Eelnõuga täiendatakse looduskaitseseadust, et rakendada Nagoya protokolli geneetiliste ressursside juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. Tulenevalt Nagoya protokollist on määruse eesmärk tagada, et ELis kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt.
Eestis otsekohalduv vastav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus paneb liikmesriikidele kohustuse luua järelevalvesüsteem riigis kasutatavate geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajate, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollimiseks. Määrusest tulenevate nõuete rikkumisel kehtestatakse karistused. Eelnõus nimetatakse määruse täitmise eest vastutavate pädevate asutusteks keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Nagoya protokollis käsitletakse geneetilise materjalina taimse, loomse, mikroobse või muu päritoluga materjali. Nende kasutamise all peetakse silmas geneetilise ja/või biokeemilise koostise alast teadus-ja arendustegevust.
Eelnõu eesmärk on kaitsta loomade heaolu ja tervist, ennetada avalikul üritusel loomadega seotud õnnetuste ohtu ning vältida inimeste, eriti laste, tsirkuseetenduse käigus nähtud loomade mitteliigiomasest käitumisest tulenevaid võimalikke väärarusaamu loomade vabas looduses käitumise kohta. Eelnõu kohaselt on loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel lubatud kasutada üksnes tehistingimustes sündinud looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda ilma looma tervist kahjustamata võimaldavad. Nende loomaliikide ja alamliikide loetelu, keda on lubatud sellisel avalikul üritusel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
Eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamisleping, millele Eesti kirjutas alla 25. oktoobril 2016.
2011. aastal asutati Hamburgis ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna (edaspidi CELAC) fond, mille eesmärgiks oli tugevdada ELi ja CELACi liikmesriikide partnerlust ning soodustada piirkondadevahelist vastastikust mõistmist ja nähtavust. Fond asutati eeldusel, et see muudetakse võimaluse korral edaspidi sõlmitava rahvusvahelise asutamislepinguga rahvusvaheliseks organisatsiooniks.
Lepingu eesmärk on asutada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna sihtasutus rahvusvahelise organisatsioonina, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt juriidilise isiku staatus. Sihtasutust võib vaadelda kui ELi ühise välispoliitika vahendit, sest selle tegevus aitab lähendada liikmesriikide tegevust Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna suunal, tagades, et EL on suuteline panema kahe piirkonna partnerluse raames maksma oma huvid ja väärtused.
Sihtasutuse asutamine rahvusvahelise organisatsioonina aitab suurendada selle suutlikkust koguda oma liikmesriikidelt rahalisi vahendeid – paljud liikmesriigid ei saa praegu sihtasutuse vabatahtlikku rahalist panust anda, sest fond on asutatud Saksa tsiviilõiguse alusel. Kui fond saab rahvusvahelise organisatsiooni staatuse, võimaldab see tal kärpida ka teatavaid kulusid, saada kasu rahvusvahelisest õigusest tulenevatest privileegidest ja immuniteetidest ning kasutada paremini ära oma rahalisi vahendeid ja inimressursse. See omakorda võimaldab säilitada ja arendada edasi tegevust partnerluse toetamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eurocontroli eesmärgiks on tõhustada riikidevahelist koostööd lennuliikluse korraldamisel Euroopas, sh muuta lennuliiklus Euroopa õhuruumis sujuvamaks, ohutumaks ja efektiivsemaks.
Eelnõuga ratifitseeritakse Eurocontroli konventsiooni 1997. a ja 2002. a protokollid, mille alusel Euroopa Liit ühineb Eurocontroliga. Eesti Vabariik kirjutas mõlemale protokollile alla 26.11.2014. a. Euroopa Liit saab liikmeks, kui protokolli Euroopa Ühenduse ühinemise kohta on ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud ühelt poolt kõik allakirjutanud riigid ja teiselt poolt kõik ELi liikmesriigid. Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon Eurocontrol on Euroopas keskne lennuliikluse korraldamisega tegelev valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 1960 ja millel on 41 liikmesriiki. Eesti on Eurocontroli liige alates 1. jaanuarist 2015.
Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja. Kokkuleppes lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.
Eelnõu kohaselt on riigikaitseseadus eriseaduseks ja selles sätestatakse riigikaitse valdkonna arengukava menetlemise erisus. Valdkonna arengukava all peetakse silmas riigikaitse arengukava.
Eelnõu näeb ette loobuda Vabariigi Presidendi puhkuse regulatsioonist, mille järele puudub eluline vajadus ning mis ei sobi kokku riigipea staatusega. Eelnõu viib riigipea tegevust reguleerivad õigusaktid kooskõlla nii tegeliku olukorra kui ka tänapäevase digitaalse maailma võimalustega, milles Vabariigi President saab täita oma ülesandeid igal ajal ja igal pool. Enesekorraldusõigusele tuginedes on Vabariigi Presidendil võimalik näha endale ette perioodid puhkamiseks, seda Vabariigi Presidendi ametitegevusest tingitud kohustuste ja neist tingitud võimaluste piires.
Eelnõu suurendab väärtpabereid hoidvate keskdepositooriumite vahelist konkurentsi. Keskdepositoorium on asutus, kes peab väärtpaberiomanike registrit ja arveldab väärtpaberi tehinguid. Keskdepositooriumite vaheline konkurents suureneb, sest eelnõu avardab Eesti aktsiaseltsidel võimalusi registreerida oma aktsiad Eesti keskdepositooriumi (Eesti Väärtpaberikeskus AS) asemel ka mõnes teises Eestis teenuseid osutavas keskdepositooriumis. Muudatused tulenevad ELi keskdepositooriumite määrusest (CSDR-määrus).
Eelnõuga võetakse üle EL direktiiv, mis reguleerib kindlustuse turustamise nõudeid. Ülevõtmisaeg on 23. veebruar 2018. Direktiivi eesmärk on kindlustuse turustamise nõuete ühtlustamine erinevates kindlustuse müügikanalites, et tagada klientide kaitse.
2014. aasta kevadel käivitas USA seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas operatsiooni Atlantic Resolve, millega suurendati oluliselt USA sõjalist kohalolu kõikides NATO idapoolsetes liikmesriikides, sealhulgas Eestis. Kokkulepe rajaneb ka NATO vägede staatust puudutaval lepingul (NATO SOFA), mis annab õiguse täpsustada seda liikmesriikide kahepoolsete kokkulepetega.
2015. aastal sõlmiti Eesti ja USA vaheline Kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamise kokkulepe, mis asendatakse nüüd uue ja üksikasjalikumaga. Uues kokkuleppes reguleeritakse USA relvajõudude, nende liikmete ülalpeetavate ja lepinglaste staatust, maksuvabastusi, vara sisse- ja väljavedu, keskkonnakaitset, tolliprotseduure, kriminaaljurisdiktsiooni jagamist Eesti ja USA vahel jpm. Tõhus õiguslik alus loob parimad eeldused USA vägede kohaolekule Eestis. Nii kohaloleku üle otsustajatel kui ka relvajõududel endil on kindlam ja lihtsam saata oma üksusi riiki, kus on toimiv kord praktiliste küsimuste lahendamiseks. Kokkuleppele kirjutasid alla kaitseminister ja USA suursaadik 17. jaanuaril 2017 Tallinnas.
Pärast allakirjutamist on vaja kokkulepe Riigikogus ratifitseerida, sest selle rakendamiseks on vaja muuta käibemaksuseadust ja riigikaitseseadust.
Kokkulepe jõustub hilisema sellise noodi kuupäeval, millega pooled on saatnud teineteisele teate kokkuleppe jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta. Eestis tähendab menetluse lõpetamine ratifitseerimist.
Eelnõu muudab käibemaksuseadust ja riigikaitseseadust. Käibemaksuseaduse muudatusega täiendatakse loetelu isikutest, kellele kohaldatakse maksuvabastust isiklikuks otstarbeks vajaliku kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestis, kui see on ettenähtud rahvusvahelises lepingus. Loetellu lisatakse välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötaja, kellele kohaldub vastavalt Eesti Vabariigi ja Ameerika ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppele maksuvabastus isiklikuks otstarbeks vajalike asjade importimisel.
Riigikaitseseaduse muudatuse kohaselt on võimalik välisriigi relvajõududele teenust osutatava lepingupartneri töötajale anda Eestisse saabumise luba samadel alusel kui välisriigi relvajõududega seotud isikule.
Eelnõu toetab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni raames tehtavat kaitsekoostööd ning soodustab kollektiivse enesekaitse põhimõtte raames Eestisse liitlasriikide relvajõudude saabumist ja siin pikaajalist viibimist. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulil 2017.
Eelnõuga antakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks, kuna Vabariigi Valitsus on otsustanud lõpetada maavalitsuste tegevuse 2018. aasta 1. jaanuarist. Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Maakonnad jäävad riikliku haldamise üksusteks, kus on elanikele tagatud vajalike riigi teenuste pakkumine.
Eelnõuga tehakse muudatused kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetes ning koostöö korralduses. Eelnõu näeb ette alused kohaliku omavalitsuse üksuste koostööks võimaldamaks moodustada ühisasutusi, samuti on mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksustel õigus moodustada piirkondlikke liite maakondlike liitude asemel. Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesandeks kavandada ühiselt maakonna arengut. Eelnõuga antakse senised maavalitsuste ülesanded ühistranspordi korraldamisel üle maanteeametile võimalusega anda piirkondlik ühistranspordi korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi moodustatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele. Tehakse ka muid haldusreformi elluviimisega seotud muudatusi ja täpsustatakse mõisteid.
Muudatustega kõrvaldatakse õiguslik vaakum restitutsiooninõuete menetlemisel ja lõpetatakse vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud valdavas osas enne haldusreformiga seonduvaid struktuurimuudatusi.
Möödunud aastal lõppesid Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (edaspidi ORAS) sätestatud tähtajad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimingute lõpule viimiseks ja kompensatsiooni määramiseks, ent aasta lõpuks jäid siiski rahuldamata ligikaudu 400 isiku restitutsiooninõuded, millest pooltel juhtudel ei saa kohalikud omavalitsused nõuete edasiseks menetlemiseks seada uusi tähtaegu.
Eelnõuga kavandatakse abinõud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise protsessi jätkamiseks ja kiireks lõpetamiseks. Eelnõu kohaselt saavad kohalikud omavalitsused täiendava volituse jätkata ka nende nõuete menetlemist, mida ei olnud võimalik õigustatud isikutest mitte olenevail põhjustel lõpule viia kehtivateks tähtpäevadeks.
Eelnõu näeb ette kehtestada spordiseaduses olümpiavõitja riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumisega ajas. Eelnõu sisuks on olümpiavõitjate riikliku toetuse koefitsiendi sidumine Statistikaameti andmetel arvestatud eelneva aasta keskmise palgaga. Arvestades eeltoodut kehtestatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määraks 1,3-kordne keskmine brutokuupalk, mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis toetuse maksmisele eelneval aastal. Kehtima jääb põhimõte, et toetuse uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Täiendavalt kehtestatakse paraolümpiavõitja toetuse määraks 0,65-kordne eelneva aasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk.
Seletuskirjas märgitakse, et alates spordiseaduse vastuvõtmisest on olümpiavõitja toetuse määr püsinud algsega samal tasemel. Toetuse kehtima hakkamisel oli olümpiavõitja riiklik toetus ligikaudu poolteisekordse Eesti keskmise kuupalga suurune. Tänaseks on toetuse määr langenud Eesti keskmisest kuutöötasust tunduvalt madalamale. Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärgiks on nendele inimestele sotsiaalse lisatagatise loomine, kes on toonud kõrge sportliku saavutusega Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone.
Eelnõu kohaselt võib kultuuriminister riigieelarvest spordialaliitude toetamiseks ette nähtud toetuste jaotamise volitada halduslepinguga otsustamiseks rahvuslikule olümpiakomiteele. Eelnõuga jätkatakse spordi rahastamise reformi, et luua läbipaistev ja kindel finantsbaas spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks.
Riigieelarvest eraldatavatest vahenditest määratakse toetusi spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonidele näiteks spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ja teistele spordiühendustele. Eelnõu näeb ette võimaluse üksnes spordialaliitudele, et toetuse jaotamine neile on volitatud rahvuslikule olümpiakomiteele halduslepingu alusel. Seletuskirjas märgitakse, et spordialaliitude taotlused riigieelarvest toetuse saamiseks moodustavad ligikaudu poole kogu sporditoetuste taotluste mahust. Muudatus võimaldab kultuuriministeeriumil keskenduda enam spordipoliitika kujundamisele, sest väheneb töökoormus üksikotsuste tegemisel. Spordialaliitudele eraldatavat tegevustoetust ja noortespordi toetust, saab olenevalt aastakäigust 43-47 spordialaliitu. Käesoleval aastal on kultuuriministeeriumi eelarves ette nähtud spordialaliitude toetamiseks ligikaudu 3,9 miljonit eurot.
Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv keskkonna ja inimeste tervisekaitse tagamise ühiste keskkonnamõju hindamise (KMH) miinimumnõuete kehtestamiseks. Eelnõu täpsustab keskkonnamõju eelhindamise ning aruande sisunõudeid, mis muudab eelhinnangud sisukamaks ja kvaliteetsemaks.
Tegevuslubade väljaandmisel peavad otsustajad hakkama hindama ka keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasust. Seletuskirjas märgitakse, et näiteks võib esineda olukordi, kus tegevusloa taotlus väljastatakse alles aastaid pärast keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavaks tunnistamist. Vastav keskkonnaalane teave on aga vahepeal märgatavalt muutunud. Selletõttu peab edaspidi otsustaja iga kord kaaluma, kas varem koostatud KMH on asjakohane või mitte.
Põhjendatud juhul on otsustajal õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperdihinnangut – seeläbi tagatakse ajakohasele ja adekvaatsele materjalile tuginev otsuste tegemine. Täiendavalt muutub otsustajatele kohustuseks arvestada ja tegevusloa tingimustesse sisse kanda KMH käigus ette nähtud keskkonnameetmed.
Eelnõuga muudetakse keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku miinimumtähtaega. Praeguse 21 päeva asemel on edaspidi selleks aega 30 päeva. Kuigi juba käesoleval ajal mõju hindamise praktikas lisatakse üldjuhul KMH programmi ja aruande avalikustamise teatesse ka veebilehe aadress, kus need dokumendid on elektrooniliselt kättesaadavad. Kuid see ei pruugi alati olla nii, mistõttu lisatakse seadusesse nõue näidata KMH aruande avalikustamise teates ka vastav kodulehe aadress.
Menetlusosaliste ja avalikkuse paremaks teavitamiseks peab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuses olema muu hulgas välja toodud ka aruande lõppjäreldused. See aitab omavahel paremini siduda aruannet tegevusloa andmise või andmata jätmisega.
Politsei- ja piirivalveseadust täiendatakse õigusliku alusega riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu KILP loomiseks. KILP on andmekogu, mille peamine eesmärk on luua riigi julgeoleku tagamiseks politseile võimekus jälgida reaalajas riigipiiril toimuvat. KILP vahendab eri ametiasutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest saadud andmeid ja teavet, mida vahetatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu PPA siseselt ning teiste ametiasutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiril. KILP-iga luuakse võimekus seirata, avastada, tuvastada, jälgida ja mõista ebaseaduslikku piiriülest tegevust, teha vajalikke analüüse ning planeerida ressursse, et tagada tõhus piiriturvalisus, ennetada, avastada ja takistada ebaseaduslikke piiriületusi ning piiriülest kuritegevust.
Seaduses tehakse ka muid muudatusi. Teenistusküsimuste olulise muudatusena luuakse rahvusvahelises organisatsioonis või tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku teenistusastme ajutise ülendamise võimalus, kehtiv kord seda ette ei näe. Juhul, kui politseiametnik soovib kandideerida rahvusvahelises organisatsioonis kõrgele ametikohale, võib tekkida olukord, kus ta teenistusastet oleks vaja ülendada nii kõrgeks, et naastes ei oleks talle võimalik tema teenistusastmele vastavat ametikohta pakkuda. Näiteks, kui rahvusvahelise organisatsiooni ametikoht nõuab politseikindrali teenistusastet, siis sellele vastab ainult PPA ja KAPO peadirektori ametikoht. Muudatus võimaldab teenistusastet ülendada ajutiselt ning naastes politseiteenistusse antakse politseiametnikule tagasi tema endine teenistusaste.
Eelnõu näeb ette riigipoolse õppelaenu kustutamise raske puudega laste vanematele. Lisaks muudetakse efektiivsemaks ja kiiremaks riigipoolse õppelaenu kustutamise menetlust.
Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesele õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Alates 1. jaanuarist 2018 saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.
Eelnõuga kehtestatakse lõhkematerjaliseaduse uus terviktekst, milles reguleeritakse lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemine. Eelnõu eesmärk on tagada, et lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemine oleks ohutu ega seaks ohtu inimese elu ja tervist, vara ja keskkonda. Samuti on eesmärgiks tagada julgeolek: hoida ära lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamine õigusvastaselt. Seaduse eesmärk ei muutu.
Seletuskirjas märgitakse, et tänavu jõustuvad täielikult uued ELi kehtestatud nõuded pürotehnilistele toodetele. Eelnõu kohaselt saab edaspidi kõige võimsamat (F3 kategooria) ilutulestikku osta alates 18. eluaastast, praegu on vanusepiiriks 21. Müüja ei pea enam F3 kategooria müügitehingut registreerima.
Eraisikutele seatakse kodus hoitava pürotehniliste toodete maksimaalse kogusele piir, milleks on summaarselt 20 kg pürotehnilisi tooteid. Kehtivas õiguses ei olnud määratletud pürotehniliste toodete koguseid, mida eraisik võis eritingimusi täitmata hoiustada. Samuti sätestatakse, et relvapood võib hoida kuni 50 kg püssirohtu ilma erinõudeid järgimata. Kehtivas õiguses piirkogust kirjas ei ole. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eelnõuga kehtestatakse veoauto teekasutustasu. Veoauto teekasutustasu raamistik on kehtestatud ELi vastava direktiiviga raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatava infrastruktuuri kasutamise eest, mis võetakse vajalikus osas käesoleva seadusega üle.
Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 9–12 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 500–1300 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu tasuda nädala, kuu või kvartali eest. Teekasutustasudest laekuvate tulude sihtotstarbeks on määratud transporditaristu hoid. Ajapõhine teekasutustasu tähendab, et kindlaks määratud summa tasumine annab isikule õiguse kasutada sõidukiga kindla ajavahemiku jooksul kindlaks määratud taristut. Veoautode teekasutustasu kehtestatakse avalikult kasutatavate teede kasutamise eest üle 3500 kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagisega. Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ja Soome on ainukesed Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei ole kehtestanud veoautodele teekasutustasu. Euroopa Liidus on kasutusel ajapõhised ja läbisõidupõhised teekasutustasud. Eestis kehtestatakse tulenevalt Riigikantselei poolt 2015. aastal tellitud uuringus „Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis“ analüüsitud alternatiividest veoauto ajapõhine teekasutustasu, kuna selle eeliseks on madalam investeeringu ja hoolduskulu ning sarnane süsteem Lätis ja Leedus rakendatavaga.
Teekasutustasu administreerimisega hakkavad tegelema Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet. Maanteeameti ülesandeks on tagada teekasutustasu tasumise võimalus ööpäev läbi ning seadusega antakse Maanteeametile õigus sõlmida teekasutustasu tasumise võimaluste loomiseks ja tasumise võimaluste korraldamiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga. Kasutusele võetakse ka teekasutustasu tasumise võimalused internetis.
Riikliku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle hakkavad teostama Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet oma muude ülesannete täitmise raames. Samuti antakse riikliku järelevalve teostamise õigus Maanteeametile. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eelnõu võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal ehk kohaliku omavalitsuse üksusel, Rahandusministeeriumil või muul valitsusasutusel sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.
Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas. Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud. Muudatused võimaldavad viia ellu arendusprojekte olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalistest vahenditest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, mis hõlbustab võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku ELis asuvate pangakontode arestimist. Arestida saab üksnes pangakontodel olevat raha, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Kohtutäiturid peavad hakkama Euroopa arestimismääruseid täitma viivitamata.
Eelnõu loob Riigikohtule võimaluse saada enne lahendi tegemist arvamus Euroopa Inimõiguste Kohtult (EIK). EIK-i poole saab pöörduda inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. See võimalus muudab Riigikohtu menetlused sujuvamaks, parandab õiguskindlust ja –selgust, samuti on siis menetlusosaliste inimõigused paremini kaitstud. Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei takista samas kohtuasja osalisel hiljem kasutada oma õigust esitada individuaalkaebus.
Eelnõuga lahendatakse tehnovõrgu talumise tasu kõige aktuaalsed probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enim koormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.
Eelnõu määrab tehnovõrkude talumistasuks 7,5 protsenti rajatise aluse maa maksustamishinnast ja fikseerib koefitsiendid maa kasutamise kitsenduse ulatuse määramiseks, millest sõltub lõplik tehnovõrgu talumistasu suurus.
Seletuskirjas märgitakse, et tehnovõrkudeks on elektri-, gaasi-, elektroonilise side ja kaugküttevõrk ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kui tegemist on maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100 protsenti. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 50 protsenti. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0 protsenti, see tähendab sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.
Eelnõuga võetakse üle ELi direktiivid, mis käsitlevad sõidukite tehnoülevaatust ja liiklusjärelevalve käigus tehtavat sõidukite tehnokontrolli. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. mai 2017.
Eelnõu kohaselt võib edaspidi 30-60 päeva jooksul liikluses kasutada sõidukeid, millel on tehnoülevaatusel või liiklusjärelevalve käigus avastatud puuduseid, mis pole ohtlikud. Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.
Eelnõuga loobutakse Eesti väikesaartel kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest. Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal on tehnoülevaatus jätkuvalt kohustuslik. Kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik liikluses kasutatavad sõidukid olenemata sellest, kus sõidukit kasutatakse, läbima ülevaatuse. Samas ei ole otstarbekas viia kontrolle läbi üksnes väikesaartel kasutatavatel sõidukitel, kus masina kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on väga madal.
Eelnõu näeb ette tuua tehnoülevaatuse eest võetava tasu piirmäära kehtestamine seadusest ministri määrusesse. Piirmäära kehtestamisel tuleb arvestada, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelev äriühing suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon
Eelnõuga tagatakse lihtne, kiire, odav ning tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamine. Kohtuväliseid töövaidlusi on seni lahendatud 1996. aasta septembrist kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud mitmeid puudusi.
Eelnõu näeb ette alternatiivsed töövaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Kehtiv kord võimaldab avalduse läbivaatamist töövaidluskomisjoni (TVK) istungil, erandina võib avalduse lahendada poolte kohalolekuta vaid juhul, kui pooled üksteise nõudeid täies ulatuses tunnistavad. Lepitusmenetluse ning kompromissi võimalused töövaidluse lahendamisel puuduvad. Praktikas kompromissi sõlmimine küll toimub, kuid väljaspool töövaidlust, mille tulemusena ei ole tagatud täitedokumendi olemasolu.
Eelnõu kohaselt saab töövaidluskomisjoni juhataja edaspidi ainuisikuliselt lahendada kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid. Muudel juhtudel või poolte soovil, toimub asja lahendamine istungil kolmeliikmelise komisjoniga. Seadusest kaob senine TVK-sse pöördumise rahalise nõude 10 000 euro suurune piirmäär. Praegu saab 10 000 eurot ületava nõudega pöörduda üksnes kohtusse.
Töövaidlusasja läbivaatamise tähtaeg pikeneb seniselt 30-lt kalendripäevalt 45-le. Muudatus tuleneb praktikast, kuna viimasel kahel aastal on keskmiseks töövaidluste läbivaatamise pikkuseks 36 päeva. Näiteks mõjutab töövaidluste läbivaatamise aega väljasõiduistungite korraldamine.
Konventsiooni eesmärk on tõhustada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja riigisiseste kohtute omavahelist suhtlust ning seeläbi paremini kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas. Protokolliga luuakse uus menetlus, mis võimaldab riigi kõrgeimatel kohtutel küsida EIKilt nõuandvaid arvamusi poolelioleva riigisisese kohtuasja raames konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse muudetud ELi vastavate dokumentidega. Eeskätt vaadatakse ümber audiitortegevuse avaliku järelevalve korraldus ja rahastamine, Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu organite pädevuse ja ülesannete jaotus ning „avaliku huvi üksuse“ mõiste.
ELi direktiivist tulenevalt peaks iga liikmesriik audiitorite järelevalve läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse. Seetõttu antakse vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis Rahandusministeerium, üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) pädevusse. Samuti asendatakse AJN senine kontrollifunktsioon auditite kvaliteedi tagamises ülevaatustes ning distsiplinaarmenetlustes nende vahetu läbiviimise funktsiooniga, mis tähendab, et senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Nimetatud muudatustega seoses kohandatakse järelevalve rahastamise põhimõtteid. Lisaks kooskõla saavutamisele ELi õigusega lühendavad tehtavad muudatused kokkuvõttes menetlusprotsesse, kahandades nii halduskoormust kui ka säästes kulusid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Raudteeseaduse muutmine on tingitud vajadusest täpsustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi "Ühenduse raudteesüsteemis vedurite ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta" ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, ülevõtvaid sätteid. Sätete mittekohesele ülevõtmisele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon. Olemuslikult on muudatused erilise mõjuta ega eelda senise käitumise muutmist. Ühistranspordiseaduses rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis käsitleb bussisõitjate õigusi.
Eelnõus kasutatav õiguskeeles uus termin „robotliikur“ on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis kasutab ümbritseva keskkonna kohta teabe saamiseks andureid, kaameraid või muud seadmeid ja, saadud teavet kasutades, on suuteline liikuma osaliselt või täielikult juhi vahetu kontrollita ning mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on aidata kaasa Eesti innovaatiliste ettevõtete tegevusele. Niinimetatud viimase kilomeetri pakivedu, olgu see kaugelt tulnud pakkide kojuvedu või meile kõigile igapäevaseks harjumuseks saanud poes käimine moodustab ca 20–40 protsenti kogu pakisaatmise kulust. Tendents on sinnapoole, et selle kulu vähendamiseks võiks selles sektoris kasutada roboteid. Hinnangute kohaselt võiksid kümne aasta pärast kuni 80 protsenti sellest viimasest pakiveo etapist teostada robotid.
Eelnõu kohaselt ühtlustatakse valimisseadustes eelhääletamise periood, olenemata sellest, kas eelhääletamine toimub elektrooniliselt või valimisjaoskonnas. Eelhääletamine hakkab toimuma kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva. Põhiseadus sätestab ühetaoliste valimiste põhimõtte, mille kohaselt peavad valijad saama hääletada võimalikult sarnastes tingimustes. Mida pikem on hääletamisperiood, seda enam erinevad tingimused, milles valijad hääletavad. Eelhääletamise perioodi lühendamine aitab kaasa valijatele hääletamiseks sarnaste tingimuste loomisele.
Eelnõu muudab metsaomanikule metsade majandamisotsuste tegemise selgemaks. Metsaseaduse olulisemad muudatused näevad ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie - kasutamist. Eelnõuga leevendatakse nendele seatud piiranguid. Käesoleval ajal kehtivad reeglid nende raieliikide kohta ei soodusta metsa efektiivset uuendamist.
Eelnõuga alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 - 70 aastani. Seletuskirjas märgitakse, et hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. 80 aastase viljakate alade metsa kvaliteet on aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.
Eelnõuga välistatakse olukord, kus metsaomandi kasutamine sõltub piirinaabri otsustest ja tegevusest. Samuti kaotatakse piirangud vääriselupaiga suurusele, mis praegu on kuni 7 hektarit. Riigimaal tagatakse kaitse kõikidele vääriselupaiga määratlusele vastavatele aladele, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.
Seadusemuudatused on vajalikud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) asutamiseks, mis koondab kõik erinevate keskkonnalubadega seotud taotlused, nende menteluse, juba välja antud load ühte infosüsteemi. See muudab keskkonnalubade väljastamise, loaga seotud seire ja aastaaruandluse lihtsamaks, samuti lihtsustab andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaloa taotlemine muutub odavamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks.
Seletuskirjas märgitakse, et esimeses etapis aastatel 2015-2017 luuakse komplekslubade menetlemise funktsionaalsus ning teises etapis aastatel 2017-2019 lisatakse valdkondlikud keskkonnaload, samuti asendatakse viis erinevat infosüsteemi. Andmekogu asutab keskkonnaminister.
Uus andmekogu aitab vähendada bürokraatiat ja riigiga suhtlemise halduskoormust, seda ennekõike eeltäidetud aastaaruannete, andmete ühte kohta koondamise ja KOTKASe kaudu käiva infovahetuse kaudu.
Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega – eelkõige puudutavad need asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Küll aga võib nende lepingute puhul tekkida vastuolu Euroopa Liidu õigusega siis, kui vaidluse lahendamisel vahekohtus kerkivad olulised Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mida peaks kolmandas riigis asuva vahekohtu asemel lahendama hoopis Euroopa Kohus. Euroopa Komisjon on selle vastuolu välistamiseks pidanud vajalikuks liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning ka viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse alustanud.
Lepingut tuleb enne selle lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel kümme aastat pärast lepingu lõpetamist. Leping muudetakse nii, et selle lõpetamisel lõpeks täielikult ka lepingu kohaldamine.
Eesti ja Taani vahelise investeeringute kaitse lepingu lõpetamine on vajalik selleks, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide EL liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia ning Tšehhiga. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil analoogsed lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ühendkuningriigi ja Taaniga. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eelnõu näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel. Alternatiivne tubakatoode on näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid jm.
Eelnõuga muudetakse alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid ning seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga.
Eelnõuga muudetakse reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaami- nõudeid.
Eelnõu eesmärk on kaitsta rahvatervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.
Eelnõuga esitatakse uus terviklik kaasajastatud regulatsioon. Kõige olulisema muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed. Eelnõuga lühendatakse elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva. Eelnõuga tehakse ka mitmeid olulisi muudatusi registri pidamise osas – juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest, juurdepääs otsustatakse edaspidi haldusaktiga, samuti luuakse juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste hõlpsamaks menetlemiseks uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond.
Eelnõu korrastab julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalike variandmete ja konspiratsioonivõtete regulatsiooni, et tõhustada julgeolekuasutuste tööd. Julgeolekuasutuste seadus jõustus 2001. aastal ning vajab kaasajastamist, sest kehtiva seaduse kohatine ebaselgus takistab julgeolekuasutuste tegevust.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle konkurentsiõiguse eraõiguslikku rakendamist käsitlev direktiiv. Sätted reguleerivad muu hulgas nõudeid, mis tekivad konkurentsi kahjustavast kokkuleppest, ettevõtjate ühenduse otsusest või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest. Eelkõige puudutab see kartellikokkuleppeid ja monopoolse seisundi kuritarvitamisi. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. detsember 2016.
Eelnõu kohaselt on igal vastava kahju kannatanul võimalus saada kahju täielikku hüvitamist, mis tähendab otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ning viiviste hüvitamist. Kehtiva õiguse kohaselt saab kannatanud kindlaks teha üksnes tõlgendamise teel ning üldjuhul saamata jäänud tulu nõuda ei saa. Eelnõuga muudetakse vastavate nõuete viivise arvutamise algust, mille kohaselt tuleb viivist tasuda kahju tekkimisest kuni kahju hüvitamiseni. Kehtiva õiguse kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas nõude hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Eelnõuga sätestatakse keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiva õiguse kohaselt on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Lisaks direktiivi ülevõtmisele antakse eelnõuga konkurentsiametile taas õigus teostada haldusjärelevalvet, mis tähendab teha ettekirjutusi kohaliku omavalitsuse üksusele, riigiasutusele või muule haldusülesandeid täitvale isikule.
Eelnõu viib tolliseaduse kooskõlla Euroopa Liidu uute tollialaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusakte kordavad sätted jäetakse seadusest välja ning muudetakse terminoloogiat.
Alates 2016. aasta 1. maist kehtib Euroopa Liidus uus tolliseadustik, mis ühtlustab tollireegleid liidu sees. Ettevõtja jaoks muutub tolliga seonduv lihtsamaks ning asjaajamine muutub paberivabaks.
Uue seadustiku peamine eesmärk on ühetaoliste nõuete kehtestamine ja tollivormistuse uude, ühetaolisse elektroonilisse keskkonda viimine kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Elektrooniline keskkond luuakse järk-järgult aastaks 2020 ning aastatel 2016–2020 rakendatakse üleminekusätteid.
Tolliformaalsused on senisest ulatuslikumalt sätestatud otsekohalduvates Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning komisjoni määrustes ja tolliseaduse samasisulised sätted on vaja tunnistada kehtetuks: nt tollimaksu tagatise esitamise kord, majandusliku mõjuga protseduuride ja ajutise ladustamise sätted ning tollideklaratsiooni esitamise kord.
Edaspidi enam ei eristata vabatsoone tüüpide kaupa ning ära kaotatakse vabalaod. Nii nagu eriprotseduuride hulka kuuluvate erinevate töötlemisviiside koondamine, on ka vabatsoonide tüüpide ja vabalao kaotamise eesmärk ühise tolliõiguse läbipaistvamaks ja lihtsamaks muutmine. Läbivalt on vaja Eesti õigusaktide terminoloogia kooskõlla viia tolliseadustikuga. Kuna muudatuste maht on suur, siis seaduse muutmisel seaduse loetavus kannataks, seetõttu koostati uue seaduse eelnõu, kus ühtlasi ajakohastatakse ka sätted, mis otseselt tolliseadustikust tulenevalt muutmist ei vaja: jäetakse välja haldusmenetluse seadust kordavad sätted, täiendatakse esinduse regulatsiooni, muudetakse tolliteenuse kulu arvutamise korda, täiendatakse seadust andmekogude sätetega, täpsustakse riigi omandisse toodud kauba sätteid, vähendatakse väärteokoosseise.
Eelnõuga ei muudeta Maksu- ja Tolliameti ülesandeid tollialaste õigusaktide rakendamisel, tolli tegevuseks vajalike ruumide andmist, vormiriietuse sätteid, salajase koostöö sätteid, Eesti tollitariifistiku haldamist, tolliformaalsusi reisirongis, kaitseotstarbelise kauba ja diplomaatide kauba tolliformaalsuseid, sõiduki massi rahvusvahelise tunnistuse väljastamise korda, TIR-märkmike kasutamise loa andmise korda, riikliku järelevalve sätteid.
Lisaks terminite ajakohastamisele muudetakse maksukorralduse seaduses, käibemaksuseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tollimaksu ja aktsiiside tasumisega ning maksulao rajamisega seotud tagatise haldamise õiguslikke aluseid. Uueneb tollimaksu intressimäära arvutamise alus. Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2017. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja India vaheline kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkulepe. Kokkuleppe eesmärk on anda inimestele võimalus kanda karistust oma koduriigis. Kokkulepet saab rakendada vaid juhul, kui üleandmise tingimustega on nõustunud nii karistatud inimene kui mõlemad riigid.
Eesti või India saavad üle anda kodaniku, keda pole karistatud surmanuhtlusega ja kes pole süüdi mõistetud sõjakuriteos. Inimese suhtes tehtud kohtuotsus peab olema lõplik. Üheks üleandmise tingimuseks on see, et tegu, mille eest kohapeal karistus määrati, peab olema kuriteona karistatav ka vastasriigis. Üleandmine on lubatud, kui karistust on jäänud kanda rohkem kui kuus kuud.
Pärast üleandmist peab inimene jätkama mõistetud karistuse kandmist. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.
Eelnõuga viiakse looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla, et leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt oma maa järelmaksuga erastanud ning riik on hiljem nendele maadele seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv, millega (soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. november 2016.
Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.
Alates 2019. aastast keelatakse poodides õhukeste ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamine. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.
Eelnõuga rakendatakse Eestis ELi turukuritarvituse määrus, mis kehtestab reeglid väärtpaberituru, seal hulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tehakse kättesaadavaks suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Eelnõuga saavad kohalikud omavalitsused õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist. Eelnõu kaotab alaealiste komisjonid.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavad lapsele pakkuda psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut ja eripedagoog. Tavaliselt tegelevad lapsega korraga vähemalt kolm nimetatud spetsialisti.
Seni on alaealiste komisjonid suunanud lapsi kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kuid selle otsuse aluseks on olnud õigusrikkumine, mitte sisuline vajadus last aidata. Eelnõu näeb ette, et lapse vabadusi võib piirata vaid minimaalsel vajalikul määral ning kogu tegevus peab olema suunatud sellele, et laps suudaks ennast või teisi kahjustavast käitumisest edaspidi hoiduda.
Alaealiste komisjonid on menetlenud õigusrikkumisi ning pakkunud ka lapsele abi. Kuid komisjonide formaadi tõttu pole see parim lahendus, kuna abi ja tugi lapsele pole pikaajaline ning pidev. Lastekaitsesüsteemis on lapsega võimalik tegeleda oluliselt lapsesõbralikumalt.
Eelnõuga võetakse üle ELi kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 liikmesriikides tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus 10 protsenti kütuste koguenergiast . 2015. aasta seisuga kasutati Eestis transpordis 0,2 protsenti taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid, põhiliselt roheelektrit.
Eelnõu sätestab, et aktsiisilaost väljuv kütus peab sisaldama biokütust alates 2017. aasta 1. maist vähemalt 3,3 protsenti igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2018. aasta 1. aprillist vähemalt 6,4 protsenti igas tarbimisse lubatud kütuse liitris, alates 2019. aastast vähemalt 8 protsenti, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6,4 protsenti ning alates 2020. aastast vähemalt 10 protsenti, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris vähemalt 6,4 protsenti.
Biokütust toodetakse taastuvatest allikatest nagu jäätmetest, loomsetest taimsetest rasvadest, toiduks kõlbmatuks teraviljast, rapsiseemnetes, vetikatest jne. Meie lähiriikidest toodetase seda näiteks Soomes ja Leedus.
Kuivõrd Lätis ei pea 2017 ja 2018 aasta talvel diislikütusele biokütust lisama, ei ole eelnõu kohaselt diislikütusele biokütuse lisamine kohustuslik perioodil 1. november 2017. a – 31. märts 2018.
Enamus Eestis kasutusel olevatest sõidukitest on võimelised biokütuse lisandiga kütuseid probleemideta kasutama. Sõidukid, mille tootjad ei luba kasutada biokütuse lisandiga bensiini, saavad kasutada bensiini 98. Sõidukitest, milles ei soovitata biokütuse lisandiga kütuseid kasutada, annab ministeerium ülevaate maanteeameti veebilehel.
Muudatuste jõustumisel võib eeldada bensiini hinnatõusu ligi 0,5 eurosenti liitri kohta ja diislikütuse puhul ca 1-1,5 eurosenti liitri kohta. 2018. aastal võib hinnatõus olla 1-2,9 eurosenti liitri kohta, 2019. aastal 1,2-3,6 eurosenti liitri kohta ja 2020.a 1,5-4,5 eurosenti liitri kohta võrreldes 2016. aasta novembrikuu hindadega. Hinnaprognoos baseerub etanooli ja kvaliteetse biodiislikütuse 2016. aasta novembrikuu hindadel. Arvestades, et veel paar aastat tagasi oli võimalik hinnatõus ligi kaks korda kõrgem, ei pruugi biolisandit lisamise kohustus vedelkütuste hinda lähitulevikus üldsegi muuta, märgitakse seletuskirjas. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.