129 ingested laws from Estonia introduced in 2022. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga täiendatakse sätteid, mis reguleerivad ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutitega seonduvat. Keelustatakse nende edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites.
Kehtiva seaduse alusel on äärmiselt raske leida ja karistada neid isikuid, kes veebikeskkonnas või muude kaugmüügi vahendite kaudu nimetatud mahutites F-gaase pakuvad. Ebaseadusliku turu piiramiseks on vaja rakendada tõhusamaid järelevalvemeetmeid ja mõjuvamaid karistusmäärasid.
Riikliku järelevalve erimeetmena võimaldatakse teha kontrolltehinguid, mis annab Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile rohkem võimalusi tuvastada fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumisi. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida.
Eelnõuga tõstetakse ka karistusmäärasid. Muudetavad trahvimäärad puudutavad juriidilisi isikuid. Maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Trahvimäärade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõjust ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad.
Tööstusheite seaduses tõstetakse samuti juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni.
Muudatused välisõhku ja müra reguleerivates sätetes tulenevad seaduse rakendamisel tekkinud praktilisest vajadusest.
Eelnõuga ühildatakse senised killustunud andmekogud, et tagada senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine uue infosüsteemi kaudu. Sisuliselt liidetakse olemuslikult üksteisega põimunud registrid üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks.
Lisaks nähakse ette tervishoiutöötajate digitaalse registreerimise võimalus. Tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaali kaudu. Kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, ei pea Terviseametile täiendavaid tõendeid esitama, tervishoiutöötajana registreerimine otsus tehakse automaatselt. Praegu tuleb lisaks taotlusele esitada haridust tõendavaid dokumente paberil või fotokoopiana. Inimestele, kellel Eesti isikukoodi ei ole, jääb registreerimisprotsess võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega samaks.
Eelnõuga lisatakse seaduse alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide hulka ka ELi tagasipöördumistunnistus.
ELi tagasipöördumistunnistus väljastatakse kolmandas riigis või ELis olevale esindamata liikmesriigi kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav või näiteks ka reisil sündinud lapsele. Esindamata on inimene juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda.
ELi tagasipöördumistunnistuse väljastamine on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. Siiani on ELi Nõukogu otsust rakendatud välisministeeriumi põhimääruse ja sellele tugineva välisministri käskkirja alusel.
Eelnõu kohaselt muudetakse ka riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kulutustega. Samuti kaasajastatakse PPA toimingutega seotud riigilõivusid puudutavat regulatsiooni ja diferentseeritakse PPA teenindustes, posti või e-posti teel või iseteeninduskeskkonnas esitatavate taotluste eest võetavate riigilõivude määrasid.
Muudatustega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. See võimaldab laevaomanikele ja nende esindajatele ühelt poolt teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ning kehtivatest tunnistustest. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus, kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Infosüsteemi kaudu saab elektrooniliselt väljastada tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid.
Laevade infosüsteemis olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud andmete alusel veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas näiteks isikkoosseis on teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne.
Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023.
Muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub Kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas asub haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse ka riigisisestele partneritele (nt PPA, Transpordiamet). Kuigi merepääste jääb jätkuvalt PPA ülesandeks (st PPA juhib seda), osaleb Kaitsevägi merel otsingu- ja päästetöödel üleantavate laevadega. Lisaks hakkab kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal.
Reformi eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine Kaitseväe koosseisu tagab tänaste laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ohuolukorras. Ohuolukorra ajal on üleantavatel laevadel nii julgeoleku- kui tsiviilroll.
Eelnõuga luuakse lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemele uus, ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „Ennetusnõukogu“. Vajadus ühise koordineerimise ja ühtse suuna seadmise järele tuleneb sellest, et Eestis on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetuse elluviimine asutuste vahel killustatud ja ressurssi paigutatakse ennekõike riskikäitumise tagajärgedega tegelemisse. Samuti on ühise valitsuskomisjoni vajadus tekkinud sellest, et praeguses kolmes valitsuskomisjonis on kattuvaid liikmeid kolmandiku ulatuses (eelkõige ministrite ja asutuste juhtide näol). Uue nõukogu eesmärk on juhtida valdkonnaülest ennetust, sh kujundada eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldada eri ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Ennetusnõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sh andes valitsusele nende teemade kohta nõu. Valdkonnaüleses koostöös liigutakse edasi pikemaajalise mõju saavutamise eesmärgil, et laste ja noorte riskikäitumist ennetada ja vähendada eri asutuste koostöös.
Eelnõu eesmärgiks on muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks. Selleks kehtestatakse uus tervikseadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida. Eelnõu kohaselt algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus tulevikus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisikuks saab vastava eksami läbimisel. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast. Lisaks füüsiliste isikute maksejõetuse küsimustele reguleeritakse ka juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutse andmist ja antakse pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks on tavaline, et võlgniku konto suletakse pankroti väljakuulutamisel, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.
Eelnõuga antakse Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule. Kuna hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega, lõpetatakse selle tegevus eraldiseisva riigiasutusena.
Teenuste ühendamine loob eeldused kasutajakeskseks teenuste innovatsiooniks ja sidusaks arenduseks ja vähendab raamatukoguteenuse killustatust.
Muudatus aitab parandada nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimeste ligipääsu väljaannetele ja digitaalsele teabele, mida praegu pärsib teenuste eraldatus. Rahvusraamatukogu uude renoveeritud hoonesse on ka kavandatud pimedate raamatukogule vajalikud ruumid ning parem ligipääsetavus.
Asutuste füüsiline ühendamine ei ole eeldatavasti päevakorral 2025. aastani, mil peaks lõpule jõudma rahvusraamatukogu hoone renoveerimine. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandavasse pärandihoidlasse ning pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides Tõnismäel.
Eelnõuga ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ja võetakse selleks üle ELi vastavad mitmed direktiivid.
Eelnõuga lisatakse investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nö kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema siduvat pakkumist. Eelnõuga muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi FIs. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro, nende üle FI üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Kokku on FI tänaseks registreerinud 55 väikefondivalitsejat. Eelnõuga nähakse ette, et eurofondi fondivalitsejad peavad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkusriskid on sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud (corporate governance) ja keskkonnaalaseid tingimused, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust.
Eelnõuga täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete – väärtpaberite – väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuse eesmärkidega konkreetne väärpaber sobib.
Eelnõuga võimaldatakse pensionifondidel investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Seni ei ole sellistesse instrumentidesse investeerimine lubatud olnud. Eelnõu kohaselt võib seda edaspidi teha kuni 25% ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Selliseks väärtpaberiks võiks olla nt tuletisväärtpaber, eelkõige futuurid, mille alusvaraks on nafta, erinevad põllumajandussaadused.
Eelnõuga antakse pensionifondidele paindlikumad võimalused teha oma investeeringuid läbi enda kontrolli allolevate äriühingute (SPVde).
Eelnõuga muudetakse krediidiandjate suhtes kehtivaid nõudeid, mis seonduvad eelkõige tegevusloa režiimiga. ELi õiguse kohaselt võib finantsjärelevalveasutus krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada muuhulgas juhul, kui viimane ei ole väljastanud krediiti eelneva 6 kuu jooksul. Eestis oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Muudatusega viiakse kehtiv seadus kooskõlla direktiivi nõuetega.
Eelnõuga muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutusele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kui asendatav ei naase.
Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millele oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning millel osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita.
Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsioon ja nähakse ette võimalus ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi.
Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust.
Lisaks näeb eelnõu ette, et kui ametnik hukub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud.
Muudatused tulenevad sellest, et avaliku teenistuse seadus jõustus 1. aprillil 2013 ning seaduse rakendamisel on üheks enim kriitikat saanud teemaks konkursid.
Alates 28. jaanuarist kohaldatakse veterinaarravimitele ELi vastavat määrust, mis on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Määruse eesmärkide saavutamiseks ja paremaks rakendamiseks tuleb muuta ravimiseadust ning lisaks täpsustada ravimitega seotud sätteid veterinaarseaduses.
Alates 28. jaanuarist kehtivad veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusload kogu ELis. Selles tulenevalt on eelnõuga plaanitud anda veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele õigus Eestisse sisse vedada veterinaarravimeid ELi veterinaarravimite hulgimüüjatelt. Seni on veterinaararstid saanud ravimeid osta Eesti veterinaarravimite hulgimüüjalt.
Samuti ei pea veterinaararstid eelnõu kohaselt enam taotlema müügiloata veterinaarravimi kasutamiseks Ravimiametilt eraldi luba. Müügiloata ravimite kasutamisel veterinaarias tuleb veterinaararstil lähtuda nimetatud määruses sätestatud nõuetest. Esmase valikuna tuleb siiski jätkuvalt kasutada müügiloaga veterinaarravimit vastavalt müügiloa tingimustele.
Eelnõuga täpsustakse veterinaarravimite valdkonna pädevate asutuste, Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid, kaasajastatakse Ravimiameti tasude regulatsiooni ning antakse Ravimiametile õigus lubada erandeid veterinaarravimi pakendi nõuete osas.
Küberturvalisuse seaduse (KüTS), avaliku teabe seaduse (AvTS) ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga volitatakse valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS). Muudatuste käigus tunnistatakse kehtetuks ka valitsuse määruse volitusnorm AvTS-is infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varasemalt KüTS-iga sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuse üleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme. Muudatus võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) asendada uue E-ITS-iga.
ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ning auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastast alates ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogude põhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele AvTS-i tähenduses. E-ITS-i määrus plaanitakse vastu võtta 2022. aasta alguses, mistõttu on sellele eelnevalt vajalik volitusnormi uuendamine.
E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine KüTS-is ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ning struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just KüTS-i eesmärk on ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisuse tagamine ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise koordineerimine.
Eelnõu peamine eesmärk on teha riigisiseses õiguses muudatused, mis on vajalikud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (edaspidi EES-i) kasutusele võtmiseks.
EES-i eesmärk on tõhustada välispiiride haldamist, vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning aidata ennetada ja tõkestada terrorismi ja muud rasket kuritegevust. EES hõlbustab seaduslike reisijate piiriületust, suurendades samal ajal võimalust tuvastada viibimisaja ületajad ja ebaseaduslikud rändajad ning hõlbustades tagasisaatmisotsuste täitmist. Kuna EES sisaldab nii sõrmejälje- kui ka näobiomeetriat, tagatakse ühtlasi välispiiri ületava kolmanda riigi kodaniku tõsikindlam tuvastamine ja avastatakse inimesed, kes kasutavad mitut identiteeti.
EES sisaldab automaatkalkulaatorit, mis näitab EES-is registreeritud kolmanda riigi kodaniku maksimaalset lubatud viibimisaega. EES võimaldab kolmanda riigi kodaniku lahkumisel riigist kontrollida, kas ta on pidanud kinni lubatud viibimisajast, kontrollida kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise seaduslikkust, aidata tuvastada isikuid, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise või neis viibimise tingimusi, ning aidata analüüsida kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid.
Eelnõuga muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks, muu hulgas tagatakse üldarstiabi kättesaadavus ning parandatakse nimistute teenindamise järjepidevust.
Eelnõuga sätestatakse üldarstiabi korraldaja roll alates 1. juulist 2022. Üldarstiabi korraldusega seonduvaid ülesandeid hakkab Terviseameti asemel täitma Eesti Haigekassa.
Eelnõuga täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Muudatusega lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS) elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.
Eelnõuga võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel hoida nimistu väiksem, kui on seaduses sätestatud nimistu ülemine piirmäär, et anda alustavale perearstile aega nimistuga tutvumiseks ja kohanemiseks.
Eelnõuga sätestatakse perearsti teeninduspiirkond kohaliku omavalitsuse üksus(t)e, linnaosade või osavaldadena. Kehtivas TTKS-is on perearsti teeninduspiirkond sätestatud kui Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mis on kitsendanud perearsti teeninduspiirkonna kohati majapõhiseks.
Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajaduse korral vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.
Eelnõuga nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita.
Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (eriõde) samas ulatuses, nagu see kehtib praegu pereõdedele. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õiguse õele. Töövõimetuslehe võivad välja kirjutada kõik tervishoiutöötajad, välja arvatud kiirabi osutamisel.
Eelnõu sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest.
Eelnõuga sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK ) teenuse hinna mõistlikkuse põhimõtted ja selle kujundamise alused. Uudsena on sätestatud ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlike ainete ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni. Täiendatud on ka lepingu rikkumisest tulenevaid lepingu peatamise ja lõpetamise aluseid, ÜVVK teenuse osutamise jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning ÜVVK teenuse hinna vaidlustamise aluseid.
Eelnõu näeb ette tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Oluline on ÜVVK teenuse osutamine tarbijale taskukohase hinnaga, tagades samal ajal teenuse järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja teenuse osutamise kvaliteedi.
Eelnõu korrastab riikliku lennunduse nõudeid, loob aluse peamiselt geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade kehtestamiseks mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning korrastab riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid, samuti tagab lahtiste lasketiirude kohal ohutu lendamise madalalt (nt kuni 305 m kõrgusel) lendavatel õhusõidukitel.
Eelnõuga antakse geograafilise ala kehtestamise õigus lendamise piiramiseks valitsusele ning seadusega sätestatud juhtudeks ka ajutise geograafilise ala kehtestamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), Päästeametile, Kaitsepolitseiametile, Maksu- ja Tolliametile ning Kaitseväele kas avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, mis tuleneb asutusest ja tema ülesannetest või nende asutuste seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks.
Teatud juhtudel (nt tulekahju, lennuõnnetus, liiklusõnnetus, VIP isikute kaitse) tekib vajadus piirata kiiresti eelkõige mehitamata õhusõidukite lendamist, mis tähendab, et ka lennupiirangud mehitamata õhusõidukitele teatud õhuruumi osas ajutise geograafilise alana tuleb kehtestada kiiresti.
Riikliku lennunduse nõuete korrastamise käigus muudetakse riikliku õhusõiduki definitsiooni ning lisatakse riikliku lennunduse, kaitselennunduse ja kaitselennunduse õhusõiduki mõisted.
Võrreldes kehtiva lennundusseadusega (LennS) lisanduvad riikliku lennunduse õhusõidukite hulka ka Päästeameti, Keskkonnaameti ja Kaitsepolitseiameti õhusõidukid. Kaitselennunduse õhusõidukite hulka arvatakse ka Välisluureameti ja Kaitseliidu õhusõidukid.
Samuti täpsustatakse, millised nõuded LennSist kohalduvad riiklikule lennundusele ja eraldi kaitselennundusele. Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, mille kohaselt riiklik lennundus järgib üldjuhul tsiviillennundusele kehtestatud nõudeid (nt lennukõlblikkus, rajatised, pilootide ja meeskonnaliikmete kvalifikatsiooninõuded) ja kaitselennundus peamiselt lennundus-määrustikuga kehtestatud nõudeid.
Olulise muudatusena lisatakse eelnõusse mehitamata tsiviilõhusõiduki suhtes riikliku järelevalve käigus kohaldada lubatavad meetmed (nn droonitõrje meetmed). Nimetatud meetmed on peamiselt seotud avaliku korra tagamise ja riigi julgeoleku kaitsmisega, mistõttu neid ei saa kohaldada iga juhtumi korral.
Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (LLT) määratakse riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. Kuidas LLT täpselt Kaitseväge aitab, pannakse paika Kaitseväe juhataja kehtestatava õhuruumi kontrolli plaaniga.
Lennuohutuse tagamiseks muudetakse ka relvaseadust (RelvS), millesse lisatakse säte, et lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või -paiga kasutusele võtmist edastama Transpordiametile lasketiiru koordinaadid. See on oluline, et piloodid ja kaugpiloodid teaksid, kus sellised lasketiirud ja -paigad asuvad, et nad saaksid sellega marsruudi ja lennukõrguste valikul arvestada.
Eelnõuga tehakse seaduses muudatused, et jätkata leevendatud tingimustel loometoetuse maksmist vabakutselistele loovisikutele kuni 2022. aasta lõpuni. Loometoetuste taotlemist ja maksmist jätkatakse sarnaselt tingimustega, mis kehtisid kuni 2021. aasta lõpuni tulenevalt COVID-19 kriisi tingimustest.
Eelnõuga kaotatakse 2022. aasta lõpuni nõue, mille kohaselt loometoetust saanud inimene ei või kahe aasta jooksul uut taotlust loometoetuse saamiseks esitada. Samuti on 2022. aastal loometoetust võimalik saada ka juhul, kui loovisik teenib loometoetuse taotlemise perioodil lisaks sissetulekut ühes kuus kuni ühe töötasu alammäära suuruses summas, näiteks võlaõigusliku lepingu alusel.
Eelnõuga tehakse ka püsivaid muudatusi loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimustes. Näiteks täpsustatakse sissetuleku mõistet ja suurust, mida arvestatakse loometoetuse saamiseks. Eelnõu järgi saab loometoetust taotleda vabakutseline loovisik, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool töötasu alammäärast. Kehtiva seaduse üldine sõnastus saadud tulude kohta on tekitanud praktikas tõlgendamisprobleeme.
Lisaks täpsustatakse loometoetuse maksmisest keeldumise aluseid, kui toetuse maksjaks on Kultuuriministeerium. Kui kehtiva regulatsiooni järgi on sätestatud, et loometoetuse maksmisest keeldutakse muuhulgas ka alusel, kui taotleja ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal tegutsenud, siis eelnõu näeb ette, et seda kolmeaastast perioodi vastavalt pikendatakse aja võrra, mil isik saab vanemahüvitist, on lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses.
Eelnõuga täpsustatakse ka loometoetuse maksmise lõpetamise aluseid. Eelnõu järgi saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta loometoetuse taotlemise tingimustele.
Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära suurune toetus sissetuleku ajutiselt kaotanud eberegulaarsetes või -standardsetes töövormides tegutsevale kultuuritegijale. Loometoetus tagab miinimumsissetuleku kõrval ka sotsiaalsed garantiid, ennekõike ravikindlustuse.
28. novembril 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust.
Määrustega kohustatakse liikmesriike sisestama SIS-i hoiatusteade iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.
Eelnõuga viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus nimetatud määruste nõuetega kooskõlla.
Lisaks tehakse muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmise valdkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Austria vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamine, vastavale kokkuleppele kirjutasid riigid Viinis alla 13. detsembril 2021.
Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.
Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on üksteist riigisiseste jõustumistoimingute lõpetamisest teavitanud. Välisministeerium edastab Austria Vabariigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist.
Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Kavandatud muudatused suurendavad nii töötajate kui ka ametnike kaitset töö- või teenistussuhtes ning aitavad tagada, et neid teavitatakse olulistest töö- ja teenistustingimustest töö- või teenistussuhte võimalikult varajases faasis.
Töölepingu seaduses täiendatakse nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat tööandja pakutavast koolitusest, hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest, samuti maksusid ja makseid saavatest asutustest ning nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval.
Samuti nähakse ette, et töö tegemise takistuse korral pikeneb katseaeg võrdeliselt eemal viibitud ajaga, näiteks ajutise töövõimetuse korral. Töötajale antakse õigus taotleda sobivaid töötingimusi, näiteks taotleda osalise tööaja asemel täistööajaga töötamist ja saada tööandjalt taotlusele vastus. Lisaks nähakse ette kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele. See tähendab, et töötajale ei tohi õiguste eest seismise tõttu järgneda negatiivseid tagajärgi, näiteks kui töötaja pöörab tähelepanu, et tööandja ei taga töö- ja puhkeajanõudeid, ei tohi tööandja rakendada töötaja suhtes ebasoodsaid tagajärgi.
Eelnõuga muudetakse ka avaliku teenistuse seadust ja täiendatakse samuti andmete hulka, mida tuleb ametiasutuse töökorralduslikes aktides ja palgajuhendis ametnikule esitada. Ka nähakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses ette teabe hulk, millest tööandja peab Eestisse lähetatud töötajat pikema kui ühe kuulise lähetuse korral kirjalikult teavitama, näiteks teave tasu suuruse ja vääringu, riigist tagasipöördumise kohta. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust täiendatakse töötaja kohustusega tagada, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Täiendus on oluline, et juhtida töötaja tervisekaitse eesmärgil tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele.
Eelnõuga luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Eelnõuga kehtestatakse patsiendikindlustus, mis kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kohustuslikku vastutuskindlustust. Eelnõuga sätestatakse TTO kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine.
Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot.
Eelnõuga kehtestatakse muu hulgas ka miinimumnõuded patsiendiohutuse korraldusele, seal hulgas luuakse teabe analüüsi süsteem, et ennetada ohu- ja kahjujuhtumeid.
Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.
Teiseks muudetakse eelnõuga ravimiseadust ja nähakse ette vaktsiinikahjude sundkindlustus ehk vaktsiinikindlustus.
Vaktsiinikindlustuse eesmärk on lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Seda juhul, kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Hüvitis on ette nähtud ka juhul kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel inimene sureb.
Regulatsiooniga luuakse inimesele, kes on saanud vaktsineerimise järgselt rasket tervisekahju, võimalus nõuda kahju hüvitamist seaduses kehtestatud määras sõltuvalt kahju raskusastmest. Vaktsiinikindlustusega kehtestatakse vaktsiinide turustajale kindlustusmakse kohustus, mille suurus sõltub Eestis kasutamiseks turustatud dooside arvust ja valitsuse kehtestatud maksemäärast. Kindlustusmaksetest kaetakse hüvitiste maksmise ja menetlemise kulud nii Haigekassa kui Ravimiameti poolt.
Vaktsiinikindlustuse reeglid on kavandatud jõustuma 1. maist 2022. 2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid.
2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sealhulgas immuniseerimiskava vaktsiinidele, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinidele.
Põhjuslikku seost tervisekahju ja vaktsineerimise vahel peab hakkama hindama Ravimiamet, kes on teinud seda ka praegu, kuid mitte sellisel eesmärgil ja mahus. Taotluste hulka prognoosida on keeruline, kuid arvatavalt tõstab hüvitise saamise võimalus pöördumiste arvu.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis algas Covid-19 vastu vaktsineerimine 27. detsembril 2020. Sellest kuupäevast alates on Ravimiametile teatatud vaktsiinidega võimalikest kõrvaltoimetest 6405 (31.12.21 seisuga) korral. Vaktsineerimisega tõenäoliselt seotud tõsist kõrvaltoimet on detsembri alguse seisuga tuvastatud 237-l korral ja surma neljal korral.
Vaktsiinikahjude hüvitiste kulu on 2022. aastal prognoositud 1 miljon eurot, süsteemi haldamise ja IT kuludega kokku 1,4 miljonit eurot. Alates 2023. aastast kaetakse süsteemi kulud kindlustusmaksetest.
Kolmandaks luuakse ravikindlustuse seaduses võimalus lisada haiguste loetellu lisaks hinnakokkuleppe või piirhinna olemasolul ka selliseid haigusi, mille ravimiseks kasutatavate ravimite hind kujuneb Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes. Haigekassal tekib võimalus inimesele ravimite hüvitamisel arvestada Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud ravimi hinda. Tegemist on tehniliste muudatustega, kuid need on olulised ravimite hüvitamise õigusselguse tagamiseks. Muudatus puudutab lähiajal turule saabuvaid COVID-19 retseptiravimeid, mis on mõeldud koduses ravis kasutamiseks. Need muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. maist 2022.
Eelnõu muudab investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Samuti vähendab regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõstab hoiuste tagamise hüvitamise määra. Eelnõuga võetakse üle kaks vastavat ELi direktiivi.
Eelnõu näeb ette Finantsinspektsiooni õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõuded vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Muudetakse investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi, mis praegu on samuti reguleeritud sarnaselt pankadele.
Ühtlasi vähendatakse eelnõuga regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele.
Eelnõuga nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.
Eelnõu on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik. ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Käesolevas eelnõus olev virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seetõttu hõlmab käesolev eelnõu virtuaalvääringute teenuse osas üksnes neid muudatusi, mis on viivitamatult vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks enne ÜMIVS-i jõustumist.
Eelnõuga ühtlustatakse võimalikult palju politseiametnike ja päästeteenistujate ning teiste eriteenistujate teenistusregulatsioone ning Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike sotsiaalseid tagatisi. Eelnõu järgi muudetakse ka politseiametnike palgasüsteemi. Eelnõu peamine eesmärk on tagada eriteenistujate võrdne kohtlemine, mõjutades samas teenistujate motivatsiooni, suurendades asutuste vahelist koostööd ja teenistujate rotatsiooni, vähendada bürokraatiat, ametiasutuste töökoormust ning hoida kokku eelarvelisi vahendeid.
Eelnõuga tehakse Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduses (edaspidi Prümi seadus) tehnilised muudatused, mis puudutavad Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepingu (edaspidi Prümi leping) kohaste riiklike kontaktpunktide, riiklike kontakt- ja koordineerimispunktide ning pädevate asutuste ja ametnike määramise deklaratsiooni tegemist ja muutmist.
Muudatusega jäetakse seadusest välja riiklikud kontaktpunktid, riiklikud kontakt- ja koordineerimispunktid ning pädevad asutused ja ametnikud ning antakse Vabariigi Valitsusele volitus otsustada nende määramise deklaratsiooni tegemine ja muutmine. See annab vajaduse korral paindlikuma muutmisvõimaluse, kui asutuste nimed või kontaktpunktid muutuvad.
Võrreldes nn Prümi seadust ja Vabariigi Valitsuse korralduse kavandit muutub see, et Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna asemel on edaspidi riiklik kontakt- ja koordineerimispunkt Politsei- ja Piirivalveamet (arvestades nn Prümi lepingu artikleid 19 ja 26), kes neid ülesandeid ka praktikas täidab ning Maanteeamet asendatakse Transpordiametiga (arvestades nn Prümi lepingu artikli 12 lõiget 2).
Eelnimetatud Siseministeeriumi osakonda ei ole Siseministeeriumis enam aastast 2012. Samuti ei ole enam asutust nimega Maanteeamet, kuna alates 1. jaanuarist 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks.
Eelnõuga nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste. Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid.
Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustustest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud oma vanavanema hoolduse eest tasuma.
Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse õigus omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. KOV-i üksus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning KOV-i üksus peab omal algatusel välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt.
Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on luua KOV-ile õigus saada terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu enda murega peaks pöörduma.
Muudatuse tulemusena saab KOV proaktiivselt perede poole pöörduda, pakkudes vajadusel abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Loodava süsteemi eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ning parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Kuigi loodav süsteem võimaldab KOV-il puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, vastutab inimene oma heaolu tagamise eest eeskätt ise ja seetõttu on inimesel õigus abi vastuvõtmisest keelduda.
Eelnõus on lisaks mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust, vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.
Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi vastav direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.
Eelnõuga nähakse ette tagada igale erivajadusega inimesele, et ta ei jää toodete ja teenuste kasutamisel hätta, vaid et ta leiab alternatiivse formaadi toote kasutamiseks ning teenuse tarbimiseks. Seeläbi on eesmärk kujundada kaasavam ühiskond, et lihtsustada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut.
Eelnõuga nähakse ette ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded, ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamiseks, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamine ja vastavuseeldus ning riiklik järelevalve ja vastutus. Samuti võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ning mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.
Eelnõu kohaselt tuleb ligipääsetavaks muuta näiteks iseteenindusterminal selliselt, et sularahaautomaati saab mugavalt kasutada ratastoolis liikumispuudega inimene, aga ka laps, lühikest kasvu täiskasvanu ja eakas.
Eelnõu muudatused puudutavad ettevõtjat, kellele seatakse kohustus kavandatavate nõuete täitmiseks. Nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutajale ehk alla 10 töötajaga ettevõttele, kelle aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad elatisabi maksmist ning vanemapuhkuste ja - hüvitiste süsteemi 1. aprillil 2022 jõustuva regulatsiooni täpsustusi.
Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi.
Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtumenetluse kui täitemenetluse ajal.
Probleem tekib juhul, kui võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Kui täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, siis see tähendab seda, et lapsel ei ole enam võimalik täitemenetlusaegset elatisabi saada.
Pankrotimenetlus võib kesta kauem kui aasta ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada.
Kehtiv perehüvitiste seadus ei sisalda aluseid ega regulatsiooni, mis lubaks maksta elatisabi pankrotimenetluse ajal.