Seaduse muutmise ajendiks on ELi Raudteeameti audit, mis tõi välja puudusi Eesti raudteeohutuse korralduses ja järelevalves. Eelnõuga täpsustatakse raudteeohutuse mehhanisme, suurendatakse TTJA rolli ohutuslubade andmisel, täiendatakse sertifitseerimise korda ning viiakse seadus kooskõlla EL-i õigusega, sealhulgas rongireisijate õiguste määrusega. Lisaks kehtestatakse uued reeglid raudteeliiklusregistri pidamiseks.
Muudatuste eesmärk on suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust ning tõsta reisijate turvalisust.
Seadust muudetakse, et soodustada inimeste tööellu naasmist ja parandada ligipääsu ravikindlustusele.
Haiguslehel viibijal tekib võimalus naasta kohandatud tööle juba alates 31. päevast, mis puudutab üle 32 000 inimese.
Samuti muudetakse haigushüvitise arvestust rasedate puhul, välditakse haigus- ja töötuskindlustushüvitise samaaegset maksmist ning laiendatakse vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalusi.
Praegu kehtivad seadused võimaldavad inimesel saada ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist samal ajal. Tegemist on topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise seisukohalt otstarbekas.
Muudatuse tulemusel saab Tervisekassa raha kasutada otstarbekamalt ja säästa kulusid.
Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepingupoolte vahel, tagab isikute võrdse kohtlemise ja sätestab maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse.
Nimeseadust muudetakse, et luua võimalus taotleda uut ees- või perekonnanime rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha sellega seotud automaatseid otsuseid ja kandeid. Samuti lihtsustatakse inimese soovil eesnime vahetamise korda. Riigilõivuseaduses täpsustatakse nimetaotluste haldusaktide korduva väljastamise riigilõivumäära ning kaotatakse varasem alus eesnime muutmise tasuta menetlemiseks.
Eelnõuga tehakse rahvastiku toimingute tõhustamiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks muudatused, millega vähendatakse sünni registreerimise kohti ning võimaldatakse tervishoiuteenuse osutaja tõendita sündi registreerida muude piisavate tõendite alusel ilma kohtusse pöördumata. Elukoha registreerimise menetluses luuakse võimalus registreerida lapse elukoht KOV-i algatusel ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta, moodustada isikukood EL-i või Šveitsi kodanikule elukoha registreerimisel ning lihtsustatakse EL-i kodaniku elukoha registreerimist Eestist välisriiki. Samuti laiendatakse 15–17-aastaste haldusmenetlusteovõimet, võimaldades neil näha ja piirata oma rahvastikuregistri andmete kättesaadavust ning esitada kontaktandmeid, lisa-aadressi ja ütluspõhiseid andmeid.
Eelnõu eesmärk on tugevdada kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, muuta KOVide toimimine paindlikumaks ning suurendada elanike võimalusi kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida. Näiteks luuakse võimalus algatada rahvaküsitlus olulises kohaliku elu küsimuses, kui seda soovib vähemalt 10% elanikest (vähemalt 20 inimest). Volikogu sõnastab küsimuse ning küsitlus viiakse läbi kuue kuu jooksul.
Samuti rõhutatakse KOVide rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Arengukavades ja strateegiates tuleb selgelt määratleda ettevõtluse vajadused ja suunad, vältides põhjendamatuid takistusi kohaliku ettevõtluse jaoks.
Eelnõu lahendab senised õiguslikud lüngad ja vastuolud, ühtlustab terminoloogiat ning toob sisse uusi regulatsioone, näiteks KOVide õiguse teha järelevalvet volikogu eeskirjade rikkumiste üle ja töödelda isikuandmeid kohaliku halduse raames.
Eelnõuga ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu 2023. aastal Ar-Riyāḑis vastu võetud kaks välislepingut: üldeeskirjade neljas lisaprotokoll ja postikonventsiooni esimene lisaprotokoll. Muudatuste eesmärk on täpsustada UPU juhtorgani rolli, tõsta eelarve piirmäära ning kohandada postiteenuseid paremini e-kaubanduse vajadustega, eelkõige jälgitavuse osas. Tegemist on peamiselt tehniliste ja organisatsioonisiseste muudatustega, mille mõju lõppkasutajale on väike.
Eelnõuga lihtsustatakse kapitali kaasamist väikesemahuliste väärtpaberiemissioonide korral. Hetkel ei pea väärtpaberiprospekti koostama, kui emissiooni maht on kuni 8 mln eurot. Eelnõuga muudetakse kehtivat seadust nii, et edaspidi ei pea prospekti koostama kui emissiooni maht jääb alla 12 mln euro. Prospekti koostamise kulud võivad olla väiksemate emissioonide korraldamise koguhinnaga võrreldes ebaproportsionaalsed. Seetõttu saab alla 12 mln euro suuruste emissioonide korral emitent koostada prospekti asemel lihtsama teabedokumendi. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonile rahatrahvide proportsionaalsema rakendamise turukuritarvitustega seotud rikkumiste korral, mille kohaselt saab trahvi määrata protsendina äriühingu käibest. Maksimaalne protsendimäär sätestatakse seaduses.
Eelnõu eesmärk on muuta kinnisomandist loobumise korda, et kinnisasja omand läheks riigi asemel üle kohaliku omavalitsuse üksusele. Edaspidi läheks loovutatud kinnisomand üle KOV-le, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja vastutab elukeskkonna arendamise eest. Notaritele lisandub kohustus neid asjaolusid tõestada, mistõttu tõstetakse ka vastava tehingu notaritasu. KOV-idele nähakse ette rahaline toetus kinnisvara haldamiseks.
Leping järgib OECD tüüplepingut ning reguleerib maksustamisõiguse jagamist kahe riigi vahel, tagades isikute võrdse kohtlemise ja kõrvaldades rahvusvahelise topeltmaksustamise. Lepingu kohaselt ei või tuluallikariik maksustada dividende rohkem kui 10% ulatuses ning teatud juhtudel, näiteks vähemalt 20% osaluse korral, on dividendid maksuvabad. Intressidelt ei tohi kinni pidada üle 5% ning osa juhtudel, näiteks kui intressi saajaks on teine riik või keskpank, on need maksuvabad. Litsentsitasude puhul on maksustamise piiriks 8%.
Lepinguga nähakse ette ka vastastikuse teabevahetuse kohustus, mis aitab tõkestada maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus (ELRKS) ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond (ORF). Maa erastamisest laekunud raha kasutamise üle otsustab valitsus edaspidi riigieelarve menetluse käigus.
Omandireformi reservfond loodi selleks, et katta kulusid, mis tekkisid Eesti taasiseseisvumise järel üleminekul demokraatlikule riigikorrale. Fondi raha tuli peamiselt erastamisest – viimastel aastatel eelkõige maa müügist ja nende maade järelmaksudest, mis tagastati suuremas osas endistele omanikele või mille puhul oli nõudeõigus.
Omandireformi eesmärk oli muuta omandisuhted selliseks, et tagada omandi kaitse ja vaba ettevõtlus, heastada varasemad omandiõiguse rikkumised ning luua eeldused turumajandusele üleminekuks.
Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid enamjaolt täitnud.
Eelnõuga sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks juba käesolevast aastast.
Vähendamist saavad automaatselt vanemad või hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks 18-aastane laps. Iga lapse eest vähendatakse vanema mootorsõidukimaksu kohustust ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse vähendus nende vahel.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla nelja Euroopa Liidu direktiivi nõuetega, mille puhul Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetlused. Direktiivide ülevõtmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tehakse vajalikud muudatused karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega. Muudatuste eesmärk on tagada, et poliitreklaam oleks selgelt eristatav ning selle tellija, rahastaja ja avaldamise tingimused läbipaistvad.
Poliitreklaami avaldamisele seatakse kaks suuremat nõuet. Poliitreklaam tuleb edaspidi avaldada koos poliitreklaamimärgisega ning sellise reklaami kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Poliitreklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja. Poliitreklaamimärgis on osa konkreetsest reklaamist. Märgises antakse teada, et tegemist on poliitreklaamiga; kes on reklaami tellija; milliste valimiste, rahvahääletuse vm seadusandliku protsessiga on reklaam seotud; kas reklaami puhul on kasutatud suunamis- või reklaamiedastusmeetodeid; samuti viidatakse läbipaistvusteatele. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata andmekandjast, olgu tegu audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga.
Poliitreklaami tellijad võivad olla kes tahes isikud või organisatsioonid, kes soovivad oma reklaamiga mõjutada poliitilisi otsustusprotsesse nii valimiste ajal kui ka valimistevahelisel ajal. Valimiste kontekstis on poliitreklaami tellijad näiteks erakonnad või nende liikmed, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Eestis on 14 tegutsevat erakonda. 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris kokku 968 kandidaati, neist 10 üksikkandidaati ja 9 erakonda. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, neist 43 üksikkandidaati, 136 valmisliitu ja 8 erakonda. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris kokku 78 kandidaati, neist 5 üksikkandidaati ja 9 erakonda. Poliitreklaami tellijateks võivad olla aga ka paljud teised juriidilised või füüsilised isikud – see tuleneb poliitreklaami laiast mõistest, mis ei piiritle poliitreklaami ainult erakonnapoliitikaga või valimistega.
Eelnõu puudutab nii reklaamiteenuse pakkujaid, meediaettevõtteid kui ka digiplatvorme. Lisaks hõlmab eelnõu välireklaami pakkujaid ja kohalikke omavalitsusi.
Eelnõu näeb ette erinõuded internetipõhise poliitreklaami puhul, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel kehtestada sisestrateegiad ja pidada arvestust, et tagatud oleks nii isikuandmete kaitse kui läbipaistvuse nõuded.
Muudatused tagavad poliitreklaami nõuetekohase läbipaistvuse ja aitavad ühtlustada selle reegleid kogu Euroopa Liidus.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL taastuvenergia vastava direktiivi sätted. Eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek. Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Seadus aitab täita Eesti ja EL energia- ning kliimaeesmärke.
Eelnõuga kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused. Need puudutavad laevapere liikmete õigusi ja heaolu, sealhulgas kahju hüvitamist, abi hülgamise korral, internetiühenduse võimaldamist laeval, meditsiiniabi, surnukeha kojutoimetamist ning surmajuhtumite uurimist. Samuti täpsustatakse tööohutusnõudeid ja dokumentide sisu, mis tõendavad lepinguliste kohustuste täitmise tagatisi.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle rahvusvahelised tööstandardid, mis parandavad laevapere liikmete ja kalurite töö- ja elutingimusi ning tugevdavad meresõiduohutust. Eelnõu aitab lahendada ka kaks Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlust. Üle võetakse ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused ning kaks ELi direktiivi, mis puudutavad laevapere ja kalalaevade töötingimusi. Muudetakse ka mitmeid valitsuse ja ministri määrusi, et tagada vastavus rahvusvahelistele nõuetele.
Eelnõuga täpsustatakse SEVESO III direktiivist tulenevaid nõudeid ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele, lahendades Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse. Muudatused selgitavad avalikkuse, sh naaberettevõtete teavitamise kohustust, ametiasutuste (Päästeamet, TTJA) ülesandeid ning nende koostööd suurõnnetuste uurimisel. Sisulisi uusi nõudeid ei lisandu, kuid seadust muudetakse õiguslikult selgemaks. Direktiiviväliselt vähendatakse ettevõtete halduskoormust, nõudes edaspidi dokumentide esitamist ainult elektrooniliselt TTJA infosüsteemi kaudu. Seadus jõustub üldises korras.
Eelnõu eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid, sealhulgas kaitselennunduse ja metsaraie küsimustes. Muudatustega tagatakse lennuohutuse parem regulatsioon ja kõrvaldatakse mitmed seni kehtinud õiguslikud vastuolud.
Eelnõu kohaselt tasub edaspidi lennuvälja valdaja või käitaja kinnisasja omaniku eest raadamisõiguse tasu ja metsateatise riigilõivu. Selline lahendus lähtub põhimõttest, et kinnisasja omanik on juba allutatud omandiõiguse piirangule ehk lennunduses peab maa omanik taluma lennuohutuse huvides metsaraiet, mistõttu ei ole proportsionaalne panna talle täiendavat rahalist kohustust.
Seaduse eesmärk on konventsiooniga ühinemine. Konventsioon ratifitseeritakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 5 alusel, mis näeb ette ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui ratifitseerimine on lepingus (antud juhul konventsioonis) ette nähtud.
Konventsiooni eesmärk on tagada isikute kaitse sunniviisilise kadumise eest, kui sellise teo on toime pannud isikud või isikute rühmad, kes tegutsevad riigi esindajatena või riigi loal, toetusel või vaikival nõusolekul. Konventsiooni osalisriigil on kohustus võtta tarvitusele asjakohased meetmed, et uurida sunniviisilise kadumise juhtumeid ning võtta teo toime pannud isikud vastutusele.
Ratifitseerimise seaduse eesmärk on ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline leping mille eesmärgiks on õigusliku aluse loomine välisriigi vangide üleandmiseks ja nende karistuse täideviimiseks Eestis. Kokkuleppes sätestatakse poolte õigused ja kohustused, reguleeritakse praktilisi aspekte nt vangla tingimused, kulude jaotus ja järelevalve.
Planeerimisseadust muudetakse, et oluliselt lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi. Muudatused võimaldavad KOVidel kiiremini ja paindlikumalt reageerida arendustele, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole kümne aasta jooksul alustatud arendustegevust. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.
Olulisima muudatusena loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel. Edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel, mis on kiirem ja odavam. Kui KOVi eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Enamik planeeringuid tehakse niikuinii arendajale kuuluvale maale, mistõttu on eriplaneeringu kohustuslik eelmenetlus enamasti formaalne.
Eelnõu eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, avalikkust kaasavamaks ja selgepiirilisemaks. Muudetakse kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaegu, sätestades, et kandidaatide esitamine algab kaheteistkümnendal päeval kell 9.00 ja lõpeb üheksandal päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva. Muudatuse eesmärk on tagada kandidaatide esitamiseks piisav ja ette planeeritav ajavahemik, mis loob võimaluse kandidaatide tutvustamiseks enne hääletamist. Varasem ja selgem ajaraam võimaldab korraldada kandidaatide tutvustused süsteemselt ja läbipaistvalt, andes valijatele ja avalikkusele võimaluse kandidaatide seisukohtadega põhjalikumalt tutvuda. Samuti aitab see vältida olukorda, kus kandidaate esitatakse vahetult enne hääletust, jättes ebapiisava aja nende tutvustamiseks ja sisuliseks analüüsiks. Vabariigi Presidendi erakorraliste valimiste korral jääb kehtima senine kandidaatide registreerimiseks esitamine tähtaeg (algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva). Teiseks kehtestatakse kandidaatide tutvustamise kord enne hääletusvoore. Enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ning enne esimest hääletusvooru valimiskogus toimub kandidaatide tutvustamine nende registreerimiseks esitamise järjekorras. Igal kandidaadil on õigus pidada kuni kümneminutine ettekanne.
Eelnõuga viiakse seadus vastavusse ELi vastava määrusega, mis käsitleb patareisid ja akusid ning nende jäätmeid.
Eelnõu aitab vähendada patareide ja akude CO2 jalajälge, toetab ringmajandust ning soodustab kestlikke ja uuenduslikke lahendusi energia salvestamisel.
Patarei- ja akutootjad peavad tõhustama oma patareide ja jäätmete kogumissüsteeme ja panustama rohkem teavitustöösse ehk propageerima vanade akude ja patareide kogumispunktidesse tagastamist. Elektrisõiduki-, tööstuslike ja kergtranspordivahendite akude tootjad on kohustatud liituma tootjate ühendusega.
Eelnõuga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Sellega viiakse mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega ja tagatakse proportsionaalne omandipõhiõiguse piirang.
Eelnõu suurendab hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunab ühistud suurema järelevalve all toimivasse panga või ühistupanga vormi.
Reform viiakse ellu kolmes etapis ajavahemikus 2026–2029. Esimeses etapis keelatakse uute ühistute asutamine ja hoiuseintresside reklaam, samuti tõstetakse uutele liikmetele sisseastumis- ja osamaksu. Teises etapis piiratakse volitamist, laenu- ja hoiuselepingute sõlmimist, tugevdatakse liikmete õigusi ning karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kolmandas etapis peavad hoiuseid kaasata soovivad ühistud taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba, teised võivad jätkata makseasutuse või krediidiandjana, tegevuse lõpetajad peavad sellest ametlikult teavitama.
Eelnõuga lisatakse politsei-ja piirivalve seadusesse (PPVS) uus säte, millega luuakse õiguslik alus politsei numbrituvastuskaameratega jäädvustatud andmete salvestamiseks ja kasutamiseks.
Eelnõu kehtestab selgemad reeglid ja kohustused nii riigiasutustele kui ka eraettevõtetele, et kriisiolukordades liiguks info inimesteni võimalikult kiiresti ja inimesed teaksid kuidas käituda. Seadusesse lisatakse mitmed mõisted, näiteks viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM.
Uue korra järgi peavad kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad liituma EE-ALARM süsteemiga. See tagab, et võimaliku ohu korral jõuab oluline teave inimesteni kiiresti.
Õiguse EE-ALARM-i kasutamiseks saavad kindlad asutused ja isikud. Häirekeskusele antakse ülesanne vahendada ohuteade EE-ALARM kaudu kõigile edastajatele. Lisaks määratakse täpsemalt, kellel on õigus otsustada sireenide käivitamise üle.
Suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, tekib kohustus rajada varjend või vähemalt kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb rajada uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Eelnõu kohaselt hakkab see nõue kehtima alates 1. juulist 2026.
Alates 1. juulist 2028 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2.
Ka olemasolevates hoonetes tuleb ruumid võimalusel kohandada varjumiskohtadeks.
Päästeamet saab ülesande korraldada varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste teavitamist ja teadlikkuse tõstmist.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad tagama, et nende töötajad, aga ka elutähtsate teenuste osutajad, läbiksid vastava elanikkonnakaitse koolituse. See aitab tagada, et kriisi ajal suudavad kõik avaliku sektori töötajad kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti 2021. aastal Pariisis koostatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga, millega muudetakse seni tegutsenud valdkondlik ühendus valitsusvaheliseks organisatsiooniks. Ühinemine annab Eestile täisliikme staatuse ja võimaldab osaleda organisatsiooni otsustusprotsessides ja töögruppides.
Eelnõu kohaselt lõpetab valitsus tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu Valgevenega, mis kehtis alates 1998. aastast. Leping pidi soodustama investeeringuid kahe riigi vahel, kuid Valgevene on seda ühepoolselt rikkunud, peatades osaliselt lepingu kohaldamise Eesti residentidele.
Eelnõuga ajakohastatakse heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS), millega lisatakse süsteemi meretransport, samuti tasuta heitkoguse ühikute kaotamine lennunduses ning moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastuse suurendamine. Muudatustel on oluline majanduslik ja keskkonnamõju. Ettevõtete kulud võivad muudatustega suureneda, kuid samal ajal tekivad uued võimalused investeerida rohetehnoloogiatesse ning vähendada heitkoguseid.
ELi HKSi laienemisel merendussektorile suureneb kohaldusalasse kuuluvate ettevõtete haldus- ja finantskoormus seoses lubatud heitkoguse ühikute soetamisega. Paiksete käitiste ja õhusõiduki käitajate halduskoormus seoses eelnõuga oluliselt ei muutu. Keskkonnaametile lisanduvad uued ülesanded heitkoguse seirel ja kontrollimisel.
Kriisiõiguse revisjoni tulemusena valminud eelnõu, mis koondab kehtivad kolm seadust (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) tervikuks. Eelnõu lihtsustab põhiseaduses nimetatud erikordadeks (eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) valmistumist, juhtimist ja süstematiseerib nende lahendamiseks kohaldatavaid meetmeid.
Suurendab kriisideks valmisolekut kogu laia riigikaitse ulatuses. Tekib terviklik õigusruum ühtse mõisteaparaadiga ja ühetaolise lahendamise korraldusega.
Kasutusele võetakse tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav koondnimetus „kriisiolukord“ ning seniseid riigikaitseülesandeid, ülesandeid hädaolukorras ja elutähtsaid teenuseid ühendav termin „püsiv kriisiülesanne“. Püsiva kriisiülesandega asutused osalevad ühtses planeerimisprotsessis, ja tagavad uue ülesandena oma toimepidevuse, st mõtlevad läbi personali kriisirollid, tagavad kriisi lahendamiseks või mõjude leevendamiseks vajalikud vahendid-varud ja tegelevad võimalike riskide maandamisega.
Kriisiülesanne suurendab laia riigikaitse osaliste rolliselgust kriisides. Muuhulgas seatakse selgemad ootused ja ülesanded kriisi lahendajatele: valitsusele, ametiasutustele, KOV-idele ning elutähtsa teenuse osutajateledele. KOV-idel tuleb kriisiolukorras keskenduda ennekõike elutähtsate teenuste tagamisele (veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte, teede korrashoid), oma territooriumil evakuatsioonikohtade määramisele ja kasutuselevõtmisele ning ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisele (sh toidu ja joogivee võimaldamisele) ning olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumisele.
Senised erikorrad „hädaolukord“ ja „kõrgendatud kaitsevalmidus“ kaovad, viimane asendatakse erikorraga „kriisiolukord“. Seda saab kasutada, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse. Kriisiolukorra ajal tuleb valitsusel tagada mitme asutuse või isiku tegevuse koordineeritust, saab rakendada isiku põhiõigusi ning -vabadusi piiravaid meetmeid, kaasata tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid. Kriisiolukorra lahendamist juhib peaminister.
Kriisideks valmistumisel plaanide koostamiseks tekib üks protsess, iga osaline saab koostada ühe plaani nii kriisiolukorraks kui selle lävendi alla jäävateks väiksemateks sündmusteks või kriisideks.
Hakatakse koostama uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis koondab seni eraldiseisva protsessina olnud tsiviilkriisideks ja riigikaitsekriisideks valmistumise ja nende lahendamise. Koonddokumendi sees säilib senine riigi kaitsetegevuse kava.
Kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesandega ameti- ja töökohad, mille aluseks on praegu kehtiv riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad on kasutatavad nii tsiviil- kui riigikaitselises kriisis.
Seotakse finantskriiside lahendamine üldise kriisilahendamise süsteemiga ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus tagada finantssektori stabiilsus, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei ole õigel ajal meetmeid tarvidusele võtnud.
Sisejulgeolekuasutuste töö erakorralises ja sõjaseisukorras isikute kinnipidamisel, vahistamisel, jälitustoimingute lubade vormistamisel jne muutub oluliselt paindlikumaks, nt vahistamismääruse vormistamiseks on tavapärase 48 tunni asemel erakorralises ja sõjaseisukorras aega 7 päeva.
Nähakse ette kohaliku omavalitsuse korraldusega seotud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (nt volikogu kokkukutsumise ja hääletamisega seonduvad erisused ning eelarveliste vahenditega seotud erisused).
Sätestatakse nii kriisideks valmistumiseks kui ka nende lahendamiseks vajaliku teabe saamise alused.
Eelnõuga kaotatakse ja/või leevendatakse nõudeid mitmetes valdkondades, nt leevendatakse nõudeid sotsiaaltöötajatele ja hooldustöötajatele, nähakse ette erisused perehüvitiste taotlemisel jpm. Laiendatakse riskianalüüsi koostajate, õppuste tegemise kohustuse ja toimepidevuse tagajate ring. Samuti suureneb ettevõtete ring, kellele määratakse püsivad kriisiülesanded.
Kehtivas õiguses olemasolevate piiravate meetmete kohaldamise õigust laiendatakse minimaalselt võrreldes kehtivuse kaotavate seadustega (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus, hädaolukorra seadus).
Lisaeelarve eelnõuga suurendatakse tänavusi tulusid riigieelarves 26,6 miljonit eurot, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit on täiendavad vahendid laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel tänavuse aasta jooksul.
Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavaga, mida algne 2025. aasta riigieelarve ei sisalda. Samal põhjusel suurenevad ka tulud. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute prognoose tervikuna lisaeelarvega ei uuendata. Lisanduvad vaid sellised tegevused, mis algses riigieelarves puudusid.
Kuigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu sisaldab lisaeelarve finantseerimistehinguid 25 miljonit investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseteks. Nende tegemiseks suurendatakse samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit. Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast käesoleva aasta riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumahtu ei muudeta.
Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.
Kõik Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on.
Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist.
Õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks omistatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele. Muudatusega seatakse kõigi õpetajate töötasu alammäära kehtestamine ühtsetele alustele ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele. 2026-2028 on õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3.
Õpetajaametisse asumist tehakse paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Õpetajakoolitusel õppijatega saab senise ühe aasta asemel sõlmida tähtajalise lepingu kuni kolmeks aastaks.
Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.
Eelnõu näeb ette anda Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide vastava määruse rakendamist koondumiste kontrolli osas. Tegemist on ELi määrusega, mis võimaldab uurida, kas ELis tegutsevad ettevõtted on saanud toetusi kolmandatest riikidest, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Eelnõu seadusena jõustumine aitab tagada, et välisriikide subsiidiumide mõju turule oleks läbipaistvalt hinnatav ning vajadusel ka piiratud, et kaitsta ausat konkurentsi Eesti ja Euroopa ettevõtjate seas.
Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus – näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused – ei ole seni olnud kontrolli all. Uue määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turu moonutuste vältimiseks eraldi.
Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti.
Eelnõu näeb ette ehitusseadustiku muutmist nii, et igas uues või põhjalikult uuendatavas kortermajas peab olema kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu juba ette nähtud. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sidevõrku saaks pakkuda rohkem kui üks ettevõte.
Oluline uuendus on ka ühtsete riiklike digitaalsete teabepunktide loomine, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Eestis täidavad seda rolli ehitisregister ja maakatastri kitsenduste kaart. See muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.
Muudatuse eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitab see vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutuks keeruliseks või kulukaks.
Eelnõu toetab Euroopa Liidu gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid.
Gigabititaristu määrus jõustus 11. mail 2024 ning seda hakatakse rakendama alates 12. novembrist 2025. Eesti kohandab oma õigusruumi, et tagada määruse nõuete õigeaegne ja tulemuslik rakendamine.
Eelnõuga on kavandatud muuta jäätmeseadust (JäätS), keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), kaugkütteseadust (KKütS), keskkonnatasude seadust (KeTS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja pakendiseadust (PakS).
Muudatuste eesmärk on keskkonnahoidliku majanduskasvu edendamine. Ringlussevõtutööstusele eeliste loomiseks vähendatakse jäätmete ladestamist ja põletamist, suurendatakse jäätmete liigiti kogumist ja parandatakse konkurentsitingimusi jäätmeveos. Alameesmärgiks on rolliselguse loomine valdkonnas. Selleks tõhustatakse taaskasutusorganisatsioonide tegevust ja vähendatakse kohaliku omavalitsuse piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel.
Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks. Eelnõuga tehtavate muudatuste peamine eesmärk on olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurem kasutuselevõtt.
Eelnõuga suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vastutust ja võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel, tõhustatakse pakendite ja pakendijäätmete ringlussevõttu läbi nende ulatuslikuma kokku kogumise, kehtestatakse ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid ning suurendatakse jäätmeandmete läbipaistvust ja ajakohasust.
Muudatused on vajalikud, et suunata olmejäätmed ringmajandusse. See eeldab struktuurseid muudatusi (nn jäätmereformi), mis tagaksid olmejäätmete piisava liigiti kogumise ja ringlussevõtu ning olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamise. Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne teke (ehk stabiilne liigiti kogumine) on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks.
Eelnõu kohaselt kaotatakse algselt kuni 2028. aastani kavandatud julgeolekumaks, sealhulgas nii ettevõtte kasumimaks kui füüsiliste isikute maksustamine alates esimesest eurost.
Muudatus lähtub eesmärgist tagada riigi kaitsekulude rahastamiseks stabiilne, milleks tõstetakse kaitsevõime pikaajaliseks tugevdamiseks alates 2026. aastast üldist tulumaksumäära 24%-ni ja ettevõtlustulu maksumäära 22%-ni. Jõusse jääb käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24%-ni, mis muutub tähtajatuks.
Ettevõtete tulumaksus tuuakse tagasi lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum lahendus, kus ettevõtted maksavad tulumaksu üksnes jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt kasumilt. See hoogustab nii ettevõtlust kui majanduskasvu.
Eelnõu näeb ette loobuda alates 1. septembrist 2025 lastehoidudele, kus tegeletakse toitlustamisega, ja ettevõtjatele, kes pakuvad toitlustusteenust lastehoidudele, tegevusloakohustuse taaskehtestamisest.
Selgituste kohaselt ei ole alates 2021. aastast lastehoiu teenuse osutajatel olnud kohustust taotleda Põllumajandus- ja Toiduametilt tegevusluba, kui nad tegelevad toitlustamisega. Käesoleva aasta 1. septembril on aga jõustumas alusharidusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega taaskehtestataks lastehoidudele loa taotlemise kohustus.
Maaelukomisjon on seisukohal, et eraldi loa taotlemise protsess toob kaasa liigse halduskoormuse nii lastele hoiuteenust pakkuvatele asutustele kui ka lube menetlevale Põllumajandus- ja Toiduametile. Seda eriti olukorras, kus neil samadel lastehoidudel või neile toitlustusteenust pakkuvatel ettevõtjatel on käesoleval ajal juba kohustus teavitada PTA-d oma majandustegevusest, sh toitlustuse pakkumisest lastele.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu
Eelnõu vastuvõtmisega taganeb Eesti jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist ehk Ottawa konventsioonist.
Taganemise põhjuseks on Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas ning seetõttu halvenenud julgeolekuolukord. Kujunenud julgeolekuolukorras on Kaitseväele vajalik täiendav paindlikkus ja vabadus valida relvasüsteeme ning lahendusi, mis arvestavad meie vastu suunatud ohu iseloomu ja potentsiaalse vastase käitumist.
Eestiga paralleelselt on algatatud Ottawa konventsioonist taganemise menetlused ka Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. Seisuga 2025. aasta 12. mai on Läti ja Leedu parlamendid heakskiitnud Ottawa konventsioonist taganemise.
Eelnõuga soovitakse anda võimalus kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel soovitud omavalitsuses ka neil püsivalt Eesti Vabariigis elavatel Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht ei asu omavalitsuses, kus ta kandideerib.
Algatajate põhjendavad, et muudatuse sihtrühmaks on isikud, kes soovivad kandideerida ning kaasa lüüa kohaliku omavalitsuse poliitikas, mille maa-alal nad püsivalt ei ela.
Eelnõuga parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla rahvusvaheliste standartidega.
Tuletistehingud on väärtpaberitega seotud tehingud nagu näiteks optsioonid ja futuurid, millega juhitakse intressimääradest, tooraine- või energiahindadest tulenevaid riske. Repotehing on leping, millega ettevõtja saab lühiajalist likviidsust. Repotehing kujutab sisuliselt laenu aktsiate või muude väärtpaberite tagatisel. Mastaapide mõttes on tuletistehingute turu maht globaalselt kordades suurem kui näiteks maailma võlakirja ja aktsiaturg kokku. Eestis on tuletis- ja repotehingute arv ja turumaht väga väike. Kehtiv regulatsioon on puudulik ega vasta rahvusvahelisele praktikale.
Seadust muudetakse, et lubada makse- ja e-raha asutused ligi välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele. Välkmakse tähendab makset, kus raha liigub maksja kontolt saaja kontole mõne sekundi jooksul ning see toimib 24/7.
Praegu pakuvad sellist teenust ainult pangad, kuna ainult neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas. Muud makseasutused ja e-raha asutused on sellest võimalusest seni kõrvale jäänud, mistõttu neil pole olnud võimalik samaväärseid teenuseid pakkuda.
Eelnõu näeb ette viia seadus kooskõlla ELi kestlike lennukikütuste määrusega ning tagada otsekohalduva määruse nõuetekohane täitmine Eestis. ELi kestlike lennukikütuste määruse eesmärgiks on soodustada kestlike lennukikütuste tootmisvõimaluste avardamist ning vältida ELi lennutranspordituru killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel ja ebaausaid tankimisvõtteid. ELi kestlike lennukikütuste määrust kohaldatakse järk-järgult üleminekuajaga, suurt osa üleminekuaja sätteid hakati kohaldama 1. jaanuarist 2025. Selleks täpsustatakse seaduses kestlike lennukikütuste tarnimist ja aruandlust käsitlevaid nõudeid, määratakse pädevad asutused ning nähakse ette järelevalve ja vastutusega seotud normid.
Kestlikud lennukikütused on taastuvenergia direktiivi kohased lennukikütused, mis on kas sünteetilised lennukikütused, lennukite biokütused või ringlusse võetud süsiniku põhised lennukikütused. Kestlike lennukikütuste hulka kuuluvad vedelad alternatiivkütused, mis on võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ning sobivad kasutamiseks tänapäeval kasutuses olevates õhusõidukimootorites.
Eelnõuga tehtavate muudatuste peamine eesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (RSVS), et töötlemislubade taotlemine oleks senisest paindlikum. Eelnõuga muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine oluliselt kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides. Eelnõu eesmärk on kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekib endal soov ja motivatsioon seadusega sätestatud tingimustele vastata.
Eelnõuga ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.
Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi, andes kauplejatele võimaluse edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokumenti kaupleja mobiilirakenduses. Samas on eelnõu koostamisel arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega – neile jääb võimalus saada dokumente paberkandjal ka edaspidi.
Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, mille eesmärk on anda ELi liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. Eelnõuga esitatakse muudatused, mille sisuks on vastava direktiivi ülevõtmine kehtiva õiguse struktuure kasutades, st luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude eluvaldkondadega.
Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses.
Eelnõu kohaselt sätestatakse konkurentsijärelevalvemenetluses kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. See saavutatakse suuresti konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumiseks süüteomenetlusele lähedasema regulatsiooni kehtestamise kaudu, pidades samas silmas direktiivis seatud suuniseid ja piiranguid.
KarS § 400 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel sätestatakse konkurentsi kahjustavad ettevõtjate vahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevuse ja otsused, väärteona. Seega eelnõu kohaselt konkurentsialased rikkumised enam kuriteoks ei ole. See toob kaasa olulise lihtsustuse, kuna puudub vajadus kriminaal- ja väärteomenetluse vahel valimiseks.
Eelnõu eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust eelkõige jäätmekäitluse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ning tööstusheite valdkondades. Keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsess muutub lihtsamaks, kuid keskkonnakaitse tase jääb samaks.
Eelnõu hõlmab näiteks muudatusi, kus keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ei pea ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida.
Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi Kaitseväe polügoonil või Rail Baltica rajamisel.
Samuti ei pea enam näiteks koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas.
Eelnõu kohaselt määratakse selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedusi ja muudetakse selgemaks järelevalveprotsesse. Keskkonnanõuded nagu loa kohustus ja loa taotlemise protsess seotakse õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga.