks Euroopa Komisjoniga digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel. Kuigi mõlemad määrused Eestis juba kehtivad, täpsustab eelnõu konkurentsiameti volitusi ja loob nende rakendamiseks selgema riigisisese raamistiku.
Mõlema määruse kohaselt on komisjonil ulatuslikud volitused, mille kohaldamisel võib komisjon paluda liikmesriigi abi. Eelnõuga sätestatakse, et KA võib osutuda komisjonile abi EL määrustes sätestatud juhtudel ettevõtjate suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõude esitamisel. Samuti saab KA kaasata politsei ametiabi korras, kui määruse alusel viidava kontrolli raames on vaja kohaldada vahetut sundi. Digiturgude määruse puhul luuakse KA jaoks lisaks volitus toetada vajadusel Euroopa Komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta.
Mõlemad EL määrused puudutavad väga suuri ettevõtjaid. Digiturgude määrus puudutab eelkõige internetis nn pääsuvalitsejaid, kes osutavad platvormiteenuseid, näiteks Alphabet, Amazon, Booking; välisriigi subsiidiumide määrus puudutab suuri ettevõtjaid, kelle käive ulatub 500 miljoni euroni ja üle. Eeldatav mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale on väike.
Eelnõu eesmärk on muuta täitemenetlus tõhusamaks, selgemaks ja ühtlasemaks ning vähendada menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Samuti soovitakse tagada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkus olukordades, kus täitekulude sissenõudmine on olnud seni ebapiisavalt reguleeritud. Muudatustega korrastatakse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise korda, et muuta kaebeõiguse kasutamine kiiremaks ja selgemaks nii võlgnike kui ka kohtutäiturite jaoks.
Täiendatakse ka täitemenetluse jätkamise korda pärast võlgniku surma, kuna kehtiv regulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus ning menetlused on sageli osaliste passiivsuse tõttu seisma jäänud. Muudatuste eesmärk on kiirendada pärijate väljaselgitamist või võimaldada passiivsete menetluste lõpetamist mõistliku aja jooksul. Samuti antakse kohtutäiturile võimalus põhjendatud juhtudel piirata ajutiselt juurdepääsu teabele täitemenetluses tehtud päringute kohta, et vältida menetluse takistamist või vara varjamist enne täitmisteate kättetoimetamist.
Eelnõuga täpsustatakse täitemenetluse kulude kandmise reegleid erinevates olukordades, sealhulgas pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel ning täitedokumendi tühistamise või nõude lõppemise korral. Lisaks kehtestatakse selgem kord väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete aegumise korral tekkivate kulude kandmiseks, et vähendada võlgnike võlakoormust. Muudetakse ka elatise sissenõudmise tasustamise põhimõtteid eesmärgiga parandada elatise laekumist.
Samuti tugevdatakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja järelevalvepädevust kohtutäiturite tegevuse üle ning antakse koja juhatusele täiendavad võimalused ühtse ja õiguspärase praktika kujundamiseks. Eelnõu mõjutab erinevalt nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka pärijaid. Kuigi mõnes menetluses võib esialgne halduskoormus suureneda, peaksid selgemad reeglid ja väiksem vaidluste arv pikemas perspektiivis menetlusi lihtsustama ja koormust vähendama.
Eelnõus on antud suund Eesti järk-järguliseks sõltuvuse vähendamiseks imporditavatest fossiilkütustest. Eelnõu tugevdab majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Selleks luuakse selge raamistik, mis suunab majanduse arengut puhta energia kasutuselevõtu, ressursitõhususe ja kliimaneutraalsuse poole. Eelnõu toetab ettevõtete konkurentsivõimet, soodustades innovatsiooni ja vähese heitega tehnoloogiate arengut. Olulisel kohal on kohalike ressursside suurem väärindamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine, mis aitavad vähendada kulusid ja sõltuvust välistest sisenditest. Samuti parandab keskkonnahoidliku arengu suund ettevõtete ligipääsu rahastusele ning tugevdab nende positsiooni rahvusvahelistel turgudel. Kokkuvõttes aitab eelnõu kaasa majanduse pikaajalisele stabiilsusele, strateegilisele iseseisvusele ja inimeste heaolu kasvule.
Seaduse väljatöötamisel on otsitud tasakaalu erinevate põhiseaduslike väärtuste vahel, kuivõrd ühelgi põhiõigusel, huvil ega eesmärgil ei ole automaatset esikohta teiste ees. See tähendab, et kliimakindla majanduse seaduse põhimõtete rakendamisel tuleb kaaluda ka teisi huvisid ja eesmärke, sh riigikaitselisi. Eelnõuga defineeritakse kliimaga seotud mõisted ja sätestatakse kliimaeesmärgid ning põhimõtted, mis toetavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist.
Eelnõu eesmärgiks on muuta võlaõigusseaduse regulatsiooni, mis puudutab maksejuhise täitmisest keeldumist ehk olukorda, kus isik soovib teha maksetehingut, kuid makseteenuse pakkuja (pank või makseasutus) saab keelduda maksetehingu täitmisest. Kehtivas õiguses puudub makseteenuse pakkujal selge õiguslik alus keelduda maksejuhise täitmisest juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et maksetehingu täitmiseks antud nõusolek on saadud andmete väärkasutamise, pettuse või maksja manipuleerimise teel. Praktikas võib see tähendada olukorda, kus makseteenuse pakkuja näeb, et makse on küll kinnitatud nõutud autentimisvahenditega, kuid esineb põhjendatud kahtlus, et need vahendid on saadud või on neid kasutatud pettuse teel. Näiteks võib isik olla petuskeemi käigus eksitatud kinnitama makset, uskudes, et ta suhtleb pangaga, kuigi tegelikult suunab teda makset tegema pettur. Kuigi makse on tehniliselt kinnitatud kliendi autentimisvahendiga, on nõusolek sellisel juhul antud pettuse teel isiku eksitusse viimisega.
Eelnõuga muudetakse ka krediidiasutuste seadust, millega antakse krediidiasutustele õigus jagada vajalikku teavet pettuste avastamiseks ja väljaselgitamiseks. Seda juhul kui krediidiasutusel on objektiivselt põhjendatud kahtlus, et klient või maksetehing võib olla seotud pettusega. Eelnimetatud teave võib mh kvalifitseeruda ka pangasaladuseks. Krediidiasutusel saab olema õigus omal initsiatiivil jagada vajalikku teavet teiste krediidiasutustega, makseasutuste ja e-raha asutustega, PPA-ga ning RIA-ga. Kehtivas õiguses selline õigus puudub ning see on osutunud probleemiks pettuste avastamisel ja väljaselgitamisel.
Eelnõuga laiendatakse laevatatavatel veeteedel Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve- ja menetluspädevust ulatuses, mis praegu on olemas Transpordiametil. Vajadus sellise menetlusõiguse laiendamise jaoks tuleneb jätkuvast veeliikluse mahu kasvust ja intensiivistumisest.
Eelnõu muudatuste eesmärk on aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust.
Eelnõu näeb ette vabastada arendusperioodi jooksul vetika- ja karbikasvatus hoonestustasu maksmisest. Kehtiv ehitusseadustik käsitleb hoonestustasu kui riigi maa või veeala kasutamise eest makstavat tasu, mille eesmärk on kompenseerida avaliku vara kasutamist eraotstarbel. Praktikas rakendub see põhimõte ühesuguselt kõigile avaliku veekogu koormavatele rajatistele, olgu tegemist sadama, energiaobjekti, ujuvkai või keskkonda taastava vesiviljelusega. Selline ühetaoline lähenemine maksustab kõik merealal toimuvad tegevused ühtemoodi, kuigi nende keskkonnamõju ja eesmärk on väga erinevad.
Regenereeriv vesiviljelus eemaldab liigseid toitaineid, parandab mereökosüsteemi seisundit ja taastab väärtuslikke mereelupaiku. Kehtiv hoonestustasu regulatsioon ei näe ette erisust looduskeskkonna taastamisega seotud tegevusele.
Muudatuse eesmärk on kõrvaldada olukord, kus riigi keskkonna- ja ELi eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus on arendusfaasis süsteemselt majanduslikult kahjumlik.
Seletuskirjas märgitakse, et taastava vesiviljeluse majanduslik tulupotentsiaal on tingituna Läänemere eripäradest madal, kuid sellest saadav kasu loodusele, Läänemerele suur.
Regenereeriv vesiviljelus, eeskätt rannakarbi ja makrovetikate kasvatamine, on rahvusvaheliselt tunnustatud looduspõhine lahendus ja ökosüsteemiteenus – selle põhieesmärk ja mõju on seotud merekeskkonna parandamisega, mitte tavapärase kasumipõhise maakasutusega, mille siht on pelgalt eratulu tootmine.
Eelnõu seab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ühtse struktuuri teabe kaitset korraldavate ametkondade reeglites. Luuakse normid, mille kohaselt sõnastatakse esmalt pädevused, seejärel neist tulenevad ülesanded ning lõpuks ülesannete täitmisel tehtavad tegevused. Muudatus puudutab Kaitsepolitseiametit, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksust, Välisluureametit ja riigi julgeoleku volitatud esindajat. Riigi julgeoleku volitatud esindajatele seatud norme täiendatakse, et esindajal oleks lisaks salastatud välisteabe kaitse korraldamisele ja kontrollimisele ka riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimise roll. Seda juhul, kui riigisaladust avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Eelnõus käsitletakse ka ametikohti, kuhu tööle asumisega tekib ilma eraldi vormistamise vajaduseta ametikohajärgne juurdepääsu õigus salastatud välisteabele. Muudatusega luuakse õiguslik alus keelduda salastatud välisteabe juurdepääsu andmisest, kui isik ei nõustu antud teabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. See tähendab, et kui välislepingu kohaselt on teabe kaitse nõuetega tutvumine ja allkirjastatud kinnituse esitamine kohustuslik, kuid isik sellest keeldub, siis tulenevalt eelnõu muudatusest ei ole võimalik talle konkreetsele teabele juurdepääsu anda vaatamata ametikohajärgse juurdepääsuõiguse olemasolule. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduse säte, mille kohaselt peab riigisaladuse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise iga kord riigi julgeoleku volitatud esindaja juures registreerima.
Eelnõuga luuakse selgem ja ühtsem õiguslik alus e-konsultatsiooni kasutamiseks, kehtestatakse psühhiaatria erialal saatekirja nõue ning täpsustatakse erialata arstide tegutsemise aluseid. Muudatuste eesmärk on parandada eriarstiabi kättesaadavust, muuta tervishoiuteenuste kasutamine tõhusamaks ning vähendada halduskoormust ja tarbetute vastuvõttude arvu. E-konsultatsiooni võimaluste laiendamine toetab tervishoiutöötajate vahelist koostööd ning võimaldab patsientidel ja suunavatel arstidel saada kindla aja jooksul tagasisidet edasise ravi või eriarsti vastuvõtu vajaduse kohta.
Olulise muudatusena toimub edaspidi psühhiaatri vastuvõtule pöördumine saatekirja alusel. Kui seni sai inimene pöörduda psühhiaatri poole otse, siis edaspidi hindab patsiendi seisundit esmalt perearst või vaimse tervise õde. Tervisekassa tasub psühhiaatri vastuvõtu eest üksnes saatekirja olemasolul. Muudatuse eesmärk on suunata psühhiaatriline abi kiiremini nendele patsientidele, kes seda kõige enam vajavad, ning vähendada põhjendamatuid pöördumisi eriarsti vastuvõtule.
Lisaks muutub õigusselgemaks erialata arstide ehk üldarstide regulatsioon. Kui seni on nende roll tervishoiuteenuse osutamisel olnud õiguslikult ebaselge ja võimaldanud erinevaid tõlgendusi, siis muudatuse kohaselt ei saa erialata arst teha eriarsti pädevusse kuuluvaid tegevusi ega saa tervishoiuteenuse osutaja talle selliseid ülesandeid anda. Erialata arst võib tegutseda üksnes oma pädevuse ja omandatud kutse piirides. Samuti lihtsustub haiglate aruandlus, kuna kaotatakse kohustus esitada Sotsiaalministeeriumile eraldi eelarveandmeid -- vajalikud finantsandmed on juba olemas Rahandusministeeriumi saldoandmikes. See aitab vähendada dubleerivat aruandlust ja halduskoormust.
Avalduse põhjenduste osas kirjeldatakse ülevaatlikult 1934. aasta ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus ja allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord. Avalduse resolutsioonis mõistetakse hukka tollane tegevus Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitatakse põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis.
Eelnõuga sätestatakse ravimiseaduses alus Tervisekassale hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa. Muudatustega soovitakse vähendada kulusid harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitele ja toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid selliste ravimite ostmisel. Eelnõu algatajad kaalusid ka võimalust vabastada annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust või rakendada nendele ravimitele käibemaksuerandit, aga kuna kehtiv õigus ei võimalda kehtestada käibemaksuerandit, mis sõltuks ravimi soetajast või rahastamisallikast, siis otsustasid eelnõu algatajad töötada välja kompensatsioonimehhanismi ehk toetuse väljaspool maksusüsteemi. Selleks sätestatakse ravimiseaduses uus toetuse liik, mis võimaldab toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastavate ravimite soetamisel annetuste eest käibemaksu ulatuses.
Eelnõuga luuakse strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks eraldi kiirendatud menetlus ehk nn strateegiliste investeeringute ekspressrada, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringuid, kaitsetööstust, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.
Eelnõuga kehtestatakse selged kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse keskkonnamõjude paindlikumat ja varasemat hindamist.
Lisaks luuakse strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist. Muudatustega soovitakse vähendada eelkõige haldusorganite töökoormust ja kiirendada menetlusi, ilma et suureneks inimeste halduskoormus.
Eelnõu kohaselt määratletakse seaduses valimisvaatlejate organisatsiooni mõiste ja antakse valimisvaatlejate organisatsioonidele õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule valimistega seotud kaebusi avalikes huvides. Sel eesmärgil tehakse neljas valimisseaduses (Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja rahvahääletuse seadus) sellekohased sisuliselt ühesugused muudatused ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sellele vastavad muudatused. Seletuskirjas märgitakse, et seni ei ole Eestis valimisvaatlejatel ega valitsusvälistel organisatsioonidel ega ka valijatel või kandidaatidel valimistega seotud küsimustes kaebeõigust avalikes huvides. Eelnõu eesmärk on määratleda valimisvaatlejate organisatsioonid ning anda neile õigus esitada avalikes huvides kaebusi, kui nad leiavad, et valimiste korraldaja või Vabariigi Valimiskomisjon on rikkunud seadust või muid kohaldatavaid nõudeid.
Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiutöötajate, sealhulgas õdede võimalusi saada ajakohast ja teaduspõhist teavet retseptiravimite kohta. Muudatuse sisuks on täiendada ravimiseaduse § 82 ja § 85 sõnastust selliselt, et ravimifirmade poolt korraldatav ravimireklaam võiks olla suunatud lisaks arstidele, proviisoritele ja farmatseutidele ka õdedele.
Muudatus võimaldab ravimiettevõtetel kaasata reklaami- ja teavitustegevustesse ka õdesid, kelle roll ravimite kasutamise nõustamisel ning krooniliste haigustega patsientide raviskeemide jälgimisel on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.
Avalduse eesmärk on väljendada Riigikogu seisukohta kõrghariduse ja selle rahastamise olulisuse kohta Eesti pikaaegse majandusarengu ja heaolu tagamisel.
Eesti majanduse konkurentsivõime, kvaliteetsed avalikud teenused ja riigi pikaajaline kestlikkus sõltub üha enam kõrgharidusest ning suurema lisandväärtusega töö tegemise võimest. Avalduse kohaselt peab Riigikogu vajalikuks väljendada poliitilist tahet suurendada kõrghariduse rolli Eesti arenguhüppe saavutamisel, mille sihiks on jõudmine heaolu tippliigasse läbi oluliselt kõrgema lisandväärtusega töö.
Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiviga tehtud muudatused elektrituru korralduse parandamiseks. Elektrienergia siseturu korralduse parandamise eesmärk on hästi lõimitud energiaturg, mis võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.
Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatavad muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.
Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik ühendumisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, pakub ka võrguettevõtjale lahendust hajaasustuste arendamiseks, tagades, et prioriteediks on planeeritud võrgu tugevdamine. Paindlikke ühendumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku ühendumise lepingu puhul kehtivad.
Eelnõu näeb ette metsaseaduses muudatused raievanuse kohta, millest alates lageraie on lubatud. Raievanuse sätted kehtestab puuliikide ja boniteediklasside kaupa valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Need on männi ja kõvalehtpuude lageraie korral 100–160 aastat; kuuse lageraie korral 70–120 aastat; kase ja sanglepa lageraie korral 70–80 aastat; haava lageraie korral 40–50 aastat.
Eelnõu eesmärk on muuta kehtivat olukord, kus seaduse sätted võimaldavad raiuda metsa rohkem, kui on metsade juurdekasv. Olukorra on põhjustanud varasemad seadusemuudatused, muuhulgas alandatud raievanused ning võimalus metsatöödel kohaldada diameetripõhist raiet. Tulemuseks on pikaajaline üleraiumine, mistõttu ei ole metsa- ja puidutööstus Eestis pikaajaliselt jätkusuutlik.
Eelnõu näeb ette ajakohastada rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu roll, ülesanded ja juhtimine ning luua ühtne raamatukogude andmekogu. Eesmärk on üle-eestiline kasutajakeskne ja kättesaadav raamatukoguteenus.
Eelnõu kohaselt käsitletakse rahvaraamatukogusid lisaks kultuuriasutustele ka haridusasutustena, mille ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas lugemisharjumuse kujundamine, avalike e-teenuste kasutamise juhendamine ning kogukonnaelus osalemise toetamine. Samuti muudetakse raamatukoguvõrk paindlikumaks, arvestades kohalikke olusid, nagu elanike arv ja asustustihedus, ning antakse omavalitsustele suurem roll võrgustiku kujundamisel ja juhtimisel.
Eelnõuga uuendatakse valdkonna juhtimist ja riigi haldusülesannete korraldust, andes senisest rohkem ülesandeid Eesti Rahvusraamatukogule, sealhulgas arendustoetuste menetlemise. Samuti kehtestatakse ühtne raamatukogude andmekogu, millega liitumine muutub rahvaraamatukogudele kohustuslikuks ja tasuta ning millega saavad liituda ka teised Eesti raamatukogud.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027, andmekogu ja väljaannete hankimist puudutavad sätted 1. juulil 2027.
Eelnõu eesmärk on vähendada korduvkuritegevust ja parandada õigusselgust. Muudatuste tulemusel väheneb töökoormus kohtutes ja prokuratuuris. Vanglateenistuse ja kriminaalhoolduse töökorraldus muutub paindlikumaks ja tõhusamaks. Paranevad kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste võimalused ühiskonda sulanduda ja õiguskuulekalt elada. Muudetakse karistusseadustikku (KarS), karistusregistri seadust (KarRS), kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) ja vangistusseaduses (VangS). Kriminaalhooldusseadus (KrHS) tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõuga võrdsustatakse lapsetoetused iga lapse kohta summas 100 eurot kuus. Hetkel on esimese ja teise lapse toetuse suurus 80 eurot, samal ajal kui kolmanda ja iga järgmise lapse kohta makstakse 100 eurot.
Lisaks tõstetakse eelnõuga üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus. Eelnõu eesmärgiks on parandada ka üksikvanemaga laste perede toimetulekut ja tõsta üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja iga järgmise lapse kohta. See tähendab, et lisaks tavalisele lapsetoetusele makstakse üksikvanemaga lapsele veel üks lapsetoetus lapse kohta (100 €+100 €= 200 €). Üksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega tõusma. Eelnõu viib kõik lapsetoetused võrdsele tasemele.
Eelnõuga tehakse muudatusi lastekaitseseaduses ja karistusregistri seaduses, millega täpsustatakse sõnastust lapse kohtlemise põhimõtetes seoses lapse huvide väljaselgitamisega ning suurendatakse laste kaitset isikute eest, kellele on kehtestatud lastega töötamise keeld seoses nende eelneva pedofiilse tegevusega.
Eelnõuga muudetakse põhiseadust selliselt, et Vabariigi President valitakse otse rahva poolt vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel. Presidendikandidaadi võib üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati. Selline süsteem tagab, et president valitakse igal juhul ning väldib olukorda, kus riigipea jääb valimata. Presidendi ametiaja katkemise või volituste ennetähtaegse lõppemise korral valitakse uus president samas korras.
Eelnõu eesmärk on muuta eluasemelaenude refinantseerimine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendada konkurentsi laenuturul. Selleks muudetakse asjaõigusseadust ja selle rakendamise seadust nii, et eluasemelaenu üleviimisel ühest pangast teise ei ole enam vaja notariaalset tõestamist, kui laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks. Vajalikud kokkulepped saab edaspidi sõlmida digitaalselt.
Muudatus on seotud valitsuse eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja laenukulusid ning tuleneb ka koalitsioonileppest, mille kohaselt tuleb suurendada konkurentsi eluasemelaenuturul. Lihtsam refinantseerimine motiveerib panku pakkuma paremaid tingimusi, et kliente enda juurde meelitada ning annab inimestele rohkem võimalusi valida soodsam laen.
Laenuvõtjate jaoks tähendab muudatus eelkõige rahalist ja ajalist kokkuhoidu. Notaritasu kaob ning väheneb vajadus erinevate osapoolte ajagraafikute sobitamiseks. Samas jääb alles kinnistusraamatu toiming ja sellega seotud riigilõiv.
Eelnõu näeb ette vähendada kütusehindade järsu tõusu mõju ja langetada diislikütuse aktsiisi kolmeks kuuks Euroopa liidu miinimummäärani 330 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.
Eelnõu eesmärk on toetada sündimust, vähendades majanduslikke motiive järgnevate laste sünni edasi lükkamiseks, samuti väikelastega perede paremat toimetulekut ja heaolu.
Seletuskirja kohaselt tagatakse, et laste järjestikuse sünni korral ei jää lapsevanemad vanemahüvitise määramisel kõrvale tööturul toimuvast palgakasvust. Eelnõu paragrahviga 1 täiendatakse perehüvitiste seaduse paragrahvi 43 lõikega 3 ja sätestatakse, et laste järjestikuste sündide puhul suurendatakse vanemahüvitist keskmise palga kasvu võrra.
Avaldusega teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ettepaneku algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, sealhulgas kaaluda senisest prognoositavama ja mõõdukama CO₂ hinnastamise mudeli kujundamist ning hinnata ETS 2 süsteemi otstarbekust ja mõju. Eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.
Eelnõu koondab mitme valdkonna seadusemuudatused, et vähendada ettevõtjate halduskoormust, lihtsustada menetlusi ja muuta riigi töö efektiivsemaks. Kokku muudetakse bürokraatia vähendamiseks 8 seadust. Muudatustega vähendatakse aruandluskohustusi, kaotatakse aegunud nõudeid ja lihtsustatakse ettevõtjate suhtlust riigiga.
Alkoholiseaduse muudatused suurendavad e-kaubanduse paindlikkust ja soodustavad uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.
Tarbijakaitseseaduse muudatustega tõhustatakse tarbijavaidluste komisjoni tööd. Väärismetalltoodete seaduses muudetakse nimemärgise registreerimine ühekordseks tegevuseks ning turismiseaduses lihtsustatakse reisiettevõtjatele dokumentide esitamist.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks mootorsõidukimaksu seadus. Lisaks tunnistatakse kehtetuks sõiduautode registreerimistasu. Seega ei hakka mootorsõidukimaksu ja sõiduautode registreerimistasu riigieelarvesse laekuma.
Eelnõuga täiendatakse korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 14 lõiget 7 punktidega 3 ja 4, millega nähakse ette, et huvide deklaratsioon peab sisaldama andmeid ka selle kohta, milliste Eestis või mujal riikides registreeritud organisatsioonide liige deklarant on ning kas tal on lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus.
Aktsiisiseaduse muudatusega vähendatakse bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärasid Euroopa Liidu miinimummääradeni. Käibemaksuseaduse muudatustega lisatakse soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused ning langetatakse toiduainete (sh. kartul, puu- ja köögivili) käibemaksumäär 5-le protsendile.
Muudatuste eesmärk on ajakohastada avaliku teenistuse töökorraldust ning muuta riigiasutustes töötavate inimeste töötingimused ja palgakorraldus ühtsemaks ja selgemaks. Eelnõuga ühtlustatakse ametnike ja töölepinguliste töötajate töötingimusi, tööle asumise nõudeid ja palgakorralduse põhimõtteid. Muudatuste tulemusena muutub juhtimine riigiasutustes lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning palgaotsused paremini põhjendatavaks. Samuti ajakohastatakse mitmeid töökorralduse reegleid. Näiteks ühtlustatakse katseaja ja ületunnitöö hüvitamise regulatsioon töölepingu seadusega ning lihtsustatakse arengu- ja hindamisvestluste korda. Samuti hakatakse kõigile ametiasutuste töötajatele kohaldama ametnikueetika nõudeid. Muudatused puudutavad ka ametiasutuste juhtimist: keskastmejuhid, näiteks osakonnajuhatajad, nimetatakse edaspidi ametisse viieks aastaks, et toetada karjäärivõimalusi ja parandada juhtimiskvaliteeti. Samuti täpsustatakse ametnike koondamise etteteatamise korda. Avalikus teenistuses töötab ligikaudu 28 000 inimest, kellest riigi ametiasutustes umbes 6000 ja kohalikes omavalitsustes 3000 ametnikku. Viimase viie aasta jooksul on avaliku teenistuse osakaal püsinud stabiilsena, moodustades umbes 2,8% Eesti tööealisest elanikkonnast.
Eelnõu näeb ette lõpetada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi riiklik jõustamine.
Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu rohepööre, mis on algusest peale olnud majanduslikult hukutav ning keskkonnakaitse seisukohast küsitav ideoloogiline ja enesehävituslik poliitika, on jõudnud tupikusse. See poliitika on põhjustanud tootmiskulude ja energiahindade järsu tõusu, ettevõtete sulgemise, töökohtade kadumise ning tööstuse massilise väljarände. Tulemuseks on Eesti ja kogu Euroopa konkurentsivõime järsk langus, mis ohustab meie majanduse jätkusuutlikkust, investeeringuid ja inimeste elatustaset.
Liiklusseadust täiendatakse sättega, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv.
See muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel reguleerida linna või valla ruumi koormust ja liiklusohutust, vähendades seadmete liigset kontsentreeritust tiheasustusega piirkondades või kitsastel kõnniteedel. Näiteks võivad Tallinn või Tartu piirata rendiseadmete arvu vanalinna või koolide ümbruses. Eelnõuga muudetakse ka vanusepiiri kontrolli, juhtimisõiguse kontrolli ja kiivri kasutamisega seotud sätteid.
Eelnõu algatajad peavad vajalikuks kanade puurispidamise lõpetamise seadustamist ja esitavad eelnõu, et protsess ei seiskuks ja jõuaksime ühemõtteliselt muutusteni, mis lõpetab puurikanade kannatused.
Eelnõuga tehakse loomakaitseseaduses kaks sisulist muudatust. Esiteks muudetakse seaduses munatootmiseks peetavate kanade heaolu tagavaid nõudeid. Eelnõuga tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil peetavate kanade, sealhulgas kanatibude ja noorkanade (edaspidi koos munakanad) pidamine puuris.
Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja munakanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri. Seega tuleb toidumunade tootmisega tegeleval ettevõtjal alates 2027. aastast kasutusele võetav tootmissüsteem ehitada ja sisustada selliselt, et selles oleks võimalik pidada munakanu puurivabalt.
Eelnõu näeb ette seaduse kehtetuks tunnistamise, mis sisuliselt tähendab netikasiinodele antud maksulangetuse tühistamist ja sellele eelnenud maksumäärade taastamist. Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduse paragrahvi 6 punkte 6, 7 ja 8 ning sätestatakse nendes punktides maksumääraks 7 protsenti.
Eelnõu kohaselt tehakse Vabariigi Valitsuse seadusesse ja Vabariigi Presidendi töökorra seadusesse muudatused, millega seatakse peaministrile ja Vabariigi Presidendile pärast nende volituste lõppemist kaheaastane rahvusvahelises institutsioonis või organisatsioonis või välisriigis töötamise ja tegutsemise piirang.
Eelnõuga nähakse ette teadusnõuniku ametikoht iga ministri alluvuses ja Riigikantseleis. Seletuskirjas märgitakse, et enamikus ministeeriumides ja Riigikantseleis on teadusnõunikud juba tööle võetud, millest nähtuvalt saab kinnitada, et tegu on Eesti edulooga. Siiski ei ole neid ametikohti seni seadusega ette nähtud ega reguleeritud. Eelnõu eesmärk on tagada seadusega nende ametikohtade järjepidevus, teadusnõuniku pädevus teadus või arendustöös ning ühtlustada sellekohased nõuded, samuti tagada, et teadusnõunikud valib avaliku konkursi teel pädev ja mittepoliitiline sihtasutus (Eesti Teadusagentuur) selleks moodustatud komisjoni kaudu, s.o teaduskogukond, mitte poliitilised jõud.
Seadust tuleb muuta, et rakendada ELi vastavat määrust, millega on loodud üle-euroopaline geograafiliste tähiste kaitse süsteem käsitöönduslikele ja tööstustoodetele. Määrusega laiendatakse seni toidu- ja joogitoodetele kehtinud päritolukaitse loogikat ka muudele toodetele, võimaldades kaitsta piirkonnaga seotud nime, kvaliteeti ja traditsioonilist oskusteavet kogu Euroopa Liidus.
Geograafiline tähis viitab kindlast geograafilisest piirkonnast pärit tootele, mille omadused või maine on seotud nende päritoluga. Kaitstud tähist võivad kasutada kõik tootjad, kes tegutsevad määratletud piirkonnas ja vastavad kehtestatud nõuetele. Teistel tootjatel ei ole õigust tähist kasutada.
Uus kord annab tootjatele võimaluse kaitsta käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nendega seotud traditsioonilist oskusteavet ühe taotlusega kogu Euroopa Liidus. See aitab tõsta toodete väärtust, hõlbustab nende turustamist välisturgudel ja hoiab ära nimetuste väärkasutuse. Tarbijatele loob geograafiline tähis selge ja usaldusväärse märgi toote päritolu ja kvaliteedi kohta, mis hõlbustab teadlike valikute tegemist.
Euroopa tasandil hõlmab süsteem selliseid tuntud näiteid nagu Murano klaas, Donegali tviid, Limoges’i portselan, Solingeni söögiriistad ja Bolesławieci keraamika. Eestis loob eelnõu võimaluse kaitsta muu hulgas Muhu tikandit, Haapsalu ravimuda, Setu pitsi, Saaremaa sepatööd. Muudatused aitavad säilitada ja edendada piirkondlikke oskusi, toetada kohalikke meistreid ning luua ja hoida töökohti Euroopa eri piirkondades.
Eelnõuga antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) täiendavad õiguslikud võimalused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Seda näiteks olukorras, kui teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.
Muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni ja sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse televisiooni- või raadioteenuse edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või hinnata programmi sobivust konkreetse levipiirkonna elanikele. Samuti sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.
Eelnõuga sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta. Samuti täpsustatakse MeeTS-is, et kinnituses toodud infot hinnatakse parima pakkumise väljaselgitamisel.
Eelnõuga muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike. Raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba). Samuti täpsustatakse, et raadioloa kohustus kehtib raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti Raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel.
Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest nii televisiooni- kui raadiolubadele ning kaasajastatakse nõudeid programmile. Rakendussättes täpsustatakse, et muutuvad kehtetuks ka enne seadusmuudatuse jõustumist välja antud tegevuslubades olevad kõrvaltingimused. Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena kehtestatud nõuded Eesti autorite või Eesti esitajate poolt esitatud teoste esitamise miinimumnõuete osas seaduse tasandile. Kuivõrd nõuete vähendamise võrra lüheneb ka taotluste menetlemise aeg, lühendatakse loa väljaandmise tähtaegasid.
Lisaks eeltoodule sätestatakse eelnõus Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. Eesmärk on rakendada Euroopa meediavabaduse määruse norme ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades.
Eelnõu näeb ette langetada soojusenergia käibemaksumäär 24 protsendilt 9 protsendile. Eelnõu eesmärk on käibemaksu langetamise kaudu vähendada soojusenergia kulude mõju leibkonna eelarvele, et toetada väiksema sissetulekuga inimesi.
Eelnõu näeb ette teha seaduses järgmised muudatused: sünnitoetuse suurus on 1000 eurot iga sündinud lapse kohta; kaksikute sünni korral on sünnitoetuse suurus 3000 eurot ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 10 000 eurot iga sündinud lapse kohta, lapsendamistoetust makstakse 1000 eurot iga lapsendatud lapse kohta.
Eelnõuga muudetakse soolise võrdõiguslikkuse seadust. Muudatuse kohaselt jäetakse seadusest välja tekstiosa „võimaluse korral”, et tagada riigi ja kohaliku omavalitsuse esinduskogudes mõlema soo esindatus edaspidi selgelt ja üheselt kohustuslikuna. Seletuskirjas märgitakse, et muudatusega muutub nõue selgemaks ja siduvamaks ning seda ei saa tõlgendada vabatahtliku ega tingimuslikuna. Eesmärk on rõhutada, et nimetatud kohustust tuleb täita järjepidevalt ja süsteemselt, mitte üksnes siis, kui see on mugav või lihtne.