106 ingested laws from Estonia introduced in 2025. Year filters use the introduced date shown on each card. Walk years back as far as this source still publishes.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega. Muudatuste eesmärk on tagada, et poliitreklaam oleks selgelt eristatav ning selle tellija, rahastaja ja avaldamise tingimused läbipaistvad.
Poliitreklaami avaldamisele seatakse kaks suuremat nõuet. Poliitreklaam tuleb edaspidi avaldada koos poliitreklaamimärgisega ning sellise reklaami kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Poliitreklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja. Poliitreklaamimärgis on osa konkreetsest reklaamist. Märgises antakse teada, et tegemist on poliitreklaamiga; kes on reklaami tellija; milliste valimiste, rahvahääletuse vm seadusandliku protsessiga on reklaam seotud; kas reklaami puhul on kasutatud suunamis- või reklaamiedastusmeetodeid; samuti viidatakse läbipaistvusteatele. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata andmekandjast, olgu tegu audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga.
Poliitreklaami tellijad võivad olla kes tahes isikud või organisatsioonid, kes soovivad oma reklaamiga mõjutada poliitilisi otsustusprotsesse nii valimiste ajal kui ka valimistevahelisel ajal. Valimiste kontekstis on poliitreklaami tellijad näiteks erakonnad või nende liikmed, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Eestis on 14 tegutsevat erakonda. 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris kokku 968 kandidaati, neist 10 üksikkandidaati ja 9 erakonda. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, neist 43 üksikkandidaati, 136 valmisliitu ja 8 erakonda. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris kokku 78 kandidaati, neist 5 üksikkandidaati ja 9 erakonda. Poliitreklaami tellijateks võivad olla aga ka paljud teised juriidilised või füüsilised isikud – see tuleneb poliitreklaami laiast mõistest, mis ei piiritle poliitreklaami ainult erakonnapoliitikaga või valimistega.
Eelnõu puudutab nii reklaamiteenuse pakkujaid, meediaettevõtteid kui ka digiplatvorme. Lisaks hõlmab eelnõu välireklaami pakkujaid ja kohalikke omavalitsusi.
Eelnõu näeb ette erinõuded internetipõhise poliitreklaami puhul, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel kehtestada sisestrateegiad ja pidada arvestust, et tagatud oleks nii isikuandmete kaitse kui läbipaistvuse nõuded.
Muudatused tagavad poliitreklaami nõuetekohase läbipaistvuse ja aitavad ühtlustada selle reegleid kogu Euroopa Liidus.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL taastuvenergia vastava direktiivi sätted. Eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek. Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Seadus aitab täita Eesti ja EL energia- ning kliimaeesmärke.
Eelnõuga kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused. Need puudutavad laevapere liikmete õigusi ja heaolu, sealhulgas kahju hüvitamist, abi hülgamise korral, internetiühenduse võimaldamist laeval, meditsiiniabi, surnukeha kojutoimetamist ning surmajuhtumite uurimist. Samuti täpsustatakse tööohutusnõudeid ja dokumentide sisu, mis tõendavad lepinguliste kohustuste täitmise tagatisi.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle rahvusvahelised tööstandardid, mis parandavad laevapere liikmete ja kalurite töö- ja elutingimusi ning tugevdavad meresõiduohutust. Eelnõu aitab lahendada ka kaks Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlust. Üle võetakse ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused ning kaks ELi direktiivi, mis puudutavad laevapere ja kalalaevade töötingimusi. Muudetakse ka mitmeid valitsuse ja ministri määrusi, et tagada vastavus rahvusvahelistele nõuetele.
Eelnõuga täpsustatakse SEVESO III direktiivist tulenevaid nõudeid ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele, lahendades Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse. Muudatused selgitavad avalikkuse, sh naaberettevõtete teavitamise kohustust, ametiasutuste (Päästeamet, TTJA) ülesandeid ning nende koostööd suurõnnetuste uurimisel. Sisulisi uusi nõudeid ei lisandu, kuid seadust muudetakse õiguslikult selgemaks. Direktiiviväliselt vähendatakse ettevõtete halduskoormust, nõudes edaspidi dokumentide esitamist ainult elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kaudu. Seadus jõustub üldises korras.
Eelnõu eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid, sealhulgas kaitselennunduse ja metsaraie küsimustes. Muudatustega tagatakse lennuohutuse parem regulatsioon ja kõrvaldatakse mitmed seni kehtinud õiguslikud vastuolud.
Eelnõu kohaselt tasub edaspidi lennuvälja valdaja või käitaja kinnisasja omaniku eest raadamisõiguse tasu ja metsateatise riigilõivu. Selline lahendus lähtub põhimõttest, et kinnisasja omanik on juba allutatud omandiõiguse piirangule ehk lennunduses peab maa omanik taluma lennuohutuse huvides metsaraiet, mistõttu ei ole proportsionaalne panna talle täiendavat rahalist kohustust.
Seaduse eesmärk on konventsiooniga ühinemine. Konventsioon ratifitseeritakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 5 alusel, mis näeb ette ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui ratifitseerimine on lepingus (antud juhul konventsioonis) ette nähtud.
Konventsiooni eesmärk on tagada isikute kaitse sunniviisilise kadumise eest, kui sellise teo on toime pannud isikud või isikute rühmad, kes tegutsevad riigi esindajatena või riigi loal, toetusel või vaikival nõusolekul. Konventsiooni osalisriigil on kohustus võtta tarvitusele asjakohased meetmed, et uurida sunniviisilise kadumise juhtumeid ning võtta teo toime pannud isikud vastutusele.
Ratifitseerimise seaduse eesmärk on ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline leping mille eesmärgiks on õigusliku aluse loomine välisriigi vangide üleandmiseks ja nende karistuse täideviimiseks Eestis. Kokkuleppes sätestatakse poolte õigused ja kohustused, reguleeritakse praktilisi aspekte nt vangla tingimused, kulude jaotus ja järelevalve.
Planeerimisseadust muudetakse, et oluliselt lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi. Muudatused võimaldavad KOVidel kiiremini ja paindlikumalt reageerida arendustele, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole kümne aasta jooksul alustatud arendustegevust. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.
Olulisima muudatusena loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel. Edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel, mis on kiirem ja odavam. Kui KOVi eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Enamik planeeringuid tehakse niikuinii arendajale kuuluvale maale, mistõttu on eriplaneeringu kohustuslik eelmenetlus enamasti formaalne.
Eelnõu eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, avalikkust kaasavamaks ja selgepiirilisemaks. Muudetakse kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaegu, sätestades, et kandidaatide esitamine algab kaheteistkümnendal päeval kell 9.00 ja lõpeb üheksandal päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva. Muudatuse eesmärk on tagada kandidaatide esitamiseks piisav ja ette planeeritav ajavahemik, mis loob võimaluse kandidaatide tutvustamiseks enne hääletamist. Varasem ja selgem ajaraam võimaldab korraldada kandidaatide tutvustused süsteemselt ja läbipaistvalt, andes valijatele ja avalikkusele võimaluse kandidaatide seisukohtadega põhjalikumalt tutvuda. Samuti aitab see vältida olukorda, kus kandidaate esitatakse vahetult enne hääletust, jättes ebapiisava aja nende tutvustamiseks ja sisuliseks analüüsiks. Vabariigi Presidendi erakorraliste valimiste korral jääb kehtima senine kandidaatide registreerimiseks esitamine tähtaeg (algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva). Teiseks kehtestatakse kandidaatide tutvustamise kord enne hääletusvoore. Enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ning enne esimest hääletusvooru valimiskogus toimub kandidaatide tutvustamine nende registreerimiseks esitamise järjekorras. Igal kandidaadil on õigus pidada kuni kümneminutine ettekanne.
Eelnõuga viiakse seadus vastavusse ELi vastava määrusega, mis käsitleb patareisid ja akusid ning nende jäätmeid.
Eelnõu aitab vähendada patareide ja akude CO2 jalajälge, toetab ringmajandust ning soodustab kestlikke ja uuenduslikke lahendusi energia salvestamisel.
Patarei- ja akutootjad peavad tõhustama oma patareide ja jäätmete kogumissüsteeme ja panustama rohkem teavitustöösse ehk propageerima vanade akude ja patareide kogumispunktidesse tagastamist. Elektrisõiduki-, tööstuslike ja kergtranspordivahendite akude tootjad on kohustatud liituma tootjate ühendusega.
Eelnõuga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Sellega viiakse mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega ja tagatakse proportsionaalne omandipõhiõiguse piirang.
Eelnõu suurendab hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunab ühistud suurema järelevalve all toimivasse panga või ühistupanga vormi.
Reform viiakse ellu kolmes etapis ajavahemikus 2026–2029. Esimeses etapis keelatakse uute ühistute asutamine ja hoiuseintresside reklaam, samuti tõstetakse uutele liikmetele sisseastumis- ja osamaksu. Teises etapis piiratakse volitamist, laenu- ja hoiuselepingute sõlmimist, tugevdatakse liikmete õigusi ning karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kolmandas etapis peavad hoiuseid kaasata soovivad ühistud taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba, teised võivad jätkata makseasutuse või krediidiandjana, tegevuse lõpetajad peavad sellest ametlikult teavitama.
Eelnõuga lisatakse politsei-ja piirivalve seadusesse (PPVS) uus säte, millega luuakse õiguslik alus politsei numbrituvastuskaameratega jäädvustatud andmete salvestamiseks ja kasutamiseks.
Eelnõu kehtestab selgemad reeglid ja kohustused nii riigiasutustele kui ka eraettevõtetele, et kriisiolukordades liiguks info inimesteni võimalikult kiiresti ja inimesed teaksid kuidas käituda. Seadusesse lisatakse mitmed mõisted, näiteks viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM.
Uue korra järgi peavad kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad liituma EE-ALARM süsteemiga. See tagab, et võimaliku ohu korral jõuab oluline teave inimesteni kiiresti.
Õiguse EE-ALARM-i kasutamiseks saavad kindlad asutused ja isikud. Häirekeskusele antakse ülesanne vahendada ohuteade EE-ALARM kaudu kõigile edastajatele. Lisaks määratakse täpsemalt, kellel on õigus otsustada sireenide käivitamise üle.
Suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, tekib kohustus rajada varjend või vähemalt kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb rajada uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Eelnõu kohaselt hakkab see nõue kehtima alates 1. juulist 2026.
Alates 1. juulist 2028 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2.
Ka olemasolevates hoonetes tuleb ruumid võimalusel kohandada varjumiskohtadeks.
Päästeamet saab ülesande korraldada varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste teavitamist ja teadlikkuse tõstmist.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad tagama, et nende töötajad, aga ka elutähtsate teenuste osutajad, läbiksid vastava elanikkonnakaitse koolituse. See aitab tagada, et kriisi ajal suudavad kõik avaliku sektori töötajad kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti 2021. aastal Pariisis koostatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga, millega muudetakse seni tegutsenud valdkondlik ühendus valitsusvaheliseks organisatsiooniks. Ühinemine annab Eestile täisliikme staatuse ja võimaldab osaleda organisatsiooni otsustusprotsessides ja töögruppides.
Eelnõu kohaselt lõpetab valitsus tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu Valgevenega, mis kehtis alates 1998. aastast. Leping pidi soodustama investeeringuid kahe riigi vahel, kuid Valgevene on seda ühepoolselt rikkunud, peatades osaliselt lepingu kohaldamise Eesti residentidele.
Eelnõuga ajakohastatakse heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS), millega lisatakse süsteemi meretransport, samuti tasuta heitkoguse ühikute kaotamine lennunduses ning moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastuse suurendamine. Muudatustel on oluline majanduslik ja keskkonnamõju. Ettevõtete kulud võivad muudatustega suureneda, kuid samal ajal tekivad uued võimalused investeerida rohetehnoloogiatesse ning vähendada heitkoguseid.
ELi HKSi laienemisel merendussektorile suureneb kohaldusalasse kuuluvate ettevõtete haldus- ja finantskoormus seoses lubatud heitkoguse ühikute soetamisega. Paiksete käitiste ja õhusõiduki käitajate halduskoormus seoses eelnõuga oluliselt ei muutu. Keskkonnaametile lisanduvad uued ülesanded heitkoguse seirel ja kontrollimisel.
Kriisiõiguse revisjoni tulemusena valminud eelnõu, mis koondab kehtivad kolm seadust (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) tervikuks. Eelnõu lihtsustab põhiseaduses nimetatud erikordadeks (eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) valmistumist, juhtimist ja süstematiseerib nende lahendamiseks kohaldatavaid meetmeid.
Suurendab kriisideks valmisolekut kogu laia riigikaitse ulatuses. Tekib terviklik õigusruum ühtse mõisteaparaadiga ja ühetaolise lahendamise korraldusega.
Kasutusele võetakse tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav koondnimetus „kriisiolukord“ ning seniseid riigikaitseülesandeid, ülesandeid hädaolukorras ja elutähtsaid teenuseid ühendav termin „püsiv kriisiülesanne“. Püsiva kriisiülesandega asutused osalevad ühtses planeerimisprotsessis, ja tagavad uue ülesandena oma toimepidevuse, st mõtlevad läbi personali kriisirollid, tagavad kriisi lahendamiseks või mõjude leevendamiseks vajalikud vahendid-varud ja tegelevad võimalike riskide maandamisega.
Kriisiülesanne suurendab laia riigikaitse osaliste rolliselgust kriisides. Muuhulgas seatakse selgemad ootused ja ülesanded kriisi lahendajatele: valitsusele, ametiasutustele, KOV-idele ning elutähtsa teenuse osutajateledele. KOV-idel tuleb kriisiolukorras keskenduda ennekõike elutähtsate teenuste tagamisele (veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte, teede korrashoid), oma territooriumil evakuatsioonikohtade määramisele ja kasutuselevõtmisele ning ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisele (sh toidu ja joogivee võimaldamisele) ning olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumisele.
Senised erikorrad „hädaolukord“ ja „kõrgendatud kaitsevalmidus“ kaovad, viimane asendatakse erikorraga „kriisiolukord“. Seda saab kasutada, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse. Kriisiolukorra ajal tuleb valitsusel tagada mitme asutuse või isiku tegevuse koordineeritust, saab rakendada isiku põhiõigusi ning -vabadusi piiravaid meetmeid, kaasata tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid. Kriisiolukorra lahendamist juhib peaminister.
Kriisideks valmistumisel plaanide koostamiseks tekib üks protsess, iga osaline saab koostada ühe plaani nii kriisiolukorraks kui selle lävendi alla jäävateks väiksemateks sündmusteks või kriisideks.
Hakatakse koostama uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis koondab seni eraldiseisva protsessina olnud tsiviilkriisideks ja riigikaitsekriisideks valmistumise ja nende lahendamise. Koonddokumendi sees säilib senine riigi kaitsetegevuse kava.
Kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesandega ameti- ja töökohad, mille aluseks on praegu kehtiv riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad on kasutatavad nii tsiviil- kui riigikaitselises kriisis.
Seotakse finantskriiside lahendamine üldise kriisilahendamise süsteemiga ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus tagada finantssektori stabiilsus, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei ole õigel ajal meetmeid tarvidusele võtnud.
Sisejulgeolekuasutuste töö erakorralises ja sõjaseisukorras isikute kinnipidamisel, vahistamisel, jälitustoimingute lubade vormistamisel jne muutub oluliselt paindlikumaks, nt vahistamismääruse vormistamiseks on tavapärase 48 tunni asemel erakorralises ja sõjaseisukorras aega 7 päeva.
Nähakse ette kohaliku omavalitsuse korraldusega seotud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (nt volikogu kokkukutsumise ja hääletamisega seonduvad erisused ning eelarveliste vahenditega seotud erisused).
Sätestatakse nii kriisideks valmistumiseks kui ka nende lahendamiseks vajaliku teabe saamise alused.
Eelnõuga kaotatakse ja/või leevendatakse nõudeid mitmetes valdkondades, nt leevendatakse nõudeid sotsiaaltöötajatele ja hooldustöötajatele, nähakse ette erisused perehüvitiste taotlemisel jpm. Laiendatakse riskianalüüsi koostajate, õppuste tegemise kohustuse ja toimepidevuse tagajate ring. Samuti suureneb ettevõtete ring, kellele määratakse püsivad kriisiülesanded.
Kehtivas õiguses olemasolevate piiravate meetmete kohaldamise õigust laiendatakse minimaalselt võrreldes kehtivuse kaotavate seadustega (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus, hädaolukorra seadus).
Lisaeelarve eelnõuga suurendatakse tänavusi tulusid riigieelarves 26,6 miljonit eurot, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit on täiendavad vahendid laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel tänavuse aasta jooksul.
Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavaga, mida algne 2025. aasta riigieelarve ei sisalda. Samal põhjusel suurenevad ka tulud. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute prognoose tervikuna lisaeelarvega ei uuendata. Lisanduvad vaid sellised tegevused, mis algses riigieelarves puudusid.
Kuigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu sisaldab lisaeelarve finantseerimistehinguid 25 miljonit investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseteks. Nende tegemiseks suurendatakse samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit. Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast käesoleva aasta riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumahtu ei muudeta.
Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.
Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on.
Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist.
Õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele. Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. 2026-2028 on õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3.
Õpetajaametisse asumist tehakse paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Õpetajakoolitusel õppijatega saab senise ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise lepingu kuni kolmeks aastaks.
Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.
Eelnõu näeb ette anda Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide vastava määruse rakendamist koondumiste kontrolli osas. Tegemist on ELi määrusega, mis võimaldab uurida, kas ELis tegutsevad ettevõtted on saanud toetusi kolmandatest riikidest, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Eelnõu seadusena jõustumine aitab tagada, et välisriikide subsiidiumide mõju turule oleks läbipaistvalt hinnatav ning vajadusel ka piiratud, et kaitsta ausat konkurentsi Eesti ja Euroopa ettevõtjate seas.
Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus – näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused – ei ole seni olnud kontrolli all. Uue määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turu moonutuste vältimiseks eraldi.
Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti.
Eelnõu näeb ette ehitusseadustiku muutmist nii, et igas uues või põhjalikult uuendatavas kortermajas peab olema kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu juba ette nähtud. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sidevõrku saaks pakkuda rohkem kui üks ettevõte.
Oluline uuendus on ka ühtsete riiklike digitaalsete teabepunktide loomine, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Eestis täidavad seda rolli ehitisregister ja maakatastri kitsenduste kaart. See muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.
Muudatuse eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitab see vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutuks keeruliseks või kulukaks.
Eelnõu toetab Euroopa Liidu gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid.
Gigabititaristu määrus jõustus 11. mail 2024 ning seda hakatakse rakendama alates 12. novembrist 2025. Eesti kohandab oma õigusruumi, et tagada määruse nõuete õigeaegne ja tulemuslik rakendamine.
Eelnõuga on kavandatud muuta jäätmeseadust (JäätS), keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), kaugkütteseadust (KKütS), keskkonnatasude seadust (KeTS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja pakendiseadust (PakS).
Muudatuste eesmärk on keskkonnahoidliku majanduskasvu edendamine. Ringlussevõtutööstusele eeliste loomiseks vähendatakse jäätmete ladestamist ja põletamist, suurendatakse jäätmete liigiti kogumist ja parandatakse konkurentsitingimusi jäätmeveos. Alameesmärgiks on rolliselguse loomine valdkonnas. Selleks tõhustatakse taaskasutusorganisatsioonide tegevust ja vähendatakse kohaliku omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel.
Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks. Eelnõuga tehtavate muudatuste peamine eesmärk on olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurem kasutuselevõtt.
Eelnõuga suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vastutust ja võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel, tõhustatakse pakendite ja pakendijäätmete ringlussevõttu läbi nende ulatuslikuma kokku kogumise, kehtestatakse ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid ning suurendatakse jäätmeandmete läbipaistvust ja ajakohasust.
Muudatused on vajalikud, et suunata olmejäätmed ringmajandusse. See eeldab struktuurseid muudatusi (nn jäätmereformi), mis tagaksid olmejäätmete piisava liigiti kogumise ja ringlussevõtu ning olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamise. Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne teke (ehk stabiilne liigiti kogumine) on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks.
Eelnõu kohaselt kaotatakse algselt kuni 2028. aastani kavandatud julgeolekumaks, sealhulgas nii ettevõtte kasumimaks kui füüsiliste isikute maksustamine alates esimesest eurost.
Muudatus lähtub eesmärgist tagada riigi kaitsekulude rahastamiseks stabiilne, milleks tõstetakse kaitsevõime pikaajaliseks tugevdamiseks alates 2026. aastast üldist tulumaksumäära 24%-ni ja ettevõtlustulu maksumäära 22%-ni. Jõusse jääb käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24%-ni, mis muutub tähtajatuks.
Ettevõtete tulumaksus tuuakse tagasi lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum lahendus, kus ettevõtted maksavad tulumaksu üksnes jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt kasumilt. See hoogustab nii ettevõtlust kui majanduskasvu.
Eelnõu näeb ette loobuda alates 1. septembrist 2025 lastehoidudele, kus tegeletakse toitlustamisega, ja ettevõtjatele, kes pakuvad toitlustusteenust lastehoidudele, tegevusloakohustuse taaskehtestamisest.
Selgituste kohaselt ei ole alates 2021. aastast lastehoiu teenuse osutajatel olnud kohustust taotleda Põllumajandus- ja Toiduametilt tegevusluba, kui nad tegelevad toitlustamisega. Käesoleva aasta 1. septembril on aga jõustumas alusharidusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega taaskehtestataks lastehoidudele loa taotlemise kohustus.
Maaelukomisjon on seisukohal, et eraldi loa taotlemise protsess toob kaasa liigse halduskoormuse nii lastele hoiuteenust pakkuvatele asutustele kui ka lube menetlevale Põllumajandus- ja Toiduametile. Seda eriti olukorras, kus neil samadel lastehoidudel või neile toitlustusteenust pakkuvatel ettevõtjatel on käesoleval ajal juba kohustus teavitada PTA-d oma majandustegevusest, sh toitlustuse pakkumisest lastele.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu
Eelnõu vastuvõtmisega taganeb Eesti jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist ehk Ottawa konventsioonist.
Taganemise põhjuseks on Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas ning seetõttu halvenenud julgeolekuolukord. Kujunenud julgeolekuolukorras on Kaitseväele vajalik täiendav paindlikkus ja vabadus valida relvasüsteeme ning lahendusi, mis arvestavad meie vastu suunatud ohu iseloomu ja potentsiaalse vastase käitumist.
Eestiga paralleelselt on algatatud Ottawa konventsioonist taganemise menetlused ka Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. Seisuga 2025. aasta 12. mai on Läti ja Leedu parlamendid heakskiitnud Ottawa konventsioonist taganemise.
Eelnõuga soovitakse anda võimalus kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel soovitud omavalitsuses ka neil püsivalt Eesti Vabariigis elavatel Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht ei asu omavalitsuses, kus ta kandideerib.
Algatajate põhjendavad, et muudatuse sihtrühmaks on isikud, kes soovivad kandideerida ning kaasa lüüa kohaliku omavalitsuse poliitikas, mille maa-alal nad püsivalt ei ela.
Eelnõuga parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla rahvusvaheliste standartidega.
Tuletistehingud on väärtpaberitega seotud tehingud nagu näiteks optsioonid ja futuurid, millega juhitakse intressimääradest, tooraine- või energiahindadest tulenevaid riske. Repotehing on leping, millega ettevõtja saab lühiajalist likviidsust. Repotehing kujutab sisuliselt laenu aktsiate või muude väärtpaberite tagatisel. Mastaapide mõttes on tuletistehingute turu maht globaalselt kordades suurem kui näiteks maailma võlakirja ja aktsiaturg kokku. Eestis on tuletis- ja repotehingute arv ja turumaht väga väike. Kehtiv regulatsioon on puudulik ega vasta rahvusvahelisele praktikale.
Seadust muudetakse, et lubada makse- ja e-raha asutused ligi välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele. Välkmakse tähendab makset, kus raha liigub maksja kontolt saaja kontole mõne sekundi jooksul ning see toimib 24/7.
Praegu pakuvad sellist teenust ainult pangad, kuna ainult neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas. Muud makseasutused ja e-raha asutused on sellest võimalusest seni kõrvale jäänud, mistõttu neil pole olnud võimalik samaväärseid teenuseid pakkuda.
Eelnõu näeb ette viia seadus kooskõlla ELi kestlike lennukikütuste määrusega ning tagada otsekohalduva määruse nõuetekohane täitmine Eestis. ELi kestlike lennukikütuste määruse eesmärgiks on soodustada kestlike lennukikütuste tootmisvõimaluste avardamist ning vältida ELi lennutranspordituru killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel ja ebaausaid tankimisvõtteid. ELi kestlike lennukikütuste määrust kohaldatakse järk-järgult üleminekuajaga, suurt osa üleminekuaja sätteid hakati kohaldama 1. jaanuarist 2025. Selleks täpsustatakse seaduses kestlike lennukikütuste tarnimist ja aruandlust käsitlevaid nõudeid, määratakse pädevad asutused ning nähakse ette järelevalve ja vastutusega seotud normid.
Kestlikud lennukikütused on taastuvenergia direktiivi kohased lennukikütused, mis on kas sünteetilised lennukikütused, lennukite biokütused või ringlusse võetud süsiniku põhised lennukikütused. Kestlike lennukikütuste hulka kuuluvad vedelad alternatiivkütused, mis on võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ning sobivad kasutamiseks tänapäeval kasutuses olevates õhusõidukimootorites.
Eelnõuga tehtavate muudatuste peamine eesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (RSVS), et töötlemislubade taotlemine oleks senisest paindlikum. Eelnõuga muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine oluliselt kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides. Eelnõu eesmärk on kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekib endal soov ja motivatsioon seadusega sätestatud tingimustele vastata.
Eelnõuga ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.
Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi, andes kauplejatele võimaluse edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokumenti kaupleja mobiilirakenduses. Samas on eelnõu koostamisel arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega – neile jääb võimalus saada dokumente paberkandjal ka edaspidi.
Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, mille eesmärk on anda ELi liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. Eelnõuga esitatakse muudatused, mille sisuks on vastava direktiivi ülevõtmine kehtiva õiguse struktuure kasutades, st luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude eluvaldkondadega.
Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses.
Eelnõu kohaselt sätestatakse konkurentsijärelevalvemenetluses kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. See saavutatakse suuresti konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumiseks süüteomenetlusele lähedasema regulatsiooni kehtestamise kaudu, pidades samas silmas direktiivis seatud suuniseid ja piiranguid.
KarS § 400 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel sätestatakse konkurentsi kahjustavad ettevõtjate vahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevuse ja otsused, väärteona. Seega eelnõu kohaselt konkurentsialased rikkumised enam kuriteoks ei ole. See toob kaasa olulise lihtsustuse, kuna puudub vajadus kriminaal- ja väärteomenetluse vahel valimiseks.
Eelnõu eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust eelkõige jäätmekäitluse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ning tööstusheite valdkondades. Keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsess muutub lihtsamaks, kuid keskkonnakaitse tase jääb samaks.
Eelnõu hõlmab näiteks muudatusi, kus keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ei pea ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida.
Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi Kaitseväe polügoonil või Rail Baltica rajamisel.
Samuti ei pea enam näiteks koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas.
Eelnõu kohaselt määratakse selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedusi ja muudetakse selgemaks järelevalveprotsesse. Keskkonnanõuded nagu loa kohustus ja loa taotlemise protsess seotakse õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga.
Seaduse muutmisega vähendatakse looduskaitse bürokraatiat ja halduskoormust.
Eelnõuga tehakse erandeid looduskaitselistes piirangutes riigikaitse eesmärkide täitmiseks. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse ette, et Eesti ei ole täitnud kõiki elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi, sealhulgas ei ole kaitsekorralduskavad ja neis esitatud kaitse- eesmärgid ja meetmed piisavalt üksikasjalikud. Eelnõu on väljatöötatud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu I etapp.
Eelnõu järgi saab üksnes Keskkonnaamet teha ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks, praegu on see võimalus igaühel. Looduskaitse alla võtmise menetlus ja ekspertiis on ressursimahukas ning seda saab jätkuvalt algatada üksnes kliimaministeerium.
Samuti nähakse ette, et loodusele tekitatud kahju hüvitus- või leevendusalad määrab tulevikus ekspertide asemel Keskkonnaamet. Lõplik otsus nende üle tehakse tegevusloa andmise või planeeringu kehtestamisega.
Seadusesse lisatakse tingimus, et riik ei omanda kinnisasja, mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta. Kui aga kaitsekord läheb hiljem rangemaks, siis kinnisasi omandatakse, aga hüvitis on pool selle väärtusest. Praegu riik kinnisasja väärtuse määramisel sellist teadlikkuse aspekti ei arvesta. Eelnõuga nähakse ka kohalikule omavalitsusele ette alus kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks.
Eelnõu kohaselt vähendatakse ranna ja kalda üleujutusaladel ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust. Eelnõu kohaselt vähendatakse ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust ranna ja kalda üleujutusohuga ala piirist. Praegu lisatakse rannaaladel üleujutusala piirile veel 200 või 100 meetrit, kuhu ei tohi ehitada. Edaspidi laieneb ehituskeeld üleujutusala piirist rannaaladel 50 meetrit ja siseveekogudel 25 meetrit.
Eelnõu järgi tekib võimalus, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole olulist mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi ilma keskkonnaameti nõusolekuta.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks võib kaitse-eeskirjaga lubada sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist, mis hetkel võimalik kaitseala või riigikaitse tarbeks; lindude ja nahkhiirte rõngaid on seni väljastatud riigi kulul, see muutub tasuliseks; jahiluba saab hakata väljastama ka elektrooniliselt; täpsustatakse keelatud tegevusi, mis põhjustavad looduses võõrliikide arvukuse suurenemist või leviku laienemist ja abitute loomade puhul lähtub Keskkonnaamet nende aitamisel liigi seisundist.
Eelnõuga soovitakse täpsustada põhimakseteenuse regulatsiooni, finantsvaldkonnaga seotud väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevusi ning riigilõivu sularahas tasumist, samuti sätestada elutähtsa teenuse osutajatele kohustus pakkuda hädaolukorras võrguühenduseta kaardipõhiseid makseid.
Seadust muudetakse, et inimesed saaksid eelkõige hädaolukordades kasutada pangakaarti ka juhul kui internetiteenus on katkenud. Seda saab teha elutähtsa teenuse osutajateks valitud poodides, tanklates ja apteekides.
Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajateks valitud pangad hakkama klientidele pakkuma ka võrguühenduseta kaardimakse võimalust. Pank peab kliendi pangakaardi kiibile seadma sisse võrguühenduseta individuaalse limiidi ning kaupmeeste makseterminalid peavad suutma läbi viia võrguühenduseta kaardimakseid.
See tagab, et inimesed saavad kriitiliselt olulisi esmatarbekaupu osta ka siis, kui kaupmehe makseterminal tõrgub ega ole ühenduses panga maksesüsteemiga.
Eestis on elutähtsa teenuse osutajaks fikseeritud viis panka: AS SEB Pank; Swedbank AS; Luminor Bank AS; AS LHV Pank ning Coop Pank AS. Samuti on määratud ETO kütusemüüjad, keda on kuus: AS Alexela, Olerex, Circle-K, Neste Eesti AS, Terminal, Premium 7, Jetoil. Toidupoodide ja apteekide osas pole elutähtsa teenuse osutajaid veel valitud.
Teise olulise muudatusena muudetakse eraisiku põhimaksekonto avamise ja sulgemise regulatsiooni. Sätestatakse selged alused, millistel juhtudel saab pank tarbijaga sõlmitud pangakonto sulgeda. Näiteks on see võimalik rahapesu põhjendatud kahtluse korral või kui tarbija on kasutanud kontot ebaseaduslikuks tegevuseks.
Muu hulgas täpsustakse riigilõivude sularahas maksmist. Asutus, kellele riigilõivu makstakse, võib otsustada, et seda saab sularahas teha ka suuremas summas kui 10 eurot.
Eelnõuga kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu viisa andmisest keeldumise korral taotlejal kohtusse pöördumise õigust ei ole.
Euroopa Kohus leidis 2017. aasta kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon ELi Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus oma 22. jaanuari 2025 otsuses välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis.
Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda kaevata viisaotsus ja vaideotsus halduskohtusse. Lisaks tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määr seniselt 80 eurolt 160-le.
Eelnõuga luuakse täisealistele patsientidele võimalus koostada tervise infosüsteemis (TIS) kättesaadav elulõpu tahteavaldus. Selles saab määrata, milliseid tervishoiuteenuseid ta elu lõpus soovib või keelab.
Elulõpu tahteavalduse koostamine on vabatahtlik, igal ajal muudetav ja tühistatav ning selle koostamise eelduseks on arsti nõustamine, et inimene mõistaks oma otsuse tähendust ja tagajärgi.
Elulõpu tahteavalduse võib koostada ka piiratud teovõimega täisealine, kui arst hindab ta pädevaks oma tervise üle otsustama.
Elulõpu tahteavaldusega ei saa taotleda eutanaasiat.
Patsiendi tahteavaldus peab sisaldama selgeid juhiseid, millistes olukordades, näiteks ravimatu haiguse lõppstaadiumis või pöördumatu ajukahjustuse korral, ning millistest tervishoiuteenustest soovitakse loobuda, sealhulgas võimalust loobuda kõigist meditsiinilistest sekkumistest.
Eelnõu kohaselt muudetakse raamatupidamise seadust selliselt, et kestlikkusaruande esitamise kohustus lükatakse kahe aasta võrra edasi nende ettevõtjate jaoks, kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kestlikkusaruande esmakordselt esitama 2026. või 2027. aastal. Uued kestlikkusaruande esitamise tähtajad oleksid eelnõu kohaselt 2028. ja 2029. aastal. Samasisulise ettepaneku on teinud ka Euroopa Komisjon.
Seaduse eesmärk on ühineda Montreali 2014 protokolliga tehtavate muudatustega, millega muudetakse 1963. aastal Tokyos allakirjutatud konventsiooni. Protokolliga ühinemine võimaldab Eestil tulevikus tõhustada konventsiooni rakendamist. Täna on raskendatud näiteks menetluse alustamine korda rikkuva reisija suhtes olukorras, kus õhusõiduki registreerinud riik on näiteks Läti, lendu alustati aga Hispaaniast ning õhusõiduk koos korda rikkunud reisijaga maandub Tallinnas. Seda põhjusel, et kohalduvad õhusõiduki riikkondsust puudutavad piirangud. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni statistika kohaselt jäävad 60% taolistest juhtumitest menetlemata. Samal ajal kui korda rikkuvatest ja häirivatest reisijatest teatatud vahejuhtumite arv õhusõidukite pardal on kasvanud. Seetõttu on oluline tagada õigusraamistik ja sõnakuulmatute reisijate vastutusele võtmise võimalus. Protokolliga ühinedes toetab Eesti arusaama, et personalil peab olema õigus tegeleda teo toime pannud reisijaga lennu ajal õhusõiduki pardal ning sõltuvalt olukorrast andma reisija üle sihtkoha riigi ametivõimudele edasiseks menetlemiseks.
Eelnõu kohaselt peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Valitud eesmärk peab olema ellu viidud 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada finantsinspektsiooni.
Edaspidi peab elutähtsa teenuse osutaja (ETO), kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu. See aitab vähendada katkestuste riski ja kindlustab teenuse järjepidevust.
Ühtlasi kaob Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ülesanne teha järelevalvet ETO-de välisriigis asuvate infosüsteemide üle. Järelevalvet teeb edaspidi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ETO-de üle tehtava järelevalve raames.
Muudatused toetavad elutähtsate teenuste jätkusuutlikku osutamist ja vähendavad teenuste katkemise riske ka juhul, kui teenuse toimimiseks vältimatult vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis.
ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.
Ratifitseeritavatel muudatustel on mitu eesmärki. Esiteks, muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis liikmete arv suureneb – hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järgselt 112 liiget.
Praegu on tööstuslikult olulistel riikidel määratud kohad (USA, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, India, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa) mis kuuluvad alati ILO haldusnõukogusse. Muudatuste jõustumisel määratud kohad kaovad, tagades nõukogus suurema esinduslikkuse ja võimaldades senisest rohkematel riikidel osaleda haldusnõukogu töös.
Nähakse ette põhimõte, et haldusnõukogu koosseis peab olema piisavalt esinduslik, arvestades valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve.
Teiseks, muudetakse ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess liikmeid rohkem kaasavamaks. Muudatuste kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile (s.o ILO kõrgeim otsustav kogu, mis kohtub aastas korra ja kus osalevad iga ILO liikmesriigi esindajad). Praegu on vajalik peadirektor ainult haldusnõukogu poolt ametisse nimetada.
Kolmandaks, võimaldatakse ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega. Edaspidi nõuavad põhimõttelised muudatused (nt organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused) suuremat toetust, konverentsi 3/4 häälteenamusega ja nende jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest. Praegu kehtiva põhikirja järgi on nõutav delegaatide 2/3 häälteenamus, kui muudatused on ratifitseerinud või heaks kiitnud 2/3 organisatsiooni liikmetest ja neist viis peab olema kümnest tööstuslikult olulisest riigist.
ILO põhikirja muudatused ei ole siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.
Eelnõu omab positiivset mõju riigi välissuhetele, kuivõrd on oluline, et ILO võtab vastu otsuseid, mis on võimalikult esinduslikud ja pälvinud organisatsiooni liikmete seas laiapinnalise toetuse.
ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise tõttu ei tehta Eesti õigusaktidesse muudatusi.
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ning kiidab heaks konventsiooni ühe muudatuse.
Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on 8. novembri 2024. aasta seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga.
Konventsiooni fakultatiivprotokoll võeti vastu ja avati allkirjastamiseks ÜRO peaassambleel 6. oktoobril 1999. aastal resolutsiooniga. Protokoll jõustus rahvusvaheliselt 22. detsembril 2000. aastal. 8. novembri 2024. aasta seisuga on protokolli ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.
Fakultatiivprotokolli eesmärk on pakkuda täiendavat kaitset konventsioonis sätestatud põhimõtete tagamiseks. Sellega ühinedes võtab Eesti kohustuse tagada üksikisikutele ja nende ühendustele võimaluse esitada ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta. Samuti annab see komiteele õiguse algatada omal initsiatiivil uurimine naiste õiguste pideva rikkumise korral ning anda soovitusi osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks.
Fakultatiivprotokolliga ühinemine tõhustab konventsiooni eesmärkide saavutamist, suurendab läbipaistvust konventsiooni nõuete täitmisel ning toetab soolise võrdsuse edendamist ja naiste õiguste tegelikku rakendamist nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Eesti suhtes jõustub fakultatiivprotokoll kolme kuu möödumisel ÜRO peasekretärile ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Sama direktiiviga muudetakse ka vastavat direktiivi selliselt, et liidu piiravate meetmete rikkumist käsitatakse selle direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona.
Eesti õiguses tehakse direktiivi ülevõtmiseks kaks muudatust.
Esimese sisulise muudatusena laiendatakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses (TÕRTKS) sätestatud tegevusvaldkondade loetelu liidu piiravate meetmetega. Teise tehnilise muudatusena lisatakse TÕRTKS-i normitehniline märkus direktiivi ülevõtmise kohta.
Samuti täpsustatakse eelnõuga rahvusvahelise sanktsiooni seadust klausliga, mille kohaselt laienevad teavitaja kaitset käsitlevad sätted ka rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistest teavitamisele.
Eelnõu eesmärk on kehtestada ühtsed reeglid liidu piiravate meetmete rikkumiste ja nende eest mõistetavate karistuste määramiseks, et tagada sanktsioonide ühtne rakendamine. See aitab avastada ja ennetada rikkumisi, toetades liidu õiguse järgimist ning liidu poliitika eesmärkide saavutamist. Eelnõu mõjul tugevneb seaduste järgimine, kaitstakse avalikke huve ning luuakse usaldusväärsem töökeskkond ja väheneb rikkumiste varjamine.
Eelnõu eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet ning korrastada erakonnaseadust. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni uurimisvolitusi laiendatakse, sealhulgas luuakse volitusnormid, mille alusel saab erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid kohustada esitama dokumente, teavet ja selgitusi. Muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas lisatakse objektiivne tähtaeg - 30 päeva arvates annetuse saamise päevast, mille jooksul on annetuse saajal võimalik keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigi tuludesse. Sidusorganisatsiooni mõistet muudetakse nii, et sidusorganisatsiooniks olemine ei sõltu edaspidi ainult sellest, kas erakond on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või liige. Lisaks eelnimetatud muudatustele kavandatakse ka mitu erakonnaseadust korrastavat muudatust. Muudatuste eesmärk on muuta erakonnaseadus õigusselgemaks. Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Eelnõuga tugevdatakse meetmeid, et riiklik isikut tõendav dokument antakse vaid selleks õigustatud isikule.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse (digi-ID) taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesu- või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe (e-residentsuse piiranguriigid).
Eelnõuga saab PPA õiguse nõuda DNA-ekspertiisi juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged.
Eelnõuga luuakse isikusamasuse kontrollimise võimalus Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu.