Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 mld eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 mld euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 mld eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 mld eurot ehk 3,5%, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra 0,8 mld eurolt 0,9 mld eurole.
2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui 2024. aastal.
Eelnõuga kaasajastatakse ja lihtsustatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust. Eelnõu kohaselt tunnistatakse seaduses kehtetuks vananenud sätted, jäetakse seadusest välja Eesti Teaduste Akadeemia sisemist struktuuri ja otsustusprotsesse liialt detailselt kirjeldavad sätted ning viiakse seaduse terminid kooskõlla üldkasutatavate terminitega.
Eelnõu eesmärk ei ole muuta akadeemia põhilisi ülesandeid ega missiooni, juhtimismudelit, akadeemikute ülesandeid ja õigusi ega akadeemia rolli riigi toimimises ning teadus- ja kõrgharidussüsteemis. Eesmärk on seadust kaasajastada ja lihtsustada, tunnistades kehtetuks sätted, mida nüüdisaegse hea seadusloome tava kohaselt seaduse tasemel ei reguleerita. Seetõttu ei muudeta sätteid, mis käsitlevad akadeemia kollegiaalsete juhtorganite moodustamise põhimõtteid ja pädevust, samuti akadeemia tippjuhtide ametisse nimetamist ning pädevust põhiküsimustes.
Eelnõuga korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitles tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele.
Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud.
Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise kord.
Seadust muudetakse, et parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil. Kui seni on KOVidel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks raha riigilt taotleda, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud KOVide toetusfondi.
Vahendid jaotatakse KOVide vahel proportsionaalselt elanike arvule, tagades, et minimaalne toetus KOVi kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See muudatus võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid. Püsivam rahastusmehhanism annab KOVidele suurema autonoomia sobivate teenuste pakkumisel.
Seniste taotlusvoorude raames on KOVid pakkunud mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (nt muusika-, kunsti-, liikumisteraapia), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.
Eelnõu näeb ette tõsta sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele. Lõivude tõstmine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45% menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest. See aitab tagada avalike teenuste jätkumise ja kvaliteedi. Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 euroni. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 euroni, ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 euroni. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest. Kuna taotlusi ja muudatusi tegevuslubades ei tehta suures mahus, ja need on sageli ühekordsed, siis ei ole riigilõivude tõus ettevõtetele ja teenuseosutajatele liiga koormav. 2025. aastaks prognoositakse riigilõivutulude kasvu ca 139 000 euro võrra.
Eelnõuga muudetakse seda, kuidas korraldatakse ja rahastatakse ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutavat iseseisvat õendusabi.
Teenuse ühtlasemaks ja paremaks kvaliteediks uuendatakse õendusabi tegevuste kirjeldust, mis seob selle teenuse ka paremini meie tervishoiusüsteemiga.
Õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust rahastatakse praegu Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Eelnõu kohaselt võtab selle üle Tervisekassa.
Ööpäevaringne erihooldusteenus on täiskasvanute ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega.
Eelnõu väljatöötamise ajend on vajadus üle võtta ELi vastav direktiiv, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks varasem direktiiv. Eesmärk on tugevdada ELi kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, milles liikmesriik ise ei ole esindatud. ELi kodanikud saavad õiguse samasugusele kaitsele nagu on kolmandas riigis esindatud liikmesriikide kodanikel. Üks kaitseviisidest on tagasipöördumistunnistuse (ETD) väljastamine. See on ajutine reisidokument, mis võimaldab kodanikul naasta koju, juhul kui inimese dokumendid on kaotatud või varastatud. Eelnõuga kehtestatakse reeglid tagasipöördumistunnistuse väljastamise tingimustele ja ühtsele vormile. Lisaks hakatakse eelnõu kohaselt andma ETDd Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad siin elamisloa alusel ning kellel on välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab riiki tagasi välislepingu alusel. Nendel juhtudel hakkab ETD asendama neile seni välja antud tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba. Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa kui isikut tõendava dokumendi väljaandmine lõpetatakse.
Eelnõu eesmärgiks on menetlusabi kättesaadavuse parandamine tsiviilkohtumenetluses. Riigikogu toetas 06.06.2024 õiguskantsleri 03.05.2024.a. ettepanekut tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlasse viimiseks ja tegi riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 152 kohaselt õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlasse viimiseks osas, kus kehtiv seadus ei võimalda menetlusabi andmisel arvesse võtta isiku sisuliselt vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, side ja hügieenitarvetele. Eelnõuga püütakse see probleem lahendada.
Eelnõu eesmärgiks on lahendada valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse erand, mille kohaselt seadust ei kohaldata väikeses koguses turustatava vanade sortide (pärandsortide, hobiaednike sortide) seemne ja paljundusmaterjali suhtes. Samuti luuakse eelnõuga uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjal ning antakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus. Lisaks kehtestatakse eelnõu kohaselt kohustus teavitada Keskkonnaametit kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid sellest metsamaterjali tootmise küllaldase majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks, metsaaretuseks või teadustööks.
Eelnõu eesmärgiks on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele. Oluline on, et kinnipeetavate ja kriminaalhooldusalustega tegeleksid usaldusväärsed ning vanglateenistujatele kehtestatud nõudmistele vastavad isikud, kes ei oleks ise ohuks vangla julgeolekule ning oleksid võimelised kaasa aitama vangla kõige olulisemale eesmärgile, milleks on kuriteo toimepanijate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Eesmärgi saavutamiseks täpsustatakse eelnõuga vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel isikute suhtes taustakontrolli ehk sätestatakse taustakontrolli tegemiseks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.
Eelnõu kohaselt lühendatakse märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise üldist tähtaega 30 päevalt 15 päevani. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et vastata tuleb viivitamata, samuti säilib ametiasutustel võimalus pikendada pöördumistele vastamise tähtaega keerukate küsimuste korral kuni kahe kuuni. Üldist vastamistähtaega on võimalik lühendada tänu tehnoloogia ja asjaajamise arengule ning digitaalsetele töövahenditele. Muudatus aitab muuta avalikke teenuseid kiiremini kättesaadavaks. Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Juhul, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist, peavad märgukirjale või selgitustaotlusele vastama ka mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud.
Eelnõuga ajakohastatakse vereseadust ja viiakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse korraldamine sotsiaalministeeriumist terviseametisse. See suurendab terviseameti kompetentsi verevaldkonnas ja aitab tagada vereanalüüside kvaliteeti.
Praegu osutab terviseamet referentlabori teenuseid tervisekaitses ja teeb seda näiteks nakkushaiguste ja joogiveeuuringute puhul.
Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor osutab teenust, mille käigus määratakse näiteks kindlaks patsiendi raviks sobivad doonoriverepreparaadid. Referentlabori eesmärk on tagada immunohematoloogiliste uuringute kvaliteet Eestis.
Immunohematoloogilisi uuringuid kasutatakse veregrupi ja vere koostise määramiseks, sealhulgas doonori ja patsiendi vere sobivuse hindamiseks enne vereülekandeid.
Lisaks kaotatakse eelnõu kohaselt seadusest referentteenuse osutamise lepingu viieaastase kestvuse nõue. See on vajalik, et võimaldada paindlikkust ja anda terviseametile kaalutlusõigus lepingu tähtaja suhtes. Lepingu tähtaegade osas tuleb lähtuda riigihanke seaduses toodud reeglitest: näiteks leping võiks olla pikkusega kuni 48 kuud, sellest pikema lepingu sõlmimine peab olema põhjendatud.
Hankelepingu järgi osutab praegu kuni 2027. aastani immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Sotsiaalministeeriumilt terviseametile ülesande üleandmine ei mõjuta selle lepingu kehtivust. See tähendab, et patsiendi, PERH-i ja tervishoiuteenuse osutajate jaoks vereteenuste sisu ega kvaliteet ei muutu.
Referentteenuse osutajale makstakse kehtiva halduslepingu alusel igal aastal maksimaalselt 143 736 eurot. Referentteenuse korraldamiseks riigihanke korraldamine ja muud teenusega seotud tegevused ei vaja eraldi ametikohta ega too kaasa täiendavaid kulusid.
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada kadunud sõidukite hulka ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse.
Eelnõu on sisuliselt seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada. Näiteks juhtudel, kui sõidukit enam ei eksisteeri või on see kadunud. Eelnõuga luuakse võimalus sellised sõidukid lihtsalt registrist kustutada, üleminekuperioodil on selliste sõidukite kustutamine registrist riigilõivuvaba. 2026. aastast tuleb selle eest tasuda 15 eurot riigilõivu ja alates 2027. aastast saab sellise sõiduki registrist kustutada analoogselt peatatud registrikandega sõidukitega, kuid sellisel juhul tuleb tasuda riigilõivu 800 eurot.
Alates 1. jaanuarist 2025 on plaanis ära jätta registrikande peatamise regulatsioon ehk automaatselt enam sõiduk registri mitteaktiivsesse ossa ei satu. See peab tekitama sõiduki omanikul motivatsiooni sõidukiga tegeleda ka selle mittekasutamisel. Omanikul tuleb otsustada, kas sõiduk võõrandada, viia lammutuskotta või kui on soov sõiduk millalgi uuesti kasutusele võtta, siis see ajutiselt registrist kustutada. Et ajutist kustutamist ei hakataks ära kasutama, kehtestatakse teatud juhtudel ajutise kustutamise pikendamisel kohustus tõendada sõiduki olemasolu.
Alates 1.11.2026 kustutakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 1.7.2026 seisuga peatatud olnud kauem kui 7 aastat. Kui sõiduk on olemas, peab omanik selle kustutamise vältimiseks tegutsema. Lisaks luuakse transpordiametile registri korrastamiseks õigus registrist ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast või juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt aasta.
Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki reaalseid kasutajaid/valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama. Üle 35. aastastele vanasõidukitele luuakse võimalus olla ajutiselt kustutatud kogu vanasõidukiks tunnistamise perioodi vältel. Vanasõiduki staatust tuleb iga 12. aasta tagant uuendada.
Eelnõu kohaselt sanktsioneeritakse andmete varjamist, kui sõiduk on lastud registrist automaatselt kustutada, olles teadlik, et sõiduk tegelikult eksisteerib. Kui sõiduk on alles ja omaniku valduses, peab omanik tegema valiku, mida sõidukiga edaspidi teha soovib, kas siis sõiduki kasutusele võtma, ajutiselt registrist kustutama või andma sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Toimingu tegemata jätmise eest võidakse karistada füüsilist isikut kuni 100 trahviühikuga ning juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga.
Jäätmeseaduse eelnõus tuuakse sisse romusõiduki mõiste ja täpsustatakse selle kogumise ja vastuvõtmise nõudeid. Tuuakse selgelt välja, et romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Alates uuest aastast kehtestatakse väikeettevõtjate erikord, mis lihtsustab nende tegutsemist teistes EL liikmesriikides. Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, juhul kui täidetud on kaks tingimust. Esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada seal kehtestatud registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära ja teiseks ettevõtte kogukäive ühenduses ei tohi ületada 100 000 eurot aastas.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusega kehtestatud maksustamise erikorra kasutajate arv ja ettevõtluskonto kaudu deklareeritud tulude summad on aastatega jõudsalt kasvanud. Samas on esile kerkinud mitu kitsaskohta, mille tõttu ettevõtluskonto ei pruugi enam kanda algset eesmärki ega olla mingist ajahetkest enam maksumaksja jaoks atraktiivne maksude maksmise viis.
Eelnõukohase seadusega tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamisel. Muudatused puudutavad nii ettevõtluskonto kasutajaid kui ka ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostvaid juriidilisi isikuid.
Eelnõuga lihtsustub päritud II samba vara pärija II sambasse viimine, võimaldades pärijal teha edaspidi mitu erinevat tehingut ühe avaldusega. Paindlikumaks muutuvad ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused ning eelnõu sisaldab ka mõningaid muudatusi, mis puudutavad Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist.
Eelnõu eesmärgiks on sätestada alused mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks ja teha muudatusi täienduskoolituse kvaliteedi tõstmiseks. Eelnõu järgi kehtestatakse regulatsioon mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks. Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5 kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse EHISesse. Eelnõuga nähakse ette nõuded täiskasvanute koolitajale.
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse ESF vahenditest, riigilõivudest ja riigieelarvest. Riigieelarvele prognoositakse kulu summas 100 000 eurot, mis kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. märtsil. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid rakendatakse 2025. aasta 1. septembrist.
Eelnõuga luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada ELi grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses. Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses laialt levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavate sätete olemasolust on positiivne mõju tarbijatele ja majandusele.
Grupierandeid töötab välja ja kehtestab ELi tasemel Euroopa Komisjon ning nad kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes siis, kui nende kokkulepped omavad mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Pakutava lahenduse puhul on tegemist nö hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt siiski jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda ministri määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale tõepoolest sobivad ja vajalikud. Samuti on jäetud võimalus kehtestada vajadusel ka riigisiseseid grupierandeid. Viimast on võimalik teha valitsuse määrusega.
Pakutav lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid. Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda. Eestis kehtib praegu üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab Eestis kehtima kokku kuus grupierandit, millest kaks: raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid puudutavad grupierandid, ei olnud seni Eesti õigusesse üle võetud. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.
Eelnõuga piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Eelnõu eesmärgiks on suurendada eraelu kaitset, säilitades samas kinnistusraamatu avalikkuse. Kinnistusraamatus on võimalik endiselt päringuid muudel kriteeriumitel, nt aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri järgi. Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 15. jaanuaril.
Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ning tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele, eeskätt relva ja laskemoona tootmise valdkonnas. Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga on eesmärk luua võimalus Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatel panustada Eesti kaitsetööstusesse.
Muudatuse jõustumise tulemusel on võimalik sõjarelva ja moona käitlemiseks tegevusluba anda lisaks NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ka OECD riikide kodanikele, samuti nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu.
Eelnõu järgi võivad edaspidi Eestis sõjarelvade ja laskemoona veoteenust osutada ka ettevõtted, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud sõjarelvade ja laskemoona vedamise luba.
Eelnõuga korrastatakse sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud mõistete selgus. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue kriminaalmenetlust välistava alusega. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust täiendatakse uue salastamisalusega tulenevalt kaitsetööstuse arengust ning sellega seonduvalt tundliku teabe töötlemisest. Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõuga ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitlev konventsioon, mille eesmärk on vähendada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist. See on esimene rahvusvaheline dokument, millega kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks ning meetmed, mille vastuvõtmist riikidelt ja muudelt asjaomastelt osalejatelt oodatakse.
Eelnõu muudatuste eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele. Riigi tervishoiuvaru hoidmise korraldamine piirkondlike haiglate juures võimaldab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel vähendada või vältida nende aegumisest tekkivaid kulusid. Varude paiknemine piirkondlike haiglate juures lihtsustab nende kasutuselevõtmist, kuna kriisiolukorras on eelduslikult ka ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Piirkondlikud haiglad sobivad varude haldamiseks, sest nende koosseisus on vajaliku kogemusega spetsialistid.
Riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud varu (riigi tervishoiuvaru) aitab tagada ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras, hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse olukorras ja sõjaseisukorras, kui haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate tegevusvarud on ammendunud.
Eelnõu näeb ette korraldada Maa-amet ümber Maa- ja ruumiametiks (MaRu), et koondada eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused ühtseks tervikuks.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga lahendatakse juba aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Nüüd koondatakse elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks, ressursside paremaks kasutamiseks ning kulude kokkuhoiuks. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.
Lisaks Maa-ameti senistele ülesannetele koondatakse MaRu-sse Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi tegevused; regionaal- ja põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded; Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded; Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused; samuti strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.
Eelnõu näeb ette valitsussektori puudujäägi vähendamiseks sel aastal alla 3 protsendi SKPst ja täita Euroopa Liidu eelarvereegleid, on valitsus kokku leppinud lisaeelarve meetmetes kogumahuga 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot, sealhulgas ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, nagu dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine.
Lisaeelarve seaduse eelnõus on ette nähtud kulude vähenemisena 104 miljonit ja investeeringute vähenemisena 23 miljonit. Tulud suurenevad 42 miljonit eurot.
Eelnõu näeb ette asendada koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, mis algab 7. eluaastaga ja kestab 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustuse ea tõstmine tähendab kohustust jätkata õpinguid ka pärast põhihariduse omandamist. Praegu kehtib koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17nda eluaastani.
Täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ning leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda samuti kohaliku pmvalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on õppimiskohustuse täitmise tagamine ja lapse põhihariduse järgse õpitee kavandamise protsessis osalemine.
Eelnõu järgi tehakse muudatusi kutseharidussüsteemis eelkõige õppe paindlikkuse suurendamiseks, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ning valikuvõimaluste tegemine õpingute vältel. Paindlike õpiteede rakendumiseks luuakse selgem alus ka üldharidusõpingutesse mitteformaalõppe lõimimiseks, mis võimaldab õppesse siduda nt üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saab kutseõppeasutuses edaspidi viia läbi üldharidusõpet lisaks mittestatsionaarsele õppevormile ka statsionaarses õppevormis (nn hariduskeskus).
Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppe tasemeõppes sarnaselt kõrgharidusõppega, näiteks ei saa inimene enam tasuta õppida kui ta juba on vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.
Eelnõu rakendamise kogumõju riigieelarvele 2028. aastaks on 6,2 mln eurot (sh 3 mln ettevalmistava õppe rakendamiseks 600 õpilasele ning 3,2 mln 3200 kutsekeskhariduse õpilase jätkamiseks 4. aastal) ning alates 2029. aastast 12,7 mln eurot (sh 3 mln ettevalmistava õppe kulu ning 9,7 mln kutsekeskhariduse 4.aastase õppe jaoks). Sellest summast lisavajadus riigieelarvest 2028. aastal on 3,2 mln eurot ning 2029. aastast 9,7 mln eurot. Lisavajaduse tingib ühe õppeaasta lisandumine kutsekeskharidusõppesse, mis täna on valdavalt 3-aastane. Kulu pole progresseeruv ehk jääb järgnevatel aastatel samasse suurusjärku. Õppimiskohustuse rakendamiseks kavandatakse vahendid valdavas osas ka ESF+ meetme vahenditest kokku 4 162 316 euro ulatuses. KOVidele kulusid muudatustega otseselt ei kaasne. KOVid saavad taotleda toetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmest, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. septembril ehk õppimiskohustusega seonduvad muudatused hakkavad kehtima kõigile 2026. aastal põhikooli lõpetajatele.
Eelnõu näeb ette viia meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus Terviseametist Ravimiametisse.
Meditsiiniseadmed on väga varieeruv ja suur rühm tooteid, mille kasutamine on igapäevane tervishoiuteenuse osutamisel kui ka väga paljudes kodudes. Meditsiiniseadmed on näiteks plaastrid, termomeetrid ja kiirtestid, aga ka keerukad süsteemid, mida kasutatakse tervishoiuasutustes. Samuti on meditsiiniseadmetena määratletavad mõned tarkvarad, mida kasutatakse tervishoius ja meditsiinilistest toimingutes.
Kavandatud muudatuse eesmärk on valdkonda korrastada, et ülesandeid paremini täita. Praegu tegeleb meditsiiniseadmete valdkonnaga Terviseamet, mille peamine tegevusvaldkond on tervisekaitse- ja tervishoiuteenused. Ravimiameti peamine tegevusvaldkond on toodete (ravimid) ohutuse, kvaliteedi ja efektiivsuse tagamine. Kuna ravimid ja meditsiiniseadmed on mõlemad oma olemuselt ja Euroopa Liidu õiguse tähenduses tooted, on mõistlik, et nendega tegeleb sama asutus. Koos ülesannetega viiakse Ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes seni on Terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud. Seega on tagatud ülesannete järjepidev täitmine.
Lisaks antakse eelnõu kohaselt Ravimiametile õigus määratleda, milline toode on meditsiiniseade. Pädeva asutuse õigus teha otsuseid toodete meditsiiniseadmena määratlemise osas on oluline nii valdkondliku järelevalve teostamise vaates (näiteks olukorras, kus tootja on lasknud turule toote, mis vastab meditsiiniseadme definitsioonile, kuid mille osas tootja ise on võtnud eksliku seisukoha, et tegemist ei ole meditsiiniseadmega ning jätnud kohalduvad nõuded täitmata) kui ka selleks, et pädev asutus saaks anda ettevõtjatele vajaliku selguse nende toodete õigusliku staatuse osas (näiteks turule laskmisele eelnevas ehk arendamise etapis).
Tervishoiuasutuste halduskoormuse vähendamiseks tunnistatakse kehtetuks kohustus esitada meditsiiniseadmete pädevale asutusele dokumente asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta. Sellised seadmed on kõige sagedamini laboratoorseteks analüüsideks kasutatavad vahendid (näiteks DNA analüüs asutusesiseselt välja töötatud metoodikaga), kuid võivad olla ka erinevad tarkvaralised lahendused (näiteks otsustustugi tervishoiuteenuse osutajale) ja ka muud vahendid, mida tervishoiuasutus kasutab meditsiinilisel otstarbel, kuid mida nad ei ole saanud nõuetele vastavana turult hankida. Selleks, et tagada ka nende seadmete puhul ohutus ja toimivus, tuleb tervishoiuasutustel täita ELi määrustes esitatud tingimused, sh koostada valdava osa seadmete kohta nende tootmist ning omadusi kirjeldav dokumentatsioon. Kehtiv seadus kohustab dokumentatsiooni esitama pädevale asutusele. Eelnõuga muudetakse seda kohustust nii, et tervishoiuasutus esitab pädevale asutusele selliste meditsiiniseadmete loetelu, kes küsib täiendavaid andmeid ja dokumente üksnes vajaduse korral.
Samuti antakse eelnõu kohaselt Terviseametile juurdepääs tervise infosüsteemile juhul, kui amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet. Ka praegu on ametil õigus andmeid töödelda, kuid seda on turvalisem teha, kui on otsejuurdepääs andmetele. Praegu saadakse andmed krüpteeritult, kuid andmekogus enda töötlus on turvalisem.
Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad vähesel määral meditsiiniseadmete tootjaid ja kasutajaid. Eelkõige tuleb kohaneda teise asutuse poole pöördumisega, kuid pakutav teenus jääb samaks. Meditsiiniseadmete andmekogu alusel on Eestis ligikaudu 200 meditsiiniseadmete tootjat ja 650 levitajat.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll.
Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) asutati 29. septembril 1954. a, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon, mis on koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis (CERNi konventsioon). CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö alusteaduslike tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNi peakorter asub Genfis. CERNiga on liitunud 23 riiki, nende hulgas tööstusriigid (näiteks Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik jne) ning enamik Euroopa Liidu liikmesriike (v.a Eesti Vabariik, Küprose Vabariik ja Sloveenia Vabariik, kes on assotsieerunud liikmed täisliikmeks saamise eelstaadiumis. Horvaatia Vabariik, India Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Pakistani Islamivabariik, Türgi Vabariik ja Ukraina on assotsieerunud liikmed). CERN on koostanud 18. märtsil 2004 Genfis CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolli, mis sätestab CERN-i eesõigusi ning puutumatust. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda selle protokolliga.
Eesti Vabariik sai CERNiga assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021. Assotsieerunud liikmeks olek on enne täisliikmeks saamist uutele liikmesriikidele kohustuslik. Assotsieerunud liikme staatuses olles on Eesti Vabariigi ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega isikute töölepingute võimalik rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega. 2023. aastal oli Eesti Vabariigi kui assotsieerunud riigi liikmemaks 1,36 miljonit Šveitsi franki (ca 1,45 miljonit eurot). Eesti Vabariigi jaoks on CERNi täisliikme staatus oluline, sest siis ei kehti Eesti Vabariigi suhtes enam CERNi hangetes osalemise ja töölepingute rahaline ülempiir. Lisaks on CERNi täisliikmetel hääleõigus CERNi nõukogus, CERNi rahanduskomitees ja CERNi teaduspoliitika komitees. Eesti Vabariik saab CERNi nõukogu kaudu osaleda CERNi otsustusprotsessides ja juhtimises, kaasa arvatud uute teadusprogrammide ja eksperimentide planeerimisel ning nende üle otsustamisel.
22. märtsil 2023 toimunud CERNi nõukogu istungil toetas nõukogu Eesti täisliikmesust CERNis.
Eelnõu peamine eesmärk on muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Liit on kehtestanud 13 sanktsioonipaketti seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Euroopa Liidu kehtestatud piiravate meetmete rakendamise küsimus, mh asutuste pädevuse küsimus, tuleb lahendada riigisiseselt. Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1226, 24.04.2024 (edaspidi direktiiv), mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673. Eelnõus on silmas peetud direktiivis sätestatud miinimumnõudeid Euroopa Liidu piiravate meetmetega kehtestatud kauba sisse- või väljaveo keelu ja strateegilise kauba rikkumiste kriminaliseerimisele.
Eelnõuga muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele (KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Perioodil 2025–2027 suurendatakse järk-järgult residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5%-lt 10,23%-le ja vähendades samal ajal järk-järgult muust tulust tulumaksu 11,89%-lt 10,23%-le. Muudatusega kiireneb tulumaksu laekumise kasv KOVides, kus on eakate osakaal kõrge, ning aeglustub kasv KOVides, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase. Muudatus on riigieelarve neutraalne ning KOVide tulubaas jääb kogusummas samaks.
Eelnõuga kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste, organisatsioonide vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Uues seaduses pööratakse senisest enam tähelepanu ennetusele. Üheks olulisemaks uuendatud seaduse sihtrühmaks on lapsed.
Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõudeid nii lasteaedadele, koolidele kui hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Plaanis on sätestada nõuded ka elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ning ujulatele.
Eelnõu üheks oluliseks sihtrühmaks on alaealised. Näiteks on eelnõuga kavas keelustada neile solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine. Solaarium kuulub WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõendatud. Teadusuuringud näitavad, et inimestel, kes on elu jooksul vähemalt ühe korra solaariumi külastanud on 20 % suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui solaariumit mittekülastavatel inimestel. Kui esimene solaariumikülastus on toimunud nooremas eas, tõuseb haigestumise risk 59 %, risk kasvab iga kasutuskorraga. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad peamiselt kasutatavatest värvainetest. Samuti keelustatakse silmamuna tätoveerimine, mis on väga suure riski ja püsiva tervisekahjustuse ohuga.
Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist.
Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sh reklaami õiguspärasuse üle.
Eelnõuga ajakohastatakse ka maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid rahvatervishoiu seaduses ja osades eriseadustes, et need oleksid piisavalt mõjusad. Näiteks kosmeetikatoodetele kehtestatud nõuete rikkumise eest on ette nähtud uued trahvimäärad, mis peaksid olema rikkumistest hoidumiseks piisavalt mõjusad. Oluline muudatus puudutab veel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muudatust, mis võimaldab edaspidi uute potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlike psühhoaktiivsete ainete kiiremat turult eemaldamist.
Eelnõuga muudetakse paindlikumaks finantsvaralt saadud tulu maksustamise edasilükkamist võimaldavat investeerimiskonto reeglistikku ja muid investeeringutelt saadud tulu maksustamist puudutavaid sätteid.
Eelnõuga laiendatakse investeerimiskonto finantsvara loetelu ja lisatakse sinna pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. See muudab võimalikuks maksuefektiivse investeerimise senisest enamatesse finantsinstrumentidesse.
Eelnõuga kõrvaldatakse kaitselennundusega seotud õigusmaastiku puudused, et tagada kaitseministri määruse „Kaitselennundusmäärustik“ ja kaitseministri määruse „Lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise kord“ õiguspärasus.
Seaduse kiireloomulise muutmise on tinginud vajadus uue õppeaasta alguseks tagada võimalus Kaitseväe Akadeemia (KVA) ja Eesti Lennuakadeemia (ELA) koostöö tegemise võimalus.
Kaitseväe Akadeemia alustas veebruaris 2024 dokumentide vastuvõttu õhuväe õppesuunal spetsialiseerumiseks õhusõiduki juhi erialale, muu hulgas nägi plaan ette piloodi algõppe andmist koostöös Lennuakadeemiaga. Õppekavas esitleti ekslikult, et õhusõiduki juhtimise eriala lõpetanutele väljastab piloodiloa Transpordiamet. Kuid Transpordiamet saab väljastada vaid tsiviillennunduses piloodilubasid, riiklike õhusõidukite osas Transpordiametil pädevust ei ole ning selline tegevus ei ole lubatud.
Eelnõuga kõrvaldatakse need vastuolud kõrvaldatakse ning tagatakse, et kaitseministri määrustes sätestatud regulatsioone ning nende alusel tehtavaid toiminguid on võimalik õiguspäraselt rakendada.
Kaitselennundusmäärustikus on volitusnormi puudumise või ületamisega reguleeritud mitmeid valdkondi. Eelnõus sätestatakse selge volitusnorm kaitseministrile neid oma määrusega reguleerida. Need valdkonnad on: kaitselennunduse õhusõidukite jagunemine; nõuded kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkusele ja jätkuvale lennukõlblikkusele; operatiivse lennuliikluse lennureeglid; kaitselennunduse järelevalve korraldamise kord.
Selleks antakse lennundusseadusega otsustamispädevuse õigus kliimaministrile. Pärast seda on võimalik kliimaministril võimalik see õigus anda Lennuakadeemiale.
Eelnõu muudatused suurendavad kohalike omavalitsuste (KOV) otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Praegu on KOVide maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on Eesti KOVid suures sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib KOVe ära ootama riigipoolsed rahastamise otsused eelarvete tegemisel ning pärsib pikemaajalist planeerimist kohaliku elu korraldamisel. KOVi tasandi maksuautonoomia võimaldab kogukonnal leida tasakaalu teenuste taseme ja maksudega panustamise vahel. See tähendab, et kogukonnas saab kokku leppida, mida ollakse nõus maksma mingi teenuse kättesaadavuse või kvaliteedi tõstmise eest.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn CER direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutaja (ETO) toimepidevus. Seaduse muutmisega laieneb Eesti ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsate teenuste osutajate ring ja suureneb nende teenuste kättesaadavus erinevat laadi kriisides.
Kavandatud muudatustega lisandub praegu hädaolukorra seaduses sätestatud 14 teenusele seitse elutähtsat teenust: aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused, samuti ravimite ja toiduga varustamine ning perearstiteenus. Pärast eelnõu seadusena jõustumist on elutähtsaid teenuseid kokku 23 ning elutähtsat teenust pakkuvate ettevõtete arv suureneb 315 ettevõtte võrra ehk 424ni. ETOde arv suureneb eelkõige kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning teede korrashoidjate arvelt, kuna edaspidi on hõlmatud kõik nimetatud ettevõtjad, mitte ainult need, kes tegutsevad vähemalt 10 000 elanikuga kohalikus omavalitsuses.
Eelnõu järgi peab riik hakkama koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat ning kohalikud omavalitsused peavad koostama oma riskianalüüsid.
Üleriigiline riskianalüüs peab sisaldama elutähtsate teenuste sektoripõhist vaadet ja selle aluseks on kohalike omavalitsuste riskianalüüsid. Lisaks tavapärastele loodusest ja inimesest tingitud riskidele peab üleriigiline riskianalüüs sisaldama ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid, vaenulikest aktidest tingitud ohte, mh terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži.
Kohaliku omavalitsuse riskianalüüsis peab omavalitsus hindama riske endale ja KOV-i osutatavale või korraldatavale teenusele, samuti peab KOV hindama enda haavatavust ja valmisolekut riskidele reageerimiseks.
Seaduseelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd.
Eesti õigusesse ülevõetav CER direktiiv käsitleb energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja toidusektorit. Uuendusena peavad liikmesriigid välja selgitama teenuseosutajad, kelle teenusel on Euroopa Liidus laiema mõju, mida hindab Euroopa Komisjon.
Eelnõu teisel lugemisel nõustus Riigikogu juhtivkomisjoni muudatusettepanekuga ülevõetavat direktiivi Eesti jaoks laiendada ja määratleda elutähtsa teenusena ka avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ning selleks vajaliku üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine. Selleks lisati elutähtsa teenuse osutajate hulka Eesti Rahvusringhääling ja sideettevõtja AS Levira.
Lastekaitseseadust muudetakse, et parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist. Praegu peab iga inimene teavitama kohalikku omavalitsust abivajavast lapsest, kuid siiski jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.
Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid, arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest KOVi lastekaitsetöötajat teavitada. Lisaks täpsustatakse eelnõuga KOV-i ja sotsiaalkindlustusameti (SKA) õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.
Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega parandatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine. Tugiteenuste eesmärk on pakkuda järjepidevat, täiendavat tuge vastutusrikka ülesande võtnud peredele ning kindlustada peres kasvavate laste heaolu.
Eelnõuga luuakse võimalus edastada automaatselt infosüsteemide kaudu tervisevaldkonnast KOV-ile varakult info laste kohta, kes oma terviseseisundi tõttu vajavad püsivat tuge ja kelle andmed on kantud tervise infosüsteemi. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust kasutades optimaalselt olemasolevaid andmeid. Lapsest info saamisel tekib KOV-il ja SKA-l kohustus proaktiivselt peresid aidata ning toetusmeetmeid pakkuda ilma, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema. Muudatusest puudutatud lapsi ja peresid on igal aastal kuni 100.
Eelnõuga standardiseeritakse ja lihtsustatakse raamatupidamise seaduse nõudeid e-arvete ringlusele ja vormistamisele.
Avalikus sektoris on e-arvete esitamine Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast, kuid e-arvete laiem levik erasektoris on pigem takerdunud. Eelnõu eesmärk on soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist ja toetada digitaalse arveldamise täielikku kasutuselevõtmist avaliku sektori kõrval ka erasektoris.
Eelnõu kohaselt muudetakse raamatupidamiskohustuslase äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerimise korda. Kehtiva õiguse järgi algatab äriregistris registreerimise Eestis tegutsev e-arvete käitleja (sageli nimetatud ka ’e-arve operaator’), keda ettevõtja on selleks eelnevalt nende vahel sõlmitud lepingus volitanud. Pärast käitleja avaldust ja ettevõtjalt vastava kinnituse pärimist ning saamist registreerib äriregister ettevõtja e-arve vastuvõtjaks. Tulevikus ettevõte küll võib, kuid ei pruugi kasutada Eestis paikneva e-arvete operaatori teenuseid. Seetõttu on otstarbekas muuta registreerimine avatumaks ja võimaldada selle algatamist ka ettevõtja enese poolt.
Kehtiv õigus sätestab paralleelselt kahe tehnilise standardi kasutamise: e-arve peab vastama kas Eesti standardile või Euroopa standardile. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi jääb kehtima ainult Euroopa standard. Seejuures jääb kehtima seaduses sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse printsiip: algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse reeglina kokku tehingupartnerite vahel. Kohustus Euroopa e-arve standardi kasutamiseks eksisteerib vaikimisi juhul kui ostja nõuab müüjalt e-arve esitamist ja pooled ei ole kokku leppinud teises formaadis. Eelnõuga ei keelata ühegi senise arveformaadi edasi kasutamist.
E-arvete esituskohustuse ulatus on senises seaduses fikseeritud üldise kohustusena kõikidele raamatupidamiskohustuslastele – nad on kohustatud esitama e-arve, kui ostjaks on avaliku sektori üksus. Siinse muudatusega pööratakse regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratletakse see mitte müüja kohustusena teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. Nende hulgas on ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased.
Lisaks nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud (kehtiva õiguse järgi vaid emaettevõtja finantssuhtarvud). Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud, mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud. Uuesti kehtestatakse ka seaduse lisa 1 (bilansiskeem). Bilansiskeemi lisatakse „muude nõuete“ alla eraldi ka „laenunõuded“.
Seadust muudetakse, et tõsta liiklusohutust, eelkõige vähemkaitstud liiklejate turvalisust, samuti luuakse selgemad reeglid elektritõukside kasutamisele.
Eelnõu kohaselt sätestatakse elektritõukside parkimisreeglid. Tõukerattad tuleb edaspidi parkida paralleelselt kõnnitee ääre juurde võimalusel mitte kaugemale kui 20 cm. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.
Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata tõukside liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.
Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 m laiust külgvahet.
Liiklusohutuse tagamiseks kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Selge piirmäär teeb edaspidi lihtsamaks avaliku korra hoidmise ning annab võimaluse ka igaühel endal hinnata oma seisundit.
Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite peatumisele kõnniteel, tulevikus tohib seda teha ainult lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda mootorsõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Vastava liikluskorraldusvahendiga märgistatud kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.
Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad – üldmenetluses 40 eurolt 80 eurole ja kirjalikus hoiatusmenetluses 20 eurolt 40 eurole. Kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, tõuseb lühimenetluses mõjutustrahvi määr 40 eurolt 60 euroni ning kirjalikus hoiatusmenetluses määratakse trahv suurusega 60 eurot.
Lisaks tehakse eelnõuga muudatus, millega lõpetatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viiakse üle politsei andmekogusse POLIS.
Seadus on plaanitud jõustuma üldises korras, välja arvatud muudatused, mis puudutavad mootorsõidukite kõnniteel peatumise keelamist ja 1,5-meetrise külgvahe hoidmist, on plaanitud jõustada alates 2025. aastast. Nii on aega liiklejatel nõuetega kohaneda; samuti jõuavad kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja näiteks korterühistud korraldada peatumise kaupade laadimiseks ning riigiasutused vajalikku teavitust teha.
Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja kehtestada meetmed, millega välditakse ja vähendatakse jäätmete tekitamist ning jäätmete tekitamise ja käitlemise negatiivset keskkonnamõju.
Kehtivas jäätmeseaduses ei ole selgelt toodud välja, et toidujäätmete tekke vähendamisel tuleb toidu annetamisel ja muul viisil ümberjaotamisel eelistada, et toit jääb inimestele toiduks, mitte ei saa söödaks ning et seda ei töödelda ümber toiduks mittekasutatavateks toodeteks.
Eelnõu täiendab ja täpsustab laiendatud tootjavastutuse regulatsiooni. Eelnõu laiendab ja täpsustab rehvide tootja mõistet, mille tulemusel saab vanarehve anda üle piiramata koguses vanarehvide kogumispunkti ning millega väheneb vanarehvide viimine selleks mitte ettenähtud kohta, nt metsa alla.
Eelnõu täpsustab mootorsõiduki tootja, põllumajandusplasti tootja ja mootorsõiduki osa tootja termineid, mis võimaldab õigusselguse huvides ja praktikas ilmnenud probleemide järgselt vähendada päringuid tootja mõiste osas ning mõistega seotud vaidlusi tootjate ja riigiasutuste vahel.
Eelnõu eesmärk on tagada probleemtoodete jäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmine korrastades ja sätestades selleks probleemtoodete ja nendest toodetest eraldatud osade kokkuostul senisest konkreetsemad nõuded.
Lisaks pikendab eelnõu probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude aegumistähtaega, et võimaldada vähendada väärtegude aegumiste osakaalu ning tagada nõutavate sihtarvude täitmine.
Eelnõu loob jäätmete ladustamiseks ning ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitselubade taotlemisel nõutud tagatise osas õigusselguse ja vähendab seeläbi vaidlusi ning taotlejate ja riigiasutuste koormust.
Eelnõu annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega jäätmetest proovivõtu kord ning luua seeläbi paremad võimalused jäätmete usaldusväärseks klassifitseerimiseks.
Probleemtoodete kokkuostmise ja vastuvõtmise muudatuste kehtestamine ei muuda jäätmeseaduses kehtivat põhimõtet. Probleemtoodete kokkuostmise piirangu nõudest kaotatakse ära tekstiosa „ohtlike aineid“. Viidatud märge on eksitav, kuna probleemtooted (elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud, romusõidukid), mida müüakse juba sisaldavad ohtlikke osi. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest.
Seaduse muutmisega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist. Eelnõu kohaselt kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduses päeva- ja nädalahoiuteenuse regulatsioon ning sellega seoses täiendatakse ka käibemaksuseadust, rahvatervise seadust ja riigilõivuseadust, samuti muudetakse rahvastikuregistri seadust.
Eelnõu kohaselt luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes toetusvajaduselt on sarnased äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringset erihooldusteenust kasutavate inimestega, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus ja kes vajavad kas päevasel ajal või ka ajutiselt ööpäevaringset teenust. Seni on sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mille eest on riigi poolt teenuseosutajale tasutud kõrgemas määras. Teenuse reguleerimisega seaduses luuakse selgus teenuse osutamisel nii teenusesaaja kui ka teenuseosutaja jaoks. Teenust saavatele isikutele tagatakse teenusele nõuete ja tingimuste kehtestamisega ühetaolise ja kvaliteetse teenuse osutamine.
Teenusele juurdepääsu tagamise huvides täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul on kohustus tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine sellel kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV), kus inimene rahvastikuregistri kohaselt elab.
Elukoha registreerimisel luuakse erisus neile inimestele, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha KOV või kellel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress.
Eelnõu eesmärk on vähendada finantssektoris äritegevuse ja oluliste teenuste katkemise riski ning ohtu ettevõtte ja klientide teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii küberründed, tehnilised rikked kui ka muud operatiivsed vead. Samas peaks rünnete ja häirete esinemisel olema ettevõttel tegevusplaan, tagamaks, et teenuste osutamist on võimalik kiiresti jätkata. Selliste riskide maandamine tagab parema andmete kaitse, klientide usalduse ja äritegevuse järjepidevuse. Eelnõuga tagatakse kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja finantsasutustele kohalduvate Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuete vahel.
Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus (edaspidi KarS) sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust ja tõstetakse see kahekordseks ehk neljalt eurolt kaheksale eurole. Ühtlasi muudetakse rahatrahvi suuruse arvutamine paindlikumaks, kaotatakse ära piirang, mille kohaselt on väärteo eest võimalik määrata rahatrahvi minimaalselt kolm trahviühikut ehk kehtiva määra kohaselt 12 eurot. Muudatuse tulemusena saab määrata väärteo toimepanemise eest rahatrahviks edaspidi ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa eurot.
Alaealiste kohtlemiseks luuakse erand ja nendele määratavate rahatrahvide arvutamisel tuleb lähtuda poolest seaduses sätestatud rahatrahvi suurusest. Kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata vaid kuni 150 trahviühiku suurune rahatrahv.
Rahatrahvi suurendamise tõttu muudetakse ka väärteomenetluse seadustikku (edaspidi VTMS). Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse liiklusseaduses (edaspidi ka LS) senise viie euro asemel seitse eurot. Selle muudatuse tõttu suurendatakse ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatavat maksimaalset hoiatustrahvi.
Muudatus mõjutab eeskätt pensionäre, kelle pension on võrdne Eesti keskmise pensioniga või on sellest kõrgem. Edaspidi toimuks pensioniealiste maksuvaba tulu tõstmine eraldi otsusena analoogiliselt üldise maksuvaba tulu tõusuga. Nii on võimalik paindlikult arvesse võtta ka riigi eelarvelisi võimalusi ja üldist maksu- ning majanduskeskkonda.
Eelnõuga viiakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste riigilõivumäärad, isikut tõendava dokumendi menetluste ja välismaalase staatuse menetluste riigilõivumäärad, rahvastiku toimingute riigilõivumäärad, RelvS-i ja turvategevuse seaduse (TurvaTS) alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad vastavusse kuludega. Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et riigilõiv kehtestatakse sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid ei oleks samas liiga suur, ning et selle eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse aluseks on võetud kulupõhimõte. Siseministeeriumi valdkonna riigilõivud on muutumatuna püsinud samal tasemel aastaid ning need ei kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.
Eelnõuga tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Muuhulgas tähendab see koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivate kvalifikatsiooninõuete tõstmist ning nõuet kohalikele omavalitsustele tagada kõigile lastele vanema taotlusel koht lasteasutuses. Samuti märgitakse seadusesse, et alusharidust tuleb lasteaias ja lastehoius korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale. Lapsehoiu teenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.
Vanema taotlusel peab kohalik omavalitsus tagama elukoha järgselt koha kõigile 1,5-3aastastele lastele lastehoius ja 3-7aastastele lasteaias. Teenust võib pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. KOVid peavad lastehoide ja lasteaedu ise, kuid nähakse ette võimalus osta seda teenust eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, kellele KOV ei ole volitanud enda ülesande täitmist, võib õpe jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Seaduse muutmisega tõstetakse kvalifikatsiooninõudeid lasteasutuse direktoritele, kes peavad olema kõrghariduse omandanud vähemalt magistrikraadi tasemel. Lapsehoidjate senine kesk- või kutsehariduslik nõue tõstetakse vähemalt kutse 4. tasemele, samuti kehtestatakse nõuded abiõpetajale, kellel peab olema vähemalt keskharidus ja kutse/pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus.
Eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Eelnõu kohaselt toimub KOVide rahastamine nende eelarvest ja selles osalevad ka vanemad. Võrreldes kehtiva seadusega, mille kohaselt nähakse riigieelarves võimaluse korral ette toetus KOVidele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks, nähakse eelnõuga ette võimalus KOVe riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks.
Kavandatavad turvategevuse seaduse (edaspidi: TurvaTS) muudatuste eesmärk on lahendada enne seaduse jõustumist 1. juulil 2024 seaduses ilmnenud praktilised kitsaskohad.
Eelnõu § 1 punkti 1 muudatuse kohaselt asendatakse TurvaTS § 9 lõike 1 punktis 1 sõna „turvamine“ sõnadega „kaitsmine ja korra pidamine“ ning punktides 2 ja 3 sõnad „valvamine ja kaitsmine“ sõnaga „turvamine“.
Eelnõu § 1 punkti 2 muudetakse TurvaTS § 10 lõike 1 punkti 7 ning lühendatakse aega, mil turvaettevõtja on kohustatud turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist säilitama, kuuelt kuult ühele kuule salvestamise päevast arvates.
Eelnõu § 1 puntki 3 kohaselt TurvaTS § 10 lõike 1 täiendamine punktiga 71 võimaldab tehniliste vahendite salvestiste töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo osas hilisemalt koostöös uurimisasutustega süüteo asjaolud välja selgitada ning süüteomenetlus läbi viia. Olemuselt seatakse turvaettevõtjale kohustus säilitada neid salvestisi, kus on süüteotunnustega tegu. Seda just süüteomeneltuse läbiviimisse eesmärgil, sest salvestis võib osutuda oluliseks tõendiks, mille säilitamine on riigile vajalik.
Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt muudetakse TurvaTS § 15 lõiget 11, lisades turvateenistujale kohustuse läbida lisaks täienduskoolitusele ka tema tööks vajalik õpe (valvetöötaja õpe, turvatöötaja õpe, turvajuhi õpe).
Eelnõu kohaselt viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni emitendid (nn stablecoin’ide emitendid) kui ka muu krüptovara emitendid (krüptovaraturu osalised).
Seaduse muutmise eesmärk on vähendada vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, kuna pisisentidega makstakse poes harva, kuid nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.
Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivi muudatused, mille ülevõtmistähtaeg oli 23.12.2023. Eesti suhtes algatas Euroopa Komisjon tänavu 24. jaanuaril rikkumismenetluse direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise eest. Direktiiv ei too kaas suuri muudatusi, kuna liikluskindlustuse süsteem on nii Eestis kui Euroopas laiemalt hästi toiminud. Kindlustuse põhiolemus jääb samaks: esmalt kaitseb see kannatanut, kes sattus õnnetusse ja kes liikluskindlustuselt saab hüvitise. Teisalt ka süüdlast ennast, kelle eest kindlustusandja kannatanule kahju hüvitab.
Seaduse jõustumisel hakata liikluskindlustusega katma ka osasid kergliikureid, muu hulgas näiteks elektritõukerattaid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Selleks et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi vastava abimaterjali.
Kui kindlustusselts läheb pankroti, näeb direktiiv ette, et igas liikmesriigis peab olema garantiifond, kes sellisel juhul tema eest kahjud hüvitab. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.
Seaduse muutmisega tõstetakse ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärasid: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole.
Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne ELi ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis annab vastavaid kinnitusi välja Eesti Liikluskindlustuse Fond.
Eelnõu mõjutab vähem või rohkem nii liikluskindlustust pakkuvaid kindlustusseltse ja kindlustuslepingute vahendajaid; sõidukiomanikke, kes on kohustatud oma vastutuse kindlustama; liiklusõnnetuses kannatanuid ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevust. Mõju on seotud näiteks asjaoluga, et tuleb hakata kindlustama ka teatud tüüpi kergliikureid, tõsisemate õnnetuste korral võib avaldada mõju kindlustussummade kasv.
Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ette nähtud perearstide töökorraldust. Samuti muudetakse teisi seadusi, sh ravimiseadust ja riigilõivuseadust.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses antakse perearstidele võimalus teenindada inimesi ka oma nimistu väliselt ning luuakse täiendav alus nimistute ümberkorraldamiseks ja teenuse pakkumise tagamiseks. Praegu kehtiv kord näeb ette, et perearstid tegutsevad nimistu alusel. Seda üldpõhimõtet ei ole kavas muuta, kuid seadusesse lisatakse säte, mis lubab selgelt teatud juhtudel teenust ka paindlikumalt nimistuvälistele isikutele osutada. Kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ja abi osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada. Üheks näiteks on teise nimistu erakorraliste patsientide vastuvõtmine.
Eelnõu kohaselt tuuakse seadusesse tervisekeskuse mõiste. Tervisekeskuses pakutakse lisaks perearstiabile teisi esmatasandi teenuseid: vähemalt füsioteraapia, õendusabi ja ämmaemandusabi. Seni on tervisekeskuse mõiste olnud õiguslikult olemas ainult määruse tasandil. Seadusesse toomine loob eelduse, et tervisekeskused kannaks suuremat piirkondlikku vastutust esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. juulil. Perearstiabi puudutavad muudatused on ette valmistatud koostöös Tervisekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga. Muudatused mõjutavad inimesi, kes kuuluvad nimistutesse, millele kvaliteetse arstiabi tagamiseks on täiendav paindlikkus vajalik, ning esmatasandil töötavaid spetsialiste. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse vajaduse korral Tervisekassa eelarvest
Ravimiseaduse muudatusega luuakse täiendav võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Juhtudel, kui ravimiga katkematu varustatuse tagamine on oluline inimeste või loomade tervise seisukohast ning kui teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas koguses, võib Ravimiamet lubada alternatiivse müügiloata ravimi turustamist. Seni on müügiloata ravimi turustamiseks olnud vajalik arstide erialaorganisatsiooni taotlus. Sätte eesmärk on kiirendada raviminappuse korral ravimi jõudmist tervishoidu, jääb ära taotluse esitamisele ja läbivaatamisele kuluv aeg, samuti vähendatakse erialaorganisatsioonide koormust taotluse esitamiseks teada olevate müügiloata ravimite turustamiseks lubamisel.
Riigilõivuseaduses nähakse ette iseseisvalt teenust osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa taotlemise riigilõivud. Alates 2023. aasta 1. oktoobrist on neid teenuseid võimalik iseseisvalt osutada ning selle eelduseks on tegevusloa olemasolu. Samuti sätestatakse riigilõivud tubakatoote koostise teate läbivaatamise eest ja teate kehtivuse tagamiseks. Tubakatoodetega seotud riigilõivude kehtestamisel lähtutakse tootja või importija poolt toote koostisosade ja koguste kohta teadete esitamise kontrolli ja hindamise vajadusest. Tubakatoodetega seotud riigilõive puudutavad sätted on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.” Riigilõivuseaduse muudatused mõjutavad ühekordselt tegevusluba taotlevaid spetsialiste. Tubakatoodetega seotud riigilõivude muudatused mõjutavad tubakatootjaid ja maaletoojaid. Osapooled on eelnõuga tutvunud ja edastanud tagasiside, millega on osaliselt arvestatud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.