Seaduse muutmisega vähendatakse looduskaitse bürokraatiat ja halduskoormust.
Eelnõuga tehakse erandeid looduskaitselistes piirangutes riigikaitse eesmärkide täitmiseks. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse ette, et Eesti ei ole täitnud kõiki elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi, sealhulgas ei ole kaitsekorralduskavad ja neis esitatud kaitse- eesmärgid ja meetmed piisavalt üksikasjalikud. Eelnõu on väljatöötatud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu I etapp.
Eelnõu järgi saab üksnes Keskkonnaamet teha ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks, praegu on see võimalus igaühel. Looduskaitse alla võtmise menetlus ja ekspertiis on ressursimahukas ning seda saab jätkuvalt algatada üksnes kliimaministeerium.
Samuti nähakse ette, et loodusele tekitatud kahju hüvitus- või leevendusalad määrab tulevikus ekspertide asemel Keskkonnaamet. Lõplik otsus nende üle tehakse tegevusloa andmise või planeeringu kehtestamisega.
Seadusesse lisatakse tingimus, et riik ei omanda kinnisasja, mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta. Kui aga kaitsekord läheb hiljem rangemaks, siis kinnisasi omandatakse, aga hüvitis on pool selle väärtusest. Praegu riik kinnisasja väärtuse määramisel sellist teadlikkuse aspekti ei arvesta. Eelnõuga nähakse ka kohalikule omavalitsusele ette alus kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks.
Eelnõu kohaselt vähendatakse ranna ja kalda üleujutusaladel ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust. Eelnõu kohaselt vähendatakse ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust ranna ja kalda üleujutusohuga ala piirist. Praegu lisatakse rannaaladel üleujutusala piirile veel 200 või 100 meetrit, kuhu ei tohi ehitada. Edaspidi laieneb ehituskeeld üleujutusala piirist rannaaladel 50 meetrit ja siseveekogudel 25 meetrit.
Eelnõu järgi tekib võimalus, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole olulist mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi ilma keskkonnaameti nõusolekuta.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks võib kaitse-eeskirjaga lubada sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist, mis hetkel võimalik kaitseala või riigikaitse tarbeks; lindude ja nahkhiirte rõngaid on seni väljastatud riigi kulul, see muutub tasuliseks; jahiluba saab hakata väljastama ka elektrooniliselt; täpsustatakse keelatud tegevusi, mis põhjustavad looduses võõrliikide arvukuse suurenemist või leviku laienemist ja abitute loomade puhul lähtub Keskkonnaamet nende aitamisel liigi seisundist.
Eelnõuga soovitakse täpsustada põhimakseteenuse regulatsiooni, finantsvaldkonnaga seotud väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevusi ning riigilõivu sularahas tasumist, samuti sätestada elutähtsa teenuse osutajatele kohustus pakkuda hädaolukorras võrguühenduseta kaardipõhiseid makseid.
Seadust muudetakse, et inimesed saaksid eelkõige hädaolukordades kasutada pangakaarti ka juhul kui internetiteenus on katkenud. Seda saab teha elutähtsa teenuse osutajateks valitud poodides, tanklates ja apteekides.
Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajateks valitud pangad hakkama klientidele pakkuma ka võrguühenduseta kaardimakse võimalust. Pank peab kliendi pangakaardi kiibile seadma sisse võrguühenduseta individuaalse limiidi ning kaupmeeste makseterminalid peavad suutma läbi viia võrguühenduseta kaardimakseid.
See tagab, et inimesed saavad kriitiliselt olulisi esmatarbekaupu osta ka siis, kui kaupmehe makseterminal tõrgub ega ole ühenduses panga maksesüsteemiga.
Eestis on elutähtsa teenuse osutajaks fikseeritud viis panka: AS SEB Pank; Swedbank AS; Luminor Bank AS; AS LHV Pank ning Coop Pank AS. Samuti on määratud ETO kütusemüüjad, keda on kuus: AS Alexela, Olerex, Circle-K, Neste Eesti AS, Terminal, Premium 7, Jetoil. Toidupoodide ja apteekide osas pole elutähtsa teenuse osutajaid veel valitud.
Teise olulise muudatusena muudetakse eraisiku põhimaksekonto avamise ja sulgemise regulatsiooni. Sätestatakse selged alused, millistel juhtudel saab pank tarbijaga sõlmitud pangakonto sulgeda. Näiteks on see võimalik rahapesu põhjendatud kahtluse korral või kui tarbija on kasutanud kontot ebaseaduslikuks tegevuseks.
Muu hulgas täpsustakse riigilõivude sularahas maksmist. Asutus, kellele riigilõivu makstakse, võib otsustada, et seda saab sularahas teha ka suuremas summas kui 10 eurot.
Eelnõuga kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu viisa andmisest keeldumise korral taotlejal kohtusse pöördumise õigust ei ole.
Euroopa Kohus leidis 2017. aasta kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon ELi Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus oma 22. jaanuari 2025 otsuses välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis.
Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda kaevata viisaotsus ja vaideotsus halduskohtusse. Lisaks tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määr seniselt 80 eurolt 160-le.
Eelnõuga luuakse täisealistele patsientidele võimalus koostada tervise infosüsteemis (TIS) kättesaadav elulõpu tahteavaldus. Selles saab määrata, milliseid tervishoiuteenuseid ta elu lõpus soovib või keelab.
Elulõpu tahteavalduse koostamine on vabatahtlik, igal ajal muudetav ja tühistatav ning selle koostamise eelduseks on arsti nõustamine, et inimene mõistaks oma otsuse tähendust ja tagajärgi.
Elulõpu tahteavalduse võib koostada ka piiratud teovõimega täisealine, kui arst hindab ta pädevaks oma tervise üle otsustama.
Elulõpu tahteavaldusega ei saa taotleda eutanaasiat.
Patsiendi tahteavaldus peab sisaldama selgeid juhiseid, millistes olukordades, näiteks ravimatu haiguse lõppstaadiumis või pöördumatu ajukahjustuse korral, ning millistest tervishoiuteenustest soovitakse loobuda, sealhulgas võimalust loobuda kõigist meditsiinilistest sekkumistest.
Eelnõu kohaselt muudetakse raamatupidamise seadust selliselt, et kestlikkusaruande esitamise kohustus lükatakse kahe aasta võrra edasi nende ettevõtjate jaoks, kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kestlikkusaruande esmakordselt esitama 2026. või 2027. aastal. Uued kestlikkusaruande esitamise tähtajad oleksid eelnõu kohaselt 2028. ja 2029. aastal. Samasisulise ettepaneku on teinud ka Euroopa Komisjon.
Seaduse eesmärk on ühineda Montreali 2014 protokolliga tehtavate muudatustega, millega muudetakse 1963. aastal Tokyos allakirjutatud konventsiooni. Protokolliga ühinemine võimaldab Eestil tulevikus tõhustada konventsiooni rakendamist. Täna on raskendatud näiteks menetluse alustamine korda rikkuva reisija suhtes olukorras, kus õhusõiduki registreerinud riik on näiteks Läti, lendu alustati aga Hispaaniast ning õhusõiduk koos korda rikkunud reisijaga maandub Tallinnas. Seda põhjusel, et kohalduvad õhusõiduki riikkondsust puudutavad piirangud. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni statistika kohaselt jäävad 60% taolistest juhtumitest menetlemata. Samal ajal kui korda rikkuvatest ja häirivatest reisijatest teatatud vahejuhtumite arv õhusõidukite pardal on kasvanud. Seetõttu on oluline tagada õigusraamistik ja sõnakuulmatute reisijate vastutusele võtmise võimalus. Protokolliga ühinedes toetab Eesti arusaama, et personalil peab olema õigus tegeleda teo toime pannud reisijaga lennu ajal õhusõiduki pardal ning sõltuvalt olukorrast andma reisija üle sihtkoha riigi ametivõimudele edasiseks menetlemiseks.
Eelnõu kohaselt peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Valitud eesmärk peab olema ellu viidud 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada finantsinspektsiooni.
Edaspidi peab elutähtsa teenuse osutaja (ETO), kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu. See aitab vähendada katkestuste riski ja kindlustab teenuse järjepidevust.
Ühtlasi kaob Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ülesanne teha järelevalvet ETO-de välisriigis asuvate infosüsteemide üle. Järelevalvet teeb edaspidi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ETO-de üle tehtava järelevalve raames.
Muudatused toetavad elutähtsate teenuste jätkusuutlikku osutamist ja vähendavad teenuste katkemise riske ka juhul, kui teenuse toimimiseks vältimatult vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis.
ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.
Ratifitseeritavatel muudatustel on mitu eesmärki. Esiteks, muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis liikmete arv suureneb – hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järgselt 112 liiget.
Praegu on tööstuslikult olulistel riikidel määratud kohad (USA, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, India, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa) mis kuuluvad alati ILO haldusnõukogusse. Muudatuste jõustumisel määratud kohad kaovad, tagades nõukogus suurema esinduslikkuse ja võimaldades senisest rohkematel riikidel osaleda haldusnõukogu töös.
Nähakse ette põhimõte, et haldusnõukogu koosseis peab olema piisavalt esinduslik, arvestades valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve.
Teiseks, muudetakse ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess liikmeid rohkem kaasavamaks. Muudatuste kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile (s.o ILO kõrgeim otsustav kogu, mis kohtub aastas korra ja kus osalevad iga ILO liikmesriigi esindajad). Praegu on vajalik peadirektor ainult haldusnõukogu poolt ametisse nimetada.
Kolmandaks, võimaldatakse ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega. Edaspidi nõuavad põhimõttelised muudatused (nt organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused) suuremat toetust, konverentsi 3/4 häälteenamusega ja nende jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest. Praegu kehtiva põhikirja järgi on nõutav delegaatide 2/3 häälteenamus, kui muudatused on ratifitseerinud või heaks kiitnud 2/3 organisatsiooni liikmetest ja neist viis peab olema kümnest tööstuslikult olulisest riigist.
ILO põhikirja muudatused ei ole siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.
Eelnõu omab positiivset mõju riigi välissuhetele, kuivõrd on oluline, et ILO võtab vastu otsuseid, mis on võimalikult esinduslikud ja pälvinud organisatsiooni liikmete seas laiapinnalise toetuse.
ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise tõttu ei tehta Eesti õigusaktidesse muudatusi.
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ning kiidab heaks konventsiooni ühe muudatuse.
Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on 8. novembri 2024. aasta seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga.
Konventsiooni fakultatiivprotokoll võeti vastu ja avati allkirjastamiseks ÜRO peaassambleel 6. oktoobril 1999. aastal resolutsiooniga. Protokoll jõustus rahvusvaheliselt 22. detsembril 2000. aastal. 8. novembri 2024. aasta seisuga on protokolli ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.
Fakultatiivprotokolli eesmärk on pakkuda täiendavat kaitset konventsioonis sätestatud põhimõtete tagamiseks. Sellega ühinedes võtab Eesti kohustuse tagada üksikisikutele ja nende ühendustele võimaluse esitada ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta. Samuti annab see komiteele õiguse algatada omal initsiatiivil uurimine naiste õiguste pideva rikkumise korral ning anda soovitusi osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks.
Fakultatiivprotokolliga ühinemine tõhustab konventsiooni eesmärkide saavutamist, suurendab läbipaistvust konventsiooni nõuete täitmisel ning toetab soolise võrdsuse edendamist ja naiste õiguste tegelikku rakendamist nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Eesti suhtes jõustub fakultatiivprotokoll kolme kuu möödumisel ÜRO peasekretärile ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Sama direktiiviga muudetakse ka vastavat direktiivi selliselt, et liidu piiravate meetmete rikkumist käsitatakse selle direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona.
Eesti õiguses tehakse direktiivi ülevõtmiseks kaks muudatust.
Esimese sisulise muudatusena laiendatakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses (TÕRTKS) sätestatud tegevusvaldkondade loetelu liidu piiravate meetmetega. Teise tehnilise muudatusena lisatakse TÕRTKS-i normitehniline märkus direktiivi ülevõtmise kohta.
Samuti täpsustatakse eelnõuga rahvusvahelise sanktsiooni seadust klausliga, mille kohaselt laienevad teavitaja kaitset käsitlevad sätted ka rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistest teavitamisele.
Eelnõu eesmärk on kehtestada ühtsed reeglid liidu piiravate meetmete rikkumiste ja nende eest mõistetavate karistuste määramiseks, et tagada sanktsioonide ühtne rakendamine. See aitab avastada ja ennetada rikkumisi, toetades liidu õiguse järgimist ning liidu poliitika eesmärkide saavutamist. Eelnõu mõjul tugevneb seaduste järgimine, kaitstakse avalikke huve ning luuakse usaldusväärsem töökeskkond ja väheneb rikkumiste varjamine.
Eelnõu eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet ning korrastada erakonnaseadust. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni uurimisvolitusi laiendatakse, sealhulgas luuakse volitusnormid, mille alusel saab erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid kohustada esitama dokumente, teavet ja selgitusi. Muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas lisatakse objektiivne tähtaeg - 30 päeva arvates annetuse saamise päevast, mille jooksul on annetuse saajal võimalik keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigi tuludesse. Sidusorganisatsiooni mõistet muudetakse nii, et sidusorganisatsiooniks olemine ei sõltu edaspidi ainult sellest, kas erakond on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või liige. Lisaks eelnimetatud muudatustele kavandatakse ka mitu erakonnaseadust korrastavat muudatust. Muudatuste eesmärk on muuta erakonnaseadus õigusselgemaks. Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Eelnõuga tugevdatakse meetmeid, et riiklik isikut tõendav dokument antakse vaid selleks õigustatud isikule.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse (digi-ID) taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesu- või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe (e-residentsuse piiranguriigid).
Eelnõuga saab PPA õiguse nõuda DNA-ekspertiisi juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged.
Eelnõuga luuakse isikusamasuse kontrollimise võimalus Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu.
Eelnõuga muudetakse kiirgusseadust, halduskoostöö seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning riigilõivuseadust, lisades võimaluse piirduda väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimisega. See muudatus lihtsustab regulatiivset lähenemist ning vähendab halduskoormust ja riigilõivu.
Uute sätetega täpsustatakse ka kiirgusohutuse spetsialisti määramise nõudeid vastavalt ohuastmele. Kiirgusseaduses selgitatakse Euroopa Majanduspiirkonnas väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamist ning tehakse muudatusi, mis põhinevad IAEA soovitustel kiirgusohutuse raamistiku osas.
Seaduse muutmise eesmärk on tugevdada Eesti merejulgeolekut. Eelnõuga täpsustatakse kaitseväe riikliku järelevalve ülesandeid, samuti sõjalise jõu kasutamist Eesti merealal.
Eelnõuga sätestatakse kaitseväele õigus reageerida korrakaitseliste meetmetega ja vajadusel sõjalise jõuga veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu korral.
Kaitseväe pädevuses olevad korrakaitseülesanded Eesti merealal on praegu seotud eelkõige riigipiiri valvamisega. Lisaks merepiiri valvamisele ja kaitsele on kaitseväe vastutusel ka mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine, merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine ning otsingu- ja päästetööl osalemine. Edasilükkamatus olukorras reageerib kaitsevägi ka juhul, kui Eesti merealal või väikesaarel on vajalik tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule.
Eelnõuga kiidetakse heaks panga põhikirja muudatused, mis kaotavad senised laenuandmise piirangud. Panga finantsjuhtimine muutub sellega kaasaegsemaks ja paindlikumaks. Panga riskide juhtimise otsustasandiks on edaspidi aktsionäride esindajad ehk tegevdirektorid.
Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituut (IDEA) on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle kogu maailma.
IDEA asutasid 14 asutajaliiget 27. veebruaril 1995 Stockholmis peetud konverentsil. IDEA registreeriti kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ja sellel on 2003. aastast ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus. Praeguseks on IDEA-l 35 liiget ja 2 jälgija staatuses osalist.
Eesti ühinemine kiideti IDEA poolt heaks 2021. aastal. Liikmesuse jõustumiseks on vaja ratifitseerida IDEA põhikiri Riigikogus.
Eelnõu keskendub peamiselt kohtumenetluse muutmisele otstarbekohasemaks, lihtsamaks ja paindlikumaks. Olulisemaid muudatused:
1. Sätestatakse omaksvõtt faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemise alusena.
2. Täpsustatakse kaitsja vahetamist käsitlevaid sätteid ja kohtule antakse võimalus määrata asenduskaitsja ka sellisele isikule, kel küll on kaitsja, kuid kes kaitsjaid vahetades või väga hõivatud kaitsjat palgates menetlust venitaks.
3. Laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav kohtust kõrvale hoiab.
4. Piiratakse määruskaebuste esitamise võimalust neis olukordades, kus määrust saab tõhusalt vaidlustada ka kriminaalasja lõpplahendi peale kaevates, kui määruskaebemenetlus kriminaalasja menetlemist põhjendamatult venitaks.
5. Täpsustatakse, kuidas peaks käima kohtumenetluse poolte vahel tõendite kättesaadavaks tegemine, et vähendada üllatusi menetluses.
6. Vaidlused tõendi lubatavuse üle tuuakse kohtulikku eelmenetlusse, et vähendada igaks juhuks liiaselt tõendite esitamist.
7. Täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi küsitlusjärjekorra üle ja muuta ristküsitlus sujuvamaks.
8. Kohtule antakse võimalus sekkuda esemeliste tõendite avaldamise protsessi, kui pool on tõendi avaldamiseks valinud ilmselgelt ebaotstarbeka viisi.
9. Pooltele antakse võimalus kohtuasjas enne kohtuvaidlusi esitada kohtule kirjalikke seisukohti, mida ei ole vaja kohtus suuliselt ette lugeda.
10. Avardatakse võimalusi tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalasjas läbi vaatamata jätmiseks ja tsiviilkohtumenetlusse suunamiseks, et vältida olukordi, kus süüküsimuse lahendamine takerdub keeruliste ja mahukate või selgelt põhjendamatute tsiviilvaidluste taha, mida kannatanu saaks lahendada ka muus menetluses.
11. Korrastatakse lühimenetluse reegleid, et vältida iseenesest lühimenetluseks sobivate asjade sattumist üldmenetlusse.
Eelnõuga muudetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast.
Sellega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muutmisega, millega muudetakse õppimiskohustuse iga kuni 18-aastaseks saamiseni.
Eelnõuga kehtestatakse uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse terviktekst, millega nähakse ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) riiklik korraldus ja osapoolte ülesanded, kvaliteedi tagamise, rahastamise ning järelevalve alused.
Eelnõuga reguleeritakse seaduses teadus- ja arendustegevuse kõrval ka teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni. Sellest tulenevalt täpsustatakse ministeeriumide ja nõuandvate kogude ülesandeid ja nimetusi, näiteks senine TAN nimetatakse ümber Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukoguks (TAIP). Riigikantseleile antakse ülesanne koordineerida avaliku sektori innovatsioonialaseid tegevusi.
Samuti täpsustatakse ministeeriumide ülesandeid oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel ning vastava info edastamisel Haridus- ja Teadusministeeriumile. Uuringutega seotud teave peab kajastuma Eesti Teadusinfosüsteemis. Uue osapoolena teadus- ja arendustegevuse riiklikul korraldamisel sätestatakse seaduses rakendusuuringute keskus.
Uue ülesandena lisandub Haridus- ja Teadusministeeriumile vastutus teaduseetika süsteemi toimimise tagamiseks. Selleks saab Eesti Teadusagentuur ülesande moodustada teaduseetika komitee ja komisjoni teaduseetika rikkumiste menetlemiseks.
Teadus- ja arendusasutused ning kõrgkoolid saavad edaspidi saata uuringud teaduseetika komiteesse hinnanguteks või luua oma eetikakomitee. Teaduseetika komitee on oma töös ja otsustes sõltumatu. Täidesaatva riigivõimu poolt tellitavate poliitikanalüüside ja -uuringute andmekaitsealaseid ja eetilisi aspekte hindab Isikuandmete kaitse seaduse muudatuse kohaselt Andmekaitse Inspektsioon, kes konsulteerib selleks vajadusel loodava teaduseetika komiteega.
TA asutuse kvaliteedihindamise protseduur jääb üldjoontes samaks.
Eelnõus on välja toodud rahastusviisid, mille kaudu toetatakse teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Muudetakse senist süsteemi, kus teadus- ja arendusasutusi rahastati baasfinantseerimise kaudu. Uue süsteemi järgi jaguneb asutuste rahastus kaheks osaks: baasrahastus ja tulemusrahastus.
Baasrahastuse määramisel arvestatakse asutuse viimase kolme aasta rahastust, tulemusrahastuse puhul aga asutuse tulemusi. Äriühingutena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste rahastus hakkab edaspidi tulema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
Toetuste täpsemad tingimused kehtestatakse eraldi rakendusaktidega, kuid ministeeriumitel jääb võimalus kasutada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastamiseks ka muid õigusaktides ettenähtud võimalusi.
Eelnõu on seotud sagedusreservi ja saartalitlusega.
Seaduse muutmisel on kaks keskset eesmärki, esiteks tuleb tagada saartalitlusvõime teenus ning teiseks tuleb üle võtta vastav direktiiv ja kõrvaldada selle senise ülevõtmise puudused.
Eelnõuga kaotatakse elektrisalvestuse topeltmaksustamine ja rajatakse selleks salvestamiseks eraldi mõõtepunkt. Täiendatakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni, mis suurendab tarbimise paindlikkust. Kehtestatakse tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu rahastamise kord. Võetakse tarbijatele arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Olulise uuendusena luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmiseks. Meetmeta tekiks oht, et alates 2026. aastast pole piisavas mahus tootmisvõimsusi saadaval. Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering AS.
Elering AS on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on ca 1000 MW. Saartalitusevõime tagamise teenuse toel oleks Eestil elektrisüsteemi iseseisev võimekus hakkama saada olukorras, kui me peaks sattuma saartalitlusse. Üksnes Eesti territooriumil asuvad võimsused on suutelised tagama elektrisüsteemi iseseisvat toimimist saartalitluse olukorras. Seni on vajalikku juhitavat võimsust hoidnud põlevkivielektrijaamad, kuid seoses põlevkivienergeetika konkurentsivõime vähenemisega ei teeni põlevkivielektrijaamad elektriturult piisavalt, et omanik neid turul ka edaspidi hoiaks.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4% võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teostab süsteemihaldur Elering AS riigihanke, mis on olemuselt tehnoloogianeutraalne ja sinna võivad pakkuda kõik Eesti elektritootjad, kes vastavad tingimustele. Tehnilised tingimused ja hankimise põhimõtted plaanib Elering AS esitada avalikule konsultatsioonile 2025. aasta mai-juuni jooksul ning riigihange leiab hinnanguliselt aset perioodil august-oktoober. Tingimused kooskõlastab Konkurentsiamet. Peamine tingimus on see, et elektritootja peab olema saartalitluse olukorras võimeline pakkuma järjest tootmisvõimsust kümme päeva.
Eesti võetud taastuvenergiaga seotud eesmärkide täitmiseks on vajalik Eesti elektrivõrku arendada ja tugevdada, et sellesse oleks võimalik liita uusi tuule- ja päikeseparke.
Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduses kehtestatud võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni selliselt, et olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole katavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse fikseeritud hinnakiri.
Seletuskirjas märgitakse, et nii võimaldatakse potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.
Teiseks laiendatakse eelnõuga tehtavate muudatustega põhivõrguettevõtja (Elering AS), kuid ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku ettenägelikke ja heaperemehelikke investeeringuid, et Eesti riigi võetud 100% taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 täita.
Kolmandaks, et soodustada optimaalset võrgukasutust, täpsustatakse eelnõukohaste seadusemuudatustega võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta juhul kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus.
Kuna taastuvelektri tarbimise kasvuga langevad elektrihinnad ning investeeringutega tugevdatakse elektrivõrku ja vahetatakse välja vananenud liine, kaasneb muudatustega elektritarbijatele positiivne mõju.
Eelnõu eesmärk on anda Keskkonnaametile võimalus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks.
Kehtiv seadus võimaldab seda vaid väljaspool jahiaega. Kui jahiajal on ulukite küttimismaht täitunud, aga vajadus ulukite küttimiseks on olemas, siis ei saa Keskkonnaamet enam korraldada ulukite jahti, sealhulgas ka nuhtlusisendite jahti. Selle probleemi lahendamiseks soovitaksegi muuta jahiseadust ja anda Keskkonnaametile õigus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks.
Eelnõuga võetakse uuesti üle ELi vastav direktiiv ja kehtestatakse regulatsioon hobuste võistlustele, mis seaduse uue redaktsiooni vastuvõtmisega ekslikult välja jäi.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse hobuslaste võistlustingimused ja selle korraldamise eelteavituse nõuded. Võistlustingimustes ei tohi teha vahet Eestis registreeritud ja siit pärit hobuslase ning teise ELi liikmesriigi hobuslase vahel. Nõue ei kehti tõu parandamise võistlustel ega traditsioonilistel üritustel.
Eelnõu järgi peab võistluse korraldaja hiljemalt 15. detsembriks teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit järgmisel aastal kavandatavast võistlusest, milles diskrimineerimiskeeldu ei arvestata ja põhjendama ametile loomade vahetegemise vajadust.
Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla ELi õigusaktidega ja lahendatakse praktikas tekkinud probleeme.
Olulise uuendusena kehtestatakse põllumajandusettevõtjatele ja -tootjatele sotsiaalse tingimuslikkuse süsteem, mis seob pindala- ja loomapõhised toetused töö- ja tööhõivetingimuste täitmise ning tööandja kohustuste täitmisega.
Muudatused tehakse ka põllumajandustoodete ühise turukorraldamise abinõudes, mis puudutab koolikavasid, koostis- ja kvaliteedinõudeid ning turustusstandardite rakendamist.
Koolikava puhul antakse ministri pädevusse otsustada määruse tasandil koolikava toetuse andmise täpsemad tingimused.
Eelnõu näeb ette ka meetmed geograafilise tähise kaitse tugevdamiseks.
Eelnõuga luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toitjakaotustoetuse skeem, mis tagab igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust.
Seletuskirjas märgitakse, et praeguste reeglite järgi on lastele makstav toitjakaotuspension erineva suurusega ega kata paljudel juhtudel piisaval määral laste ülalpidamiskulusid. Eriti haavatavas olukorras on lasterikkad pered.
Uueks toetuse alussummaks on 272 eurot, mida indekseeritakse igal aastal vastavalt elukalliduse tõusule ehk praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetuse suurus on 2026. aastal ligikaudu 345 eurot.
Loodav toitjakaotustoetus vähendab oluliselt vaesusriski ühe vanemaga leibkondades ja toetab lasterikkaid peresid. Toitja kaotanud lapse vajadused on samasugused sõltumata sellest, kui kaua vanem jõudis enne surma töötada. Ühtlane ja indekseeritud toetus parandab lapse heaolu ja tagab pikaajalise kindlustunde.
Senine lastele mõeldud toitjakaotuspensioni skeem asendatakse 2026. aasta 1. oktoobrist uue perehüvitiste seaduse alusel loodud toetusega. Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Lastele, kes eelnõu jõustumisel juba saavad toitjakaotuspensioni ja kelle toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui toitjakaotustoetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetuse suuruses toetust. Juhul kui määratud toitjakaotuspension oli suurem toitjakaotustoetuse summast, saavad edaspidi toitjakaotuspensioni suuruses toetust, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetuse suurusega.
Loodava toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega. Toitjakaotustoetus tagab 90%le saajatele senisest suurema toe.
Uusi toitjakaotuspensione riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel 1. oktoobrist 2026. aastast 21-aastastele ja vanematele enam ei määrata (v.a. eriseaduste alusel toitjakaotuspensionid).
24-aastastele ja vanematele inimestele, kel tekkis õigus toitjakaotus- või rahvapensionile enne 2026. aasta 1. oktoobrit, jätkatakse pensioni maksmist kuni varem määratud tähtajani (nt kui maksmine on seotud töövõime kaoga, siis selle perioodi lõpuni).
Lapseootel naistel, kes ei tööta, ja kelle lapse teine vanem on surnud, tekib võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
Eelnõuga muudetakse, et ajakohastada rändemenetlust ja tugevdada kontrolli rände üle.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule.
Välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele, luuakse võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. Andmekogude vahel saab hakata infot vahendama X-tee kaudu, mis muudab asjaajamise kiiremaks ja tõhusamaks.
Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuse ennetamiseks sätestatakse, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama vähemalt 12-kuulist tegelikku majandustegevust Eestis.
Elamisloa taotlemisel kehtestatakse täiendavad keeldumise alused, kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutuste või jõustruktuuridega.
Edaspidi ei saa taotlusi ja lisadokumente esitada vene keeles.
Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiidinõue 18-kuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski.
Kitsaskohtade lahendamiseks lisatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uusi nõudeid, nagu kohanemisprogrammi kohustuslik läbimine ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskus.
Samuti täpsustatakse püsivalt Eestis elava välismaalase määratlust, mille kohaselt on selline isik Eesti elamisloa või elamisõigusega ning tema peamine elukoht asub Eestis.
Kasvuettevõtetes tööle asumisel võimaldatakse lühiajalise töötamise kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist.
Täiendavalt soodustatakse filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonnaliikmete tegevust Eestis.
Viisamenetluses nähakse ette nõue, et välisriigis väljaantud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, mis tagab esitatud dokumentide usaldusväärsuse.
Eelnõu peamised muudatused on seotud möödunud aasta 1. juulist alustanud riigilaevastiku tegevuse regulatsiooni ajakohastamisega. Samuti sätestatakse seaduses alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks.
Lisaks tehakse muudatused seaduse väärteosätete peatükki. Suurem osa peatükis sätestatud väärteomääradest olid kehtestatud 2005. aastal, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot, ning need on püsinud muutumatuna peaaegu 20 aastat. Trahvimäärasid tõstetakse.
Eelnõu eesmärk on muuta kohalikel valimistel valimisringkondade moodustamise tähtaegasid hilisemaks, et juhul kui Riigikogu võtab vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise eelnõu, siis saaks valimisringkonnad moodustada pärast põhiseaduse muudatuse jõustumist.
Eelnõu kohaselt langetatakse Riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamise määra 25 protsendini Riigikogu liikmete ametipalgast. Muudatuse tulemusena on võimalik riigil aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot. Eelnõu algatajate hinnangul on Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära vähendamine kuuendiku võrra mõistlik ning sellega ei kannata Riigikogu XV koosseisu töö. Seadus jõustub alates 1. jaanuarist 2025.
Eelnõu muudatused käsitlevad sätteid, mille eesmärk on soodustada erinevate meetmete kaudu taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatusega reguleeritakse riigi eriplaneeringu menetluse muudatuste rakendumist pooleliolevatele menetlustele. Muudatus mõjutab peamiselt riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaid.
Eelnõu muudatuste eesmärk on täpsustada tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda kohalikele omavalitsustele (KOVidele) suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel.
Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood. Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul makstakse tasu 70% tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.
Muudatustega täpsustatakse KOVi poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas tekkinud küsimusi. Eelnõuga seotakse KOVi määra kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub KOVi määr kuus kuud pärast vastuvõtmist. Muudatustega täpsustatakse ka elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise aluseid.
Eelnõu muudatuste eesmärk on hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus.
Selleks täpsustatakse kehtivaid riigi eriplaneeringu ja tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise rahastamise üleandmise sätteid ning riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.
Eelnõu eesmärk on kehtestada kodakondsustsensus ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.
Seletuskirjas märgitakse, et põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmiseks määratleme selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Põhiseaduse muudatus annab hääleõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.
Eelnõu algatamise õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 161 lõige 1, mille kohaselt on õigus algatada põhiseaduse muutmist vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Põhiseaduse § 163 kohaselt saab põhiseadust muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahel on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu.
Eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Selle muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus ja lüheneb osade puurkaevude ehitusloa taotlemise aeg. Teise muudatusena antakse reoveekogumisalade kinnitamise õigus ministrilt Keskkonnaameti peadirektorile. Kolmanda muudatusena antakse veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kliimaministeerium ei pea ise andma välja veeproovivõtjate atesteerimistunnistusi ja seetõttu väheneb mõnevõrra ministeeriumi töökoormus. Samuti viiakse veemajanduskava rakendamisega seotud kavade kehtestamine ministeeriumist Keskkonnaameti tasemele. Lisaks täpsustatakse põhjavee ümberjuhtimiseks veeloa nõuet selliselt, et lisatakse konkreetne künnis, millal on põhjavee ümberjuhtimiseks veeluba vajalik.
Eelnõu esitatakse haiglaerandi korras valmistatavate ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks.
Haiglaerand tähendab erandkorras uudse ravimi, näiteks geeniteraapia, valmistamist ja kasutamist konkreetse patsiendi raviks, kui tavapärane müügiloaga ravim ei ole kättesaadav või puudub sobiv kliiniline uuring. 2022. aastal kehtestati haiglaerandi regulatsioon, mis seab ranged piirangud, kuid praktikas on ilmnenud vajadus nende leevendamiseks.
Eelnõuga soovitakse muuta haiglaerandi tingimusi, lubades uudsete ravimite valmistamist laiemale patsientide ringile ning kaotades piirangu valmistajate ja patsientide arvule. Samuti vähendatakse halduskoormust ja lühendatakse loa väljastamise tähtaegu. Siiski jäävad kehtima ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse nõuded, ning patsiendi kaitse on endiselt esmatähtis.
Haiglaerand soodustab haruldaste haigustega patsientide ravivõimalusi ning toetab innovatsiooni ja kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist. Muudatused ei too kaasa täiendavaid kulusid, kuid mõjutavad Ravimiameti ja Tervisekassa tegevust, sõltuvalt väljastatud lubadest ja võimalikust rahastamisest tervishoiuteenuste loetelus.
Seaduseelnõu muudatustega kaasajastatake tooteohutuse nõudeid, mis puudutavad eelkõige küberturvalisust ja veebikaubandust. Eelnõu eesmärkideks on tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega ja ka ajakohastatakse akrediteerimistasude regulatsiooni.
ELi üldine tooteohutuse määrus paneb tootjatele selge kohustuse hinnata küberturvalisuse ja tehisintellekti kasutamisega kaasnevaid riske. Samuti sätestab määrus, et tarbijale peab olema veebipoes kättesaadav sama info, mis tavakaupluses, sealhulgas tootja andmed, tootetähis, toote pilt ja kõik hoiatused ning ohutusteave.
Lisaks ajakohastatakse Eesti Akrediteerimiskeskusele (EAK) esitatud vastavushindamise asutuste akrediteerimistaotluste läbivaatamise ja tunnitasu aluseid, et tagada kõikide akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine. Muudatused lahendavad olukorda, kus osad akrediteerimistaotluse läbivaatamised on tasustatud ja osad mitte. Edaspidi tuleb maksta igat liiki taotluse esitamisel läbivaatamise tasu töö mahu põhjal ning akrediteerimise tunnitasu hulka arvatakse lisaks peaassessori tegevusele ka hindamisotsuse ja tehnilise ülevaatuse tegija töö, mis samuti on seotud hindamisega. Praegu kaetakse eelnimetatud tegevustest tekkivad kulud kõikide klientide makstavast aastatasudest. Samas on mõlemad tegevused seotud konkreetse kliendiga ja tuleks arvata iga kliendiga seotud tasude sisse.
Eelnõu eesmärk on ühineda ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga, mis võimaldab edendada ja kaitsta laste õigusi, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud. Fakultatiivprotokolliga ühinemine annab Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.
Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktide küsimustes.
Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames, teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokoll jõustub Eestis kolm kuud pärast ühinemist ja on juba liitunud 52 riiki, sealhulgas enamik Euroopa Liidu liikmesriike.
Eelnõuga vähendatakse järgmiseks aastaks kõikide Eesti sadamatesse sisenevate laevade makstavat veeteetasu 14 protsendi võrra.
Tänavu kehtib veeteetasu soodustus 15 protsenti. Eelnõuga vähendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 14 protsendi võrra.
Eelnõu seletuskirja kohaselt pole merendus- ja logistikasektor tervikuna täielikult taastunud COVID-19 pandeemia mõjudest, mis põhjustas alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud märkimisväärselt 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina sõja ja sellest tulenevalt ELi kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Ka 2024. aastal on kaubamahtude vähenemine jätkunud.
Eelnõuga lahendatakse tolliseaduse rakendamisel praktikas ilmnenud kitsaskohti.
Tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses kehtinud muutumatuna 2001. aastast alates. Trahvimäärad viiakse kooskõlla karistusseadustikus sätestatud määradega. Tollialaste õigusaktide rikkumiste eest määratavad rahatrahvid peavad olema proportsionaalsed, hoiatavad ja tõhusad. Selleks, et maksu- ja tolliameti kaalutlusruum oleks rahvusvahelise kaubandusega tegelevate ettevõtete rikkumistele reageerimisel suurem, tõstetakse näiteks tänane 3200 euro suurune trahvimäär 100 000 euroni. Rahvusvahelise kaubanduse ja kütuseäri käibed ja kasumid on suured ja maksudest hoidumisel on ka riigi kahju suur. Trahvid peavad kajastama õigusrikkumise ulatust ja võimaldama ära võtta sellest saadud kasu.
Maksu- ja tolliamet teeb tollieeskirjade täitmise üle riiklikku järelevalvet ning viib läbi kuritegude kohtueelset uurimist. Praktikas on uurijatel tekkinud vajadus kasutada oma töös erivahendeid, mille kasutamist tolliseadus ette ei näe. Uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse maksu- ja tolliameti erivahendite loetelu ja lisatakse loetelusse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke.
Lisaks antakse maksu- ja tolliameti vormiriietuse kandmise õigus ka maksu- ja tolliameti peadirektorile ning sisekaitseakadeemia töötajatele. Tänase regulatsiooni kohaselt võivad vormi kanda Sisekaitseakadeemia Finantskolledži üliõpilased, aga mitte töötajad.
Eelnõuga võetakse üle ELi kestlikkusaruandluse direktiiv 2022/2464. Samuti võetakse üle direktiiv 2023/2775, millega muudeti ettevõtjate suuruskriteeriume. Seoses sellega kohandatakse ka siseriiklikke nõudeid ettevõtjate majandusaasta aruannete koostamisel ja auditeerimisel. Kuna kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus on sõltuv ettevõtte suuruskategooriast, kehtestatakse uued suuruskategooriate lävendid direktiivi kohaselt kõrgeimal lubatud tasemel. Eelnõu eesmärk on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena.
Finantsturgudel on üha enam tunda, et probleemid jätkusuutlikkusega võivad seada ohtu ettevõtete finantstulemused. See on suurendanud vajadust saada turuosalistelt paremat ja standardiseeritumat teavet kestlikkuse küsimustele. Selleks võeti ELis vastu kestlikkusaruandluse direktiiv, mis arendab ka Eesti õigusruumis edasi varasemalt sätestatud ESG (ingl Environmental, Social, Governance) aruandluse nõudeid.
Uuendatud nõuded seavad kõigile suurettevõtjatele ja börsil noteeritud ettevõtjatele kohustuse avaldada kestlikkusaruanne oma majandusaasta tegevusaruande koosseisus. Aruanne tuleb koostada vastavalt Euroopa Kestlikkusaruandluse standardile (ESRS, ehk European Sustainability Reporting Standard).
Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt 300 ettevõtet ja gruppi, ehk ligikaudu 1,4% Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Hinnanguliselt kolmandik neist saab kasutada konsolideerimise erandit, mis võimaldab kestlikkusaruannet mitte koostada, kui sama info on juba avaldatud emaettevõtja aruandes.
Eelkõige luuakse eelnõuga reeglid kestlikkusaruande koostamiseks ning auditeerimiseks. Muudetakse mikro-, väike-, keskmise ja suurettevõtja suuruskriteeriume, et hoida kestlikkusaruandluse halduskoormuse kasvu Eestis minimaalsena. Ettevõtjate suuruskategooriad on edaspidi vormi-neutraalsed, st ühesugused reeglid kehtivad kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, sõltumata nende juriidilisest vormist.
See muudatus on olemuselt siseriiklik ja vähendab üldist aruandluskoormust Eestis, sest mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi aruannete koostamisel, näiteks võimalus esitada lühendatud aastaaruannet, saavad edaspidi kasutada kõik juriidilised isikud, ka MTÜ-d ja korteriühistud.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata. Seda tuleb teha hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Eelnõu ajakohastab spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid ning vabatahtlikele kohtunikele makstava hüvitise piirmäära.
Lisaks dopinguvastastele reeglitele tuleb edaspidi järgida kokkuleppemängude ja väärkohtlemise vastaseid ning teisi spordieetika reegleid, mille on sätestanud rahvusvahelised spordiorganisatsioonid, rahvuslik olümpiakomitee või spordialaliidud. Koos sportlastega kohustatakse dopinguvastaseid reegleid järgima ka spordikohtunikke ja taustapersonali. Samuti sätestatakse seaduses alused, kuidas tagasi nõuda väljamakstud summasid neilt, kes on ausa spordi reegleid rikkunud.
Eelnõuga täpsustatakse spordialade loetelu, mille puhul on võistluste korraldamisel vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba. Muudatustega loobutakse kohalikult omavalitsuselt korraldusloa taotlemise nõudest spordialadele, millel ei ole praktikas probleeme, kuid mis hetkel loa taotlemist nõuavad. Samas viiakse loakohustuse alla mootorispordiüritused, kus on praktilise kogemuse põhjal turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on suuremad.
Eelnõu kohaselt tõuseb ka vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär 20 eurolt kuni 45 euroni päevas. Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise eest tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määra 2000 eurolt 20 000 eurole.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine. Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.
Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse isikule, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja hüvitise suurus on kõigile sama, 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast (2024. a oleks hüvitise suurus 374,50 eurot kuus).
Inimesed, kes nendele nõuetele ei vasta, saavad KOVilt taotleda toimetulekutoetust.
Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal 2,3 miljoni euro võrra, sest samaaegselt makstakse enne 2026. aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist.
Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt ca 23,2 ja ca 25,3 miljonit eurot.
Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026.
Lisaks lahendatakse õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kehtiv kord lubab kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
Samuti nähakse ette võimalus maksta erandina toimetulekutoetust kuni 24-aastastele perest eraldi elavatele õpilastele ja üliõpilastele, kui nende suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada.
Menetluse käigus tegi sotsiaalkomisjon muudatusettepaneku, millega viiakse töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla. 2024. aasta 6. juunil toimus täiskogus õiguskantsleri ettepaneku arutelu, täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut ning sotsiaalkomisjon sai ülesande algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Muudatusettepanekuga lisatakse töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus isikule makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt (st kui töölepingut või teenistussuhet ei oleks lõpetatud) makstud välja järgmisel kuul. Inimene saab taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist juhul, kui tõendab töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõtte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.
Valitsuse seaduse muudatusega saab justiitsministeeriumist justiits- ja digiministeerium. Ministeeriumile lähevad üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded. Muudatustega liiguvad uue nimega justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning side ja telekommunikatsiooniga seotud ülesanded. Samuti liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus. Ümber korraldatakse ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevust. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine, maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Maa-amet liigub regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla. Siseministeeriumi valitsemisala täieneb elanikkonna kaitse valdkonnaga. Eelnõu kohaselt muutuvad riigisekretäri ametikoha haridusnõuded. Riigisekretäriks sobivate inimeste ringi ei piirata üksnes inimestega, kellel on juriidiline kõrgharidus. Juriidilise kõrghariduse nõue kehtestati riigisekretärile 1995. aastal, kui riigisekretäri põhiülesanneteks oli õiguslik nõustamine, näiteks jälgimine, et õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega. 30 aastat hiljem on riigikantselei ülesanded oluliselt laiema ulatusega. Näiteks koordineerib riigikantselei kogu riigi strateegilist planeerimist ja ELi asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Valitsust ja peaministrit teenindav asutus analüüsib riigi julgeolekuolukorda, planeerib riigikaitset, töötab välja riigi kriisireguleerimise poliitikat. Riigisekretär on tippjuht, kelle roll tänapäeval eeldab ulatuslikke teadmisi mitte ainult õigusalal, vaid ka Euroopa Liidu, halduse, juhtimise, poliitika vallas. Õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda riigikantselei õigusekspertidele. Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.
Muudatus võimaldab alates 1. aprillist 2025. a paigutada Tallinna Vanglasse arestiga karistatud, samuti kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikuid, kuid mitte korrakaitseseaduse alusel kainenema toimetatud isikuid. Muudatusega ei anta Tallinna Vanglale üle kinnipidamiskeskuse ülesandeid. Muudatus on vajalik, et vähendada riigieelarve kulutusi teenusele, mida on otstarbekam osutada Justiitsministeeriumi haldusalas olevas Tallinna Vanglas, kus on selleks piisav vanglakohtade arv ja tagatud isikute kinnipidamiseks vajalikud tingimused.
Perehüvitiste seaduse muudatustega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele (2024. aastal oli ülempiir 4733,53 eurot). Samuti ühtlustatakse vanemahüvitise määramise põhimõtteid ja kehtestatakse ülempiir ka ema vanemahüvitisele. Samal ajal kaotatakse vanemahüvitise vähendamise nõue töise tulu teenimise korral.
Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,50-lt eurolt 3,5 eurole alates 1. jaanuarist 2025.
Alates 1. aprillist 2025 suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Erand kõrgemast visiiditasust nähakse ette haavatavamatele elanike rühmadele (toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased, töötud), kellel jääb visiiditasuks 5 eurot. Korduvvastuvõttude vajaduse korral, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile, tohib edaspidi visiiditasu maksmist nõuda isikult kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule (füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed), kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel. Lisaks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 ajutise töövõimetuse hüvitisele samadel alustel ülempiir nagu vanemahüvitisel. Inimesele makstava ühe kalendripäeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiriks on kindlustusjuhtumi alguspäeva kalendriaastast arvestades üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus jagatud 30-ga.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused võimaldavad tööandjatel ja FIE-del sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026 riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.
Tervisekassa seaduse muudatuste kohaselt tunnistatakse kehtetuks säte, mis lubas majandusaastas eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal Tervisekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Piirangu kaotamine võimaldab edaspidi Tervisekassa nõukogul otsustada puudujäägi katmine jaotamata tulemist suuremas mahus. Jaotamata tulemi kasutuselevõtu otsustab jätkuvalt Tervisekassa nõukogu juhatuse ettepanekul. Tervisekassale kehtestatakse tagasinõudeõigus ka ravikindlustusega hõlmamata isiku tervishoiukulutustele. Tervisekassa seaduse muudatused jõustuvad üldises korras.
Lisaks pikendatakse alates 1. jaanuarist 2025 perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevani.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ning kogukonnas elamise teenust ehk ööpäevaringne hooldusteenus saavatele vanaduspensionäridele.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt makstakse üksi elava pensionäri vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla pensionäritoetuse maksmise määra (2024. aastal 853 eurot).
Ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste huvid on pärast hooldereformi paremini kaitstud, sest inimeste omaosalus teenuse rahastamisel on tänu avaliku sektori suuremale rahalisele panusele vähenenud.
Alates 1. juulist 2023 katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus. Pensionär peab endiselt ise tasuma oma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud.
Ka ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad isikud tasuvad majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenusekulude eest tasub riik.
Pensionäritoetuse maksmise määra ja pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toetuse määra arvestamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.
Eelmiste aastate üksi elava pensionäri toetuse maksmise alusel tehtud prognooside kohaselt saab orienteeruvalt 7% pensionäritoetuse saajatest ööpäevaringset hooldusteenust. 2025. aastal on eeldatavalt hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele enam pensionäritoetust ei maksta.
2023. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatustega kaotati kahanev maksuvaba tulu ja kehtestati ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Ühtne maksuvaba tulu määrati jõustuma 2025. aastast.
Eelnõuga tõstetakse aastatel 2025-2028 alkoholi, tubakatoodete ja bensiini aktsiise.
Lisaks aktsiisiseaduses juba sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusudele 2025. ja 2026. aasta jaanuaris, nähakse eelnõuga ette täiendav aktsiisitõus 5 protsendi ulatuses 2025. aasta juulis ja 2026. aasta jaanuaris.
Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.
Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks.
Kuni 2028. aasta lõpuni kehtestatakse Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks vahendite saamiseks julgeolekumaks.
Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: 2% käibelt alates 1. juulist 2025; 2% füüsiliste isikute tuludelt alates 1. jaanuarist 2026; 2% ettevõtete kasumilt alates 1. jaanuarist 2026.