Laws

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 September 2022

Eelnõu näeb ette vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi taasgaasistamiseks kuluv maagaas.

Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 September 2022

Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 19 September 2022

Eelnõu peamine eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 September 2022

Eelnõuga muudetakse jäätmeseadust, pakendiseadust ja tubakaseadust, et vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale ja võtta üle vastav ELi vastav direktiiv. Direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Muutmise eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale. Eelnõu järgi keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab: vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse. Eelnõuga nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90 protsendi ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine. Samuti nähakse ette teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 September 2022

Eelnõuga ajakohastatakse vajalikud viited ELi õigusele, muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketile, tuginedes EL-i ÜPP abinõude rakendamiseks vajalikele eeldustele, rakendamise kontrollile ning seirele. Tehakse muudatusi põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine viiakse vastavusse ELi muudetud vastava määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 12 September 2022

Eelnõuga nähakse ette kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte jaoks. Keskne vastaspool (ing k central clearing counterparty, CCP) on isik, kelle vahendusel viiakse läbi väärtpaberitehinguid, eelkõige tuletistehinguid. Keskne vastaspool täidab vahendajana iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises.

Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 31 August 2022

Eelnõuga luuakse töötuskindlustushüvitis, mille maksmise pikkus sõltub sellest, kuidas Eesti majandusel ja tööturul läheb. Praegu sõltub hüvitise maksmise periood nii majanduslanguse kui ka majanduskasvu ajal üksnes kindlustatu tööstaažist ja hüvitist makstakse staaži pikkusest sõltuvalt 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, mis pakub nõrka kaitset majanduslanguse ajal ning tugevat kaitset majanduse kasvu faasis. Kui majandus ei ole tõusu- ega langusfaasis, pikeneb nimetatud kindlustatutel hüvitise maksmise periood 60 päeva. Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood maksimaalselt 120 päeva võrra. Alla viie aastase kindlustusstaažiga inimestel jääb hüvitise saamiseks nõutav kindlustusstaaž samaks (hüvitist makstakse 180 kalendripäeva) ja tavapärase tööpuuduse korral hüvitise maksmise periood ei pikene. Majandusolukorra halvenedes pikeneb hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ka neile 60 kalendripäeva võrra.

Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 31 August 2022

Eelnõuga täpsustatakse esindusõiguse küsimusi Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ning lihtsustatakse patendivoliniku esindusõiguse tõendamist. Eelnõu kohaselt ei hakata ka leiutiste valdkonnas patendivolinikult Patendiametiga suheldes enam nõudma volikirja esitamist. Eelnõuga täpsustatakse patendi taotlejate või õiguste omajate endi seast määratud ühise esindaja esindusõiguse ulatust. Seoses muudatustega esindamises ning üleminekuga elektroonilisele asjaajamisele täpsustatakse ka Patendiameti teadete edastamise korda. Muutub ka riigilõivu tasumise kord.

Elektroonilise side seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 31 August 2022

Eelnõuga luuakse õiguslik alus elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks. Tänu asukohapõhisele ohuteavitusele saab inimestele saata käitumisjuhiseid kriisiolukordades, näiteks keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu või ka metsatulekahjus ja muu ohu korral. Ohtude korral, mis on varakult tuvastatavad, annab varajase hoiatuse olemasolu inimestele võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi. Näiteks enne kriisi laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda. Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi saadab sideettevõtja ohuteavituse kõigile oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele SMS-i sõltumata sellest, kus inimene viibib. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka ELi direktiivist tulenev vastav kohustus. Ülevõtmise tähtaeg oli 21. juunil 2022.

Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 31 August 2022

Eelnõu näeb ette ratifitseerida Ülemaailmse Postiliidu kongressidel vastu võetud välislepingud, mis muudavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ja üldeeskirja ning kehtestavad postikonventsiooni uues sõnastuses. Muudatuste eesmärk on postialaste mõistete selgem reguleerimine, osamaksude süsteemi paindlikumaks muutmine ning Ülemaailmse Postiliidu struktuuriüksuste ülesannete ja nõuete täpsustamine. Postikonventsiooni muudatustega täpsustatakse seniseid reegleid, et teha nende järgimine arusaadavamaks ja paindlikumaks.

Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 August 2022

Eelnõu kohaselt pannakse seoses elektrituru reformiga riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates käesoleva aasta oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Eelnõuga sätestatakse universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise alused. Muudatustega luuakse börsihinnast lähtuvatele pakettidele alternatiiv ja antakse kodutarbijale võimalus osta elektrit börsiväliselt. Kodutarbijad, kes on varasemalt sõlminud elektrienergia lepingu, saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda. Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit. Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembrikuu keskpaigas, kui seaduse muudatused on vastu võetud ja Konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab. Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud. Universaalteenus ei ole mõeldud tasuta või ülisoodsa elektri pakkumiseks, vaid tegemist on riigipoolse valikmeetmega, mis aitab inimesi tuleva talve vaates ja tagab selle, et ei tuleks maksta elektri tipuhindasid.

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 25 August 2022

Eelnõuga muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et aastaks 2030 moodustab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti senise 40 protsendi asemel. Kogu tarbitavast energiast, kuhu arvestatakse ka näiteks transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel. Eesmärgi täitmiseks kavandatakse lisaks toimunud vähempakkumistele viia 2024-2025 läbi täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt 1 TWh mahus. Lisaks peaks eesmärgi saavutamisele muu hulgas kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ning meretuuleparkide lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisarahastust elektrivõrkude valmisoleku kiireks tõstmiseks ning otsitakse võimalusi elektrivõrgu arengu pikaajaliseks suunamiseks suuremale valmisolekule uute taastuvelektri tootmisseadmete võrguga liitmiseks.

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 July 2022

Eelnõuga tõstetakse kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäärasid ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid.

Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 July 2022

Eelnõu eesmärgiks on elatisnõuete sissenõudmise korra senisest efektiivsemaks muutmine. Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab edaspidi anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Muudatusega täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik elatist vabatahtlikult ei maksa.

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 15 July 2022

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokoll. Protokolliga täiendati ja pikendati 2009. aastal jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet kümne aasta võrra. Samuti lisati protokolli kohaselt senisesse kokkuleppesse uued koostöövõimalused.

Kohtuekspertiisiseadus

Estonia · Riigikogu · 6 July 2022

Eelnõu eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonnas kerkinud praktilised probleemid läbi õiguslike võimaluste. Viimastel aastatel on muutunud ja arenenud nii teadus kui ka tehnika ja ekspertiiside tellimise vajadus, tuleb ajakohastada ka kohtuekspertiisi puudutavaid õigusakte. Uue regulatsiooni üheks eesmärgiks on kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus. Paindlikkus tagab eelkõige parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt. Ühtlasi luuakse kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele.

Kalandusturu korraldamise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 July 2022

Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 July 2022

Kokkuleppe eesmärk on lõpetada kahepoolne investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping Norraga. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ja Norra investorite võrdne kohtlemine.

Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seadus

Estonia · Riigikogu · 5 July 2022

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 June 2022

Eelnõu muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes. Eelnõu näeb ette, et korteriomandite moodustamise tehing kinnisasja omaniku poolt peab edaspidi olema notariaalselt tõendatud. Kehtiva õiguse järgi on näiteks arendajal võimalik esitada korteriomandite moodustamise avaldus kinnistuportaalis, tulevikus tuleb selline tehing tõestada notariaalselt. Muudatusega võimaldatakse kuni kümne korteriga korteriühistutel teha raamatupidamist kassapõhiselt. Kaob kohustus esitada majandusaasta aruanne. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, millel on valitseja. Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele võimalus moodustada korteriomandite ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusorgan, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Kuna kohtuvaidlused võivad kesta kaua ning olla kulukad, on lepitusorgan kiirem ja soodsam võimalus vaidluste lahendamiseks.

Turvategevuse seadus

Estonia · Riigikogu · 13 June 2022

Kavandatava seaduse eelnõu eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse ning edendada tegevusala ettevõtjate, riigiasutuste ja KOV-ide koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks. Eelnõuga nüüdisajastatakse kogu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon ning kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad, tõlgendamisprobleemid ja ebamõistlikud piirangud.

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Estonia · Riigikogu · 13 June 2022

Eelnõuga luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks selleks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ja avalik kord. Eelnõuga reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse. Sihtettevõtjate ring, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on piiritletud, nende seas on näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad. Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste, seal hulgas julgeolekuasutuste, esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Uue regulatsiooni rahastamisvõimaluste üle on kavas arutada 2023-26 aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis.

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 June 2022

Eelnõu näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Eelnõuga kaasajastatakse maakohtute juhtimisstruktuuri. Kohtumaja juhtide asemel nimetatakse ametisse tsiviilosakonna või süüteoosakonna juhatajad. Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ja moodustatakse eestkoste järelevalve osakond Pärnu Maakohtusse. Eelnõus nähakse ette kohtunikele tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga tagatakse kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. Eelnõuga ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Eelnõu muudatuste kohaselt hakkab ka kohtunikuabisid ametisse nimetama maakohtu esimees. Kohtulike registrite jätkusuutlikkuse ja töö väärtusele vastava palga tagamiseks tõstetakse kohtunikuabide ametipalka.

Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 6 June 2022

Eelnõuga muudetakse PTS-i, täiendades riiklike tähtpäevade loetelu eesti kirjanduse päevaga. Samuti täiendatakse nimetatud tähtpäevaga ELS-is esitatud lipupäevade loetelu. Lisaks eeltoodule täiendatakse lipupäevade loetelu Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ettepanekul üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevadega.

Turvaseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 31 May 2022

Eelnõuga muudetakse turvaseaduses sätestatud vanusenõudeid valve- või turvatöötajale, langetades kehtivat miinimumvanust 19 aastalt 18 aastale. Seadusemuudatuse jõustumise korral oleks 18-aastastel noortel võimalik alustada karjääri turvaettevõttes ühe aasta jagu varem. Turvaettevõtete kasvu piiravaks teguriks on paraku tööjõupuudus, mida valve- või turvatöötajana tegutsemise vanuse alampiir kunstlikult suurendab. Seaduse muutmine võimaldaks valdkonna ettevõtetel paremini värvata tööjõudu.

Karistusregistri seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 May 2022

Muudatuste eesmärk on tõhustada karistusandmete vahetamist Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel ning reguleerida karistusandmete vahetamist isikute kohta, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine)

Estonia · Riigikogu · 16 May 2022

Eelnõu muudatused parandavad kohtute ja haldusasutuste vahelist koostööd ning lihtsustavad lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades, samuti muutub sujuvamaks ELi vastava määruse kohaldamine. Kohaldatav määrus (Brüssel IIb) on ELi otsekohalduv õigusakt, mis reguleerib kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Eelnõuga pannakse paika, et Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) täidavad keskasutustena kohaldatavas määruses ette nähtud kohustusi. Ministeeriumi vastutada jäävad kohtute ja kohtulahendite tunnustamise ja täitmisega, samuti rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvad ülesanded. SKA vastutada jäävad lastekaitsealane rahvusvaheline koostöö ja laste teisest liikmesriigist Eestisse paigutamisega seonduv. Eelnõuga kaotatakse last puudutavas asjas lapse ärakuulamise vanusepiir ning sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas isiklikult lapse ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtul ära kuulata vähemalt 10-aastane laps. Kohus võib siiski loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Kui lapsele ei ole antud võimalust olla ära kuulatud, siis ei pruugi teised liikmesriigid seda lahendit kohaldatava määruse alusel tunnustada. Eelnõuga sätestatakse täpsem kord, kuidas toimub teisest liikmesriigist Eestisse lapse paigutamiseks nõusoleku andmise menetlus ning koostöö SKA ja eri asutuste vahel vajaliku teabe kogumiseks ja vahetamiseks. Brüssel IIb määruse alusel on lapse paigutamiseks teise liikmesriiki alati vaja teise riigi eelnevat nõusolekut, välja arvatud juhul, kui laps paigutatakse oma vanema juurde. Eelnõuga määratakse Harju Maakohtu ja Viru Maakohtu erialluvus lapseröövi asjades. Kuna lapseröövi juhtumeid on vähe, möödunud aastal viis menetlust, tagab kohtunike spetsialiseerumine lapse tagastamise menetluse lõpuleviimise võimalikult kiiresti. Samuti pannakse paika, et Brüssel IIb määruse alusel väljastavad abieluasjades, vanemlikku vastutust käsitlevates asjades ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta tõendeid kohtud. Kohtud väljastavad lisaks tõendeid mittetäidetavuse ja piirangute kohta. Eelnõuga täpsustatakse ka Brüssel IIb määruses ettenähtud taotluste ja avalduste esitamise ning vaidlustamise korda.

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 May 2022

Eelnõuga korrastatakse kaitseväeteenistuse sätteid. Eelnõu muudatustega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides, sätestatakse väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus. Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ja senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside ameti (KRA) ja Kaitseväe poolt määratud arstidele. Eelnõu näeb ette, et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstid vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääsu keelata. Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise järelevalve tõhustamiseks täpsustatakse, et kaitseväeteenistusvälistel inimestel ei ole õigust kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke kasutada, välja arvatud juhul kui see on õigusaktidega lubatud. Samuti keelatakse kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistamine ilma Kaitseväe loata. Eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse kontseptsiooni ning muudetakse asendusteenistuse mõistet. Uues loodavas süsteemis jaguneb asendusteenistus kolmeks: esmane asendusteenistus, mida varasemalt mõisteti üldise asendusteenistusena; reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus. Asutustel tekib võimalus kutsuda pärast esmase asendusteenistuse läbimist isik uuesti reservasendusteenistusse asutuse või isiku väljaõppes osalemisele või erakorralisse reservasendusteenistusse, mis toimub eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kus asendusteenistuja teeb tööd selle asutuse hüvanguks. Asendusteenistujale makstakse esmase asendusteenistuse läbimisel igakuist toetust, mille suuruseks on töötasu alammäär, praegu 654 eurot. Reservasendusteenistusel ja erakorralisel reservasendusteenistusel osalemise toetuse hüvitab täies ulatuses reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse toimumiskoha asutus. Väljamakseid teeb ka edaspidi KRA. Eelnõuga korrastatakse samuti tegevväelaste palgatingimusi teisele ametikohale nimetamisel ja ületunnitöö hüvitamisel, ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist ning lihtsustakse muid tegevväelastega seotud personalitoiminguid. Riigikaitseseadusest tuuakse kaitseväeteenistust puudutavad sätted üle kaitseväeteenistuse seadusesse, millega seoses on vaja täiendada maksukorralduse seadust, relvaseadust, sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust.

Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 May 2022

Töölepingu seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 16 May 2022

Eelnõu eesmärgiks on, et tööandja saaks võimaluse sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid töötuna arvel oleva inimesega. Eelnõu näeb ette, et tööandjal on võimalik töötuga kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni 8-kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku maksimaalselt kaks korda või pikendada ühe korra. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sellisel juhul jääb töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest. Näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, tööohutuse nõudeid. Muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid, kes võtavad ajutiselt tööle töötuna arvel olevaid inimesi, kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajale suurema kaitse. Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ajutist tööd, ilma et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks, see on nn tööampsude tegemine. Töötuna arveloleku ajal on lubatud töötada võlaõigusliku lepingu või töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Lepingu kestus on maksimaalselt kaheksa päeva, lubatud töötamise päevade arv ühes kuus on kaheksa.

Väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 May 2022

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 9 May 2022

Eelnõuga parandatakse töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme. Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab lisaks senisele töötajate tervisekontrolli korraldamisele ka töötervishoiuarsti poolset ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimist ja ettepanekute tegemist töötingimuste parandamiseks, samuti tööandjate nõustamist töökeskkonna parandamisel ja töötajatele terviseedendamiseks soovituste andmist. Muudatused soodustavad ettevõtetes töötervishoiule süsteemset lähenemist, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga. Eelnõuga nähakse ka ette tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel. Eelnõuga reguleeritakse töötaja terviseandmete töötlemist, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, töötaja alkoholijoobe tuvastamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Kuna ükski nimetatud kohustusest ei ole uus, siis sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata, vaid muudetakse terviseandmete töötlemine osapooltele selgemaks. Lisaks on eelnõuga kavandatud muudatused, millega vähendatakse tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Tööandjatele luuakse töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis väheneb paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.

Perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2022

Perehüvitiste seaduse muudatustega tehakse ema vanemahüvitise ülempiiri puudutavas sättes tehniline parandus. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisatakse toimetulekutoetuse raames arvesse võetavate eluasemekulude nimekirja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mille hulgas on ka laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse. Muudatuse eesmärgiks on toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnastel alustel nende peredega, kes tasuvad igakuiselt eluaseme kasutamise eest üüri, vähendades nii majanduslike raskuste ulatust (sh täiendavate võlgnike lisandumist) ja vältides eluaseme kaotamist. Lisaks täiendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri regulatsiooni, lisades sellesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitse saanud isiku kohta tema abivajaduse hindamiseks ja talle abi pakkumiseks töödeldavad andmed ning rahvusvahelise kaitse saanud isiku või perekonna eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses nimetatud kulude katmise andmed. Täiendatakse ka üksi elava pensionäri toetuse maksmise sätteid, makstes inimesele üksi elava pensionäri toetust, kui toetusele õigustatud pensionär võtab enda juurde elama ajutise kaitse saaja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole pensionäril sellisel juhul toetusele õigust. Samuti täiendatakse seadust kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisusega 2022. aasta kohta. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus on koostatud eelkõige põgenike massilise sisserändega seotud meetmete elluviimiseks ning ka sõjas haavata saanute isikute ravi tagamiseks.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2022

Eelnõuga muudetakse seadust langetades käesoleva aasta 1. maist kuni 31. detsembrini eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Kehtiv aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele on 100 eurot 1000 liitri kohta.

Käibemaksuseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2022

Eelnõuga vähendatakse ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 9 protsendilt 5 protsendile. Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud käibemaksumäär 5 protsenti nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele.

Riigi 2022. aasta lisaeelarve seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2022

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et uutes, järsult halvenenud oludes koostas Vabariigi Valitsus kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Nendega seotud vajaduste rahastamine vajab 2022. aasta lisaeelarve heaks kiitmist. Lisaks otsustasid 3. märtsil 2022 ELi siseministrid käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn. ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamise. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest. Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht 803,0 mln eurot käibemaksuga (779,9 mln eurot käibemaksuta) sh eraldatakse laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 mln eurot (käibemaksuga), energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot (käibemaksuga) ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 mln eurot (käibemaksuga). Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning suurendatakse reservi täiendavalt 68,4 miljoni euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.

Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2022

Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsusele võimalus lõpetada rahvastikuregistris inimese elukoha andmete kehtivus, kui elukoha aadress on rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kindlaks teinud, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud rahvastikuregistri seaduses nimetatud viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid. Seletuskirjas märgitakse, et Ukraina sõjapõgenike puhul on olnud juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksused kõhklevad, kas kanda KOV-i täpsusega elukoha andmed rahvastikuregistrisse, kuna puudub võimalus lõpetada nende kehtivus ilma uut elukohateadet esitamata. Rahvastikuregistri seaduse muutmine on vajalik, et anda kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus kohaliku omavalitsuse üksusest ja ka Eestist lahkunud isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris lõpetada. Lisaks Ukraina sõjapõgenikele kehtib see ka kõigi teiste isikute kohta, kellel on KOV-i täpsusega elukoht.

Riigihangete seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2022

Eelnõuga tehakse riigihangete seaduses muudatused, mis võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või hankelepingu täitmist jätkata isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja. Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kinnitusi, andmeid ja tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist. Teiseks muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasi lükkamise alust selliselt, et hõlmatud oleksid ka võimalikud sanktsioonid. Kolmandaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, kus on osalisteks rahvusvahelise sanktsiooni subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. juunile 2022.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 2 May 2022

Seletuskirjas märgitakse, et 25. aprilli 2022 seisuga on tulnud Eestisse Ukrainas aset leidva sõja tõttu ca 33 500 inimest, kellest suur osa on lapsed, kellel on east tulenevalt täita koolikohustus ning kellel on õigus õppida üldhariduskoolis. Selleks, et nimetatud välisriigist tulnud lastele tagada jõukohane õpe, on osadel juhtudel vajalik laste suhtes neile toe tagamiseks koolidele soovituste andmine koolivälise nõustamismeeskonna poolt, osadel juhtudel aga tagada õppes osalemise võimalus viisil, mis ei ole osa tasemeõppest. Kuna tasemeõppest osavõtmine on kõigi laste jaoks riigikeele oskuse puudumise tõttu äärmiselt keeruline. Eelnõu näeb ette lahendada need kitsaskohad – tagada kooliväliste nõustamismeeskondade poolt menetluse läbiviimine praktikas mõistuspärasemalt ja kiiremalt, viisil, kus kaasatakse üksnes need spetsialistid, kelle osalemine on vajalik; luuakse Ukrainast saabunud lastele võimalus saada osa ka lisaõppest, mis on põhiharidusele järgnev õpe, kuid mis ei ole osa tasemeõppest ehk, et ei ole osa gümnaasiumiõpingutest. Täna on selline võimalus loodud üksnes haridusliku erivajadusega Eestis õppinud õpilastele. Eelnõuga nähakse ette ka muudatused, mis tagavad võimaluse rakendada lisaõpet lisaks haridusliku erivajadusega õpilastele ning Eestis riikliku õppekava järgi lõpetanutele ka neile, kes on põhihariduse omandanud välisriigis. Lisaõppe sihtrühma laiendamine aitab lahendada Ukraina kriisiga tekkinud olukorda ja rakendussäte on esialgu kavandatud üksnes järgmiseks õppeaastaks.

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2022

Eelnõuga kaasajastatakse valitsusega seotud regulatsioone. Tulenevalt GRECO soovitusest lisatakse valitsusliikmetele tegevuspiirangud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis tegutsemiseks pärast volituste lõppu valitsuse liikmena ja täpsustatakse valitsusliikmete ametis olemise ajal kehtivaid tegevuspiiranguid. Tööandja eluruumi saamise asemel tekib valitsuse liikmel võimalus hüvitada palgast 15 protsendi ulatuses eluaseme üürimisega seotud kulud, kui ministri põhielukoht asub ministeeriumist kaugemal. Sellega muutub regulatsioon sarnaseks Riigikogu liikmete eluaseme toetusega. Riigikogu liikmetele sarnasemaks muutub ka valitsusliikme volituste lõppemisel makstav hüvitis, samuti täpsustatakse aluseid, millal hüvitist ei maksta. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste juhtidele nähakse ette tähtajaline töösuhe 5 aastaks. Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi. Näiteks peaministril on võimalik ministri tagasiastumisavaldus üks kord tagasi lükata, seadusesse lisatakse sätted valitsuse ja peaministri pädevuse kohta Euroopa Liidu asjades, tunnistatakse kehtetuks kohustus anda valitsuse istungi päevakorra kinnitamiseks korraldus ja täpsustatakse, et uue sõnastuse kohaselt peaminister otsustab päevakorra. Seaduses täpsustatakse ka Riigikantselei ülesandeid.

Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2022

Eelnõuga tehakse muudatused, et näha ette gaasituru toimimine ja turuosaliste rollid maagaasi võimaliku tarnekriisi ja defitsiidi tingimustes. Eelnõuga nähakse ette gaasivarude hoiustamisega seotud kulude katmine. Väljapakutu kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Kuna gaasivaru moodustatakse tänavu neljandaks kvartaliks, kaetakse esimese aasta hoiustamise kulud riigieelarvest. Eelnõuga täpsustatakse LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust. Selle hulgas lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG terminali haldaja kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna konkurentsiameti eelarvesse.

Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2022

Eelnõuga muudetakse perekonnaseisutoimingute seadust. Eesmärk on laiendada abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise viise. Kui kehtiva seaduse kohaselt saab nii abiellumis- kui ka lahutusavaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses kohapeal, siis eelnõu kohaselt võimaldatakse esitada avaldus ka turvalises veebikeskkonnas. Abiellumisavalduse ja abielu lahutamise avalduse saab turvalise veebikeskkonna kaudu esitada ka notarile.

Riigilõivuseaduse täiendamise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2022

Eelnõuga muudetakse sujuvamaks Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks riigilõivu tasumise kohustusest Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialase tööga ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma registreerimise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot. Lisaks tuleb sama palju tasuda ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest. Kavandatud muudatust on planeeritud rakendada tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022, kui Venemaa relvajõud alustasid laiaulatuslikku sõjategevust Ukrainas.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2022

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Lisaks täpsustatakse, et ehitusvaldkonna töötaja saab võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Kehtiva korra kohaselt saab töötasu nõuda lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul liiga lai mõiste. Töötaja peab esmalt töötasu nõudega pöörduma teda lähetanud tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, siis saab töötasu nõuda töötaja tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötasu selle terves ulatuses, kuid tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta, mis on praegu 654 eurot. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Eelnõuga lisatakse töölepingu seadusesse sarnane regulatsioon, mille kohaselt vastutab ehitustööde tegemiseks alltöövõtu tellinud isik töötaja tööandja töötasu maksmise eest.

Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 21 April 2022

Eelnõu näeb ette viia alates 1. juulist psühhiaatrilise sundravi rahastamine riigieelarvest Eesti Haigekassasse ja ravi lisada rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu. Haigekassa kontrollib lepingu alusel juba praegu kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sh tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest tervishoiuteenuse osutajatele. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse ka kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks)

Estonia · Riigikogu · 18 April 2022

Eelnõu näeb ette korraldada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks ja muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas ülesannete jaotust. See võimaldab koondada riigikaitseks vajalike varade haldamise ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise üheks tervikuks. Kaitseressursside amet, mis seni tegeles muuhulgas riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormamisega, korraldab edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid. Lisaks tehakse laevastike ühendamisega seotud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatus, millega sätestatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesandeks õhuruumi ja merepiiri valvamine ning merereostustõrje korraldamine. Samuti muudetakse paindlikumaks ja kiiremaks riigivara üleandmine või ajutisse kasutusse andmine asutusele, kes vajab seda hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et tänu muudatustele suureneb Eestis valdkondlik olukorrateadlikkus ja võime kiiresti reageerida Euroopa ja maailma julgeolekuolukorrale.

Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2022

Seaduseelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse (konsolideeritud) struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu. Vangistusseadus (VangS) annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse määrata ülesannete jaotus Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Samas ei ole vangistusseaduses kirjeldatud pädevuste ja volituste ulatust, mida ülesannete jaotamisel arvesse võtta. Pädevusi ja volitusi saab määrusega kehtestada üksnes ulatuses, mis on seadusega ette nähtud. Seetõttu täpsustatakse muudatusega vangistusseaduse sätteid nii, et oleks selge, milline on ülesandega kaasnev pädevus, volitus ja vastutuse ulatus. Muudatused võimaldavad suurendada paindlikkust ja säästlikkust juhtimistasandite konsolideerimise abil. Eelnõuga kaasajastatakse vangistusseaduse teenistusõiguse norme. Teenistusõiguse muudatused on seotud 2015. aasta vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega (VangS VTK) ja 2017. aasta avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega. Töötasustamise põhimõtte olulisemaks muudatuseks on kahekordsest töötasust loobumine vanglaametniku puhkepäevadel töölerakendamise korral. Muudatuse tulemusel lähtutakse ka vanglaametnike puhkepäevadel töölerakendamisel avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Lisaks kaotatakse vangistusseaduse erisused seal, kus on otstarbekam lähtuda avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Muudatuse eesmärk on muuta vanglaametnike töötasustamine sarnasemaks teiste riigiametnike tasustamisega seal, kus erisus ei ole tingitud otseselt tööülesannete sisust.

Karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2022

Eelnõus tehakse muudatused karistusregistri seaduses, karistusseadustikus ja lastekaitseseaduses, mille eesmärgiks on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut. Muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. Samuti aitavad eelnõu muudatused kaitsta õiguskorda.

Kodakondsuse seaduse muutmise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2022

Eelnõuga antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni. Kodakondsus võetakse ära, kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Ukraina sõja kontekstis tähendab see näiteks kodakondsuse äravõtmist isikutelt, kes lähevad sõdima Vene poolele. Valitsus saab õiguse mitte ära võtta Eesti kodakondsust, kui inimese teenistus välisriigis Eesti julgeolekut ei ohusta, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas Eesti riik ei soovita, et Eesti kodanikud läheksid ühegi välisriigi eest sõdima, kuna riik ei saa tagada Eesti kodanike kaitset sõjaliste konfliktide piirkonnas. Valitsus saab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt selle talt ära võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (576 SE), ehk eelnõuga, mis puudutab karistusi agressiooni toetamise ja sellega seonduva vaenutegevuse eest.

Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus

Estonia · Riigikogu · 11 April 2022

Konventsiooni eesmärk on raskete kuritegude ära hoidmiseks luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis tõhustab kurjategijatelt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmist. Eesti allkirjastas konventsiooni 7. märtsil 2013. a. Konventsiooni on allkirjastanud 42 Euroopa Nõukogu liikmesriiki, kellest 37 on selle ratifitseerinud. Eesti õigus vastab konventsiooni põhimõtetele ega nõua rakendamiseks täiendavaid ressursse.